Kust kulgeb sõnavabaduse piir? Ketlin Loob Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, meil kõigil on õigus vabalt avaldada oma mõtteid, kuid kas vabadus tähendab ikka tõelist vabadust või on sellel siiski piirid. Kui jah, siis kus ja millised? Üheks sõvavabadust mõjutavaks faktoriks on väljendamisviiside ja võimaluste piirid, mis on viimastel aastakümnetel nihkunud ja seda just avardumise poole. Muutuste peamiseks tõukeallikaks on Internet. Kui möödunud sajandil said tavainimesed avalikult oma arvamusi avaldada vaid kirjade saatmise, koosolekutel väljaütlemiste teel või vahel harva ajalehe veergudel, siis tänapäeval saavad kõik vabalt kommenteerida ja arutleda erinevatel teemadel interneti vahendusel. Ka televisioonis ja raadiokanalites on mitmeid saateid, kus antakse kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks.
Voltaire Kõige kuulsaim prantsuse Valgustaja. Ta ei uskunud Demokraatiasse. Rahvas peab olema haritud. Valgustatud absoluutne riigikord kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud Monarh. Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning hiljem elas ta Inglismaal nagu paljud teised valgustajad. Rousseau Kõik inimesed peavad olema võrdsed. Poliitiline rahvavõim peab olema koondatud 1 isiku kätte, et viia ellu rahva tahe. Rahvas loob ise seadused. Maailmapildi avardumise põhjustasid maadeavastused. Valgustamist iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Deism Arusaam, et kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning jumalale pole mõtet loota. Valgustus Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Venemaa 18. Sajandil 17. sajandi lõpus sai Venemaa tsaariks Keiser Peeter (1682-1725). Tema eesmärk oli muuta Venemaa Lääne- Euroopalikumaks.1697
Kuidas on esteetilised väärtused seotud eluga? Väärtushinnangud lähtuvad elulise impulsi vahetust ja seletamatust reaktsioonist ning inimloomuse irratsionaalsest osast. Eluga on esteetilised väärtused küllaltki seotud, sest meie nägemus elust ja loodusest ei ole parem kui mõndadel meie eelkäijatel, kuid meil on suuremad materiaalsed ressursid. Seetõttu on hea teada, millest miski koosneb ja kuidas see on kujunenud. Ühtlasi on see hea ka meie vaatevälja avardumise huvides, sest looduse näitemäng on imepärane ja vaimustav, täis kurbust ja rahu, mis annab meile tagasi sünniõiguse selle planeedi lastena ja kohandab meid maa peal. 4. Kuidas seostuvad esteetiline ja ratsionaalne? Millist rolli mängib S arvates esteetikas tõde? Meie loomuse ratsionaalne osa on olemuselt suhteline: ta juhib meid lähteandmete juurest järelduste juurde või osalt tervikule, kuid ei loo kunagi ise alust, millelt ta lähtub.
maalid, Traagilise eluga kunstnik, elu lõpu poole armastas maalida vanu inimesi Valgusajastud: Preisimaa sõjaväe kohustus; piinamise keelamine kohtus; usuvabadus; Austria kehtestati kooli kohustus;kaotati pärisorjus;viidi läbi reforme Venemaa tahtis ühtlustada Venemaa seadusi ja vähendada Balti aadlike mõju(Katariina II) Eesti taastati talurahva koolid; Eesti keelne piibel; rajati Eesti keelne ajakirjandus Mis pöhjustas inimeste maailmapildi avardumise? tehti palju maadeavastusi, tehnika arenes Iseloomusta uut mötteviisi ei toetunud enam mineviku suurmeeste vastakatele väidetele, üha enam hinnati inimmöistust, juurdlemisvöimet Kuidas jöudsid valgustusideed rahvahulkadeni?-valgustajad ehk kirjamehed püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida Kuidas möjutas valgustus ühiskonna arengut?-Usuti pigem teaduslikke asju Miks nim. 18. Saj valgustsusajandiks?-Siis oli tähtsaim vaimne liikumine valgustus, mida
" ning ,,Kui suurt austust me sellelt eksperdilt oodata võime?". Esimene küsimus suunab meid eksperdi sümbolitelt tõenditele ja teine soovitab kaaluda tema usaldusväärsust. HETKELINE MÕJU Kõige enam on arenenud meie võimalused infot koguda, talletada, üles leida ja teistele edasi anda. (Cialdini 2005:288). Meie kaasaeg erineb kõigist varasematest aegadest. Erakordne tehnoloogiline areng on kaasa toonud pideva informatsioonihulga tõusu, valikuvõimaluste ja alternatiivide avardumise ning teadmiste plahvatusliku kasvu. Me oleme pidanud muutuste ja valikute uputustega kohanema. Üks oluline kohanemine on aset leidnud viisis, kuidas me otsuseid langetame. Kuigi me kõik soovime vastu võtta võimalikult häid otsuseid hoolikalt järele mõeldes ja kõiki asjaolusid arvestades, ei paku tänapäeva pidevad muutused ja üha kiirenev elutempo meile sageli sobivaid tingimusi selliseks hoolikaks analüüsiks ning kõigi heade ja halbade külgede kaalumiseks. Järjest
Kui juuksed ära tulid peast need topsid nad seina prao vahele et neid kätte saada kui taga noutakse [nõutakse]. Lõigatud juuksed topiti seinaprao vahele. Maha ei tohtinud juukseid visata. Tuul oleks need kes teab kuhu viinud, oleksid kurjade inimeste kätte sattunud ja need juusteendisele kandjale võinud kahju teha. Kelle käes kellegi juuksed, see võib, kui oskab,teisele palju kurja teha. 20. sajandi algupoolel ühelt poolt linnastumise mõjudel, teisalt piiride avardumise tõttu hakkasid eesti naiseni üha enam jõudma Lääne-Euroopa moemõjutused ning moodsa mõtlemise ideed. Naiste mentaliteedimuutust peegeldabki eriti hästi just mood: 1920.aastate naiseideaal oli linlik-euroopalik: sportlik ja sihvakas lühikesi kleite kandev poisilik tütarlaps. Avalikkuses arutleti koguni küsimuse üle, kas poisipead võib üleüldse moeks pidada? Need, kes seda jaatavad, unustavad kahjuks, et ükski mood, kui ta ei ole eluline, ei püsi kaua
3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Arheoloogilised väljakaevamised aitasid paremini tundma õppida antiikkunsti. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kõrgelt hinnati kogu Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kultuuripärandit ning
psüühilise arengu spetsiifilised häired. F90-F99 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired. Psüühikahaigete ravi Psüühikahäiretega inimesed on ümbrust häiriva ja mõnikord koguni ohustava käitumisega alati ajendanud oma kaaslasi midagi ette võtma enda kaitsmiseks ja häiretega inimeste abistamiseks. Enda kaitsmiseks on iidsest ajast kasutatud sellise inimese vabaduse piiramist ja kooslusest isoleerimist. Psüühikahaigete ravi võimaluste ja vahendite olulise avardumise ja ravi efektiivsuse suure tõusu tulemusena on psühhiaatriline abi viimase poolsajandi jooksul kardinaalselt muutunud. Abisaajate ring on suuresti kasvanud, esmajoones hingehaigete arvelt. Viimased moodustasid poole sajandi eest maksimaalselt 1/5, tänapäeval aga 4/5 psühhiaatrilistest patsientidest. Vaatamata tänapäeva meditsiini võimsusele, on siiski veel haigusi ja defekte, mida ei saa ravida. Bioloogilised ravimeetodid
Beethoven vastas neile sõltumatuse ja ebasõbralikkusega. Heliloojat erutas rahva saatus. Kangelase võitlus rahva vabaduse ja õnne eest on Beethoven Kolmanda sümfoonia sisuks. Helilooja noorpõlvelooming jälgis selgelt Haydni ja Mozarti traditsiooni. Aastani 1800 loodud kvartetid, sonaadid ja sümfooniad mahuvad klassikalise suuna raamesse. Neis pingutas Beethoven oma "muusikalisi muskleid" loomeelu nn. keskperioodi tohutu avardumise eel. Veidi enne "Eroica" kirjutamist mõistis Beethoven, et hakkab kurdiks jääma. Oma meeleheite valas ta välja 1802. aastal Viini lähistel tervisevetel kirjutatud "Heiligenstadti testamendis". Selle tema vendadele adresseeritud kirja alguses anub ta mõistmist inimestelt, "kes te mind vaenulikuks, jonnakaks või inimpõlguriks peate või nimetate". Lõppu on aga lisatud nukker postskriptum: "nagu sügislehed koltuvad ja langevad, nii on... lootus minu jaoks läinud". Ning ikkagi leidis
pidulikust tasakaalust, toonitatakse liikumist, asümmeetriat ja paatost, heleda-tumeda kontrastid, jõud, ilmekus, kangelaslikkus, inetus, vulgaarsus, tõusev diagonaal, materjalide loomutruu edasiandmine, ruumi avardumise efekt, soojad ja küpsed värvitoonid, sujuvad värviüleminekud, 17.saj barokk Hispaania Värviline, naturalistlik puuskulptuur, Maalikunst: sakraalehitised El Greco ( 1541- 1614)
struktuurides ja indiviidide tõekspidamistes. See eeldab juba loovat või kolmesilmuselist õppimist. Probst ja Büchel (1997) peavad organisatsioonilise õppimise eesmärgiks võimalike käitumisviiside arvu suurendamist organisatsiooni käsutuses olevate teadmiste muutumise kaudu. Nende uute käitumisviiside baasil on võimalik arendada välja uued strateegiad. Organisatsioonilise õppimise etappidena ongi nad välja toonud kollektiivsete teadmiste muutumise, käitumisviiside avardumise ja uuenenud vaated tegelikkusele. 6 1.4 Õppiva organisatsiooni omadused Senge (1997) järgi suurendavad õppivad organisatsioonid jätkuvalt oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, arendades ja võttes kollektiivselt kasutusele uusi mõttemalle ning õppides üheskoos õppima. Õppiva organisatsiooni omadustest on kõik autorid rõhutanud informatsiooni erilist rolli ja töötajate otsustamisse kaasamise vajadust
kättesaadav. Piisab sellest, kui meenutame, et küpsised, mida nappis, ei maitsenud sugugi paremini. (Cialdini 2005:279). HETKELINE MÕJU Kõige enam on arenenud meie võimalused infot koguda, talletada, üles leida ja teistele edasi anda. (Cialdini 2005:288). Meie kaasaeg erineb kõigist varasematest aegadest. Erakordne tehnoloogiline areng on kaasa toonud pideva informatsioonihulga tõusu, valikuvõimaluste ja alternatiivide avardumise ning teadmiste plahvatusliku kasvu. Me oleme pidanud muutuste ja valikute uputustega kohanema. Üks oluline kohanemine on aset leidnud viisis, kuidas me otsuseid langetame. Kuigi me kõik soovime vastu võtta võimalikult häid otsuseid hoolikalt järele mõeldes ja kõiki asjaolusid arvestades, ei paku tänapäeva pidevad muutused ja üha kiirenev elutempo meile sageli sobivaid tingimusi selliseks hoolikaks analüüsiks ning kõigi heade ja halbade külgede kaalumiseks
.. Linda on dominantselt ajakiri isiksuse arendamise eesmärgiga, diskussiooniplatvorm selleks, ja mitte lihtsalt info ruupor. Liiatigi oli tollane aeg just maailmapildi muutumises ääretult murranguline, reaalteaduse ja tehnoloogia areng (motoriseeritud transpordi, kirjatuvist kiiremate sidevahendite ja inimsilmast enam nägeva aparatuuri jne loomine ja rakendamise algus) avas maailma tollaste parameetrite järgi. Linda reklaamib end ajakohase ajakirjana: kuivõrd see maailmapildi avardumise (tehnoloogiline) baas kajastub Lindas? Kui vahetult, või kui kaudselt? Ja kuidas? (Jah, nt osutab Suburg filmikunstile.) Kuivõrd on Eesti ärkamisaja kultuurilugu (milline nüanss samuti Lindas tähtis) uuritud selles maailmapildi hüppelise avardumise kontekstis? Kuivõrd nüansirikkalt seostatult on üldse eesti asja m õ t e s t a t u d Euroopa / maailma laiemate arengute foonil? Kui kaugele jõudis Lilli Suburg Vändra
inimese intellektuaalne potentsiaal on alles osaliselt kasutatud. 9. Õppiv organisatsioon, selle peamine (iseloomulik) sisu. Õppiva org. käsitlus on arendatud alates 20. saj teisest poolest. Inimesed täiendavad ennast pideval ja jagavad oma teadmisis kogu org. Org oluline vaadata tulevikku, mitte säilitada vana. Õppivaks org ei sünnita vaid saadakse. Org õppimise etappidena ongi välja toodud kollektiivsete teadmiste muutmise, käitumisviiside avardumise ja uuenenud vaated tegelikkusele. Kuigi org õppimine saab toimuda ainult siis, kui org töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui org liikmete individuaalse õppimine summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. Õppivas org asendamatuid ei ole. 10.Mc Kinsey mudel
Usulistest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on inimühiskonna ajaloo jooksul olnud tihedas seoses hariduse, teaduse, , ehituskunsti, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanudse, muusika jm valdkondadega. · Alates uusajast (renessansist) on religiooni tähtsus ja tähendus läänemaailmas teaduse arengu ja inimeste maailmapildi avardumise tõttu järk-järgult vähenenud. · 20.saj vähenes religioonide tähtsus eriti kommunistlikes riikides, kus religiooni püüti jõuga välja tõrjuda. · Tänapäeva maailma suurusunditeks on kristlus (katoliiklus ja erinevad protestantlikud usuvoolud), muhameedlus e islam (suurimad usulahud sunniidid ja siiidid), hinduism ja budism. · Globaliseerumise ja migratsiooni tulemusena on maailma erinevate religioonide /
Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjade omandamine maksma läheb. Teame küll hinda, aga tegelikku väärtust mitte. Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik
on mitmeid positiivseid elemente. End avades õpib inimene ka ise end paremini tundma, sest sageli saavad mõtted, tunded ja vajadused arusaadavaks alles siis, kui need on sõnadesse pandud ning teistele välja öeldud. Enda ja teiste inimeste tundmine on lähisuhete alus ning oma tegelikke tundeid avaldades muutub suhe tugevamaks. Eneseavamine on tihti vastastikune. End avades saab inimene ka teistest rohkem teada ning see tingib omakorda suhtlusringkonna avardumise. Eneseavamine võib olla esmaabi süütunde vastu, sest teistele pihtides saab inimene lahti pidevast varjamise vaevast ning suudab oma tegusid ja mõtteid ka erapooletumalt vaadelda 9 Eneseavamine annab juurde uut energiat, sest mahasurutud tundeid endasse peites ning mõtteid vaid endale hoides, käib inimene maha ja see suretab pikapeale välja ka suhted. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 31 - 32)
Hinge peab õppima tundma, et äratada temas kõikvõimsad jõuvarud. Kuid samas on inimesed nõus valu kannatama näiteks ilu nimel. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjad meile maksma lähevad. Teame hinda, kuid mitte tegelikku väärtust. Ihnsust ei sünnita puudus vaid üleküllus. Mida suurem on rahakoorem, seda suurem ka hirmukoorem. Rahul on see, kes tunneb end rahulolevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selle uurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehastamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju Rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised. Hea ja
Igaüks oskab nimetada erinevaid poes müüdavaid puuvilju ja pähkleid. Samas ei teata nendest midagi lähemalt. Päritolu, import ja kõrghooaeg on paljudele teadmata. Pidevalt tuuakse kaubandusse ka uusi ja tundmatuid liike ja sorte. Sellist võidukäiku, nagu inimese toidulaual on teinud puu- ja köögiviljad, ei ole viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7)
lavastused, mille näiteks 1960ndate algusest oli aastateks mängukavva püsima jäänud Kitzbergi „Rätsep Õhk ja tema õnneloos” (1962), samasse perioodi kuulus ka Irdi Brechti-interpretatsioon „Galilei elu” (1961) – mõlemad Helend Peebuga nimiosas. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” II köite lavatõlgendus Voldemar Pansolt „Inimene ja jumal” (1962 Draamateatris) tähistas 30 ühtaegu nii tingliku teatrikeele veenvat läbimurret kui ka teatud tunnetusliku avardumise ilmingut eesti kultuuriruumis laiemalt; ühele ideeteljele keskendunud tekstivaliku näol tõi ta samuti kaasa põhimõttelise pöörde proosa dramatiseerimisprintsiipides. „Inimese ja jumala” rollide galeriist läksid teatrilukku eeskätt Ants Eskola Maurus ja Jüri Järveti Voitinski. Eesti teatrit on läbi aegade peetud näitlejateatriks ja eesti vaataja on armastanud oma suuri näitlejaid. Sõjajärgsel ajal suutsid head näitlejad (Aino Talvi, Velda Otsus, Kaarel Karm, Rudolf Nuude jt
Juhanson, kes on romaani peategelane, on autorile lähedale seisev tegelane mingil moel. Suur reisid jälgivad seda marsruuti, mida Juhanson ise kasutas läbi Euroopa pagulusse minnes. Kõig tüsedam romaan ,,Maapagu" (1988). Rohkem suuri romaane enam ei tulnud peale seda. See on lugu pagulusest pärast 1905.a revolutsiooni. Üldine hoiak, et maapagu on kole, aga see avab uusi perspektiive kultuurilises avardumises. Mängib Noor-Eesti seltskonna peal selle avardumise läbi. Tema kaasvõitleja Valev Uibopuu (1913-1997) temast sai kõige lähem B. Kangro kaastööline. Uibopuul oli noorpõlves raskusi, mis mõjutasid hiljem loomingut. Põdes noorena luu tuberkuloosi. Oli voodihaige, kuid paranes. Uibopuu alustas proosakirjutamist Eestis, kui need olid ebalevad. Tuntumad tektstid ilmusid pärast sõda. Alustas realistlikus laadis, kust arenes samm-sammult edasi. Tendetsi kirjeldades: huvitavad mudelsituatsioonid ja konspetuaalne tervik
See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjade omandamine maksma läheb. Teame küll hinda, aga tegelikku väärtust mitte. Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks. Inimese suhe maailma on avastav ja nautiv. Essees on ajastule omaselt tsiteeritud palju rooma antiikautoreid ja sobitatud neid uue ajastuga. Montaigne keskendub inimesega seotud omadustele ja filosoofiale. Looduse ülistamisele ja olemisele loodusega kooskõlas. Tõstatab küsimuse, et kõik väärtused on suhtelised
Valgustumine tähendab, et te lubate oma olemuse kõigil aspektidel siseneda oma teadvuse valgusesse. Valgustumine ei tähenda, et te teadvustate kõike seda, mis teie sees toimub, vaid, et te soovite teadlikult kohtuda kõigi oma aspektidega. Valgustumine võrdub armastusega. Armastus aga tähendab, et sa võtad end sellisena milline sa oled. Sisemine pimedus ja äratõugatuse tunne oma hingesopis, mida te nii väga kardate, on ajutised. Egoetapp on vaid üks samm teadvuse suures arengu ja avardumise protsessis. Sellel etapil lõpeb esimene nihe individuaalse jumaliku teadvuse poole. Individuaalse teadvuse sünd, kui "eraldi hinge" sünd, toimub üheaegselt mahajäetuse tundega, Emast/Isast eraldumise tundega. Teie füüsilises maailmas võib seda võrrelda sündimise traumaga. Emaüsas tunneb lapse ookeanilist emaga ühtsuse tunnet. Sündides muutub ta iseseisvaks indiviidiks. Tänu sündimise traumale nüüd
on väga rõhutatult talveraamat. Selle raamatu kõige erandlikum osa kannab nime „Väikese linna kohvikumuusika“ – kõige eksperimenteerivam osa. See on midagi sellist, mis jätkab Jüri Palmiste katsetusi. 60ndate keskpaigas on midagi traditsioonilisele maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt. See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi poeetiliselt väga veenev. See loob 60ndate Rummo legendi. Edasi hakkab ta seda lengendi lammutama. 1969 Tuhkatriinumäng – on üks Eesti kuulsamaid näidendeid. 60ndate teatripublik oli harjunud realistlike või nõukogulike näidenditega (või komöödiatega). Lavakujundus oli realistlik, kuid selle puhul kisuti lava paljaks, tehti arusaamatuid asju. Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud
· suurendades võimalust testida ja arendada uut identiteeti; · suurendades teadmisi maailmast ja seda, kuidas ta töötab; · väljaspool sporti saadavad uued kogemused; · uute suhete formeerumine sportliku tegevuse kõrval; · spordikogemuste kasutamine väljaspool sporti olevates situatsioonides; · kuidas teised defineerivad, näevad ja käivad läbi atleediga kui inimesena (sa oled rohkem, kui lihtsalt atleet); · kompetentsuse arendamise avardumise võimalused ja vastutuse rõhutamine sportliku tegevuse kõrval. Teisest küljest, kui spordiga tegeleda, siis tuleb kokku tõmmata või limiteerida oma isiklikku elu ja arengu võimalusi. Peab olema valmis negatiivsete 71 sotsialiseerumise tagajärgedega. See mida peaks teadma on see, et ükski nendest asjadest ei juhtu automaatselt spordiga tegelemisel ja kui see juhtub, siis vastuolu
ilmuda, 68 saab. Järelikult esteetiline avardumine läheb edasi ja asünkroonilisusele lähenema. Sulaaja puhul taustaautor Vladimir Majakovski ja Bertolt Brecht - neil on vasakpoolne maailmavaade, sotsialismi eest seisnud. Samal ajal esindavad 20.sajandi modernismi. Neid saab alati ettekäändena tuua või eeskujuna kasutada. Sulaajastul eeskujud töötavad. Roger Garaudy - selle autoriga hakatakse avardumise protsessi jõuliselt Eestis toetama. Muus kohas samuti. Tegemist on prantsuse kommunistiga, kes räägib piirideta realismist. See tundus hea nipp olevat. See oli sulaaja läbimurde kaval nipp Garaudyd ette lükata. Hiljem ta kiiresti unustatakse. Astub kommunistlikust parteist välja ja pöördub islamiusku. Sulaajastu luule - allegoorilisus- torkab silma.
7. Organisatsioonikultuuri metafoorid (organisatsioon kui elusorganism, organisatsioon kui kultuur) 8. Õppiv organisatsioon Õppiva organisatsiooni käsitlus on arendatud alates 20. saj teisest poolest. Inimesed täiendavad ennast pideval ja jagavad oma teadmisis kogu org. Org oluline vaadata tulevikku, mitte säilitada vana. Õppivaks org ei sünnita vaid saadakse. Org õppimise etappidena ongi välja toodud kollektiivsete teadmiste muutmise, käitumisviiside avardumise ja uuenenud 45 vaated tegelikkusele. Kuigi org õppimine saab toimuda ainult siis, kui org töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui org liikmete individuaalse õppimine summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. 9
Kõik see võimaldab valguse ja varju efektset mängu, mis ongi iseloomulik maalilis-dünaamilisele barokile. Lossiehituses tuuakse lisaks eelpoolnimetatud arhitektuurielementidele uue lahendusena projekti sisse eenduvad hoonetiivad, mille vahel kujuneb välja nn. auhoov ( pr. cour d`honneur ) - kolme hoonetiivaga piiratud, kuid fassaadiküljel avatud esindushoov. Interjöörid on rikkaliku dekooriga, suurejoonelised seinamaalid avardasid ruumi illusoorselt. Ruumi illusoorse avardumise eesmärgil kasutatakse sisekujunduses tihti peegleid. Tüüpiline on ruumide paigutus anfilaadina, kus üksteise järel asuvate ruumide ühtlane vaheuste paigutus lõi piduliku perspektiivi. Paleeansamblid moodustasid ühtse terviku aiakunstiga. Barokkkolossi juurde kuulus tingimata regulaarne e. prantsuse park, kus ulatuslik puiesteede süsteem allutati rangelt kompositsioonilisele peateljele, lossile. Pargi põhielementideks said astmelisedlt
annaabi.ee 
