ilma, et ta peaks naisele raha maksma ja kuna Gulfardo oli kaval siis tal see ka õnnestus. Ta laenas Guasparrulol 200 kuldfloriidi ja andis selle hiljem Ambruogiale. Mehe naasedes ütles ta, et oli võla tema naisele maksnud. Naine aga ei saanud öelda mille eest ta selle raha tegelikult sai ja pidi selle oma mehele tagasi andma. Siit võib järeldada seda, et Gulfardo teadis mida teeb ja oli kaval nagu alati. 3. Novelli kui šanri tunnused. Kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu. Peategelane ei muutu: Gulfardo jäi väärikaks. Kirjeldatakse ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ja seda mis sai edasi. Lõpp ootamatu: naist kasutati ära, tasuta. Tegelasi vähe Erko Väin IT-17E Esimene novell
1.Pärilikkus - tunnuste edasikandmine ühelt põlvkonnalt teisele. 2.DNA, desoksüribonukleiinhape - lüheeliks, koosneb nukleiinhapetest. sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. 3.Kromosoom-DNA molekul 4.Kromosoomide arv inimesel keharakus: 46 sugurakus:23 5.Geenid-DNA lõik, mis osaleb organismis ühe või mitme tunnuse kujunemises. 6.Alleelid - geeni esinemisvormid. 7.Näiteid dominantsetest ja retsessiivsetest tunnustest. Millal need organismil avalduvad? dominantsed:pruunid silmad, põselohud, brünett, suured silmad. retsessiivsed:sinised silmad, põselohke pole, blond, väikesed silmad. Avalduvad, siis kui on domineeriv või kui mõlemad alleelid on retsessiivsed. 8.Soo määramine: sugukromosoomidega (inimene), keskkond (kilpkonn) 9.Miks sünnib poisse rohkem? Kuna poistega juhtub rohkem õnnetusi ja nad on haigustele vastuvõtlikumad. 10.Suguliitelised haigused X:naine. ei arene teiseseid sugutunnuseid. XYY:mees
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e
Minakaitsmemehhanismid Hakkavad tööle siis, kui inimene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Minakaitsemehhanisimid on alateadlikud. 1) Represioon ehk tõrjumine - ärevust tekitavad tunded ja mõted surutakse tedvusest välja. Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada. Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid kogemusi, pealegi pole tõrjumine tavaliselt täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenägudes ning keelevääratustes. 2) Regressioon ehk tagasiminek - võib aset leida olukorras, kui inimene ei tea parajasti, kuidas toimida. Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise. Raskes olukorras tuleb ikkagi leid oma lahendus, regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. 3) Ratsionaliseerimine - tähendab, et häiriv asi mõedakse ümber.
Tsehhovi novellid 1. Novelli probleemistik ja tegelaskond. 2. Iseloomusta peategelast, tema eesmärke ja nendeni jõudmist. 3. Novelli kui zanri tunnused ja kuidas need avalduvad teose sündmustikus. Novell ,,Kirsiaed" 1. Tsehhovi novell Kirsiaed on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast kellel oli nõrkus raha laristada ning ta ei suutnud enam mõisa võlga ära maksta. Kuigi teades, et rahaga on probleeme pidutsesid nad endist viisi edasi, kuni jõudis kätte aeg mil asjad kokku pakkida ja välja kolida. Tegelasteks on Ranevskaja, tütar Anja, kasutütar Varja ja Ranevskaja vend Gajev. Teisteks tegelasteks
Sisefotoefekt-elektronid vabanevad sidemetest(jäävad ainesse) pooljuhtides. Välisfotoefekt-elektronid lüüakse ainest välja (metallides) 13. Fotoefekti rakendused fotograafias, fotosünteesis, tänavavalgustuse ja metroo sissekäikude juures? valguse langemisel fotelemendile tekib elemendis ahelasvool,mille tulemusel relee hakkab tööle ja avab välise vooluringi. Sissekäigud- maksmata läbi minnes kaob, vool,relee suleb uksed. 14. Valguse dualism (millal avalduvad kvant ja millal lainelised omadused)? Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on suur. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike. Kvantopt käsitleb valgust kui osakeste voogu.P hüpotees:osakestena e footonitena käitub valgus kiirgam ja neeldum. Fotoefekt- valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone.1)väljalöödud elektronide arv sõltub valguslaine intensiivsusest 2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest
Protsessi viib läbi ensüüm DNA-polümeraas komplementaarsuse alusel. A-T;T-A;C-G;G-C Replikatsiooni tulemus- pärilikkuse info võrdne jaotus tütarrakkude vahel. RNA süntees ehk. Transkriptsioon m-RNA- info t-RNA- transport r-RNA- ribosoom RNA süntees toimub rakutuumas, viib läbi ensüüm RNA polümeraas, RNA süntees toimub geenides. Geen koosneb kolmest osast: Algus-promootor; keskmine- RNA sünteespiirkond; lõpp- terminaator Geenide grupid: 1) Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõikides rakkudes. 2) Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. 3) Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4) Geenid, mis ei avaldu kunagi.
aminohappe|Tripletsus-ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s| Sünonüümsus-ühte aminohapet võib määrata mitu koodoni|Universaalsus-ühesugune kõigil elusolenditel|Ühetähenduslikkus-teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet| Kattumatus-vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla ühe koodoni koosseisus| Koodon mRNA-s AUG|Antikoodon-tRNA-s UAC|Initsiaatorkoodon-AUG-Alustab| Transkriptsioon toimub:geenid, mis 1.avalduvad üheaegset organismi kõigis rakkudes 2.avalduvad ainult ühes kindla koe rakukudes 3. Avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4.ei avaldu kunagi
Geneetiline kood-mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Koodon-mRNA molekui kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Initsiaatorkoodon-AUG-kõikide valkude süntees algab sellest. Stoppkoodon-mRNA nukleotiidne järjestus(UGA,UAA,UAG),mis lõpetab translatsiooni Antikoodon-tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus,mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 4 Geeni tüüpi *geenid,mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes *geenid,mis avalduvad aint ühe kindla koe rakkudes *geenid,mis avalduvad aint rakkude elutegevuse kindlal etapil *geenid, mis ei avaldu kunagi Promootor-DNA nukleotiidset järjestust,millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema Terminaator-RNA süntees lõpeb,kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni A->T T->A C->G G->C C->G T->A A->U G->C
Ensüüm kinnitub () promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. DNA kaksikahel keeratakse lahti sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini (nukl. järjestus). Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakk udes. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine . Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. TRANSKRPITSIOON I. Koht:
Transkriptsioon on matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjesutsega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRna kui ka tRNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel-kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub.Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene : 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. 2. Geenid mis avalduvad aibnt ühe kindla koe rakkudes. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. mRNA molekuli kolm järjestikust nuleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneeliliseks koodiks. Morna molekuli nukleotiidses järjestuses oleva info lugemine algan
-promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni läbi viiv ensüüm -terminaator- DNA nukleotiidne järjestus, millel lõppeb RNA süntees -tulemus: saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul ; saadakse mRNA, rRNA ja tRNA molekulid. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, öeldakse, et see geen avaldub. Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis neis erinevatel ajahetkedel avalduvad. Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja tüüpi geene: 1.Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes Nt: rRNA ja tRNA geenid, mitmete ensüümide geenid 2.Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Nt: insuliini geen 3.Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapi. Nt: varases embrüogeneesis loote elundite ja elundkondade väljakujunemine 4.Geenid mis ei avaldu kunagi Transkriptsiooni kontrollimine : 1.Repressori abil 2
1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik.
RNA sünteesi piirkond Promootor on DNA nukleotiidne järjestus, millega ühineb transkriptsiooni alustav ensüüm. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, millelt vabaneb RNA sünteesi läbi viiv ensüüm ja lõpeb RNA süntees. A=U G=C Transkriptsiooni regulatsioon: * Kui DNA lõigult enk geenilt toimub RNA süntees, siis geen avaldub ehk ekspresseerub. * Erinevused rakkudes tulenevad geenidest, mis erinevalt eri ajahetkedel avalduvad. 1. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes( tRNA, rRNA, osade ensüümide geenid) 2. Geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes(insuliini geen kõhunäärme rakkudes) 3. Geenid, mis avalduvad kindlal eluetapil(lootel elundeid tekitavad geenid) 4. Geenid, mis ei avaldu kunagi. Regulatsioon:sõltuvad ensüümi seondumisest / mitteseondumisest promootoriga. Repressor valk blokeerib promootoriga.
2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DNA molekul Aminohape DNA ja RNA molekulid Geen DNA molekul Promootor DNA molekul Transleeritav piirkond 6. Matriitsreaktsioon on ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli
Replikatsioon-DNA süntees tuumas enne raku jagunemist A=T; G=C; C=G; T=A Transkriptsioon-Rna süntees, mis toimub tuumas enne valgu sünteesi T=A; C=G; G=C; A=U Translatsioon-valgu süntees tsütoplasmas , ribosoomides 3.Geenide mõiste. Geeni struktuur Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 4.Geenide avaldumine (Millest sõltub ja kuidas kontrollitakse geenide avaldumist) Geenide avaldumine toimub kui geenil toimub transkriptsioon. Geenid avalduvad erinevalt: 1) geenid, mis avalduvad kõigis rakkudes 2) geenid mis avalduvad aktiivselt teatud koe rakkudes 3) geenid, mis on aktiivsed teatud elutegevusperioodil 4) geenid mis ei avaldu kunagi. Geenide avaldumine sõltub RNA-d sünteesiva ensüümi seostumisest DNA promootorpiirkonnaga. 5.Geneetiline kood, selle omadused. Geneetiline kood-mRNA molekuli 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis. Omadused:sünonüümus, ühetähenduslikkus, mittekattuvus.
selle lõpu! Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus(ehk mRNA puhul on see koodon, tRNA puhul ANTIkoodon) Biheeliks DNA molekuli teist järku struktuur Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et see geen avaldub! Üheaegselt avaldub 10% geenides, seega 90% on kogu aeg mitteaktiivsed. Raku elutegevuse eri etappidel toimub transkriptsioon eri geenidelt. Vastavalt avaldumisele eristatakse 4 gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt org kõigis rakkudes 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes 3) geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil 4) geenis, mis ei avaldu kunagi. Transkriptsiooni reguleerimine : kui ensüüm ühineb promootoriga, siis transkripts toimub, kui ensüüm ei seostu siis ei toimu. Ensüümi ühinemist võib takisada repressor. Repressorvalgu seostumine DNA mol-ga võib kattuda promootorpiirkonnaga seega ei saa ensüüm transkript-i alustada
4. millistest osadest koosneb geen? Promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator 5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal 6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. nt. rRNA JA tRNA geenid ja mitmete ensüümide geenid. 2. Geenid mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes nendega seostuvad vastavale koele iseloonulikud talitlused. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 8. mida nimetatakse geeni avaldumiseks
sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit b) ühetähenduslikkus ühele koodonile http://www.abiks.pri.ee vastab 1 aminohape c) universaalsus bakteritest inimeseni d) mittekattuvus üks nukleotiid ei saa olla korraga kahes naaberkoodonis VALGU REGULATSIOON I mittevajalik mRNA lagundatakse, 10% geene avaldub ühes rakus korraga; 1) struktuurgeenid (RNA süntees, valgu sünt) a) avalduvad samaaegselt org kõikides rakkudes b)avalduvad 1 koe rakkudes c)avalduvad mingis etapis d) ei avaldu 2) regulaatorgeenid toodavad ensüüme, mis kontrollivad struktuurgeenide avaldumist (repressorid, aktivaator) II reguleeritakse geeni avaldumist
polümeraas. Komplementaarsusprintsiip. RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Transkriptsioon: Süntees, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis see geen avaldub. Alustuseks peab ensüüm ühinema promootorpiirkonnaga ja lõpetamiseks terminaatorpiirkonnaga. Toimub vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Geenid, mis avalduvad üheaegselt kõigis rakkudes nt Geenid, mis avalduvad ainult kindla koe rakus nt silmaiirise värv Geenid, mis ei avaldu Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil Koodon mRNA molekuli nukleotiidi kolmik (triplett) Translatsioon: Toimub ribosoomides, toimumiseks on vajalikud mRNA, t RNA, ensüümid, aminohapped. Seostub komplementaarsuse alusel antigoodoniga. Polüsoom ühe mRNA-ga seostunud ribosoomide kogumik.
RNA-polümeraas lõhub DNA lämmastikaluste vahelised sidemed; ehitab komplementaarsuse alusel ühele ahelale vastava RNA. RNA sünteesi e. transkriptsioonipiirkond piirkond, millel RNA süntees toimub terminaatorpiirkond DNA nukleotiidne järjestus, kus transkriptsioon lõpeb See geen ekspresseerub e. avaldub, millelt toimub transkriptsioon. Korraga avaldub ~10% geenidest. Rakukoe määravad ära avalduvad geenid. Erinevatel eluetappidel võivad avalduda erinevad geenid. Vastavalt 4 tüüpi geene: * geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes korraga - nt RNAd tootvad geenid (RNAd ja valke on alati vaja) * geenid, mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes - nt insuliin (kõhunäärmes) * geenid, mis avalduvad teatud arenguetappidel - nt looteeas * geenid, mis kunagi ei avaldu
Meelitamine 2) kui palju ja millises omavahelises proportsioonis avalduvad kirjeldatud tüübi puhul isiku püsijooned sõnalisel tasandil, kuipalju praktilise tegevuse käigus? Mida võib sellest järeldada inimtüüpide hindamise ja praktilise elu seotuse kohta antiikajal? Meelitajale on iseloomulik erinevates aspektides väljenduv ülepaisutatus, samas kavalus võimaldab sättida omamoodi kindlad piirid. Seetõttu võib öelda, et nii sõnalisel tasandil kui ka praktilise tegevuse käigus ilmnevad meelitaja püsijooned
komplementaarsus A:T ja C:G · tRNA- transpordi, aminohapete transport · rRNA- ribosoomiRNA · Transkriptsioon- on mRNA süntees(informatsiooniRNA); toimub rakutuumas; RNA- polümeraas, A:U ja C:G. Geen, mille pealt transkriptsiooni teostatakse avaldub ehk ekspresseerub. Korraga avaldub ühes rakus u 10% geenidest.Ekspresseeruvatest geenidest sõltub raku eripära. Vastavalt avaldumisele jagatakse geenid nelja tüüpi: 1. Geenid, mis avalduvad kõikides rakkudes üheaegselt. Läheb koguaeg vaja. rRna ja tRNA toodetakse koguaeg, teatud ensüüme. 2. Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes. Insuliin kõhunäärmes, adrenaliin neerupealsetes. 3. Geenid, mis avalduvad teatud eluetappidel. Loote varases arengus väga kiire rakkude paljunemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Evolutsiooni jooksul muutunud kasutuks. Geenide vaheosad.
Lahendus: s2 + s = (2)2 + (2) = 4 2 = 2 2. Ühe lõigu pikkus on 3a 5, teine on sellest a + 4 võrra pikem. Avalda teise lõigu pikkus ja lõikude pikkuste summa. Lahendus: Teise lõigu pikkus on 3a 5 + a + 4 = 4a 1. Kahe lõigu pikkuste summa on 3a 5 + 4a 1 = 7a 6. Vastus: Teise lõigu pikkus on 4a - 5 ja lõikude pikkuste summa on 7a 6. 3. Kolmnurga küljed avalduvad muutuja y kaudu järgmiselt: 2y 1, y + 2 ja 3y 4. Avalda kolmnurga ümbermõõt ja arvuta see, kui y = 12 cm. Lahendus: Kolmnurga ümbermõõt on 2y 1 + y + 2 + 3y 4 = 6y 3. Kui y = 12 cm, siis ümbermõõt on 6 * 12 3 = 72 3 = 69 cm. Vastus: Kolmnurga ümbermõõt on 6y 3 ehk 69 cm. 4. Rööpküliku lähisküljed on 4y + 6 ja 2y 4. Esimese ja teise külje vahe on 26 cm. Leia arv y ja rööpküliku ümbermõõt. Lahendus:
lugemisraamiga 18. Millisel põhimõttel toimub koodon- antikoodon paardumine? komplementaarsus põhimõte 19. Miks võib öelda, et nii replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid? Toimuvad kogu elusas looduses ühtemoodi. 20. Kust saadakse valgusünteesiks vajalik energia? ATP makroergilistest ühenditest. 21. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? kui geenil toimub transkriptsioon. 22. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte? Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd 23. Too 1 näide selle kohta, kuidas mõjutab geenide avaldumist keskkond: keskkonna temperatuur 24. Too 1 näide: a) mutatsioonide kohta; liigsõrmsus b) kromosoomide arvu häirete kohta: DOWNI sündroom c) keskkonna toimest, mis põhjustab geenide avaldumise häireid: vähkkasvaja 1
Seal toimub translatsioon, mille tulemusel saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid, mis osalevad organismi kõigi tunnuste avaldumises. Tegu on matriitssünteesidega, mis tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Pärilikud tunnused avalduvad paljude valkude koostoime tulemusena. Promootoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema. Terminaatoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, kus RNA süntees lõpeb. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Eraldatakse geene, mis avalduvad
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1) Downi sündroom 21. kromosoomi kolmekordus (trisoomia), sümptomiteks vaimne alaareng (max 7a lapse tase), lühike eluiga (u 21a), mehed on steriilsed. 2) Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide (alleelide) kogumit. 3) Geenmutatsioon väikesed muutused DNA struktuuris, selle tulemusena võivad tekkida retsessiivsed alleelid, mis avalduvad järglaste genotüübis (nt sirprakuline aneemia). 4) Geneetiline muutlikkus Organismide genotüüpide erinevus. Genotüüpe on sageli rohkem kui tunnuseid, mida need mõjutavad (nt AB0 vererühmad). Geneetiline muutlikkus jaguneb mutatsiooniliseks ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5) Generatiivne mutatsioon toimub sugurakkudes erinevate mutageenide toimel ja pärandub sugulisel paljunemisel.
järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsust reguleerivad : 1. struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. 2
püknik]pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole.Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega,mistõttu on tal rohkesti sõpru,kellele räägib meeleldi oma mõtetest ja tundmustest.Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed.Intelligentsus on astmelise struktuuriga üldvõimete kogu,mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi.Itelligentsust mõõdetakse
molekuli külge 6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele (kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist
keskkonna koostoimel Gameet – organismi sugurakk – seemne- või munarakk 8. Milline vahe on mõistetel dominantne alleel ja dominantne tunnus? Alleel määrab tunnused, st dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. 9. Intermediaarsus – DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide v DNA-lõike Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused Mis vahe neil on? Intermediaarsuse puhul avaldub vahepealne tunnus, kodominantsuse puhul aga avalduvad mõlemad tunnused. 10. Millest on tingitud fenüülketonuuria? Organism ei suuda toota aminohapet fenüülalaniini lagundavat ensüümi. Miks on tema pärandumist võimalik kirjeldada Mendeli seadustega? Kui mutantne geen on vaid üks kahest alleelist, siis haigust ei teki, kuna ensüümi toodetakse teise terve alleeli pealt
pilkama. Peategelaste iseloomustus: Misa paks mees oli suure söögiisuga, tal huuled läikisid õlist nagu küpsed kirsimarjad. Ta oli rahulik, et ta ei hakanud midagi Porfirile halvasti ütlema. Porfiri peenike mees oli nõrguke, ta värises oma reisikohvrite ja kompsude all. Tal olid kaasas ka naine ja gümnasistist poeg. Halva huumorisoonega või isegi pahatahtlik mees. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Paks mees, peenike mees ning selle naine ja laps. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Misa ja Porfiri kohtumist raudtee vaksalis. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Misa oli paks, Porfiri omas perekonda ning ei olnud paks. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelased ei muutu:
vastu oma. Pindmised inimese, kelle jaoks oli oluline teiste inimeste arvamus. Munk - vana munk, suur pühakirja tundja, väga auväärne mees, kes oli elanud eeskujulikku elu ja kelle vastu kõik linna kodanikud aukartust tundsid. Võttis Ser Ciappelletto pihile ning usaldas kõike, mida kaval notar talle rääkis. Peale tema surma, jutustas teistele munkadele, milline eeskujulik Ser Ciappelleto oli. 3. Novella kui žanri tunnused ja kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu? Vähe tegelasi teoses: Musciatto Franzesi, Ser Ciappelletto, munk, kaks vennad. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Sre Ciapppelletto surmahaigena valetab munka. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ser Ciappelletto oli salakaval notar. Munk kergelt usub inimestesse. Kirjeldatakse vähe ja olulist.
suhtumused, hoiakud, väärtusorientatsioon), iseloomu (egoism, laiskus, rõõmsameelsus, püsivus), võimeid (intelligentsus, loovus, organisatoorsed võimed, musikaalsus) ja temperamenti (liikuvus, tasakaalukus). Kõiki isiksuse omadusi on vähem või rohkem mõjutanud bioloogilised ja ühiskondlikud tegurid. Suundus moodustub peamiselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, bioloogilise teguri osa on väike. Temperament on sünnipärane ja muutub elu jooksul suhteliselt vähe. Võimed avalduvad ja arenevad tegesuses ning alluvad juhtimisele ja 3 suunamisele, arenemise kiirus ja kergus olenevad sünnipäraseist eeldustest. Iseloom kujuneb põhiliselt kasvatuse ja ümbruse mõjul, temperament annab sellele isikupärase värvingu ISIKUISEÄRASUSED Indiviidi erinevus rühma keskmisest või rühmale tüüpilisest. On pärilikke ja ümbruse ning kasvatuse mõjul tekkinud isikuiseärasusi. Elu jooksul
Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. RNA osaleb geneetilise info avaldumises, seega DNA pealt saab sünteesida RNA. RNA sünteesi viib läbi RNA polümeraas. Promootor piirkond DNA ahelal, millega RNA polümeraas saab seonduda, et alustada transkriptsiooniga. Terminaator DNA järjestus, millega polümeraas lõpeb. Geeni ekspressioon geenide avaldumine (toimub transkriptsioon). Geenide jaotamine gruppidesse vastavalt avaldumisele: 1)Geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (nt: rRNA, tRNA). 2)Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes (nt: mRNA). 3)Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. NT: osad geenid hakkavad tööle siis kui inimene jõuab puberteediikka. 4)Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi. Repressor valk, mis takistab RNA polümeraasil seondumast DNA asuval promootor piirkonnaga. Transkriptsiooni regulatsiooni vigade tagajärjed - Toob kaasa suuri muutusi raku
kirjeldada? - Pandi tähele, et jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi. 9. Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? - Balmeri seeriaks nim. vesinikspektris nelja joont. Need on punane, roheline ja kaks sinist. 10. Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad - Et elektronid liiguvad kindlatel orbitaalkihtidel 11. Milles elektronide laineomadused avalduvad? - Need avalduvad difraktsiooni ja interferentsi teel. Elektronide laineomadused avalduvad difraktsioonipildis. 12. Mida nimetatakse leiulaineks? - Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . - 13. Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust? - Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h =
Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ScCl3 + 3 H2O hüdroksiid Sc (OH)3 on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.) Veega see ei reageeri. 2) Leidumine looduses Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis Skandiumil on üsna madal arvukus maapõues (0,0003%). Haruldased mineraalid Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil. Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige
geenis asuv teine, dominantne alleel. Heterosügootsus vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa; Bb) Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA; BB) Monohübriidne ristamine eristatakse ühe tunnuse poolt erinevaid isendeid Dihübriidne ristamine - eristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid Intermediaarsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad homotsügootide vahepealsed tunnused (laines juuksed) Kodominantsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused (sinise-valge triibulised õied) Polüalleelsus - nähtus, mille korral geenil edineb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli (veregrupid) Polügeensus nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumist mõjutab rohkem kui üks geen Morgani reegel - ehk geenide aheldatus. Ühes kromosoomis paiknevad geenid
selle geeni avaldumiseks. Ensüümiks on RNA polümeraas: 1.RNA polümeraas kinnitub geeni algusosale ek promootorile. 2.RNA polümeraas lõhub DNA kaksikahelaid kooshoidvad sidemed. 3.Üks vabadest DNA ahelatest sünteesib endale juurde komplementaarse RNA ahelda. 4.Kui RNA polümeraas jõuab geeni lõpu ossa ehk terminaatorisse, siis ta vabaneb DNA ahelast. 5.Valmistatud RNA ahel eraldub DNA-st. 6.DNA taastab oma struktuuri. Geenide avaldumine 1. Osad geenid avalduvad kõikides rakkudes ja kogu aeg. 2.Osad geenid avalduvad ainult teatud rakkudes. 3.Osad geenid avalduvad ainult teatud elu perioodidel. 4.Osad geenid ei avaldugi. Kuidas kujunevad välja isendi tunnused? Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nimetatakse genotüübiks. Genotüüp on ühe isendi geenide kogum. Fenotüüp on ühe isendi tunnuste kogum (Genot. määrab fenot.) Genoom on liigile omane üekordne geenide komplekt.
jäägitult antud tegevusele. Ei jaota oma rohket energiat ühtlaselt, väga aktiivsele tegutsemisperioodile järgneb lühem mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Energilise loomuse tõttu töötab üle ja langeb masendusmeeleollu .Psüühilise tegevuse tempo kiire. Flegmaatik Madal sensitiivsus ja vähene emotsionaalsus. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Jääb rahulikuks ka suurte ebameeldivuste ajal. Miimiika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aglane. Flegmaatik on kannatlik, vastupidav ja ennast talitsev. Tähelepanu koondamine ja selle ümberlülitamine on tal aeglane. On raskusi uue miljööga kohanemisel, harjumuste ja vilumuste muutumisel. Inimestega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on ta truu ja ustav. Melanhoolik Kõrge tundlikkus ja aistingute madal lävi. Tundlikuse tõttu on kergesti solvuv, tühine põhjus võib esile kutsuda pisaraid
Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda tasuks oma ustava sõbra tunnistusel. Naise mehe naasedes tõi Gulfardo jututeemaks võla, ning sõnas, et ta oli selle juba naisele maksnud. Naine ei saanud seda laita ning pidi oma mehele raha maksma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Gulfardo ning ta tunnistav sõber, Guasparruolo, Ambruogia. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ning sellega kaasnevat. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ambruogia oli ilus, kuid ahne. Gulfardo oli väärikas. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelane ei muutu:
· Geenmutatsioonid - Väikesed muutused DNA primaarstruktuuris , mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - Muutused kromosoomide pikkused ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid Muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Haiguste jaotus 1. mittepärilikud haigused ei ole seotud geenidega näit. gripp, mumps jt. nakkushaigused, traumad, mürgitused jne. 2. päriliku eelsoodumusega haigused avalduvad geenide ja keskkonnategurite koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused määratud geenidega ja avalduvad igal juhul · põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus · põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika · suguvõsa uuringud · kromosoomide uurimine · DNA analüüs Haiguste ravi · Dieet ja asendusravi · Kirurgiline ravi
Gulfardo soovis nüüd naist narrida, tema plaaniks oli naise kasutamine, ilma, et ta peaks Ambruogiale mingit raha maksma. See õnnestus tal, ta laenas Guasparruololt raha. Ta andis selle naisele niiöelda tasuks oma ustava sõbra tunnistusel. Naise mehe naasedes tõi Gulfardo jututeemaks võla, ning sõnas, et ta oli selle juba naisele maksnud. Naine ei saanud seda laita ning pidi oma mehele raha maksma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Gulfardo ning ta tunnistav sõber, Guasparruolo, Ambruogia. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Gulfardo ja Ambruogia lõbutsemist ning sellega kaasnevat. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ambruogia oli ilus, kuid ahne. Gulfardo oli väärikas. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelane ei muutu:
Footon on vaheosake (boson spinniga 1), mis vahendab elektromagnetilist vastasmõju. Footon (erinevalt näiteks gluuonist) ise oma vahendatava vastasmõju laengut ei kanna ja on elektriliselt neutraalne. Tema seisumass on 0 ning seetõttu liigub ta vaakumis alati valguse kiirusega . Valguse kiirus kui universaalne füüsikaline konstant ongi defineeritud footoni liikumise kiiruse kaudu vaakumis. Valguse laine- ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on suur. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike.
Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avaldumine kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse et geen avaldub. 8. Mis on geneetiline kood? mRNa molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis. 9. Kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? · Geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes · Geenid, mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil · Geenid, mis ei avaldu 10. Mida on vaja valgu sünteesiks ehk millistest osadest koosneb valgu sünteesikompleks? Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulile vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid ,ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. 11. Kirjelda lühidalt valgu sünteesi käiku
8. Vähkkasvaja teket mõjutavad tegurid põhjustavad geeniregulatsiooni häired. Võib olla pärilik kuid ka keskkonnategurite mõjul tekkinud (nt suitsetamine), tekitavad ka mõned Viirused (papilloomviirus) 9. Päriliku eelsoodumusega haiguse ennetamine tervislikud eluviisid ja harjumused. 10. Mis eristab pärilikku haigust päriliku eelsoodumusega haigusest ? pärilikud haigused avalduvad alati, eelsoodumusega haigused avalduvad koos keskkonnategurite mõjuga. II VÕRDLUSED 1. Pärilik e geneetiline M mittepärilik e modifikatsiooniline M - Mutatsiooniline muutused pärilikkuse aines Keskkonnast tingitud. N: männi erinevad - kombinatiivne vanemate alleelide ümber kasvunormid. kombineerumine sugurakkude küpsemisel, meioosil, viljastumisel. 2.
Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti) TRANSLATSIOON (3.) valgu süntees. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel DNA RNA A -------- U T -------- A G -------- C C --------- G Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes : nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. Siia gruppi kuuluvad nt rRNA ja tRNA geenid ning mitmete ensüümide geenid 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes : nendega seostuvad vastavale koele iseloomilikud talitlused. Nt toimub insuliini geenilt mRNA molekulide transkriptsioon inimese kõhunäärmerakkudes
* olulised sapi väljutajad seedeprotsessi käigus *on toidu aroomiainete kandja ja täiskõhutunde tekitaja Lipiidide ainevahetus Seedeprotsessis osalevad: *ensüümid .... Lipiidide imendumine Veeslahustavad komponendid saavad imenduda vabalt Lipiidide metabolismi meditsiiniline tähtsus *Lipiidid peavad andma 25-30% päevasest energiavajadusest. *Oluline on loomsete ja taimsete lipiidide õige vahekord toidus ja asendamatute rasvhapete piisav saamine toiduga. *Häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena. *Lipiide/rasva ei tule toidus vältida, küll aga teha nende seast teadlik valik ja piirata rasva liigtarbimist. Loomsed rasvad *Loomseid rasvu tuleks tarbida südameveresoonkonna tervise ja vere kolesteroolisisalduse alandamise huvides. *Loomsetes rasvades, väljaarvatud kala ja mereloomade rasv, on ülekaalus küllastunud rasvhapped, kuid linnurasvas sisaldub neid vähem kui sea- ja lambarasvas. *Loomsed rasvad on reeglina toatemperatuuril tahked. Süsivesikud
Levimiskiirus - iseloomustab võnkumiste edasikandumise kiirust. 10. Sõnasta Huygensi printsiip Lainefrondi iga punkt on uue laine allikaks. 11. Mis on lainefront? Lainefront on pind või joon, kus kõik lainepunktid võnguvad samas faasis. 12. Millistest põhivärvidest saab moodustada kõiki värvitoone? RGB (red, green, blue) 13. Mida tähendab valguse dualism? Valgusel on nii osakese (kvandi) kui laine omadused. Sellist nähtust nimetatakse dualismiks. Laineomadused avalduvad rohkem siis, kui võnkesagedus on väike. Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui võnkesagedus on suur. 14. Mis on footon? Valguse kvant. 15. Mida nim interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). 16. Mida nim difraktsiooniks?
mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes c) Geenid, mis avalduvad rakkude või organismi arengu erinevatel etappidel d) Geenid, mis ontogeneesi (organismi eluaja) vältel ei avaldu kunagi. Translatsioon protsess, mille käigus sünteesitakse liigiomaseid valke kõikide talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid.
annaabi.ee 
