Aatomi siseehitus. Kvantfüüsika (3)

Füüsika 123
1. Kust võiks tõmmata piiri mikro - ja makromaailma vahel?
- Molekulide ja rakumõõtmete vahele. Suhteline, oleneb mida tahetakse uurida
2. Kirjelda planetaarset aatomimudelit koos suurusjärkudega mõõtmete kohta?
- Keskel on positiivselt laetud tuum. Ümber tiirlevad negatiivselt laetud elektronid. Tuuma läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm
3. Mis kinnitab aatomite püsivust?
- Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks
kukkuma tuumale . Aga ei kuku , seega on aatomid püsivad kuitahes kaua.
4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta?
- Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast.
5. Kuidas tekib joonspekter ? Kirjelda seda spektrit?
- Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. Joonspektrid on aatomite spektrid. Nende helendus ei sisalda iga lainepikkusega valgust, vaid liitub teatavate kindlate lainepikkustega valgusvoogudest.
6. Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta?
- Tähendab, et aatomeist kiiratakse kindla energiaga aatomeid.
7. Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis?
- jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi.
8. Mida pandi tähele vesiniku spektreid uurides ja milline võrrand võimaldab seda nähtust kirjeldada?
- Pandi tähele, et jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi.
9. Mida nimetatakse Balmeri seeriaks?
- Balmeri seeriaks nim. vesinikspektris nelja joont. Need on punane, roheline ja kaks sinist .
10. Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad
- Et elektronid liiguvad kindlatel orbitaalkihtidel
11. Milles elektronide laineomadused avalduvad?
- Need avalduvad difraktsiooni ja interferentsi teel. Elektronide laineomadused avalduvad difraktsioonipildis.
12. Mida nimetatakse leiulaineks?

• Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega Y.
  
• 
  

13. Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust?
- Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul
14. Millal ilmnevad osakestel lainelised,millal korpuskulaarsed omadused?
- Lainelised omadused ilmnevad osakeste liikumisel, korpuskulaarsed nende vastastikmõjus, nt põrgetel.
15. Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab see valem?
- Teooria loodi mikroosakeste lainevõrrandi kohta. Lähtuti üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid laineid ja sulandati see de Broglie seosega. Schrödingeri võrrand väljendab osakese leiulaine sõltuvust koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud.
16. Mida uurib kvant- ehk lainemehaanika?
- Kvantmehhaanikas kirjeldatakse füüsikalisi objekte ja nende omadusi statistiliselt. kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide (kvantbioloogia) omadusi.
17. Millisel kahel viisil võiks lainet iseoloomustada?
- Ruumiliselt ja ajaliselt.
18. Selgita määramatuse printsiipi ehk täpsuspiirangut. Kirjuta neid iseloomustavaid seoseid ja selgita seoste sisu.
- On osakest iseloomustavate suuruste paar,milles kumbagi suurust ei saa mõõta suvalise täpsusega. Suurendade ühe määramise täpsust, kaotame alati teise täpsuses.
19. Mida nim. Potentsiaalibarjääriks ja mida potentsiaaliauguks?
- Potentsiaalibarjäär- pinnavolt, mis takistab kuulikesel veereda üle barjääri.
Potentsiaaliauk - kahe barjääri vahel olev auk, mis ei lase kuulil august välja minna.
20. Miks suletud ruumis saab mikroosake omandad vaid kindlaid kiiruse väärtusi?
- Piiratud ruumiossa sulustatud osakese leiulained muunduvad seisulainetes. Seisulaine on täisarv, ehk osakese kiirus on kvanditud.
21. Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid?
- orbitaallained
22. Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul saab see tekkida?
- Elektroni statsionaarsetele püsiseisunditele vastavad seisulained. Et ring on otstete, saavad seisulained tekkida ainult siis, kui laine ringeldes end lakkamatult kordab.
23. Miks kindla energiaga elektroni võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast
- Aatomis saab elektron tuuma ümber tiirelda üksnes orbiitidel , mille pikkusse mahub täisarv elektroni leiulaineid.
24. Mis järeldub elektronide laineomadustest nende liikumise kohta aatomis?
- Elektroni laineloomusest järeldub, et ta võib tiirelda tuuma ümber vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiustega rn
25. Sõnasta Bohri postulaadid
- 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes,
millest igaühele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega
neela energiat.
2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust
üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul.
26. Iseloomusta peakvantarvu, orbitaalkvantarvu, magnetkvantarvu ja spinnkvantarvu.
- Peakvantarv - eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist.
Orbitaalkvantarv- määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Määrab elektroni pöördimpulsi L.
Magnetkvantarv - määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis.
Spinnkvantarv- võib omada kahte väärtust + 0,5 ja – 0,5
27. Mis määravad iga elektroni seisundi aatomis?
- Neli kvantarvu: peakvantarv n, orbitaalkvantarv l, magnetkvantarv ml ja spinnkvantarv s
28. Mis tuleneb kindlasse ruumi sulustatud mikroosakese lainepikkusest tema kiiruse energia ja impulsi kohta?
- Kvantarv n
29. Mis määrab lõplikult laineliste omadustega elektroni kohta aatomis?
- Leiulaine
30. Selgita tõrjutus- ehk Pauli keeluprintsiipi
- Ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni, mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku.
31. Milline peaks elektronide asend aatomis olema lähtudes energia miinimumi- ja keeluprintsiibist?
- Elektronid peavad olema kihiliselt aatomis
32. Mitu elektroni mahub igasse kihti?
- Maksimaalselt 2n2 elektroni
33. Millest lähtudes saab seletada aatomis elektronide paigutumist kihtidesse?
- Elektronid lisanduvad elektronkattesse nii, et nende energia oleks minimaalne ja tõrjutusprintsiip järgitud.
34. Mis määrab elektronide keemilised ja füüsikalised omadused?
- Väliskihil olevate elektronide arvust sõltub see.
35. Millega võrdub perioodilisus -süsteemi rühma number?
- Väliskihil olevate elektronide arvuga.
EDU