Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Autode hooldus- ja remondisüsteem (asend 1 4)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hooldus, sõiduk, sooritada, tulede, lõtk, perekonnanimi, riho, remont, rattad, põrandale, sillastend, antifriis, rehvid, kinnitused, kere, seisukord· Rehvi rõhkude kontroll, vajadusel seadmine (kontrollitakse ka varuratast) · Näidikute ja kontrolllampide kontroll · Tuled, helisignaal, vajadusel lampide vahetus · Esilaternate (valgusvihu) reguleerimine · Klaasipuhastite ja pesurite töötamise kontroll, anumate täitmine pesuvedelikuga · Lukupesade, lukkude, higede ja piirajate määramine · Lõppkontroll Mootorsõiduk vähemalt 2-rattaline teel sõitmiseks valmistatud üle 25 km/h mootori jõul liikuv sõiduk. Ei kuulu rööbastel ja traktorid. Auto sõitjate või veoste veoks, vähemalt 4-rattaline mootorsõiduk (25 km/h) Sõiduauto projekteeritud ja ehitatud kuni 9 sõitja kohaga sõitjate või nende pagasi vedamiseks. Võib vedada haagist. Sedaan kere kinnine, katus jäik ja paikselt kinnitatud, osa katust võib olla avatud. Salongis 4 või enam istekohta vähemalt 2 reas. 2 või 4 külgust. Võib olla luugiga pagasiruum või tagauks. 4 või enam külgakent. Paeton katuseta auto.
PRAKTILISI VÕIMALUSI HOOLDUSVÄLBA SUURENDAMISEKS Inteligentsed hooldussüsteemid TELLIGENT ja ASSYST annavad autojuhile võimaluse mõjutada järgmise hoolduse tähtaja saabumist. Õlitasemete normis hoidmine, mootori soojendamine, rahulikud juhtimisvõtted, sõiduki optimaalne koormamine jne mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab näitlikult tajuda, süsteemide kontseptsioonist tulenevalt teave, mis viivitamatult autojuhile edastatakse kui hooldus lükkub edasi preemiakilomeetrite võrra. Sealjuures ei teavitata miinuskilomeetritest nii operatiivselt. Ilmselt võtab jõulisemat sõidustiili analüüsiv süsteem seda kui võimalikku veateadet ning testitakse eelkõige enda komponendid läbi ja nende korrasoleku garanteerimisel alustatakse autojuhi trahvimist hoolduse tähtaja varasemaks nihutamisega. Et mitte reageerida kallakutest tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme
Eksami küsimused 1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp
välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.5 Hoidke tõstuki ümbrus puhas. Ärge jätke tööpiirkonda tööriistu, osi, prahti vms. 1.6 Tõstke seadet esmalt vaid pisut, nii veendute, et sõiduk toetub kindlalt tõstetaldadele. 1.7 Kui tõstetallad puutuvad vastu tõstekohti, siis kontrollige, kas tõstevarte lukustus on rakendunud. 1.8 Kasutage sõiduki tõstmiseks alati kõiki nelja tõstetalda. 1.9 Sõiduki tõstmise ajal veenduge, et selle uksed on kinni. 1.10 Jälgige sõidukit kogu tõstmise või langetamise aja. 1.11 Ärge lubage kellelegi seista töötava tõstuki lähedal. 1.12 Kui sõiduk hakkab kukkuma, liikuge viivitamatult kaugemale. 1
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 riho rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Auto tehniline hooldus sisaldab regulaarseid plaanilisi operatsioone, mis viiakse läbi arvestades auto margi eripära, tema eripära ja väljalaske aastat.Autoteeninduses EDROC teostatakse tehnilist hoolet kõikidele autodele. Tuleb arvestada, et õigeaegne vigade avastamine ja kõrvaldamine annab võimaluse hoida ära palju tõsisemad rikked. Auto, mis on läbinud õigeaegse hoolduse ja diagnostika, omab palju pikemat kasutusaega..Auto
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 1 riho rästas Tehnohoolduse põhimõisted Õpperühm: as13 Kuupäev: 05,05,2014 1. Mida mõeldakse tehnilise hoolduse all ja mis seda protsessi iseloomustab? ( tuua näiteid auto tehnohooldust silmas pidades!) Auto tehniline hooldus sisaldab regulaarseid plaanilisi operatsioone, mis viiakse läbi arvestades auto margi eripära, tema eripära ja väljalaske aastat.Autoteeninduses EDROC teostatakse tehnilist hoolet kõikidele autodele. Tuleb arvestada, et õigeaegne vigade avastamine ja kõrvaldamine annab võimaluse hoida ära palju tõsisemad rikked. Auto, mis on läbinud õigeaegse hoolduse ja diagnostika, omab palju pikemat kasutusaega..Auto
Nõlvast üles sõites seada masin vastavalt joonistele B ja C, millest viimane vastab järsule nõlvale, mõlema puhul hoida koppa 20-30 cm pinnasest kõrgemal. 15. Raskuste tõstmine ekskavaatoriga, ohutusnõuded. Kasutada tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tööseadeldist. Raskus ei tohi ületada kopa ega kettide või seekli lubatud töökoormust. Tõsta tuleb abilise märguannete järgi. Jälgida abilist, et oleks ohutu tõsta. Algul sooritada proovitõste 25- 50 mm maast ja liigutada maapinna kohal. Kui pole ohutu või raskus valesti kinnitatud, lõpetada toiming koheselt. Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb kasutada tõsteseeklit või konksu. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud asendis. Kui liigutada kopavart tõstmise eesmärgil peab see alati liikuma masinast eemale, sest vooliku purunemisel kaitseklapid asuvad ainult kopavarre sisemisel poolel. 16
01 1.3. Vedru Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel. 1.3.1. Kuidas vedru töötab? Vedru neelab ja hoiab sõiduki kere ja tee vahelisest liikumisest tulenevat energiat. Koormatud sõiduk Koormatud sõiduk ilma vedruta koos vedruga 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? Pärast liikumisenergia salvestamist vedru poolt kompressiooni teel püüab vedru pikenedes seda energiat uuesti vabastada. See põhjustab sõiduki kere liikumise ja muudab sõiduki ebastabiilseks ning sõitmise äärmiselt ohtlikuks ja ebamugavaks. Selle vältimiseks on süsteemi paigaldatud amortisaator
Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19
paras aeg need enne tasakaalustada. Ratta tasakaal kaob peamiselt rehvi ebaühtlase kulumise tõttu ja vastupidi rehvi kohati kulumine viitab rehvi halvale tasakaalule. Amortisaatorite korrasolek Amortisaatorite ja vedrustuse eesmärk on tagada ratta ja tee pidev kontakt. Haardumine võimaldab sõidukit paremini juhtida. Pidurdustee heade amortidega lüheneb asula kiirusel 2m. Halbade või katkiste amortisaatoritega auto hakkab õõtsuma. Õõtsuva auto rattad ei toetu ühtlase jõuga teekattele vaid kord rohkem, kord vähem. Pidurdus on aga efektiivsem mida kindlamini rattad asfaldile toetuvad. Piduri võimalikud rikked: Purunenud vanadusest piduri voolik Mansetid on kulunud, lasevad piduriõli välja Piduri õli lisamisel järgida sobivat õlimarki, segada eritüüpi õlisid ei tohi Pedaali vabakäik annab tunnistust sellest et süsteemi on sattunud õhk või piduriõli tase on lekke tõttu langenud
• masinate massi vähendamine • kütuse erikulu vähendamine • juhtimissüsteemide automatiseerimine • ergonoomiliste näitajate parandamine • tootlikkuse suurendamine • remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine • monitooring- süsteemide laialdasem kasutamine • nn „pardakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel Universaalne masin – paljude kiireltvahetatavate tööorgantiega masin, millega saab sooritada mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi operatsioone Unifitseeritud masin – masin, mille konstruktiivsed ühikud (agregaadid, koostud, detailid) on valmistatud täieliku vahetatavuse põhimõttel teatud tüüpmõõtmete ridade piires Ressurss – masinate normatiivne tööiga enne kapitaalremonti Sanitaar- hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiini õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne)
6õn 0,5 2,5 3 6 õn 0,5T/2,5L/3P (2 mootoripesu, 2 värvihooldust, 2 salongipuhastust) 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused auto värvkatte hooldamiseks, salongi puhastamiseks, mootoriruumi ja autopõhja pesuks. Oskab toimida keskkonnasäästlikult. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Keskkonnaohutus 3. Õppesisu 3.1. KESKKONDA SÄÄSTVATE MATERJALIDE KASUTAMINE 3.2. VÄRVKATTE HOOLDUS. Pesemine. Kuivatamine. Vahatamine. 3.3. SALONGI PUHASTUS. Tekstiil-, plast-, puit-, nahk-, kummi-ja klaaspindade puhastus. 3.4. MOOTORIRUUMI PESU. Kinnikatmine, pindade leotus, survepesu, kuivatamine. Järeltöötlus 3.5. PÕHJAPESU. Pesu. Kuivatamine. Järeltöötlus 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · Värvkatte hooldustehnoloogiaid, materjale · Salongi hooldustehnoloogiaid, materjale · Mootoriruumi hooldustehnoloogiaid, materjale
Praguline värv imeb sisse pori ja tugevate lahustite kasutamine ainult halvendab olukorda. Autohoolduse põhitõed 1) Pese autot korrapäraselt. 2) Vahata autot vähemalt kaks korda aastas. 3) Tee alati ka salongi puhastus koos pesemisega, unustamata akende sisepindu. 4) Kasuta põhjamaade jaoks toodetud autohooldus vahendeid, sest nende koostis vastab meie kliimale. 5) Ära unusta kummi ja plastpindasid millel on loodud omad puhastus ja hooldus vahendid. Maantee tolm, liiv, kruus ja pori kulutavad värvipinda mehaaniliselt. Soolbituumen ja mitmed keemilised ained mõjuvad söövitavalt. Ainus võimalus nende mõju takistada on autot piisavalt tihti pesta ja vahatada. Puhta autoga on turvaline liigelda ja läbi puhaste akende näed ise ja oled nähtav. Pesemise ja vahatamise ajal on hea puhastada salongi ja mootorit. Puhta ja korras auto kasutus iga pikeneb. Edasi müügi hind on kõrgem ja sellise autoga on meeldiv sõita
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude.
juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest.
Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS) Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto pidurdamise ajal. Näiteks tavapiduritega pidurda- misel libedal teel tuleks piduripedaali katkendlikult vajutada, et rattad jääksid pidurdamise ajal pöörlema Tänu blokeerumatutele piduritele seda pole vaja teha ja auto on pidurdamise ajal juhitav. Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi). Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised seadmed. Blokeerimisvataste seadmete rikke korral süttib ABS märgutuli ( nende seadmete rikete korral pidurisüsteem ise jääb reeglina tööle).
Võtme pikendamine teise võtme või toru abil on keelatud. 9. Kruvikeerajad peavad olema korralikult teritatud, pealt mõradeta. 10.Masinaruumi personaalil on keelatud teostada töid töötava mehhanismiseadme läheduses, millel puudub kaitse ( kaitsekate või võre). 11.Käivitada ja juhtida mehhanismi omamata selleks vastavat luba. 12.Kõik laevas olevad torustikud peavad olema markeeritud. 13.Mutrivõtmed peavad vastama mutripea või poldi mõõdule. TEHNILINE HOOLDUS (1) Vajalikku tähelepanu tuleb osutada kõigi mehhanismide, kaasa arvatud mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide, nende mõõteriistade ja kaitseseadmete, samuti olmeteenindusseadmete tehnilisele hooldusele ja nende käsitsemise nõuetest kinnipidamisele ning materjalide ja tagavaraosade kulu arvestusele. Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5
parems ja kaks vasakus pardas seitsmendal tekil. MES jaama kaudu laskuvad inimesed laeva tekilt vees olevale platvormile ja sealt edasi päästeparve. MES jaamade üldmahutavus on 1920 in. Päästeparved Viking DKS 100, 18tk mahutavusega 101in ja 2tk mahutavusega 50in. Asuvad kuuendal tekil mõlemas pardas. 6 Päästevestid 2296tk, neist vahimeestel 6 vesti (3 masinal, 3 sillas) ka lisaks 190tj lastele. Kõik päästevestid on varustatud tulede ja viledega. Päästerõngad 7tk valguspoiga (2h tugevusega 2cd) asukohaga kuuendal tekil, 2tk iseaktiveeruva suitsusignaali (15min) ja valguspoiga (2h tugevusega 2cd) asukohaga silla tiibadel ning kaks tavalist liiniga päästerõngast. Termoülikonnad 48tk, firmalt Cosalt Crewsaver, ette nähtud MES meeskondadele, valvepaadi ja päästepaatide meeskonnale. Termokotid Ette nähtud külmas vees kannatanu kehatemperatuuri hoidmiseks ja selle tõstmiseks
kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi mootorrataste, motorollerite ja mopeedide vastu. lõppu ja sooritada pikki huvireise. Samal ajal võib mootor - ratas olla ka spordivahendiks. Eriti populaarsed on moo- torrattad noorte hulgas. Ehkki sõidumugavuselt jääb mootorratas autost tundu-
ilmnemisega; 7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele; 8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud liiklusseaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid; 9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral. Ametnik koostab juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, millele märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress, otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees ja perekonnanimi, sõidukijuhi ees ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sõidukijuhi elukoht, sõiduki tüüp, mark ja registeerimismärk, juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus, otsuse koostaja allkiri (LS § 91 lg 2) 8. Loetle põhjused, millal võime sõiduki teisaldada valvega hoiukohta. Kellel on sõiduki teisaldamise õigus? Mis dokumendi ametnik koostab? Sõiduk, mille juht on kõrvaldatud selle juhtimiselt, teisaldatakse valvega hoiukohta või
silinderhammasrataste paar. Sellisel juhul on diferentsiaal kinnitatud veetava silinderhammasratta külge. Esiveoga auto peaülekandeks on harilikult silinderhammasrattad. Peaülekande ja diferentsiaali määrimiseks kasutatakse transmissiooniõli. Hüpoidülekannetes kasutatakse eriõlisid, nn. Hüpoidõli. Diferentsiaal Ratastevaheline diferentsiaal võimaldab ratastel erinevalt pöörelda. Selline vajadus tekib teekäänakutel. Kurvides liikumisel läbivad sisemisel raadiusel asuvad rattad lühema teekonna kui välimised. Koos veetava hammasrattaga pöörleb ka diferentsiaal, milles asuvad satelliithammasrattad ehk satelliidid. Satelliitidega on hambumises rattavõllihammasrattad. Kui auto rattad veerevad võrdselt, siis satelliitide asend üksteise suhtes ei muutu (nad ei pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad
.................................33 Lisa 3. PRAKTIKAISELOOMUSTUS .......................................................................34 Lisa 4. PRAKTIKANDI ENESEHINNAGULEHT.....................................................35 SISSEJUHATUS Praktika viisin läbi ettevõttes Em-Serv AS. Ettevõtte tegevusvaldkondadeks on ehitus- ja kaevamistehnika, tõstetehnika, materjalikäitlustehnika, betoonitehnika ning nende lisatarvikute ja tagavaraosade müük, hooldus ja remont. Em-Serv AS on järgmiste tootjate ametlik ainuesindaja Eestis: LIEBHERR, TEREX, PUTZMEISTER, EURORAM- ROCKMASTER, GENIE, PFREUNDT. Minu praktika kestis 3.10.2011 kuni 2.04.2012. Praktika venis töömahu kasvamise tõttu ja kuna viibisin ka täiendõppel Pfreundt`i tehases Saksamaal. Oma praktika ajal hooldasin ja remontisin ettevõtte poolt müüdavat tehnikat, paigaldasin erinevaid lisaseadmeid, tegelesin erineva tehnika müügiks ettevalmistamisega ja tehnika
Millised eelised on hüdraulilise ajamiga siduri kasutamisel? Vähene kuluvus, ei pea pidevalt reguleerima, sidurit on füüsiliselt kerge lahutada, sidur lahutub kiiresti (0,15... 0,25 sekundiga). 10. Kuidas kontrollida siduri tööd autol? Teha lühike proovisõit, sealjuures võimalikult tihti sidurit kasutada, et kogu sidur viia vajaliku töötemperatuurini. Tähelepanu: Sidurit mitte soojendada seisvas olekus, ülekuumenemisoht. Siduri lahutumise eeldused: 1) Töövalmis sidur, 2) sõiduk on kinni pidurdatud, 3) mootori tühikäik. Sooritamine: 1) Vajuta sidur, 2) 3-4 sekundit oodata, suurtel masinatel ka kauem, 3) sisse lülitada tagurpidikäik, sealjuures tähelepanu pöörata müradele, 4) käik jälle välja võtta, 5) ükskõik milline käik sisse lülitada, 6) käik välja võtta, 7) käik kohe jälle sisse lülitada, seal juures tähelepanu pöörata müradele, 8) käik jälle välja võtta, sidur lahti lasta. 3. ja 7. Punkti juures ei
P0800 Käiguvahetus (signaallambi töötamine) P0801 Tagurpidikäigu valelülituse vältimise vooluahel P0802 Käigukasti juhtploki toimintavalon diagnoosivooluahel /vooluahel avatud P0803 Ülesvahetuse elektromagnetklapi vooluahel P0804 Ülesvahetuse signaallambi vooluahel P0805 Siduri asendianduri vooluahel P0806 Siduri asendianduri vooluahel, signaal väljaspool lubatud piirkonda P0807 Siduri asendianduri vooluahel, signaal liiga väike 6. Hooldus ja rikkeotsing Selles osas tutvume käigukasti hooldusega ja rikkeotsinguga NB! Hoolduse ja käigukastide remondijuhendites on valmistajate vahel suuri erinevusi. Siin esitatu on ainult näidieks. 6.1 Käigukasti hooldus Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja õli kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse: - juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus; - juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet; - struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Kas põrandad on kohati ebatasased, halvasti viimistletud, kas seal esineb auke, loike jms? Kas põrandad on mõnikord libedad, näiteks pärast pesemist, vedelike (näiteks õli), vihmavee või pori põrandale sattumise tõttu, või tolmused tööprotsessi tõttu? Kas põrand on kohati ebatasane, näiteks lävede tõttu? Kas põrandal on kaableid? Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? Kas põrandaid hoitakse puhtana?
variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus JAH EI Kas põrandad on kohati ebatasased, halvasti viimistletud, kas seal esineb auke, loike jms? Kas põrandad on mõnikord libedad, näiteks pärast pesemist, vedelike (näiteks õli), vihmavee või pori põrandale sattumise tõttu, või tolmused tööprotsessi tõttu? Kas põrand on kohati ebatasane, näiteks lävede tõttu? Kas põrandal on kaableid? Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? Kas põrandaid hoitakse puhtana?
TAHMAFILTRID 1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesini
3. Peatuda ei tohi... trammiteel või lähemal kui 1 m sellest; raudteeülesõidukohal; sõiduteel piiratud nähtavusega kohas; 5. Millist ligikaudset pikivahet ееssõitjаgа реаb hoidma kuival asulateel? 2 sekundit. 1 sekundit. 7. Milline juhi tegevus on õige? Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole C suunas. Juht valib vasakpoolse sõiduraja ja sõidab noole A suunas. Juht valib parempoolse sõiduraja ja sõidab noole B suunas. 9. Milline sõiduk оn ristmikul õigesti peatatud? Sõiduauto. Mootorratas. 12. Kus on möödasõit keelatud? Reguleeritud ülekäigurajal. Reguleerimata ülekäigurajal. Raudtee-ülesõidukohal. 15. Milliste esituledega võib sõita mootorsõidukiga pimeda ajal, kui vastutulevale sõidukile ollakse sellisel kaugusel, et võidakse pimestada selle juhti? Lähi- ja udutuledega ning ääretuledega. Eesmiste udu- ja ääretuledega. Lähi- ja ääretuledega. 18
Juhul kui rike kordub ka järgmiste kontrollimise käigus ja see klassifitseeritakse heitgaaside mürgisust suurendavaks leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest siirdatakse rikkekood edasi etappi 3 rikkemälusse ja süüdatakse signaallamp (MIL). Mõned autovalmistajad etapi 7 rikkemälu ei kasuta ja salvestavad rikkekoodid kohe etapi 3 rikkemällu. Veendumaks remonditöö õnnestumises ja rikete puudumises, tuleb sooritada sõidukatse et kõik osatestid saavad sooritatud. Etapp 8 On reserveeritud programmisiseselt aktiviseeritavatele seadiste ja toimingute testidele. See etapp on EOBD nõuetele vastavas autodes veel vähe kasutusel. Näit saab selle etapi kaudu aktiviseerida bensiini paagi tuulutussüsteeme ja saadud tagasisside parameetreid kasutada selle hermeetilisuse tõttu. Etapp 9 Saab vaadata auto identifitseerimisandmeid need võib näiteks automaatselt lisada testitulemuste ametliku väljatrükile
hoiustada.Plaanitav töökoda on ühele inimesele, laiendamisele saab alati hiljem mõelda kui asi juba jooksma hakanud on. 1.2 Plaanitava tegevuse visioon Alustada tuleks hakata lihtsamatest töödest milleks ei ole vaja spetsiaalseid seadmeid nt. Konditsioneeri täitmine, diagnostika, kere tööd ja värvimine jne. Alustamiseks plaaniks järgnevad tööd: Õlide, filtrite vahetus, hooldus tööd, summutite vahetus, hiljem ka remont- Teenuse järele on suurem nõudlus kevadeti, seoses talve lõpuga ning läheneva ülevaatus-perioodiga. Mootorite, käigukastide, reduktorite ja teiste agregaatide remont, pidurisüsteemide remont, amortisaatorite vahetus- Nõudlus teenuse järele on stabiilne läbi aasta, pigem väiksem talvekuudel. 1.3 Ruumi (ruumide) planeering Hoone on valmis ja hoones on eelnevalt tegutsenud autoremondi töökoda siis ruumide