..........3-6 Kokkuvõte..............................................................7 Kasutatud materjal................................................7 Lisa.........................................................................7 Sissejuhatus Selles uurmises üritan teieni tuua autode arengu. Siin saab teada erinevatest aurumootoritest, elektrimootoritest ja bensiinimootoritest. Siin leiab infot selle kohta kuidas selline sõna nagu auto tekkis, kes ja kus leiutas esimese auto, kus hakkasid need autod levima ja mida arvas rahvas sellisest uuest liigist transpordist. Etümoloogia Sõna auto on lühend sõnale automobiil, mis tuleb Prantsuse sõnast automobile, mis omakorda tuleneb Vana-Kreeka sõnast (autós, "ise") ja Ladina sõnast mobilis (,,liikuv"); mis tähendab seda, et sõiduk liigub ise. Ajalugu
Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. · Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876.a. leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine". 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimene Auto · Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. · Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K.Benzi ,,Velo" (1886). See ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see
Tagarataste ees paiknev kahekordsete vedrudega, polsterdatud ja seljatoega iste sarnanes kutsaripukiga. Tõlda ise nimetas leidur ise naljatades ,,Benzineks" (2, lk 39; vt lisa 10.). Väga tähtsad olid sakslaste Nikolaus Otto, Carl Benz ja Gottlieb Daimler leiutised sisepõlemismootorite alal, mis võimaldasid Benzil ja Daimleril esimesena maailmas alustada massilist autode tootmist, sakslastele lisandusid alates 1903. aastast ameeriklased Henry Ford jt. Autode kasutamine suurendas oluliselt energia nõudlust (9, lk 16). Nafta Naftat tunti juba antiikajal. Siis kasutati teda kütusena ja teedeehitusel. Nafta oli tuttav ka Muinas- Egiptuses, kus seda kasutati surnute balansseerimisel, ka Antiik-Kreekas kasutati naftat kütusena. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid juba IV sajandil
aastal. Kuid esialgu jäi lahendamata jõuallika probleem . Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Papin 1690. aastal . 1881. aasta novembris demonstreeris Prantsuse investor Gustave Trouvé Pariisis rahvusvahelisel näitusel töötavat kolmerattalist elektrimootoriga masinat , mida nimetas automobiiliks. Kaasaegse auto aluseks sai aga töökindla ja suhteliselt kompaktse kahetaktilise sisepõlemismootori loomine Karl Benzi poolt 1879. aastal ja nende tootmise alustamine 1883. aastal . 1885. aastal sai aga Karl Benz valmis oma esimese auto. Kuigi see oli kolmerattaline, sai see aluseks kaasaegse auto kontseptsioonile. Eesti autoajalugu Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide kreisiametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914
Fangio, kes tuli viis korda maailmameistriks, seda aastatel 1951, 1954, 1955, 1956 ja 1957. Märkimist väärivad kindlasti ka sellised nimed nagu Niki Lauda, Jackie Stewart, Alain Prost, Ayrton Senna ja Nelson Piquet, kes on tulnud maailmameistriteks vähemalt kolm korda. Samuti on märgata tabelis ka seda, et kõige edukamad rallisõitjad on sõitnud enamasti Ferrari või Mclaren-Mercedese vormelitega ja ka Renault. Eelmisel sajandil oli aga edukaimakas vormelite tootjaks Ford ning juba sel ajal olid võistlustules nii Ferraride ja Mclaren-Mercedeste rallisõitjad. Läbi aja on need kaks viimast vormeli autode tootjad olnud väga populaarsed ja edukad. Juan-Manuel Fangio oli Argentiina võidusõitja, viiekordne maailmameister, kes elas aastatel 1919-1995. Juan Manuel oli kuuelapselise pere neljas järeltulija. Juba poisikesena tärkas temas suur huvi tehnika ja mootorite vastu. 12-aastaselt läks ta meister Capertini autoremonditöökotta
sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega. 1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti ,,Otto Cycle Engine", peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saab süttida ka ilma sädemeta, sama mootor oleks ta ka peaaegu tapnud, kui see plahvatas katsetamisel
mootoriga. Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra, kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud. Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks. Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Sele 1 Aurumasin (Nagi) Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902. Tsaariarmee kapten Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist autot tuli oodata 2 aastat - autode
200 aasta vanune transpordi ajalugu 200 aasta jooksul on transport väga palju arenenud. Transpordi liike on erinevaid: auto-, rongi-, lennuki-, laevatransport jne. Selle 200 aasta jooksul on mõeldud välja uusi ja efektiivsemaid mooduseid, kuidas saada ühest kohast teise. Seda tehes mõeldakse mugavusele, ajale ja ka loodusele. Valisin välja 10 enda arvates kõige tähtsamat leiutist ja kirjutan nendest. 1805. aastal leiutas De Rivaz sisepõlemismootori. François Isaac de Rivaz on Prantsusmaa leiutaja, kes sündis Pariisis 1752 aastal. Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaaniliseks energiaks. Sisepõlemismootoreid saab liigitada kahetaktilisteks ja neljataktilisteks mootoriteks. Valisin selle leiutise, sest tänapäeva autod töötavad nende mootorite jõul. Enamlevinud on neljataktiline mootor, sest see on suurema kasuteguriga, võimsam ning vaiksem
teha sõite nende leiutatud endi leiutatud ,,hobuseta kaarikutega" , kuid sedagi suletud aladel, sest kardeti on uued leiutised ehmatavad inimesed ära. 1885 aastal taotles Benz patenti oma leiutisele, mis kandis nime ,,Motorwagen". 2.1 1885.aastal leiutatud ,,Motorwagen " Tegemist oli kolme rattalise liikuriga , mis oli varustatud 1,7 liitrise ühe silindrilise kahetaktilise bensiinitüüpi mootoriga, samuti oli vesijahutus nind sädesüüde. Carl Benzi kutsutakse autode isaks. Ta alustas autode tegemist müügiks koostöös Gottlieb Daimleriga. Vaatamata sellele ,et nad kunagi ei Chris Müür 10 11.03.2012 TTK töödanud füüsiliselt koos ühendati nende nimed ja saadi üks maailma juhtivaid autofirmasid Daimler Benz. Tänapäeval tuntakse seda firmat nime all Mercedes-Benz.
kasutusele EAK piiriületusload-triptikud. 1927 sai EAK liikmeks rahvusvahelises autoklubide liidus AIACR (Association Internationale des Automobile Clubs Reconnus; peale teist maailmasõda sai AIACR'ist FIA). EAK sõlmis lepingud triptikutega tegelemiseks paljude autoklubidega: Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Sveitsi, Taani, Inglise, Poola, Belgia, Bulgaaria, Itaalia, Hispaania, Leedu jt. · 1. jaanuari 1928 seisuga olid Tallinnas järgmised autod: 107 Ford, 104 Chevrolet, 66 Renault, 55 Citroen, 49 Fiat, 44 Essex, 25 Dodge, 24 Opel, 18 Aga, 17 Chrysler, 14 Benz ja Berliet, 13 White, 10 Oakland ja Oldsmobile, 9 Buick ja Overland, 8 Graham ja NAG, 7 Daimler, Garford, Horch, Mathis ja Mercedes, 6 Adler ja Steyr, 5 Dux, Hudson, Peerless ja Stoewer, 4 Laurien- Klement, Packard, Pontiac ja Protos, 3 Albion, Cadillac, Hansa-Lloyd, Ley, Metallurgique, Pierce-Arrow, Rover, Star, Studebaker ja Vomag, 2 Audi,
II maailmasõda peatas autode töötmise kogu Saksamaal. Sõda hävitas BMW lennukimootorite tehase Münchenis. Sotsialistid nimetasid tehase ümber "Awtowelo'ks" ning jätkasid mõned aastad rahulikult BMW 327 mudelite tootmist. BMW sai taas jalad alla 1948. aastal, kui alustati taas mootorrataste tootmist. Autode tootmine oli siis juba alanud, kuid oli vaja otsustada milliseid autosid oleks targem toota. Kuna turul oli palju odavaid väiekautosid nagu Ford, Opel ja VW, otsustati hakata tootma luksusautosid. Neid sai toota vähem kuid kasum oli ikkagi suurem. Esimene sõjajärgne luksusmudel oli 501, mida hakati tootma 1952. aasta lõpus. Ilus voolujooneline kere meenutas rahvale barokseid puuskulptuure ja niimoodi sai auto hüüdnime ,,barokkingel". Selle auto loomine oli väga raske. Tehase rusude alt leitud 1939. aasta BMW 332, seda mõõdeti, kopeeriti ja parendati. Selle auto keresid ehitati
kontseptsioonile. 5 Carl Friedrich Benz Benz Patent Motorwagon 2. Gottlieb Wilhelm Daimler (17. märts 1834 Schorndorf 6. märts 1900 Cannstatt Stuttgarti lähedal) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori. Samuti konstrueeris ta esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. Ta leiutas 1883 aastal süüteküünlad ja 1885 aastal bensiinimootoriga mootorratta. 1926 aastal ühendati Benz-i tehas Daimleri tehasega ja sai nimeks "Daimler-Benz A.G". " h Gottlieb Daimler Carl Friedrich Benz 6 3. Rudolf Christian Karl Diesel (18. märts 1858 Pariis 29. september 1913 La Manche) oli saksa insener, diiselmootori leiutaja. Ta lõpetas 1873
vähendamine – erinevad tarnijate võrgustik ja komplekteerimised erinevatele riikidele. pood tarnestrateegiad erinevate tootmisprotsesside ülesehitus (flow) Töö ärategemine – eesrindlike tehnoloogiate Kogukond – Kõrge ta ülesannete lahendamiseks. pakkumine teistele tootjatele tase. Mõnevõrra erinevad Disain – Eristumine (Lexuse julge kandiline Kaasloome – Tagasis koostööstrateegiad erinevates disain) analüüs ja muudatuse riikides Peamised ressursid Kaubamärk/staatus – parima kvaliteediga Müügikanal
1882: James Atkinson leiutas Atkinsoni tsükli mootori. 1885: Saksa insener Gottlieb Daimler sai saksa patendi ülelaadurile. 1891: Herbert Akroyd Stuart ehitas oma õlimootori, liisingi õigused Hornsby'l, Inglismaal, õigus neid ehitada. 1892: Dr. Rudolf Diesel arendas oma Carnot soojusmootori tüüpi mootori. 1893: Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile. 1896: Karl Benz leiutas boxermootori. 1903 1906: Meeskonnad Armengaud ja Lemale ehitavad Prantsusmaal täiusliku gaasturbiinimootori. 1910: Henri Coanda ehitab ja sõida maailma esimese turboreaktiivmootoriga õhusõidukiga, Coanda-1910. 1926: Robert Goddard käivitab esimese vedelal kütusel töötava raketi. 1942: Messerschmitt Me 262 esimene reaktiivmootoriga lend. 2004: Toyota Motor Corp põrub patendikaitses
1 Contents SISSEJUHATUS 1. GENERATSIOON 2. GENERATSIOON 3. GENERATSIOON 4. GENERATSIOON 5. GENERATSIOON 6. GENERATSIOON 7. GENERATSIOON 8. GENERATSIOON 9. JA 10. GENERATSIOON KOKKUVÕTE 2 SISSEJUHATUS Chevrolet Impala on täissuuruses sedaan mida hakati tootma General Motorsi Chevrolet osakonna poolt 1958. aastal. 1965. aastal võistles Impala kõige kallim mudel Ameerika turul Ford Galaxie 500 ja Plymouth Furyga, olles kõige rohkem müüdud auto Ameerikas. Impala jätkas Chevrolet kõige populaarsema täissuuruses mudelina kuni 1980. keskpaigani. Aastal 2000 tutvustati Impalat uuesti tavalise esiveolise keskmise suurusega sedaanina. 2014. aastast alates müüakse Impalat USAs, Kanadas, Mehhikos ja Lähis-Idas. Ed Cole, Chevrolet peainsener nimetas Impalat 1950. lõpus prestiižikaks autoks, mis on kättesaadav ka tavalisele Ameerika kodanikule.
1966-1974 olid chargerid sportlikud mudelid mis põhinevad Chrysler-B järgi. 1975-1978 chargerid põhinesid Chrysler Cordoba põhjal. Dodge Charger R / T oli üks suurimaid lihaste autod kättesaadavad 1970. Dodge Charger Tootja: Dodge Tootmine: 1966-1978 Klass: keskmine suurus Kerekuju: 2-ukseline kupee Chargeri sünd Kuuekümnendate alguses soovisid paljud autotootjad leida uusi ideid luksusautode- ja eriautode suhtes. Nende hulka kuuluvad luksusautod nagu Ford Thunderbird ja Buick Riviera, samuti sportlikud Ford Mustang, Chevrolet Corvette ja Corvair, Pontiac GTO ja Plymouth Barracuda. Tol ajal oli Dodge´i võitluspilt väga konservatiivne, kuigi see oli domineeriv Ameerika motospordi ja 426 hobujõulise(mootori) Hemi suhtes. Dodgel oli vaja erilist autot. Lynn Towsendi juhtimisel 1966 charger sündiski. Auto ehitati valmis ja 1965 aastal oli see autonäitusel. Auto sai positiivse vastuse ning see läks tootmisse.
1980. aastal läbis Golf välimuseuuenduse. Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16- klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Golf Mk II-st on olemas väga piiratud arvul (72 eksemplari) käsitööna valminud variant G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60 kompressorit pruugiti koos 16-
Auto võeti kasutusele 1880. a. esialgu lähiliiklus-vahendina, kaugveos muutus see oluliseks 1920. ja 1930. aastatel. Inglismaal tõkestas auto arengut 1896. aastani naeruväärne “Punase Lipu seadud”, mille kohaselt pidi iga auto ees kõndima punase lipuga jalamees. Sisepõlemismootori täiustamine viis autode tööstuslikule tootmisele. 1913. aastal alustas Ford autode masstoodangut. Seda võimaldas konveiertootmise kasutuselevõtt. 1913 – 1927 toodeti ligikaudu 14 miljonit Ford T- mudelit, mis muutus maailmas teiseks enam toodetavaks automargiks Volkswagen Beatle järel. Autode masstoodang viis nafta suurtootmisele, vajati rohkem terast, kummi
Auto võeti kasutusele 1880. a. esialgu lähiliiklus-vahendina, kaugveos muutus see oluliseks 1920. ja 1930. aastatel. Inglismaal tõkestas auto arengut 1896. aastani naeruväärne “Punase Lipu seadud”, mille kohaselt pidi iga auto ees kõndima punase lipuga jalamees. Sisepõlemismootori täiustamine viis autode tööstuslikule tootmisele. 1913. aastal alustas Ford autode masstoodangut. Seda võimaldas konveiertootmise kasutuselevõtt. 1913 – 1927 toodeti ligikaudu 14 miljonit Ford T- mudelit, mis muutus maailmas teiseks enam toodetavaks automargiks Volkswagen Beatle järel. Autode masstoodang viis nafta suurtootmisele, vajati rohkem terast, kummi
Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. 5 12.12.2012 TTK 2. GOLF MARK II (19831992) 2.1. Golf mark II lühiülevaade Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik (vt tabelit 1). Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16-klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Tabel 1 Golf Mark II kasutatavad mootorid Mootori tähis Silindrite arv, Klappide arv, Töömaht, Võimsus,
· Puhaskasum- 1,409 mlrd EUR(2005) · Tütarfirmad- Lamborghini, SEAT · Audi on Saksamaa autotootja · Peakorter- Ingolstadtis Baieri liidumaa · Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le · Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist · Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esinesid edukalt ka võidusõitudel. · Audi Typ C, hüüdnimega ,,Alpensieger"(saksa k. Alpide
Sellised suured muutused ja võimalused tõmbavad ligi ka suure konkurentsi. Tehnika ettevõtted, peamiselt Google, Tesla ja Apple, otsivad võimalusi, kuidas võita auto tootjaid nende enda valdkonnas. Hetkel see neil ka edeneb ning paistab, et nad on võitmas – nii Google kui ka Tesla on juba sõitnud prooviautodega miljoneid kilomeetreid autonoomselt. Tegelikult ei istu autotööstuses toimetavad ettevõtted ka käed rüpes, peale Tesla töötavad ka GM, Daimler, Volvo, Ford, Jaguar Land Rover, Audi ja BMW lahenduste kallal. Ka väiksemad ettevõtted ja grupid töötavad arendamise kallal ning katsetavad erinevaid tehnoloogiaid Inglismaal. Millised aga tuleviku autod välja näevad? Isejuhtivatel autodel võib olla mitmeid disaine. Enamus autonoomsete autode tootjad proovivad luua isejuhtivad sõidukid välimuselt sarnaseks neile, millega inimesed juba praegu sõidavad. (Gibbs 2016)
17. detsembril 1903. aastal panid Wrightid oma lennuk valmis ja Wilbur asus „rooli“. Esimene lend (lisa 1) kestis 12 sekundit ja ta lendas umbes 36 meetrit. Iga järgmine lend oli pikem kui eelmine, aga see oli alles neljandal lennul kui nad lendasid piisavalt kaugele, et ise endale tõestada, et nad olid saavutanud püsiva lennu. Nad lendasid mööda randa 59 sekundit. 8 2.2 Auto Auto leiutas Henry Ford. Ford sündis 30. juulil 1863 oma peretalus. Ta isa oli William Ford, ema Mary Ford, kaks õde Margaret ja Jane Ford ja kaks venda Robert ning William Ford, kes sai nime isa järgi. Kui Ford oli 13 aastane kinkis isa talle taskukella. Ford võttis kella kohe täiesti lahti ja pani kokku tagasi. Kõik ta sõbrad ja naabrid olid väga vaimustuses sellest ja palusid Fordil enda kellasi parandad. Kui Ford oli 15 aastane suri ta ema
kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue, moodsama, armatuurlaua. Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani. Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye. Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga,
suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaan · Universaal · Luukpära · Kabriolett · Mahtuniversaal · Kupee · Limusiin · Pikap · Kombi · Maastur · Linnamaastur · Mikrobuss Mootorid · Ottomootorid · Diiselmootorid · Hübriid · Elektrimootorid · Vesinikmootorid · Turbiinmootor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS........................................................................................... 4 1.1
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad muundavad põlemisel saadud soosjusenergia liikumisenergiaks. Aurumasin on masin ,mis silindri ja selles liikuva kolvi abil muudab auru energiat mehaaniliseks tööks. Aurukastlasu tulev aur lükkab kolvi ühte silindri otsa,seejärel lülitab jaotussiiber auruvoolu ümber,nii et aur rõhub kolbi teiselt poolt ja see liigub silindri teise otsa tagasi.Pidevalt edasi-tagasi liikuv kolb paneb väntmehhanismi kaudu pöörlema võlli ja liikumist ühtlust
Audi Nelja rõnga sünd Audi sünnilugu ulatub tagasi autoehituse algusaegadesse. 1899. aastal asutas insener August Horch oma esimese töökoja ja pani sellega nurgakivi ühele maailma edukamale autokontsernile. Tänasele automobiilsele maailmale mõeldes on raske ette kujutada, kuidas kõik algas. Mingem ajaloos enam kui 100 aasta taha, mil tänavatel liikusid algelised motovankrid ja märkisid nii tööstusharu pöörase arengu algust. Uus tehniline leiutis, auto, andis esmalt tõuke suurejoonelisteks uuendusteks ning seejärel ka määratu tootevaliku sünniks. Nii algas ka nelja rõnga lugu. Neli Saksamaa autofirmat - Audi, DKW, Horch ja Wanderer, ühinesid 1932. aastal Auto Union AGks, tolle aja suuruselt teiseks Saksa autokontserniks. Vaevalt, et August Horch ise ja ka keegi teine oleks osanud siis aimata, et nelja ühinenud autofirma sümbolist - neljast rõngast saab tänapäeval kogu autotööstuse innovatsiooni, arengu ja kvaliteedi
GAZ ajalugu Khen King A2 Kuidas tekkis GAZ Avaliku aktsiaseltsi GAZ (endise Gorki Autotehase) ajalugu algab 1929. aastaga. 1929. aasta 4. märtsil võttis Nõukogude Liidu valitsus vastu otsuse ning allkirjastas autotehase ehitamise käsu. 1929. aasta 6- ndal aprillil kiitis valitsus heaks tulevase tehase ehituskoha Nini Novgorodi lähistel. Kuidas loodi tehas? 1929. aasta 31. mail allkirjastasid Nõukogude Liidu valitsus ja ameeriklaste Ford Motor Company tehnilise abi lepingu Ford-A tüüpi sõiduautode ja Ford-AA tüüpi veokite masstootmise käivitamisel ja vahendamisel. Projekteerimis- ja ehitusprojekti planeerimist viisid peamiselt läbi vene insenerid Ford Motor Company tiheda koostööna. Ehituslik- konstruktsioonilise projekit töötas välja Austin Co. Esimene nurgakivi tulevase autotehase loomisel Nini Novgorodi lähistele pandi paika 1930. aasta 2. mail. Tänu hästi
· selle paigaldamine ja kasutus on lihtne ning pea hooldusvaba Ehkki päikeseenergiaga liikuvaid autosid arendatakse, on autotootjad ühel meelel, et rahuldava tulemuse saavutamiseks on veel pikk tee käia. Päikesepaneelid pole piisavalt võimsad ja nende tõhusus on umbes 33%, sõidukitel umbes 18%. Isegi, kui päikesepaneelid oleksid tunduvalt tõhusamad, kui nad on praegu, ei oleks nende abil ikkagi võimalik sõita veel rahuldavat teepikkust. Elektriauto Elektriauto kasutab liikumiseks ühte või mitut elektrimootorit. Järgnevalt toon välja elektriautode eelised ja puudused. Elektriauto eelised: · auto ise ei saasta keskkonda · müra on väiksem · auto kiirendus on parem · ei vajata käigukasti · energiakulu ja energia maksumus on väiksemad · elektrimootor on väga lihtne ja töökindel · mootori kasutegur ulatub 90 protsendini · mootor käivitub mis tahes välistemperatuuri juures · mootori kiirus ja moment on kergesti juhitavad
riigiteataja.ee - §1 §4 §7] Liikuvale saasteallikale esitatavad nõuded: § 55. Liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldus, suitsusus ja müratase (1) Õhu-, vee- ja rööbassõiduki, maanteevälise liikurmasina ja muu liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisaldus ja suitsusus ning müratase ei tohi ületada kehtestatud normatiive. (2) Maanteeväline liikurmasin käesoleva seaduse tähenduses on liikuv masin, transporditav tööstusseade või kerega või ilma kereta sõiduk, mis ei ole käesoleva seaduse tähenduses mootorsõiduk ning millele on paigaldatud survesüütemootor netovõimsusega 18–560 kilovatti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikuva saasteallika heitgaasi saasteainete sisalduse ja suitsususe normatiivid, sealhulgas välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste piirväärtused mootorsõiduki läbisõidu või energiaühiku kohta, ning mürataseme piirväärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrustega.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks..............................................................................................10 2. Igiliikur..............................
Kehra Gümnaasium Soojusmasinad Referaat Koostas: Anni Karu Juhendas: August Kalamees Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Aurumasin.............................................................................................4 Sisepõlemismootor....................................................................................5 Gaasiturbiin............................................................................................6 Soojusmasina kasutegur...............................................................................................7 Soojusmasina kasutegurid....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
