Sulamine, Tahkumine, Aurumine, kondendseerumine - spikker (6)

SULAMINE
* Aine üleminek tahkest olekust vedelasse.
* Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse
* Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi).
* Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk , See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks , mille
moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu).
*Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub
…1…keha massist võrdeliselt
…2…keha ainest võrdeteguri landa kaudu.
Q= LANDA * m(mass)
Sulamissoojus Landa = Q/m (J/kg) näitab 1kg aine sulamiseks vajalikku soojushulka(1kg tahkumisel eralduvat Q-d)
Näide: Vase sulamissoojus on 1,8*10(5) J/Kg näitab, et 1kg vase sulatamiseks kulub 180000J
Tahke aine soojenemise graf. : Tahkumisel:
AURUSTUMINE JA KONDENSEERUMINE
*…on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse.
*…on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
*Aurustumise käsitlemine kahes vormis:
1)Aurumine vedeliku pinnalt 2) Keemine
* Aurumise kiirus vedeliku pinnalt sõltub
1)Ainest (eeter, bensiin )
2)Temperatuurist (
3)Vaba pinna suurusest .( mida suurem seda parem)
4)Õhu niiskusest ja liikumisest pinna kohal
( tuulise ja kuiva ilmaga kuivab kiiremini)
*Aurumise käigus lahkuvad ved. pinnalt keskmiselt kiiremini liikuvad molekulid. Alles jäävad aeglasemad. Antud ruumis
seega vedelik veidi jahedam(paar kraadi) ruumi temp.st(N. kõrbes poorne kann). Veidi madalama temp. Tõttu saab aruv
vedelik ümbritsevalt ruumilt pidevalt soojushulga.
*Aurumiseks kuluv soojushulk läheb mol.pot.energia suurendamiseks. Kondenseerumisel mol.pot.energia väheneb.
*Aurustumisea kondenseerumisel eralduv soojushulk sõltub:
1)Massist( aurustunud aine massist) võrdeliselt.
2)Ainest võrdeteguri L kaudu. Q=L * m =>L=Q/m
Aurustumissoojus näitab soojushulka, mis kulub 1kg antud aine aurustamisel.
*Õhuniiskus on tingitud sellest, et õhus on alati veeauru. Suurusjärk ~10 g/m(3).
…Küllastunud aur – maksimaalse osatihedusega aur antud temperatuuril. Küllastunud auru tihedus sõltub temp.st.
KEEMINE
…on aurustumine kogu vedeliku ulatuses,(aurumullide kiire teke, kasv ja tõus vedeliku pinnale). Vedelikus on tavaliselt lahustunud õhku,
selles küllastunud aur, temp. Kasvades auru rõhk mullides suureneb.
*Sõltub
1) Välisrõhust (vesi lk44 3.7). Normaalrõhk p=100KP=100000P= 760g/Hg
N. konserveerimine (autovlaav), kiirkeedupott. Jon. 3.8. Kõrguse kasvades -> p langeb ->temp kõrgmägedes langeb(Muna keetmine
kinnises potis).
2)Ainest vedeliku liigist(tabelites tagakaanel).
Ved. Soojendamise graafik. Vastand
*Vedeliku soojenemine *Keemine * Auru soojenemine *Kondenseerub keemistempil *Vedelik jahtub
* Q= c*m*deltaT *Q=L*m *Q=c*m*deltaT *Q=L*m * Q=c*m*deltaT
*mol.kin.energia suureneb *mol.pot suureneb *mol.kin suureneb *Mol.pot.väheneb *Mol.kin.väheneb