Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi.
· soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. · Sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. · Infiltratsioon - vee imbumine põhjavette. Kõige intensiivsem seal, kus maapinnale ulatuvad lõhelised
Normaalsoolsuseks nimetatakse soolsust vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli
Infiltratsioon- pinna- ja sademvee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Infiltratsinnoni mõjutab: sajukestvus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle. Põhjavesi- maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimi poore ja lõhesid. Reostus:teede soolatamine,väetised.Jõe äravool- vesi, mis piki jõevoolusängi kõrgemalt madalaamle liigub. Sõltub ilmastikutingimustest, eriti sajuhulgast; aurumisest(õhutemp., tuul, niiskus), valgala suurusest ja kujust, absoluutne ja suhteline kõrgus, kaldpindade nurk, langu suurus. Veehulk ja jaotumine: 71% Maa pinnast on kaetud veega. 97% koguveest on ookeanid ja mered. Alla 3% on magedat vett. Magevee jaotumine: 75% on igijää ja lumi. 24% on põhjavesi. Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral.
soojenimisest ja jahtumisest. Ekvaroriaaalne :kuum, niiske kliima, aastaaegu opole. sademeid 2000mm aastas kesk temp +25 Lähisekvatoriaalne: kaks aastaaega( kuiv niiske, ) aastaringi palav , niiske+soe, kuiv+jahedam.sademeid palju, passaadid. Troopiline: palav, kuiv troopiline kliima, õhk kuiv, taevas pilvitu. vähe sademeid, passaadid. 2 aastaaega(palav, soe) Lähistroopiline: kuiv, päikesepaisteline suvi passaadid, vihmane talv läänetuuled.sademeid aurumisest vähem, Parasvööde: mereline: sajab palju tempi kõikumine väike Parasvööde: mandriline: temp. amplituudi kõikumine surre, vähem sademeid,. Lähispolaarne: lühike suvi, valgusküllane jahe ja niiske, läänetulled . Talv pikk, külm lumevaene, tugevad tuuled, polaarsed idatuuled Polaarne: väga külm, vähe sademeid, maapind aasta läbi jää ja lume all. polaarsed idatuuled, 2 aasaaega. Tsükloni mõju kliimale: Kõrgrõhkkond: ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui
suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus, mis teatud ajaühikus läbib voolu ristlõiget. Jõe veereziim on jões voolava veehulga ja veetaseme ajaline muutumine. Sõltub kliimating,pinnaehitusest, maakasutusest. Suurvesi on ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis, põhjuseks on lume, liustike sulamine, vihmad jms
lahustavat toimet. Neid kasutatakse kas igapäevaselt või mõnel korral nädalas, vastavalt naha taluvusele. Niisutajad Niisutajad aitavad säilitada naha niiskus taset. Nad ei noorenda nahka ega vähenda kortse, kuid vahest neisse lisatakse vananemisvastaseid toimeaineid. 2 peamist funktsiooni : tänu lipiidide ehk rasvade sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada. Looduslikud nahahooldusvahendid
kaalutud kondensaadinõu. Katse algas. Katse vältel mõõdeti 5-minutiliste vaheaegade järel radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu ja kaalusime uuesti. Kondensaadinõu kaalu vahe katse algul ja lõpul andis katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru koguse. Külm vesi kallatakse katse algul anumasse kondensaadikao vähendamiseks. See kadu on tingitud kondensaadi aurumisest lahtisest nõust ning on seda suurem, mida kõrgem on vee temperatuur nõus. Katse algus ja lõpp fikseeriti ajamõõturiga. Katse kestis 20 minutit. 4 Katsetulemused Tabel 1.1 Radiaatori pinna temperatuurid. Konden- Termo- Ruumi õhu temp paar. saadi temp. Aeg(min)
Kasu hoovustest? · Külma ja sooja hoovuse kokkupõrkel tekivad veekeerised,mis uudavad ookeani vee hapnikurikkaks · kergitavad veepõhjast toitaineid veeelustikule pindmistes kihtides Kahju hoovustest? · Järsk temperatuuri muutus · ohustavad laevaliiklust(jääpangad) Millest sõltub merevee soolsus? · Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. · Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas) · sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) · jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Maailameres on : Cl 55% , Na 30% , Mg 4% , Ca 1% , K 1% , Mn 9%
Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam - Maailma eri osades soolsus kõigub (33-36 promilli piires) - Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused - Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks
maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Soode veereziim Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest
ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Musta mere soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid
Suurim osa välja voolatud vett liigutab põhja Atlantikale. Veebruaris oli tehtud veepinda keskmise temperatuuri analüüs, mis näitas, et meridiaani pikisuunas ta on 18o aga Mehhiko lahe põhja osas kuni 24o jukatani rannikul. Mehhiko lahe keskosas veepinna soolsus on 36-36,3%o. Lääs Mehhiko lahel oli märgatud veepinna soolsus 36,6%o. Soolsus suureneb pinnalt põhja suunas. Soolsus sõltub sademetest, jõe äravoolust, aurumisest. Joonis 4. Vette iseloomulik T,S-kõver Mehhiko lahes. Vesi on isotermilisest pinnast 16o allpool. 200m on isoteermilise pinna 16o keskmine sügavus. Küll võivad olla mingid sügavuse erinevused, millised kohtuvad sellel T,S-kõveral. Hoovused. Kokraina (1963) andmete järgi kõige suurem Jukatania hoovuste kiirus kuuli sees on 50-200 cm/sek. Suurim hoovuste kiirus on suvel maksimaalne hoovuste laius on 60-80 miili. Väikseim hoovuste kiirus on oktoobris-novebris.
juunil 29,20$. 2010. aasta lõpuks oli aktsia tõusnud 44,14$-ni ARAALI MERI 1.Võrdle Araali mere pindala 1960. ja 2010.aastal.Jäireldus..... Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Soolsus, mis varem moodustas 13 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse 1,5-3 korda. Selle põhjuseks on kuivamine ehk regressioon. Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.. Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks. 67,499 km2 (1960) 12,130 km2 (2011), mis on peaegu vähem kui varem 2.Millised inimtegevused on p6hjustanud Araali mere katastroof(3)? Põllumajanduse kiire areng Kesk-Aasias,( kogumine palju vett niisutamiseks) Tööstuslik tootmine Väetiste sattumine vette
paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas).
MAAILMAMERE TÄHTSUS • 71% MAAKERA PINDALAST; 97% VEEMASSIST • KÕIK OOKEANID ON ÜHENDUSES VÄINADE KAUDU • MAAILMAMERE KESKMINE SOOLSUS ON 35 PROMILLI • ÜHTLUSTAB MAA TEMPERATUURE, MÕJUTAB SADEMEID, KLIIMAT (HOOVUSED, TUULED) • PEAMINE LÜLI SUURES VEERINGES • OLULINE RESSURSS INIMESE MAJANDUSELUS (KALANDUS, MAAVARAD, TRANSPORT, TURISM) Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. • Aurumisest • Sademete hulgast • Jõgede sissevoolust merre • Merejää /liustike sulamisest Merevee soolsus mõjutab elustikku • Liikide arv on suurem 35-40 ‰ soolsuse korral • Kõige väiksem - 5- 15 ‰ juures. Peamine produtsent meres on fütoplankton, mis on energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele organismile. FÜTOPLANKTON • Teke sõltub soojustingimustest • N ja P ühenditest- tuleb jõgedest
Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6. Kondensatsioon. Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks. Evaporatsioon ja transpiratsioon Evaporatsioon e. aurumine sõltub: 1) õhuniiskusest, 2) temperatuurist, 3) tuule kiirusest, 4) õhurõhust (langedes aurumine kiireneb), 5) mulla omadustest (lõimis, struktuur). Sademeid aurumisest rohkem humiidne kliima. Sademeid aurumisest vähem ariidne kliima. Evaporation the process by which water is converted from its liquid form to its vapor form. , . Evaporatsioon ja transpiratsioon Transpiratsioon vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna. Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon. Transpiration the loss of water from parts of plants. .
eemaldada spetsiaalse meigieemaldusvahendiga. 5 Niisutajad: Niisutajad aitavad säilitada naha niiskust. Neid kasutatakse siis, kui nahk tõesti vajab niisutust. Teatavasti on ka kuiv nahk vastuvõtlikum nahaärrituse, ekseemi või infektsiooni tekkeks. Niisutajatel on 2 peamist funktsiooni: Tänu lipiidide ehk rasvade (kolesterool, skvaleen, rasvhapped) sisaldusele tekitavad naha pinnale õhukese oklusiivse rasukihi, vältides aurumisest tingitud veekadu ja suurendades nii naha pindmise kihi sarvkihi -veesisaldust. humektandid, nagu glütseriin, uurea ja alfa-hüdroksühapped (piimhape või glükoolhape) lisavad vett sarvkihti väljastpoolt ja soodustavad vee peetumist sarvkihis. Kõrgemates kontsentratsioonides on AHA-hapetel ka kooriv ja ketendust vähendav toime. Vigastatud nahale (kratsitud või lõhedega) kandmise järgselt võivad uurea ja AHA-happed kipitada.
gaasid, veeaur, hõljuvad tahked ja vedelad aine osakesed 16. millised on puhta ja kuiva õhu peamised komponendid? Lämmastiku, hapniku, argooni ja teiste gaaside mehhaaniline segu moodustab kuiva ja puhta õhu. 17. miks nimetatakse Maa atmosfääri lämmastik- hapniku atmosfääriks? Sest et neid gaase on lämmastik(78%), hapnikku(21%) kõige rohkem atmosfääris. 18. millistest protsessidest sõltub veeauru hulk atmosfääris? Aurumisest, kondensatsioonist ja temperatuurist. 19. mis on atmosfääri aerosoolid? Tahkete ja vedelate ainete osakesed(tolm, eosed, kosmiline tolm,). 3 20. kuidas muutub atmosfääri koostis sõltuvalt kõrgusest? Veeauru ja süsihappegaasi sisaldus väheneb kõrguse kasvades (10km –õhk kuiv), tolmuosakeste hulk väheneb,
14. järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, (purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar 15. kuhjerannad on enamjaolt lõuna osas (läti, lrrdu, poola, venemaa, saksamaa), kulutusrannad põhjas ja läänes (poolsaarte tippudes) 16. liustikud hakkasid sulama, ühines atlandi ookeaniga, veetase ühtlustus,maakoor tõusis, veetase hakkas alanduma, soolsus vähenes 17. eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk on aurumisest suurem 18. sugisel ja kevadel rohkem vett kui talvel ja suvel 19. võhandu, pärnu, põltsamaa. narva, emajõgi, pärnu 20. lang on amplituud, langus on? 21. tehisjärvi on palju sest? 22. peipsi järv 23. põhjaeuroopas on igilumi, jääkilbid ja liustikud ning ka ajutised jõed ja järved kiire vooluga vesi. ida euroopa lauskmaal on madalates lammorgudes aeglase vooluga vesi. 24. l ja k saavad aluse mäestikest ning neis on palju vett, lõuna eur on veevaesed jõed 25
sootasandikud, mis on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes. Soode pinnavormid on rohu- ja samblamättad, älved ja laukad. Loomade tekitatud pinnavormideks peetakse kobraste, sipelgate jt kuhilpesade kõrval ka loomaradasid. Inimtekkelisteks on muinas- Ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed, suured põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. 7)Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Läänemere madal soolsus on tingitud väikesest aurumisest, mageda jõevee suurest sissevoolust ning halvast ühendusest Põhjamerega. Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad oüsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. 8)Miks sõlmitakse Rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et säästa Läänemerd liiksest reostumisest. Kuna Läänemerd ümbritsevad üheksa arenendu tööstuse ja
(keemiliselt: tugeva aluse ja nõrga happe soolad). Enamus maakera veekogudest on soolased, seega peab elustik kohastuma ka soolsusega või selle muutustega (nt Läänemere veevahetus ookeaniga). 8. Õhkkeskkond Õhkkeskkonnas elavad organismid peavad nö arvestama õhu koostisega (ca 78% N2, 20,6% O2, 1% Ar, 0,03% CO2), ja selle liikumisega (tuule tugevus). Õhuniiskus oleneb veeauru sisaldusest, selle tase oleneb aurumisest (nii veekogudest kui organismidelt) ja kondenseerumisest ning külmumisest. Eriti ilmekas on õhuniiskusest sõltuvus kahepaiksetel, kes mäletatavasti hingavad (lisaks kopsudele) läbi naha. Valgustingimused on seotud päikese intensiivsuse ja valguse langemisnurgaga, pilvisuse ja õhkkeskkonna läbipaistvusega, aga ka valguse peegeldumisega maapinnalt ja veelt või organismidelt. Sageli muudavad
on kitsas või lai) merehoovused soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu. Põhjapoolkera suurematel laiustel on merevee soolsus märgatavalt väiksem vähese aurumise tõttu, veerohkete jõgede ja liustike sulavee mõjul. Soolsus on suurim 20. 30. laiustel, mis on tingitud vähestest sademetest ja suurest aurumisest piirkonnas. Temperatuuri ja soolsuse muutumine on näha kõige selgemalt esimese 1000 meetri juures. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km temperatuur langeb 22 kraadi juurest kuskile 4 kraadi kanti. Soolsuse promill 35,5 %o on 500m järel 34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 35,0 %o. Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine
Kui õhulõhed on avatud, siis on transpiratsiooni intensiivsus suur ja taimelehtede temperatuur reeglina veidi madalam kui õhu temperatuur. Kui aga õhulõhed on suletud, siis taimelehtede temperatuur võib tunduvalt ületada õhu temperatuuri. Ei ole motet võrrelda samast taimkattest erineval ajamomendil tehtud termilisi ülesvõtteid kui ei ole infot meteoroloogiliste tingimuste eriti õhutemperatuuri kohta. Mida rohelisem ja märjem object, seda jahedam. Aurumisest tingituna. Veedefitsiidi tingimustes hakkavad enam ilmnema ka teiste soojusbilansiga seotud faktorite, nagu albeedo ja tuul mõju kiirgustemperatuurile. TVDI temperature vegetation dryness indeks, mida on kasut taimkatte veedefitsiidi iseloomustamiseks. Erinevate piltide võrreldavus TVDI alusel kindlasti paraneb, kui vaadelda temperatuuri asemel kiirgustemperatuuri erinevusi õhutemperatuurist. Üldselt mida suurem NDVI, seda väiksem kiirgustemperatuur.
Merevee koostis. Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas).
Maakera veebilanss( Lvovits, 1973) atmosfäär Aurumine Sademed Aurumine Sademed 1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne
Maakera veebilanss( Lvovits, 1973) atmosfäär Aurumine Sademed Aurumine Sademed 1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne
keisrid. Vesi lahustuv oma teekonnal kivimites leiduvaid soolasid, põhjavett millel on mineral soolade abil ravi toime nimetatakse-mineraalveeks. Põhjavee hulk on maakeral on 10 korrda suurem kuijõgede-järvede magevee hulk. Jõgede äravool ja vee resiim vett mis pikkejõevoolu sängi korgemalt madalamale liiguv nimetatakse jõe äravooluks. Kõik jõed on sarnased sellepoolest, et aasta jooksul äravool muutub see sõltub sademetest, aurumisest, valgala suurusest ja kujust absoluutsest ja suhtelisest kõrgusest, läbi voolust järvedest veehoidlatest soodest jne. Jõgede äravoolu mõõduks on voolu hulk see on veekogus kuupmeetrites või liitrites mis 1 sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda kuidas jõe voolu hulk mingi pikema aja (aasta) jooksul muutub nimetatakse jõevee resiimiks nagu ära voolgi sõltub jeõgede vee resiim valgala kliima tingimustest, pinna ehitusest, mult- ja taim kattest jne.
Allajahtunud veepiiskade sadestumisel ning külmumisl. Kaste-esineb selge või võrdlemiselt vaikse ilma korral soojal aastaajal, kui tugeva efektiivsuse kiirguse tõttu maapind öösel jahtub alla katepunkti. Niiske õhu kokkupuutumisel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piiskadena nn kastena. Tekib enamasti öösel v õhtul rohule, maapinnale, seal olevatele esemetele. Seda soodustavad mulla pindkihis olevad poorid. Taimkatte alumistel pindadel olev kaste on tingitud vee aurumisest soojemalt mullapinnalt. Tuul takistab kaste tekkimist, segades õhukihte. Kastet tekib keskmiselt öö jooksul 0,1-0,3 mm, aastas ligi 10-50 mm .Suvisel ajal asendab kaste päeval taimedelt aurunud vett. Hall- sama mis kaste aga tekib siis kui ööseti aluspinnal tempeatuur langeb alla 0-kraadi. Maapinna kohal olevast õhust tihendab siis veeaur taimedele või maapinnale kristallilise sademena. Vee kristallisatsioon soodustavad aluspinna igasuguseid väljaulatuvaid teravikud ning ebatasasused
sademeid vähe kraavidega Vihma- Palju sademeid ja Läbiuhteline Väga (0), (A), (E), Ferralisatsioon, Täiesti mets aasta läbi soe, (sademete paksud B,C keemiline sobimatud puna- ekvatoriaalne hulk 6-10m murenemine kolla- kliima aurumisest mullad suurem) 11 3. Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik 78%; hapnik 21%; argoon 0,93%, süsihappegaas 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine 6oC kilomeetri kohta
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
● vooluhulk stabiilne ● keemiline koostis püsiv ● tavaliselt mage Meie looduslik põhjavesi ei vasta euronõuetele, selles on liiga palju Fe, Cl, Ba jne. Põhjavee puhastamine on tunduvalt kallim, kui pinnavee puhastamine. Hüdrogeoloogia probleemid: ◘leviku seaduspärasused, geoloogiline taust ◘matemaatiline formuleerimine, füüsikaline modelleerimine ◘hüdrokeemilised uuringud ◘ökoloogia küsimused Eestis ületab sademete hulk aurumisest keskmiselt 200 mm. Nii kujuneb näiteks Pandivere kõrgustiku põhjavesi. Veeringkäik looduses-hüdroloogiline tsükkel→ookean(aurumine), maismaa (sademed), meri (jõed, järved). PÕHJAVEE VOOLU OLEMUS Ruumilisus- looduslikus olukorras on põhjavee vool kirjeldatav ja toimub kolme- mõõtmelises ruumis. Tegelikku: näiteks arvutiga modelleerides või arvutades jne on vaja kolme parameetrit, neid on aga väga raske mõõta. Arvutiga programmee-
15°C madalam kui põhjapoolkeral. Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest. Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu
kus õhutemperatuur on kõrge. 6. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid (sademed ja aurumine). Klimaatiliste faktorite mõju äravoolule: Kliima (Kliima mõjub otseselt ja kaudselt teiste faktorite kaudu) Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Reljeef (valgla pinnamood) Järvisus Majandustegevus (inimtegevuse mõju) Sademed on kõige tähtsam äravoolu mõjutav klimaatiline tegur. Aurumine Aurumine koosneb aurumisest: maapinnalt, veepinnalt, lume pinnalt ja taimede lehtedelt. Aurumise vee- ja lumepinnalt määravad kliimatilised faktorid. Potentsiaalne aurumine sõltub mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei
Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju. Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult- tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. 25. TEAB HOOVUSTE TEKKEPÕHJUST, LIIKUMISE SEADUSPÄRA NING SELGITAB HOOVUSTE ROLLI MAA KLIIMA KUJUNEMISEL; (Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne) Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Voolav pinna- või põhjavesi – sageli toitaineterikas ja aluseline. Orgudes. Vihma- või lumesulamisvesi – toitainetevaene ja sageli happeline. Mäestikes. Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja pärasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaäraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem – estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Pinnal oleva merevee keskmine tihedus on 1,025 g/ml, seega on merevee tihedus suurem kui magevee
ja ka ajaloolasele. Nad näitavad nagu küklooplikud müürid, egiptuse püramiidid, hindude hiiglasuured templidki, kui põline on arhitektuur ja kuidas mineviku suurimad ehitused on pigemini ühiskonna kui üksikisiku sünnitus, pigemini rahvaste loomingulise pingutuse saadus kui geeniuse vaimusähvatus, varaait, mille rahvas päranduseks jätab, sajandite ladestus, sade, mis järele jääb inimühiskonna järkjärgulisest aurumisest, ühesõnaga orgaaniline looming. Iga ajalaine uhub midagi uut juurde, iga rahvatõug lisab omalt poolt oma kihi monumendile juurde, iga isik oma kivi. Nõnda teevad koprad, nõnda teevad mesilased, nõnda ka inimene. Paabeli torn, see arhitektuuri suurim sümbol, on mesipuu. Suured ehitused on nagu suured mäedki sajandite looming. Tihti on kunsti vorm juba muutunud, ehitused ise aga veel pooleli, pendent opera interrupta neid jätkatakse siis rahulikult uue kunsti suunas
annaabi.ee 
