Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika KT- Faasisiire (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on agregaatoleku ja faasi vahe?
  • Mis on faasisiire ?
  • Mis on siirdesoojus ?
  • Mida nim aurumiseks?
  • Mida nim tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks?
  • Mida nim sulamiseks?
  • Mida nim sublimatsiooniks?
  • Mida nim härmatumiseks?
  • Mida nim rekristallisatsiooniks?
  • Mis on kolmikpunkt ?
  • Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel molekulide seisukohalt?
  • Mis on aur ja mis on gaas ?
  • Mis on faasisiire?
  • Mis on siirdesoojus?
  • Mis on kolmikpunkt?
  • Mis on aur ja mis on gaas?
Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate
omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut.
Mis on faasisiire ? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise
Mis on siirdesoojus ? Siirdesoojus on soojushulk , mis neeldub või
eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim.
kondenseerumiseks ehk veeldumiseks ? Kondenseerumiseks
ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi.
Mida nim. aurumiseks ? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist
gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks?
Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi.
Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi.
Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist
gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks ? Härmatumiseks nim. aine üleminekut
gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks?
Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur.
Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp.
ja kindla rõhu väärtust.Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)?
JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid
lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde
sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma
termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine
käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega)
Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub
aurumine ? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel
(molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde,
et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju
energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.
Mis on aur ja mis on gaas ? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal.
Gaas - gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi
kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku
suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige:
1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud.
PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide
või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.
Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate
omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut.
Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise
Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või
eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim.
kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks
ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi.
Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist
gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks?
Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi.
Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi.
Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist
gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut
gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks?
Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur.
Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp.
ja kindla rõhu väärtust.Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)?
JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid
lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde
sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma
termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine
käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega)
Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub
aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel
(molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde,
et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju
energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.
Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal.
Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi
kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku
suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige:
1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud.
PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide
või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.
Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? Faasid on aine erinevate
omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine eri olekut.
Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise
Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või
eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim.
kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks
ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi.
Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist
gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks?
Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi.
Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi.
Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist
gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut
gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks?
Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur.
Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp.
ja kindla rõhu väärtust.Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)?
JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid
lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde
sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma
termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine
käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega)
Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub
aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel
(molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde,
et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju
energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.
Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal.
Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi
kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku
suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige:
1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud.
PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide
või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.
Füüsika KT- Faasisiire #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisu575 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Füüsika KT Faasisiirded
4
doc

Füüsika KT Faasisiirded

Füüsika KT - Faasisiirded 1. Mis on agregaatoleku ja faasi vahe? 2. Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! 3. Mis on faasisiire? 4. Mis on siirdesoojus? 5. Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? 6. Mida nim. aurumiseks? 7. Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? 8. Mida nim. sulamiseks? 9. Mida nim. sublimatsiooniks? 10. Mida nim. härmatumiseks? 11. Mida nim. rekristallisatsiooniks? 12. Mis on kolmikpunkt? 13. Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! 14. Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? 15

Füüsika
Füüsika KT Faasisiirded
2
doc

Füüsika KT Faasisiirded

Faasid on aine erinevate omadustega olekud, agregaatolekud on aga kolm aine Faasid on aine olekud, agregaatolekud eri olekut.Kõik agregaatolekud on eri faasid, erinevate omadustega on aga kolm aine eri kuna eri faasides on aine molekulide või olekut.Kõik agregaatolekud on eri faasid, aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom kuna eri faasides on aine molekulide või erinev.Faasisiire on protsess, kus aine aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom läheb ühest faasist teise.Siirdesoojus on erinev.Faasisiire on protsess, kus aine soojushulk, mis neeldub või eraldub läheb ühest faasist teise.Siirdesoojus on faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. soojushulk, mis neeldub või eraldub Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle

Füüsika
Faasi siirded
1
doc

Faasi siirded

Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. ­ sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine kolmikpunkti rõhuks ja temp

Füüsika
Faasisiirded
1
doc

Faasisiirded

Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub

Füüsika
Faasisiirded
3
docx

Faasisiirded

Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Kuna eri faasides on aatomite või molekulide paiknemise iseloom erinev, siis järelikult peab faasi siirdes toimima aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Et osakeste vahel esineb alati vastastikmõju, siis tuleb nende ümberpaigutamiseks ning tõmbe- ja tõukejõudude ületamiseks teha tööd. Seega on iga faasisiire seotud mingi hulga tööga, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ühel juhul tehakse tööd osakestevahelise vastastikmõju ületamiseks, teisel juhul teevad osakeste vahel mõjuvad jõud ise tööd välisjõudude vastu. Kui aineosakesed teevad faasisiirdamisel ise tööd, siis vabaneb faasisiirded teatav soojushulk. Kui aga faasisiirdel on vaja ületada osakeste vahelit vastastik mõju siis neeldub faasisiirdel teatud soojushulk.

Füüsika
Faasisiirded
4
doc

Faasisiirded

amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise. Siirdetemperatuur on temperatuur, mille juures faasisiire toimub. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine

Füüsika
Ainete olekud-erisoojus
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, milles

Füüsika
Soojus
3
doc

Soojus

Soojus Terja Strazdins 9a Aine ehitus: Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühe

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun