Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Jäälõhkujad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Jäälõhkujad #1 Jäälõhkujad #2 Jäälõhkujad #3 Jäälõhkujad #4 Jäälõhkujad #5 Jäälõhkujad #6 Jäälõhkujad #7 Jäälõhkujad #8 Jäälõhkujad #9 Jäälõhkujad #10 Jäälõhkujad #11 Jäälõhkujad #12 Jäälõhkujad #13 Jäälõhkujad #14 Jäälõhkujad #15 Jäälõhkujad #16 Jäälõhkujad #17 Jäälõhkujad #18 Jäälõhkujad #19 Jäälõhkujad #20 Jäälõhkujad #21 Jäälõhkujad #22 Jäälõhkujad #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kazzka1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Sõda ja Saaremaa

Sama aasta sügisel tõsteti ,,Lcplsis" üles ja ta sõitis Saksa okupatsiooni ajal Virtsu-Kuivastu liinil. 27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja ,,Smelõi". 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11. augustil sõitis Suures väinas magnetmiinile Eesti miiniveeskja ,,Suurop". 40 mehest pääses 25. 19. augustil sõitis Kumari laiu juures magnetmiinile Eesti jäämurdja ,,Merikaru"; kogu meeskond hukkus. 29. augustil pommitati Triigi sadamas põhja Eesti aurik ,,Helge". ,,Helge" oli Saaremaale toonud Mandri-Eestist mobiliseerituid, õnneks olid neist suurem osa ­ 385 meest ­ maale jõudnud. 23 meest jäi kadunuks (BA MA, RM 45-I/137; Õun 1996). Kuigi maismaalahingutest jäid saared esialgu puutumata, olid siin paiknevad Nõukogude sõjaväelased juba haaratud sõjategevusse. Sakslaste vastulöögid baaside pihta tabasid ka Saaremaad

Ajalugu
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
14
odt

Uurimislaevad

Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Uurimislaevad Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Urmas Lips Nelli Norit Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on uurimislaev...........................................................................................................................4 2. Süvamere puurimislaev CHIKYU....................................................................................................5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA............................................................................................................6 4. Uurimislaev KAIYO.........................

Merefüüsika
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
thumbnail
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid ol

Kehaline kasvatus
thumbnail
16
docx

Tehnikaajaloo 10.klassi kursus

TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport ­ kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine ­ esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunneleid, viadukte

Tehnikalugu
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad

Eesti Lähiajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun