Jäälõhkujad (0)

Jäälõhkujad
Jäälõhkuja ülesanded ning 
omadused
• Teistele laevadele tee rajamine 
jääs ning laevade puksiirimine
• Tugev  kere  ja võimsad mootorid
• Võimsamad jäämurdjad võivad 
murda kuni 4 m paksusesse 
jäässe kanali
• Vastu jääd sõites laev tõuseb 
ning purustab selle raskusega
Esimesed jäälõhkujad
• Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas 
esimesena 1864. aastal Vene tööstur  
Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja 
Oranienbaumi vahel.
•  Selle nimi oli  Pilot  ja võimsus 0,04 MW.
Esimesed jäälõhkujad
• Esimene arktiline jäämurdja oli 
Jermak  ning loodi  Stepan 
Makarovi poolt 1899. aastal 
Inglismaal
• Põhidisain oli võetud Pilotilt
• Kasutuses oli 1899-1911
20. sajand
• 1940dest  aastatest  hakati kasutama 
diisel -elektri mootoreid
•  Laevakere  kahe kordne
• Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes 
jää paksusele, mida on võimalik katki 
teha
• Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid 
nii ees kui taga, veeballast, augud allpool 
veepiiri, millest lastakse välja õhumulle 
ning kasutavad asimuutkäiturit.
USA
• 1941. aastal hakkas USA 
tootma  Wind klass 
jäälõhkujaid, mis olid  laiad , 
lühikesed ning ümara põhjaga
• Sellised omadused olid 
standardiks kui 1990
• Suutsid lõhkuda kuni 4 m 
paksust jääd
• Kokku toodetud 8 laeva
• Keskmine pikkus 82 m
• Omasid ka relvastust
Venemaa
• Venemaal on kokku olnud 86 
jäälõhkujat, millest  praeguseks  on 
veel kasutuses 56
• Enamik jäälõhkujatest on üle 25 aasta 
vanad
• Kasutusel põhiliselt Põhja-Jäämerel
• Omab ka ainukesi aatomijäämurdjaid, 
mida on toodetud 9 tükki
Aatomijäämurdja  Lenin
•  Esimene aatomijäämurdja Lenin valmis 
1959 . aastal Venemaal
•  Pikkus: 134 m
•  Vee väljasurvemaht: 16 000 tonni
•  3 tuumareaktorit, hiljem 2
•  Kiirus:  33 km/h
•   Meeskond :  243
•  Lõpetas tegevuse 1989. aastal
•  Praegu kasutatakse muuseumina
Aatomijäämurdja 50 Let 
Pobedy
• Projekt alustati 1989. aastal, valmis sai 
2007
• Pikkus: 160 m
• Vee väljasurve maht: 25 840 tonni
• 2 tuumareaktorit
• Kiirus: 40 km/h
• Suudab lõhkuda kuni 2.8 m paksust jääd
• Meeskond:  140 
•  Laevas  on bassein, treeningsaalid, 
restoraan ja raamatukogu
VIDEO
Eesti jäälõhkujad
•  Tallinna sadama esimene jäämurdja oli 
Stadt   Reval
• Jäämurdja ehitati Tallinna Börsikommitee 
tellimusel 1895. aastal Stettinis
• 1915. aastal mobiliseeriti Stadt Reval 
sõjalaevastikku
• Jäämurdja osales 1941. aasta augustis 
Balti laevastiku evakueerimisel Tallinnast 
ja hukkus pommirünnaku tagajärjel 
Soome lahe idaosas
Suur Tõll
• Suur Tõll on ehitatud 1914 aastal 
Saksamaa Stettinis
• Oli kümnekonna aasta jooksul tehniliselt 
täiuslikem jäämurdja maailmas.
• Tänapäeval on see maailma suurim 
originaalsel kujul säilinud aurik-
jäämurdja
• Kandnud mitut nime:  Tsaar  Mihhail 
Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen, 
Suur Tõll
Teised Eesti jäälõhkujad
• Eesti on omanud veel 4 jäälõhkujat:
•  Tarmo  
• Botnica
• Lonna, uue nimega EVA 316
• Karu – 2002 aasta müüdi 
Venemaale
• Kõik need laevad on ehitatud ja 
ostedud Soomest
Teiste riikide jäälõhkujaid
Lisaks nimetatule on 
• Tšiili
veel jäälõhkujaid 
• Taani
järgmistel riikidel:
• Soome
• Argentiina
• Prantsusmaa
• Austraalia
• Saksamaa
• Austria 
• Jaapan
• Kasahstan
• Läti
• Lõuna-Korea
• Norra
• Lõuna-Aafrika 
• Rootsi
Vabariik
• Ukraina
•  Kanada
• Suurbritannia
• Hiina
Aitäh kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Jäälõhkuja ülesanded ning omadused
• Esimesed jäälõhkujad
• Esimesed jäälõhkujad
• 20. sajand
• USA
• Slide 7
• Venemaa
• Aatomijäämurdja Lenin
• Slide 10
• Aatomijäämurdja 50 Let Pobedy
• Slide 12
• Slide 13
• Eesti jäälõhkujad
• Slide 15
• Suur Tõll
• Slide 17
• Teised Eesti jäälõhkujad
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Teiste riikide jäälõhkujaid
• Aitäh kuulamast!