Tööstuslik pööre euroopas (2)

Tööstuslik pööre Euroopas

18. saj. Leiutised tõid kaasa suured muutused tööstuses – manufaktuurne tootmine asendus vabrikutootmisega , kus põhitöö tegid ära masinad.Kaupade tootlus suurenes oluliselt, tekkis konkurents tootjate vahel mis omakorda sundis neid parandama toodete kvaliteeti.
Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti.
Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765 . aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust.
1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik
1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele.
Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda.
Saksa tolliliit moodustati 1834. aastal Preisimaa ettevõtmisel, et killustunud ja ühtse tollisüsteemita Saksa riigid suudaksid konkureerida välismaa kaupadega .Tolliliitu kuulus 18 Saksa riiki( välja jäi Austria) ning kuna Saksamaa majandus ühtlustus kerkis ühs teravamalt esile ka Saksamaa ühendamise küsimus.
Tööstusliku pöörde tulemuseks oli käsitöö asendumine masintootmise ja vabrikutööstustega, mis omakorda sundis paljud käsitöölised (ja ka nende pered) tööle asuma madalapalgalistele töökohtadele vabrikutes.Vabrikute umber tekkisid tööliste asulatest viletsad linnad.Tööpuudus põhjustas ka sagedasi tööliste väljaastumisi, mille osaks oli masinate purustamine.Tekkisid uued sotsiaalsed kihid – palgatöölised ehk proletariaat ja vabrikuomanikud.Samas suurendas tööstuse areng ka hariduse levikut ning muutis moraalinorme.