ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka ülikonna soove ning võimu kaotada. Kuningavõim ise seisnes Mesopotaamia rahvaste meelest meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita olulisi religioosseid ülesandeid. Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses.
Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid
truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond Kuramaa piiskop Liiviordu alad ordumeister Riia peapiiskopkond Riia peapiiskop
81. Aesthetically Esteetiliselt 82. Underneath Allpool 83. Safety net Turvavõrk 84. Safeguard Julgestus 85. Tragic Traagiline 86. Anticipated Eeldatav 87. Assumed Oletatav 88. Deciding Otsustamine 89. Carbon Süsinik 90. Rusting Roostetav 91. Corroding Korrodeeriv 92. Primer Aluskrunt 93. Topcoat Pinnavärv 94. Touchup Üleviimistlus 95. Occasions Sündmused 96. Dignitaires Aukandjad 97. Approximately Umbes 98. Splendor Hiilgus 99. Congestion Ülekoormatus 100.Deployment Kasutuselevõtt
Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas.
siiski on tänaseks üks enim mäletatud ning austatud monarhe Prantsusmaal. Versailles Versailles Versailles Versaille´ õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versailles`õukond Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. LouisXIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks. Õukond aga andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli
700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata. Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva
Valitsejaks kuningas, kes juhtis sõjaväge ja oli kohtumõistja. Kodanikud osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Oli olemas aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek, kus kiideti heaks peamiselt kuninga ja vanemate otsused. Mesopotaamia suuriikide valitsemise iseloomulikud jooned: Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe juhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli piiramatu, talle pidid kuuletuma kõige vägevamad aukandjad, aga langes ka vastutus alamate heaolu eest. Erinevused Egiptuse ja Mesopotaamia vahel: Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseerituse ja detailse sisemise korraldatuse taset. Ülikud, suurmaaomanikud, keskmised ja väikeomanikest vabad kodanikud elasid Mesopotaamias igapäevast elu riigivõimust sõltumatult. Riigivõim alamate majanduslikku tegevusse ei sekkunud, piirduti maksude sissenõudmisega, mis polnud nii koormavad kui Egiptuses.
· 1761-aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad . Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta. · Kuid Peeter III valitsemisaeg jäi lühikeseks, abikaasa Katariina tõttu, kes viis läbi riigipöörde. · Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loobumise aktile ja seejärel tapeti. · Troonile tõusis Katariina II · KatariinaII tegi kõige rohkem tööd koolihariduse arendamiseks asutati intstituute, leidlaste varjupaike ja ämmaemandate koole.
Kõrbete jumal Seth Matusetalituse ja palsameerimise jumal Anubis Kuujumal Thot Egiptuse usumaailmas oli palju jumalaid, osa kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud. Surmajärgsusesse usuti nii, et inimene jätkab pärast surma oma elu tavapärasel viisil. See oli vaid võimalik siis, kui ta mumifitseeriti Ühiskonnaklassid: vaarao piiramatu võim, jumalate esindaja kõrgem ametnikkond suursugused aukandjad, peamiselt valitseja sugulased, väepealikud, kõrgemad preestrid vahetu korraldav võim templites sealt määrati nomarhid ehk kohalikud valitsejaid (noom-maakond) kirjutajad kontrollisid töötajaid, fikseerisid kirjalikult kõigi kohustusi ning nende täitmist talupojad enamik egiptlasi, sunnismaised ja täitsid töökohustust käsitöölised kõik sepad, sarnased talupoegadele
Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel aga olid veel teenrid ja teenijannad. Lisaks oli veel lossis 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada ning sukki aidata jalga tõmmata. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Väidetavalt arvati isegi nii, et kui sind polnud õukonnas, siis ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti leiutati jäätis, hakati valmistama sampanjat. Aga õukond
sisule vastukaaluks (4, 122). Draama ,,Toatüdrukud" ( 1947) võtab õdedest teenijannade mäss rituaalse mängu vormi, milles üks neist kehastab prouat (1, 353). Valitseb rituaalne ja unenäoline õhustik, kus tegelikkus on asendunud ,,absurdsete" mõistetega, mis paistavad sama tegelikena kui reaalne maailm, mida nad peegeldavad. ,,Palkoni" (Le Balcon, 1956) tegevus toimub bordellis, kus petistest aukandjad elavad välja oma erootilisi fantaasiaid, samal ajal, kui väljas on käimas revolutsioon. Näidendi atmasfäär on klaustrofoobiline ning üleminekud fantaasiast tegelikkusse on häirivad (4, 122-123). 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Tln: Koolibri 1999. 2. Samuel Beckett. Godot'd oodates. Lõppmäng. Tln: Eesti Raamat 1973. 3. Phyllis Hartnoll. Lühike teatriajalugu. Tln: Eesti Raamat 1989. 4
Ta lasi ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis 1682. aastal ta kogu õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 aastat. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase. Õukonda kuulunud aadlikud said tavaliselt kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Versaille' õukond andis tooni terves Euroopas. Hiilgus või Viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna
Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja elanike heaolu sõltub vaaraost, ning kui põllud annavad head saaki ja salved on vilja täis, siis on vaarao tugev. Kui vaarao võim nõrgeneb, saabub ikaldused ja nälg. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus, ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes oli tal kõveraotsaline valitussau. Vaaraoga kõnelemine oli suur au ja kõrged aukandjad pidid suudlema maad või tema jalgu. 4. PÜRAMIIDID Egiptuse püramiidid annavad tunnistust vaaraode võimust. Suurima püramiidi lasi ehitada vaarao Chepos umbes kaks tuhat viissada aastat e.Kr., kõrgusega 147 m. Püramiidide juurde ehitati Sfinks. Sfinks on inimese näoline lõvi. Võib olla valvab ta seal seda, et keegi ei segaks surnud vaaraode rahu. Püramiidide ehitamine kestis tavaliselt kogu vaarao valitsuse aja ja see nõudis tuhandeid inimesi kogu maalt. Hiljem
Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jpt. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas toetas Prantsuse
pealinnast ja rahvast. Versaille' lossi ehitati 20 a. Lossis oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit jne. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada, sukki aidata jalga tõmmata jms. Versaille oli sel ajal Prantsusmaa keskpunkt. Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujude meistritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke ja muusikuid. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed, seati sisse raamatukogusid. Kuningas
keisrivõimu tugevdamisele. Itaalisa feodaalid tülitsesid ja üks kutsus Otto endale appi. Abipaljutae seas oli ka rooma paavst. Aastal 962 tungis ta väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paasvt ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Gregorius VII Tema oli paavst ja ta rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust. Ta valitses aastail 1073-1085. Ta oli veendunud et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimlikud kui ka ilmalikud aukandjad, seal hulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Ta nõudis et kõik piiskopid nimetaks ametisse paavst mitte keiser. Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse pärast sai ta hüüdnimeks Püha Saatan. Heinrich IV Ta kuulutati tagandatuks keisrivõimult, Püha Saatana poolt. (Gregorius VII) Tal ei jäänud muud üle kui tulla Itaaliasse ilma sõjaväeta paavstilt andeks paluma. Ta ootas
Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised. Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda.
Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi, see jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. 1721. aastal võttis ta endale keisri tiitli. Suuri konflikte ja ebakindlust tekitas see, et Peeter I kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta kutsus tagasi ka Siberisse saadetud saksalastest aukandjad ning andis välja manifesti aadliprivileegide kohta. Riigipöörde ajal 1762. aastal sunniti Peeter III troonist loobuma ja troonile sai Katariina II. Ta pidas aastate jooksul kirjavahetust mõningate valgustajatega. Kui tema ajal edendati kooliharidust: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmine oli1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon
Susanna tuleb siseruumist.) Juudit palub, et Susanna temaga kaasa tuleks ning käsib tal asjad niimoodi seada ,et veel täna õhtul oldaks valmis linnast lahkuma. Juudit ehib end ära ning palvetab Jehoova ees, et see aitaks tema plaanil täituda. (Eesriie juba enne viimaseid sõnu.) Teine vaatus (Esitelk. Pahemal käel uks välja, tagaseinas uksed kõrvaltelkidesse, paremat kätt uks sisetelki, kust oodatakse Olovernest. Ootajad on Pagoas, mõned teised aukandjad, sõdurid ja rahvaste vanemad ning vürstid. Olovernes ilmub auvahtide saatel. Rahvaste vanemad ja vürstid kummardavad maani.) Olovernes teatab, et rahvad on Nebukadnetsari lage ees; tema on kõigest Nebukadnetsari sulane. Olovernes uurib, et miks pole siiamaani mägilinnus alla vandunud, et milles peitub tema jõud ja julgus. (Väike kõhelev vaheaeg, siis astub ette Akior.) Akior räägib, et seal elab vägev rahvas ning nende jumal kaitseb neid rahva kangekaelsusest hoolimata
kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklik eksamitesüsteem.
Korrapärase mereliikluse alguseni 15.16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, SiseAasia ja Vahemeremaade vahel. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/VanaHiina 5 Ühiskond ja keisririik Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Enamik aega veetis keiser oma luksuslikus palees(pilt14). Alamatega, välja arvatud õukondlased ning kõrged aukandjad, puutus ta kokku ainult rähtsamatel tseremooniatel ja rongisõitudel. Valitsemina jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem
Ta asus reforme läbi viima, kuid selleks kallutasid teda mitteniivõrd valgustusideed, kuidvõrd Saksmaaa protestantlikus osas levinud arusaamad. Ta alskis maha võtta pühapildid, mis ei kujuta Kristust või neitsi Maarjat. Ta tahtis ka alsta vamulikel habemed ajada ning rõivastada preestrid analoogiliselt luterlike pastoritega. Peeter II kutsus tagsi Jelizaveta Petrovna ajal Siberisse saadetud sakslaste aukandjad nind andis välja manifestiaadliprivileegide kohta, millega aadlikud vabastati sõjaväeteenistusest rahajal. Peeter II valitsemisaeg jäi lühikeseks, juba 1762 viis ta abikaasa Katariina läbi riigipöörde. Keiser sunniti alla kirjutama Katariina dikteeritud troonist loomumise aktile ja tapeti seejärel. Troonile tõusis Katariina II. KatariinaII sai tuntuks kui valgutatud monarh.Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks:asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut
sajandil Kirik ja riik 17.sajandil Isevalitsusliku riigikorra kujunemine tekitas 16.saj konflikte tsaari ja õigeusu kiriku vahel. Mitmed vaimulikud langesid Ivan IV repressioonide ohvriks. Tsaarivõimu ja õigeusu kiriku vastuolud kerkisid uuesti päevakorrale pärast segaduste ja lõppu. 1589 loodi õigeusu kiriku patriarhi amet. Taheti rõhutada sõltumatust Konstantinoopoli patriarhist, toonitada kiriku kindlat allutamist tsaarivõimule. Tsaar nimetas ametisse kõik kõrgemad aukandjad ning kutsus vajaduse korral kokku ka kirikukogu. Loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valduste rahvastik. Kirik püüdis ilmalikule võimule vastu seista, kaasa aitas patriarh Filaret (Esimese Romanovite soost valitseja isa). Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Mõned kloostrid olid väga rikkad ja nendes elavad mungad ja nunnad olid majanduslikult kindlustatud.
Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel. Valitsemine jäi rhkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Kujunenud olid sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu-ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik eesotsas õukonnaakadeemiaga ja kehtestati riiklik eksamitesüsteem.
=Jämekoomilise sisuga näidendid e. Farsid =Sakslastel vastlamängud =Itaalias comedia dell arte -Osalesid elukutselised näitlejad =Tegelased jõukad ,,Isand Pathelin" =1416. aastast ,,Eesli testament" =Võltsvagaduse naeruvääristamine Farsse on säilinud ~150 =Pathelin oli väga populaarne tegelane Sotii =Sot loll prantsuse keeles =Lollimäng, narrimäng =Pilgatuks aukandjad, kuningad =Osa karnevalipidustustest, nagu farsski Keskaja teater oli rahvalik =Toimub vabas õhus Lava jagunes kolmeks =Taevas, maa ja põrgu =Tinglik -Taevas köied -Põrgu oli auk Toimus linnaväljakutel või turupatsidel =Tasuta etendused =Elukutselised või asjaarmastajad näitlejad -Mehed, tihti tudengid Pilet 3 Keskaegsed kangelaslaulud, ,,Rolandi laul"; Jutustada üks Boccaccio
Sellist mõtteviisi esindasid Sokrates (469-399 eKr); Platon (427-347 eKr). Sokrates tõestas, et nii eetilistel, poliitilistel kui ka õiguslikel nähtustel on mõistlik iseloom ning et õiglus ja seaduslikkus on samased.Selles tehtud järeldused riiki peavad valitsema targad, s.t. need, kellel on teadmisi ja kes oskavad õiglust eraldada ebaõiglusest. Sokratese sõnul ei ole tõelised kuningad ja valitsejad mitte need, kes kannavad skeptrit või keda on valinud aukandjad, ega ka need, kes tulid võimule loosi tahtel, vägivalla või pettuse teel.vaid need, kes oskavad valitseda. Sügava jälje kogu hilisemale filosoofiale ja poliitilis-õiguslikele õpetustele on jätnud üks Vana Kreeka suuremaid mõtlejaid Platon, kes esitas käsitluse ideaalsest, õiglasest riigist. Õiguse eelduseks ühiskonnas peab Platon ühisomandit. Ideaalriigi peamiseks tunnuseks on iga üksiku inimese tingimusteta allumine riigile. Paremaks teeks ühiste
Selleks pidi valitseja ise Roomasse tulema. Otto 1. ajal allusid paavstid kindlalt keisri võimule. Paavstid olid sageli tülis Rooma ülikutega ja vajasid seetõttu keisri abi. Mitu korda tuli isegi keisril endal paavst ametisse seada. Aja jooksul hakkas aga paavsti mõjuvõim ja sõltumatus kasvama. Kiriku ja paavstivõimu sõltumatust rõhutas eriti paavst Gregorius 7 ( 1073. 1085. ). Ta oli veendunud, et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimulikud kui ka ilmalikud aukandjad, sealhulgas keisrid, peavad talle kuuletuma. Samuti nõudis ta, et kõik piiskopid Püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse tõttu sai Gregorius hüüdnime Püha Saatan. Keisrid polnud nõus paavste endast kõrgemaks tunnistama ega loobuma õigustest piiskoppe ametisse nimetada. Nii põrkusid vastamisi keskaegse Euroopa vaimliku ja ilmaliku võimu kõrgeimad esindajad
Sumerite seadusandlikku tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see kivisse raiutuna kõigis oma riigi tähtsamates linnades. Vana-Babüloonia riik purustati hetiidi sissetungijate poolt 1595 eKr. Mesopotaamia suurriikide korraldus Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku tagamisega toime ei tulnud, võis alati ähvardada suurnike vandenõu ning vägivaldne võimult kõrvaldamine. Kuningavõim seisis Mesopotaamia rahvaste meelest jumaliku kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita ka olulisi religioosseid ülesandeid. Babüloonias näiteks
Peapiiskop nõudis, et ordu annaks peapiiskopile vasallivande. F. Pernstein tõi esile, et ordu valduses on rohkem maad kui kunagiste jagamisürikutega talle loovutatud 1/3. Pärast peapiiskopi lahkumist juhtis Liivimaa poliitilist elu Saksa ordu. Saksa ordu keeldus täitmast paavsti otsust tagastada Riia linn peapiiskopile ehk anda üle paavsti valitsemise alla. 1354. aastal pandi Saksa ordu kirikuvande alla, kuid see ei muutnud midagi. Kõige kõrgemad Liivimaa riikide aukandjad kogunesid 1366. aastal Gdanskisse (Poola) läbirääkimistele. Kohal olid kõrgmeister, ordumeister, rida ordukäsknikke, peapiiskop; Tartu, Tallinna, Lübecki, Warmia, Chelmno ja Pomesaania piiskopid, Saaremaa piiskopkonna, Riia toomkapiitli ja peapiiskopkonna, Tartu piiskopi vasallide, Riia ja Lübecki linna esindajad. Kokkulepe 1366 - Ordu pidi Riia linna peapiiskopile tagastama, kuna peapiiskop loobus ülemvõimust Liivimaa ordu suhtes
Leedusse ja Leedu valitsuse välja vahetamist. Olukord oli lootusetu, abi polnud kuskilt saada, otsustati survele alistuda. President Smetona, kes oli lasuta alistumise vastane, põgenes Ida- Preisimaale, 15.juunil tulvasid Punaarmee koondised üle Leedu. 16. juunil oli järk Läti ja Eesti käes, said ka ultimaatumid, otsustasid alistuda, 17.juunil okupeeriti mõlemad riigid korraga. Järgnev hakkas toimuma ühesuguse sts järgi, kõigisse balti riikide pealinnadesse saadeti NL kõrged aukandjad, Eestisse tuli Andrei Ždanov, Riiga saadeti 30ndate suurte pol protsessidega endale nime teinud NL peaprokurör Andrei Võšinski, Vilniusesse Vladimir Dekanozov, kes oli välisasjade komissari asetäitja, aga oli aastaid tegutsenud OGPU-s ja NKVD-s. Kõigis riikides org töörahva meeleavaldused, mida kujutati kui rahvarevol, NL saatkondades seati kokku uus rahvavalitsus, mis tõsteti tüüri juurde. 14.-15. juulil leidsid kõigis riikides korraga aset parlamendivalimised,
ja sööstis trepist üles, tundmata muret, mis saab loomast. D'Artagnan tegi samuti, kuigi tundis veidi rohkem muret nende võrratute loomade pärast, kelle väärtust ta oli hindama õppinud. Oma rahustuseks nägi ta köökidest ning tallidest kolme või nelja teenrit välja tormavat ja hobuste juurde jooksvat. 225 Hertsog sammus nii kiiresti, et d'Artagnanil oli raske talle järele jõuda. Ta läks läbi tervest reast salongidest, mille toredust Prantsusmaa kõrgeimad aukandjad ei oleks osanud kujutledagi, ja jõudis lõpuks magamistuppa, kus peen maitse ja luksus moodustasid imepärase kooskõla. Toa alkoovis oli tapeedisse peidetud uks; hertsog avas selle kuldvõtmega, mida ta samast metallist ketiga kaelas kandis. D'Artagnan jäi peenetundeliselt eemale seisma, kuid üle ukseläve astudes pöördus Buckingham ümber ja nähes noormehe kõhklust, ütles talle: «Tulge sisse ja kui teile langeb osaks õnn, et Tema Majesteet teid vastu võtab, siis
annaabi.ee 
