Seetõttu suhtusin ka raamatusse „Õitsev meri“ väikese eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just kõige viisakamalt kõneleda, kuid sellegipoolest lahkusid nad sealt käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja,
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise,
August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga. Ema, aga oli tõsine naine, kes oli virgas toimetama
Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes
On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima. 2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss. Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud. Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälga rannaromaan ,,Õitsev meri" räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäevaelust. Põhitegevus toimub Turja talus perepoja Hannese ümber. Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine.
,,Õitsev meri". Kindlasti ei saa seda võtta ainult otseselt sellel on ka kaudne tähendus. Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal kohal olnud. Mehed tegelesid kalandusega, mis oli ka peamiseks elatusallikaks. Kui inimene oli mere vastu hea, siis oli meri ka inimeste vastu helde ja pakkus rikkalikku kalasaaki. Kuid sageli tuli leppida selle vähesega, mida meri loovutas. Järelikult sõltus Hannese elu paljustki merest.
kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on
4. Lugu räägib põhiliselt Turja talust rannakülas. Talus elavad ema, isa, nende kolm poega ja tütar. Ema ja isa on väga töökad inimesed, aga mitte eriti jõukad, pigem vaesed nende rikkus sõltub väga palju sellest, kuidas meri kala annab. Lapsed on neil ka tublid ja töökad. Mõne aja möödudes lahkub keskmine poeg kodust kaugsõidu laevale tööle. Järgmisena läheb mehele tütar Marie ja koju jäävad Klaus ja Hannes. Ema on juba päris vana ja haige ja ta tervis ütleb üles. Peale ema surma oli vaja uut perenaist tallu, sest tubaseid töid pidi ju keegi tegema. Klaus, kui pere vanim poeg ja talu pärija, ei olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui tema ei hakka veel naist võtma, et ta võtab siis ise, aga Klaus lubas kevadeks naise majja tuua. Peale seda läks Hannes ka mõneks ajaks kaugsõidu laevale raha teenima. Aga kui ta sealt naasis, siis kuulis
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest
Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest. Kui isegi tuli ette kurbi situatsioone, suutis ta oma tunded mehekombel maha suruda. Turja isal on omad põhimõtted ning ta ka käitub nende järgi. Ta on väga visa oma poegadele elutarkusi jagama. Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt. Eriti meeldib poeg Hannes, sest see mees, erinevalt isast, ei tegele vaid rääkimisega, vaid ka tegutseb. Turja ema on õrna hingega, heasüdamlik ning elust rõõmu tundev naine, kes on Hannesele väga kallis. Kahjuks sureb ta varakult. Klaus Turja on Turja pere keskmine poeg, kes on pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldi isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi.
Suri vanadusse, oma haigusega kedagi teist segamata. *Tütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. *Vanem poeg Arno, tal ei olnud kõige parem iseloom, ta ihkas vabadust ja ei tahtnud kodukohta jääda, sellepärast ta ka teose alguses lahkus maailmamerele tööle, perele vahel kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. *Keskmine poeg Klaus, kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel. *Noorim poeg Hannes · Omavahelised suhted erinevate pereliikmete vahel: Tervikuna oli pere üsna kokkuhoidev. Kuid siiski oli Klaus pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldinud isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi
TURJA LAAS Hannese vanemad TURJA PERENAINE ·Elukogemustega kalur Tubli rannanaine KLAUS ARNO ·Kinnise isiksusetüübiga Lapsed Pere ja laste eest hoolitseja ·Abiellus Luisega ·Läks Merekooli ·Positiivse ellusuhtumisega Majapidamisetööde tegija
Randlaste elu kujutamine August Mälk räägib oma romaanis ,,Õitsev meri" põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on enesemõistmine ning samuti on suur tähtsus tööl, mille eesmärgiks on täide viia oma unistusi, mis ei taha kuidagi õnnestuda. Inimene, kes on kunagi ranna ääres elanud, teab mis tunne on, kui peab sealt eemal olema. Raamatu peategelane Hannes, kes oli põikpäine kuid innukas, oli terve oma elu elanud mere ligidal Turja talus oma ema, isa, õe ning kahe vennaga. Kuid saatuse vingerpussid ei lase inimesel kunagi teha seda, mida ta ise tahab, vaid juhib kuhu juhtub. Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga
Parem elada vabalt ja, et kõik olgu tasakaalus. 2 Kokkuvõte teosest Raamat räägib põhiliselt armastusest nii mere kui ka teise inimese vastu. Põhiprobleemiks on suur tähtsus tööl, mille kaudu tahetakse täide viia oma unistusi. Kahjuks jäävad need siiski unistuseks. Selles raamatus on juttu perest kellele on kurb saatus. Mitme liikmelisest perekonnast jääb romaani lõpul ellu ainult Hannes, kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ja elab tegutsedes, kui mõeldes. Kuid ometi mitte nii heal järjel elades Hannes kinnitab, et on enda eluga rahul. Teoses kannatab siiski kõige rohkem Hannes. Raamatuspeategelane võttis vastu palju seiklusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õppimisest ainult unistada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus
,,Merejutud". August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul. Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14
17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga
Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku. Jull käis Kristiinega rääkimas ja Kristiine käskis Jullil minna merele. Ühel päeval saabuski sadamasse suur laev, mille peale suutus Taavi Julli sokutada. Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks
1948. aasta suveolümpia Selleks,et olümpiatuld üldse süüdata oli vaja Olümpia vallutada, sest tookord oli see kreeka ülestõusnute valduses. 1952. aasta suveolümpia 25. juunil süüdati Olümpias olümpiatuli. Juuli alguseks oli see tuli jõudnud Torinosse. Teatejooksu viimast vahetust 19. juulil jooksis üheksakordne olümpiavõitja Paavo Nurmi, kes tõi ka tule olümpiastaadionile. Peaareeni torni tuleurnis süütas leegi neljakordne olümpiavõitja Hannes Kolehmainen. 1 1980. aasta suveolümpia 5. juunil süüdati olümpiatuli ja seda vaatas pealt umbes 5000 inimest. Staadionil süütas tule vibulaskja põleva noolega. 1996. aasta suveolümpia Olümpiatuli süüdati juba 30. märtsil. Tule süütamise tseremooniat vaatas ka Ameerika Ühendriikide tollase president abikaasa Hillary Clinton. Tõrviku esimene kandja oli Kreeka
Tooni saabus alles, kui kõik peale Kustase magasid, kellega Tooni ka natuke juttu ajas. Hommikul läks Kustas isaga võrke välja võtma. Saaki oli vähem, kui loodeti. Õhtupoole saabus koju ka Lui, keda soojalt vastu võeti, Toonil silmad märjad. Kustas mängis veel pilli. Öösel käis Kustas Sohvi juures Hüdjapel, hommikul oli ta tagasi omas voodis. Öine vihm oli olnud tugev. Kaarel narritas Kustast öise ''kalalkäigu'' pärast. Kaarel mõtles merele võrke tühjendama minna ja kohtas teel Hildet. Hilde ütles, et Alleks läks ära Tallinnasse tööle ja lubas Kustast Veere küüni juures oodata, kui Kustas õhtul merelt tagasi jõuab. Veelgi soojemate ilmade saabudes lõigati sauna jaoks juba uusi vihaoksi, aga paat oli ikka Läti rannas. Sellele läksid järgi Kustas, Kalamaja Priidu ja Tursa Simmu. Tagasi jõudsid alles kolme päeva pärast.
Metslang norsates magas, siis puges ta Indreku kaissu, kes ei osanud midagi teha. Kui ta lõpuks nägi, et see oli see tüdruk, keda ta oli kooli tulles näinud, kes oli talle selle unustamatu naeratuse andnud, siis tahtis Indrek lahkuda, kuid ainuke viis selleks oli aknast alla hüpata, mida ta ka tegi. Indrek läks tagasi kooli ja Metslangi õpetusi ta enam kuulda ei võtnud, nagu ta ei oleks tema sõber olnudki. XXIV Indrek käis salaja kooli taga küünis, kus ta tundis ennast üksiku ja rahulikuna. Kuid ühel päeval oli seal ka üks väike tüdruk koos oma kassiga. Indrek hakkas tüdrukuga rääkima. Tuli välja et tüdruku nimi oli Tiina ja ta oli Molli õde ( Molli oli see, kes oli eelmisel ööl Indrekule kaissu pugenud) ja Tiinal olid jalad vigased, nii et ta pidi karkudega kõndima. Indreku ja Tiina suhe sai sõpruseks ja nad käisid mitu päeva üksteisega rääkimas. Ühel päeval tuli vihma ja äikest
aegadest ja tegudest, millest pisikesed aga midagi enam ei mäletanud. XXIX Vargamäele tõi aga rõõmu uus sulane, noor tüdruk ja lapsekari. Sauna- Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna kroonu- oli valmis ennast näljutama. Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Vargamäel. Vanemad tüdrukud peavad Indrekut hoidma. Talus jagub tööd kõvasti. Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale. XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad.
Siis hakkas Holden kahetsema, et oli talle helistanud. Ta tundis ennast nii üksikuna ja mahajäätuna. Suurest üksindusest otsustas ta minna parki aga pargi väravas juhtsus tal kohutav äpardus, ta pillas Phoebe'ile ostetud plaadi maha, mis purunes mitmeks jupiks. Lõpuks istus ta ühele pargi pingile ja värises. Ta kartis hirmsasti, et ta jääb kopsupõletikku ja sureb. Silme ees käis tal läbi kuidas kõik sugulased ta matusele tulid. Pahadest mõtetest eemale tõrjudes otsustas ta salaja kodus ära käia, et juhuks kui ta peaks surema saab ta Phoebe't veel kord näha. Seepeale jättis ta pargi sinnapaika ja hakkas kodu poole astuma. Kogu tee läks ta jala. Kui ta koju jõudis ei olnud seal nende tavaline liftipoiss, vaid keegi võõras. Temale sai ta hästi valetada. Tuppa jõudes äratas ta Phoebe ülesse. Phoebe oli väga südamlik andis isegi Holdenile musi. Phoebe hakkas kohe talle rääkima oma jõuluetendusest ameeriklastele. Õde tahtis väga, et
panna hukkunu naisel ei lubatud, seega viis ta sinna sületäie lilli igal aastal - teel koju oli palju okstraate, pidi ettevaatlikult liikuma - tütar möödus vanast talust, millesse käis piilumas, selles elas Ärna ja August, kes oli võõral maal sõjas, tema ema käis jälgimas, et kell majas ikka käiks, muidu saab poeg hukka, majja sisse naine tegelikult ei tohtinud minna, sest see oli ära võetud ja uksed kinni pandud, kuid tal oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada - moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu
Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru andmas. Taavi nimetab Liisu last selleks poisiks. Isegi Taavi läks jõulupeole.
- Koju minnes hakkas Pearu peenutsema ja käituma nii, nagu oleks ta sama uhke mees nagu Jaska, lasi naisel kapukaid tuua taldrikul, panna need kirikukinnastega endale jalga, peensus tegi Oru-eidele muret XXVI - Üleaedsete vahekord oli aastate jooksul muutunud, enam ei tulnud kambrite ehitamise ajal Oru mehed ja hobused appi, oma vahel räägiti vaid väljas, teiste keskel - Läbi said omavahel vaid pere lapsed, kes salaja koos mängisid, tüdrukud viivad salaja poistele saepuru ja laaste kambrite ehituseks, loodavad, et poisid on ausad ja toovad ka neile kui vaja läheb, Liisi suhtub poistesse umbusklikult, sest kunagi viisid nad neile saia, aga poisid lubatut vastu ei toonud, tegid selle nüüd tasa tuues karaskit - Mari hakkab tütreid otsima ja leiab nad aia äärest, tüdrukud tunnistavad emale kõike, tüdrukud ütlevad Marile, et Oru Joosep rääkivat, et Mari pole üldse nende emagi, Mari
aukartuseta - Ints, Leeemet ja Pärtel olid koos õues, mööda kõndis Tambet, kellest maha jäänud Hiie talle järele sibas, poisid teretasid tüdrukut ja Hiie jäi mõneks ajaks nendega jutustama, rääkis et läheb emaga kuuvalgele puu otsa vihtlema, mis on vana komme ja hoiab inimest noorena, järsku kisas Tambet tütre nime ja Hiie jooksis ära isa juurde - Pärtel ja Leemet plaanisid alasti vihtlevaid naisi salaja luurata, jälitati emasid-õdesid ja jõutigi kohale, eriti pakkusid neile rõõmu ja erutust Salme sõbrannad, kes olid rinnakad - ühtäkki märgati, et põõsas luurab ka karu paljaid naisi, see ärritas Leemetit ja ta püüdis karu ära ajada, nende sosistamist märkas Salme, kes puu otsast alla ronis ja asja uuris, vend ja tta sõber õnneks vahele ei jäänud, kui Salme märkas Mõmmit, ta polnud üldse pahane, Mõmmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
