"atribuutide" - 105 õppematerjali

Logistikafirma, Projekt aines “”

................................................ 7 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE ................................................................................................ 11 4.1. KONTSEPTUAALMUDEL ........................................................................................................... 11 4.2. ANDMEMUDEL........................................................................................................................... 12 4.3. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA ............................................................................. 13 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE............................................................................................. 15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM ............................................................................................ 15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM ...............................................................................................................

My pocket money - Sissejuhatus infosüsteemidesse projekt

.........4 3.1Kasutusjuhtude mudel........................................................................................ 4 4.Infosüsteemi andmevaade...................................................................................... 7 4.1Kontseptuaalmudel............................................................................................. 8 4.2Andmemudel...................................................................................................... 8 4.3Objektide ning atribuutide semantika................................................................8 4.4CRUD maatriks................................................................................................. 10 5.Infosüsteemi ajaline vaade.................................................................................... 10 5.1Firma põhiprotsess........................................................................................... 11 5.2Põhiobjekti seisundidiagramm...................................

Windowsi kiirklahvi kombinatsioonid

· CTRL+C: kopeerimine · CTRL+X: lõikamine · CTRL+V: kleepimine · CTRL+Z: tagasivõtmine · CTRL+B: paks kiri · CTRL+U: allakriipsutamine · CTRL+I: kursiivkiri Hiireklõpsu-/muuteklahvikombinatsioonid kestaobjektidele · SHIFT+paremklõps: alternatiivseid käske sisaldava otseteemenüü kuvamine · SHIFT+topeltklõps: alternatiivse vaikekäsu (menüü teine üksus) käivitamine · ALT+topeltklõps: atribuutide kuvamine · SHIFT+DELETE: üksuse kohe kustutamine ilma prügikasti paigutamata Üldised (ainult klaviatuuri) kiirklahvid · F1: Windowsi spikri käivitamine · F10: menüüriba suvandite aktiveerimine · SHIFT+F10: valitud üksuse otseteemenüü avamine (sama saab teha ka objekti paremklõpsamisel) · CTRL+ESC: menüü Start avamine (üksuse valimiseks saate kasutada nooleklahve)

Andmebaasid eksami kordamisküsimused

valisvoti ­ võti, mis seob tabelit mingi teise tabeliga. Välisvõti (veerg) seotakse  kandidaatvõtmega (teise tabeli veerg). Veergude nimed ei pea olema samad. Iga  välisvõtme väärtus peab vastama seotud tabeli kandidaatvõtme väärtusele või olema   NULL. surrogaatvõti ­ genereetitakse automaatselt nt mingi ID. • Relvari (relatsioonilise muutuja) supervotmete arvu leidmine. Supervõtmed on kõik  atribuutide komplektid, mis tagavad relatsiooni kirjete unikaalsuse. Supervõtmed võivad  sisaldada atribuute, mille eemaldamisel säilib unikaalsuse omadus. Seega supervõtmeid  on nii palju, kui on kandidaatvõtmeid ja lisaks veel muid atribuute. • Relatsioonilise mudeli pohimoisted:̃   relatsiooniline muutuja (relvar) ­ muutuja, mis on oma tüübilt relatsioon ja mille väärtuseks  on korteežide hulk;

Sissejuhatus infosüsteemidesse projekt

..........................................................4 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade....................................................5 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................6 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................................... 7 4.2 ANDMEMUDEL................................................................................................... 8 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA...................................................8 5 Infosüsteemi ajaline vaade..................................................................9 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................10 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess......................................................................10 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM........................................................................................ 10

Sissejuhatus Infosüsteemidesse

Õpperühm: xxxxxx Matrikli nr.: xxxxxx Juhendaja: Raul Liivrand Tallinn 2013 Sisukord Üldvaade Lausendid Infovajaduste loetelu Infosüsteemi funktsionaalne vaade Nimekirjad Andmebaas Kasutusjuhtude mudel CRUD MATRIKS Seisundi- ja tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika Üldvaade Tulika Grupp on kontsern, kuhu on koondunud takso- ja transporditeenuseid osutavad ettevõtted. Esimeseks kontserni taksofirmaks oli AS Tulika Takso aastast 1993. Järgnevas projektis kirjeldatakse Tulika taksofirma infosüsteemi. Projektis vaadeldakse seda osa, kus klient tellib endale taksofirmalt teenuse ning kuidas taksofirma kliendi tellimust täidab. Vaatluse alla ei kuulu taksofirma rahaline

Jaapan

Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies ta Jaapan Võru 2014  Asukoht kaardil 35° N, 136° E Aasia rannikul, Vaikses ookeanis naabrid Põhja Korea LõunaKorea Venemaa 377 835 km² pindala omapärane piklikult kaares kitsa kujuga riik  Riigi andmed Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart Jaapani pealinn on Tky Riigikeel on jaapani keel Rahvaarv 126 659 700 (2012)  Kultuur Geisad on kõrgelt haritud Jaapani naised Sumo maadlus on kultuuri üks osa geisad Sumo maadlus  Kultuur Fuij mägi on jaapan...

Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused

Peremeeskirjete juurest viidatakse alluvkirjetele. Kui kustutada alluvkirje, siis tuleb peremeeskirjetest kustutada ka kõik viited sellele kirjele. Võrkandmebaasis on andmed organiseeritud võrkmudeli alusel. Relatsiooniline - 1970-ndatel töötati välja relatsiooniline andmemudel. Andmed on organiseeritud relatsioonideks (tabeliteks). 21. sajandi algul kõige levinum andmebaasi tüüp. Relatsioon on samade atribuutidega olemieksemplaride ja nende atribuutide hulk. Atribuut on nimeline olemi omadus. Atribuudi domeen on atribuudi kõigi võimalike väärtuste hulk. Domeen annab võimaluse defineerida väärtused, mida atribuut võib omada. Relatsioonide omadused : o Igal relatsioonil on relatsioonilise skeemi piires unikaalne nimi. o Igal atribuudil on relatsiooni piires unikaalne nimi. o Ühe atribuudi väärtused kuuluvad kõik ühte domeeni. o Iga kirje peab olema sisu (väärtuse) poolest unikaalne, st. eristatav

Andmebaasid

ANDMEBAASID Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. SQL KEELE ALUSED. Standardid (syntaks).

Teemakaardi koostamine

„Regioon”, kuhu kirjutasin regioone nime, selleks valisin Table/ Table/ Modify Structure/ Add Field. Veeru tüübiks valisin Character ja tähemärkide arvuks 25.Selleks, et ära kaotada väljundkihil maakondade piirid ja tekitaks uued piirid, kirjutasin veergu „Regioonid” regioonide nimed, mille sain grupitöö andmete lehelt. Seejärel kasutasin töövahendit Spatial/ Combine/Combine Objects using Column, mis liitis objektid (polügonid)atribuutide alusel. Valisin Group Objects By Column ning valisin „Regioon” ja lõin uue kihi. Selleks et uus kiht lisataks samasse kaardi aknasse, mitte ei avata uut kaardiakent toimisin järgmiselt: Store Results in Table: New. New Table: Add to current mapper, Table Structure: Using Table: Maakonnas. Create: salvestasin uue kihi oma kausta ning panin uue kihi nimeks Regioonid. Regioonide kihi atribuutide tabelisse lõin uue veeru ning nimetasin selle ümber „Põllumaa”

Sissejuhatus Infosüsteemidesse iseseisev töö. Ehituskaupade hulgimüügifirma

........................................................7 4INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE....................................................................................................11 4.1KONTSEPTUAALMUDEL...................................................................................................................11 4.2 ANDMEMUDEL...............................................................................................................................12 4.3ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA..............................................................................12 5INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE................................................................................................15 5.1PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................................15 5.2SEISUNDIDIAGRAMM.......................................................................................................................16

Andmebaasid

) 2. Kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsus (kõik primaarvõtmed ja UNIQUE-piiranguga väljad indekseeritakse automaatselt andmebaasisüsteemis) Võtmed · Primaarvõti ehk esmasvõti (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: - atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus). - atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute). - tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus). · Kandidaatvõti (ka võtmekandidaat) (ingl. k. candidate key) on supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti. See tähendab, et kandidaatvõtmest ei saa enam ühtegi atribuuti eemaldada, ilma et ta kaotaks unikaalsuse. Relatsioonil võib olla mitu kandidaatvõtit. Kandidaatvõtme omadused on:

Moeateljee "ANADI "

¨ 3 INFOSUSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE 10 ¨ 4 INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE 13 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 4.2 ANDMEMUDEL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 4.3 ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA . . . 14 4.4 CRUD MAATRIKS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ¨ 5 INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 18 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1  ¨ PEATUKK 1 ¨ ULDVAADE

Sissejuhatus universaalne projekt

....................................6 3. INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE........................................................7 4. INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..............................................................................11 4.1. KONTSEPTUAALMUDEL......................................................................................11 4.2. ANDMEMUDEL.......................................................................................................12 4.3. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA.....................................................12 5. INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE ..........................................................................15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM......................................................................15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM............................................................................................16  1. ÜLDVAADE

Aruanne Accessi kohta

vastava kasutajaliidesega. Süsteemist saab informatsiooni raamatukogus olevate raamatute pealkirja, nr.-i, hinna, autori ja lehekülje kohta. Süsteemi kasutajaliides võimaldab andmeid sisestada, muuta ja vajadusel kustutada, realiseeritud päringud ja aruanded annavad kiiresti vasuse süsteemile esitatavatele infopäringutele. 2. Infovajadused, Andmemudel Süsteem baseerub kolmel relatsioonilisel andmetabelil 3. Objektide ja atribuutide semantika Raamatud Raamatute andmetabel Raamatu nr Primaarvõti Pealkiri Raamatu pealkiri Autor Raamatu autor Hind Raamatu maksumus Lehekylgede arv Raamatu lehekylgede arv Laenutused Laenutused andmetabel Laenutuse nr Primaarvõti Raamatu nr Raamatu number Laenutaja ID Laenutaja identiteet Laenutamise aeg Raamatu laenutamise aeg

Modelleerimise 3 KT konspekt

Nt klass tellimus võib olla uus, pooleli, katkestatud, kinnitatud jne. Ehk nooltele kirjutad tegevuse ja nool viib olekusse nt. (Algolek) - tellimuse registreerimine – (registreeritud). Hea viis oleks teha tabel, kus veerud on ’sündmus’ ja ’olek’ ning selle põhjal joonestad olekudiagrammi. Nooltele on kantud vastavaid olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning (kaldriipsu järel) neid infosüsteemis kajastavad infotöö tegevused. Objekti olekut peab saama ’arvutada’ objekti atribuutide ja/või seoste väärtuste põhjal. 2. Põhiobjektid, elutsüklid Süsteemi põhiobjektid omavad erinevaid olekuid. Objekti elutsükkel on objekti kulgemine läbi erinevate võimalike olekute 3. Täppismodelleerimine Mudel on kas õige või ei ole. Nikerdatakse, kuni tunnistatakse õigeks ja seejärel convertitakse automaatselt v semi-autom. Töötavaks koodiks või tarkvaraks. 4. Agiil Tehakse visandeid, mille üle kägiseda. Pole otseselt „õiget“ või „valet“. Vaata

SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE

....................................................................................15 4.1Kontseptuaalne klassidiagramm..........................................................................15 ..................................................................................................................................15 4.2. Andmemudel..................................................................................................... 17 4.3. Andmeobjektide ja atribuutide semantika.........................................................18 4.4. CRUD maatriks.................................................................................................19 3 Diagrammid Joonis 1: Treeningu üldine tegevusdiagramm................................................................7 Joonis 2: Parandatud tegevusdiagramm....................................................................... 10 ....

GIS1 Aruanne

10. Mis on ruumiandmete geomeetria? Millise geomeetria tüübiga võivad olla vektor- ja millise geomeetria tüübiga rasterandmed? Tooge näiteid erinevate andmetüüpide kohta.  Et näha ruumiandmete erinevaid vorme ja nende ruumilisi vahekordi, siis on tegemist ruumiandmete geomeetriga. Rasterkujul on ruum jaotatud kindla suurusega ruutudeks. Ühte ruutu nimetatakse piksliks. Igal pikslil on rasterkujuliste andmete korral kindlad geograafilised koordinaadid ning atribuutide informatsioon. Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete

Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemid”

........................................................................................5 Infosüsteemi kasutusjuhtude diagramm...............................................................................5 Infosüsteemi andmevaade.....................................................................................................8 4.1 Andmemudel.................................................................................................................8 4.2 Objektide ja atribuutide semantika.................................................................................9 4.3 CRUD maatriks............................................................................................................ 11 1.Infosüsteemi ajaline vaade.................................................................................................12 Süsteemi põhiprotsessi tegevusdiagramm........................................................................12 5

Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse”

................. 9 3.4 Ülevaade renditöökojast.................................................................................. 10 4. INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE..............................................................................10 4.1 Kontseptuaalmudel.......................................................................................... 11 4.2 andmemudel................................................................................................... 12 4.3 Objektide ja atribuutide semantika.................................................................12 5. INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE.............................................................................14 5.1 Protsessi tegevusdiagramm............................................................................ 14 5.2 Seisundidiagramm........................................................................................... 15

Kontseptuaalne süsteemianalüüs

ei määra ühtegi vaatenurka. määrab objektide ja protsesside vaatenurgad. määrab objektide, protsesside ja struktuuri vaatenurgad. 11. Analüüsietapis on korrektne kasutada objektide vahelise seose näitamiseks: Atribuute Assotsiatsioone 12. Domeenimudeli koostamisel soovitatakse pühendada kõige rohkem aega. Valige täpselt üks õige vastusevariant: Eelnimetatud kolmele tegevusele tuleks pühendada võrdselt aega. Klasside ülesleidmisele Atribuutide ülesleidmisele Seoste ülesleidmisele 13. Millises unifitseeritud arendusprotsessi UP distsipliini raames tehakse süsteemi jadadiagramm? Valige õige vastus: Disain. Ärimodelleerimine (business modeling). Teostamine (Implementation). Testimine. Rakendamine (deployment). Nõuded (Requirements). 14. Milline väide järgnevast kolmest on õige? Domeenimudelisse tuleb kanda: c) mõlemat tüüpi assotsiatsioonid (nii a kui ka b).

Bussijaam

..............................................................................6 3.2 Kasutusjuhtude mudel...................................................................................................6 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................11 4.1 Andmemudel................................................................................................................11 4.2 Objektide ja atribuutide semantika..............................................................................11 4.3 Crud maatriks...............................................................................................................13 5. Infosüsteemi ajaline vaade................................................................................................13 5.1 Tegevusdiagramm........................................................................................................14 5

Tutvuda lihtsa GIS GPS erinevate võimalustega.

umbes iga 5 meetri tagant (väiksema maatükki mõõtsime 1 meetri tagant). Pinda mõõtsime liikumise pealt seisime vaid käänupunktides. Joonis 3.1 Maa-ameti geoportaali väljavõte mõõdetud maa-aladest Peale punktide mõõtmist kanname andmed arvutisse. GPS-ist laadisime alla mõõdetud kihi, mis oli shp formaadis. Seejärel avasime Maa-ameti WMS teenuse, kus transformeerisime koordinaadid L-Est97 süsteemi. Mõõdetud pindade pindalade leidmiseks lisame polügoonide atribuutide tabelisse uue tulpa, kus arvutame pindala. GIS ja käsi GPS mõõdetud pindade pindalalasid võrdlesime (vaata tabelit 3.1). Maa- Pindala (m2) Pindala Vahe GIS Pindala Pindala GIS GPS ala nr GIS GPS (m2) KÄSI (Polygon) GIS GPS punktid (Point) ja Polygon GPS ja Käsi GPS punktid Pindala (m2) KÄSI (Point) vahe m2 (Point) GPS (Point) vahe

Sissejuhatus infosüsteemidesse-videolaenutus

.............................................................. 24 Kontseptuaalmudel.................................................................................................................... 25 Ärireeglid................................................................................................................................... 26 ERD diagramm.......................................................................................................................... 27 Objektide ja atribuutide semantika............................................................................................. 28 Tegevuskava............................................................................................................................. 31 Retsensioon............................................................................................................................... 36 Üldvaade Tegemist on tugevasti lihtsustatud videolaenutuse infosüsteemiga.

Sissejuhatus infosüsteemidesse projekt

.....................................8 Arvete arvestus..............................................................................................................................9 4 Infosüsteemi andmevaade...................................................................................................10 4.1 Andmemudel...............................................................................................................................................10 4.2 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDe semantika................................................................................................10 4.3 CRUD maatriks............................................................................................................................................13 5 Infosüsteemi ajaline vaade..................................................................................................14 5.1 Hoolduse teostamise tegevusdiagramm........................................................

Projekt Forum Cinemas’ infosüsteem

.................................................................. 6 3.2 Kasutusjuhtude mudel............................................................................................................6 4. Infosüsteemi andmevaade..........................................................................................................10 4.1 Andmemudel........................................................................................................................10 4.2 Andmete ja atribuutide semantika....................................................................................... 10 4.3 CRUD-maatriks................................................................................................................... 11 5. Infosüsteemi ajaline vaade.........................................................................................................13 5.1 Pileti ostmise tegevusdiagramm.....................................................................................

Osalemine organisatsioonikultuuri kujunemisel

mõistab side, sealhulgas e-posti ja sõnumivahetuse turvaküsimusi + oskab varundada ja taastada andmeid sobival viisil ja ja turvaliselt ning ohutult hävitada mittevajalikke andmeid ja utiliseerida seadmeid. ~ Andmebaasid Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Andmebaasi olemuse mõistmine, andmebaasi struktuuri ja kasutusvõimaluste tundmine. Lihtsa andmebaasi loomine, andmebaasi sisu kuvamine eri reziimides. Tabeli loomine, väljade ja nende atribuutide määratlemine ning muutmine; andmete sisestamine ja redigeerimine tabelis. Tabeli või vormi sortimine ja filtreerimine; päringute loomine, muutmine ja käitamine kindla teabe võtmiseks andmebaasist. Vormi olemuse mõistmine; vormi loomine kirjete ning kirjeandmete sisestamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks. Lihtsamate aruannete loomine ja levitamiseks valmis väljundite ettevalmistamine Esitlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised:

Deklareerimisprotsessi modelleerimine

............................................... 12 6. Andmevaade.................................................................................................................................. 15 6.1. Kontseptuaalne klassidiagramm.............................................................................................. 15 6.2. Andmemudel............................................................................................................................ 16 6.3. Objektide ja atribuutide semantika........................................................................................... 16 6.4. CRUD maatriks........................................................................................................................ 18 7. Muud nõudmised............................................................................................................................ 18 8. Dokumendi ajalugu....................................................................................

Medistiinilise labori infosüsteem

............................................8 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..................................................................................................11 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL..................................................................................................................11 4.2 ANDMEMUDEL................................................................................................................................12 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA...............................................................................13 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE...............................................................................................17 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................................17 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM.....................................................................................................................

Klassidiagrammid

Atribuudi formaalne süntaks: visibility name : type-expression = initial-value { property-string } Arve +klient : String +kuupäev : Date = Current date +spetsifikatsioon : String +staatus : Staatus = maksmata {maksmata, makstud} +summa : Real -administraator : String = "Unspecified" -arvete hulk : Integer Operatsioonid Klass omab atribuute ja operatsioone. Atribuudid iseloomustavad klassi objekte. Atribuutide väärtusi kasutatakse objekti seisundi kirjeldamiseks. Operatsioone kasutatakse atribuutide manipuleerimiseks või muude toimingute läbiviimiseks (näiteks päringud). Operatsioonid sarnanevad funktsioonidele, kuid nad paiknevad klassi sees ja rakenduvad ainult selle klassi objektidele. Operatsioon kirjeldatakse tulemustüübi (return-type), nime ja 0 või enama parameetriga. Tulemustüüp, nimi ja parameetrid üheskoos moodustavad operatsiooni signatuuri

Txt - Html Tabeli loomine

Ääriste lisamiseks on vaja kasutada elemendi

jaoks kaks atribuuti : border = ... - määrab tabeli äärejoonte jämeduse; cellspacing = ... - määrab tabeli joonte jämeduse.

Lahter 1	Lahter 2
Lahter 3	Lahter 4

Nüüd see tabel näeb välja niimoodi: Kui me muudame atribuutide väärtuseid ning paneme border = 10 cellspacing = 10, siis saame järgmise tabeli: On veel kaks atribuuti, mis määravad tabeli ääriste kuju: frame (tabeli äärised) ja rules (tabeli sisemised jooned). Need atribuudid paiknevad sama algtagis . Nende väärtused on järgmised: frame = void ­ äärised puuduvad: = above ­ ülemine ääris; = below ­ alumine ääris; = hsides ­ ülemine ja alumine ääris; = vsides ­ vasak ja parem ääris;

27

doc

Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem

......................................................14 2.2 Töötajate register................................................................................... 17 2.2.1 Andmemudel....................................................................................17 2.2.1.1 Olemi-suhte diagramm.............................................................17 2.2.1.2 Olemite definitsioonid................................................................17 2.2.1.3 Atribuutide definitsioonid...........................................................18 2.2.2 Andmebaasioperatsioonide lepingud..............................................19 2.2.3 Registri põhiobjekti seisundidiagramm............................................20 2.3 Lepingute ja arvete register....................................................................21 2.3.1 Andmemudel....................................................................................21 2.3.1

Informaatika → Andmebaaside projekteerimine

203 allalaadimist

30

docx

Andmebaasid I - eksamiküsimused

Kehand koosneb korteezidest. Iga korteez esitab tõese väite reaalse maailma kohta. See väide saadakse päise poolt esitatud predikaadis parameetrite asendamisel väärtustega. Relatsiooniline mudeli terminid: Relatsiooniline andmemudel kui abstraktne programmeerimiskeel näeb ette relatsiooniliste muutujate kasutamise. 4. Kandidaatvõti, supervõti (primary key) (teema 2)  Relvari R supervõti on R atribuutide hulk K, mille korral mistahes R lubatud väärtuseks olev relatsioon ei sisalda kunagi kahte erinevat korteezi, kus on sama K-le vastav väärtus. (lisades kandidaatvõtme väärtuse päringu piiranguks, ei saa kunagi vastuseks mitut korteezhi) Supervõtmes võib leiduda atribuute, mida saab eemaldada ja võti säilitab unikaalsuse. Isikut identifitseerib {isikukood, eesnimi, perenimi} Isikut identifitseerib {isikukood }

Informaatika → Andmebaasid

540 allalaadimist

34

doc

AutoCad

ATTDEF ­ atribuudi määramine Atribuut on plokiga seotud tekstiline teave. Atribuudi määrang (definitsioon) on eeskuju, mille abil saab luua atribuute ja mis määrab, kuidas neid kuvatakse ploki joonisesse sisestamisel. Enne kui atribuuti plokiga liita, peab olema tehtud tema kirjeldus ja alles seejärel võib teda kasutada ühe osana plokist. Seda võib teha ploki kujundamise ajal, aga ka hiljem ­ liita atribuut juba valmis plokile. Käsku ATTDEF kasutatakse uute atribuutide määramiseks. Atribuut võib olla püsiv või muutuv, nähtav või nähtamatu. Püsiv tekst kantakse muutumatuna koos plokiga joonisele, muutuva teksti puhul küsitakse ploki joonisele lisamisel teksti parandamist ja sisestuspunkti. Käsku ATTDEF saab valida: 5) Valides- Design- Block- Define Attributes 6) Kirjutades käsuribale ATTDEF Kui valida käsklus ATTDEF :  29 - Ilmub ekraanile aken ,,Attribute Definition" (atribuutide

Informaatika → Arvutigraafika

280 allalaadimist

10

doc

Aruanne GIS

8. Leidke kui suurel alal protsentuaalselt valglast oli vaatevälja erinevus sõltuvalt sellest, kas maakasutust võeti arvesse või ei. Selgitage, kuidas te protsentuaalse erinevuse leidsite. 6 Leidsin kui suurel alal protsentuaalselt valgalast oli vaatevälja erinevus sõltuvalt sellest, kas maakasutust võeti arvesse või ei. Protsentuaalse erinevuse leidmiseks avasin vaade1 ­ vaade2 kihi ja selle kihi atribuutide tabeli. Sealt sain pikslite väärtused, kõik kolm kokku andsid 100%. Kahe väiksema arvu liitmisel sain vaatevälja erinevuse ning leidsin protsendi. Protsentuaalne erinevus on 3,7 %. 9. Leidke, kui suur on valgla (km²). Selgitage, kuidas te tulemuse saite. Valgla suuruse leidsin pikslite järgi. Ühele pikslile vastab 1m². 1 km² on 1000 000 m2. Valgla suuruseks sain 8,92 km2. 10. Selgitage, miks oli tarvis rasterpilt registreerida ning mille alusel te seda tegite?

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

40 allalaadimist

37

doc

Teoreetilibe informaatika kordamisküsimused

: L D Semantilise piirkonna kirjeldamiseks semantilised muutujad hulgast X = {x1,x2,..}, millest igaühel on domeen piirkonnas D. Seega on muutuja xi jaoks võimalike väärtuste hulk D(xi) alamhulgaks D-le. Iga semantilise muutuja väärtuste hulk on osaliselt järjestet ja sisaldab tühiväärtuse NULL. määramiseks kasutatakse formalismi nimega atribuutgrammatika: AG = (G,A,R) on struktuur, kus G = (,N,P,S) on KV grammatika A: V P(X) on G terminaalide ja mitteterminaalide hulga atribuutide hulk R = Rp (reegel iga produktsiooni kohta) ­ semantikareeglite pere Eeldame, et iga süboli (term, mitteterm) atrib hulk on lõplik. A(Y) = {a1,a2,..,an} ai on semantiline muutuja hulgast X Jagame iga sümboli atribuutide hulga kaheks A(Y) = I(Y)US(Y) I(Y) ühend S(Y) on tühihulk. Kujutus A defineerib atribuudid igale süntaksipuule. Süntaksipuu dekoreerimine: Sõna x atribuutide arvutamine tuletuspuule. Dekoreerimine algab kõigi atribuutide NIL väärtusel ja kestab, kuni kõigi

Informaatika → Teoreetiline informaatika

96 allalaadimist

14

doc

Sissejuhatus Infosüsteemidesse: e-pood

4.1 KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja seda kirjeldavatest lausenditest. Tellimuse töötlemise protsessiga seotud kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: 9  4.2 ANDMEMUDEL Tellimuse töötlemise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: 10 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika (kirjeldus) KLIENT Füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kaupa e-poest Kliendi-id (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber süsteemi piires nimi Kliendi nimi kontaktaadress Kliendi kontaktaadress

Informaatika → Sissejuhatus...

27 allalaadimist

3

docx

Konspekt mõisted ja teoreetikud

toetus, peab esinema vajadus ühispingutuseks( Sherifi realistliku konflikti teooriast) Eneseteadvus ehk minakontseptsioon,üldistatud pilt iseendast. Mina-eneseteadvuse väljendus, see, kelleks inimene ennast peabStereotüüp- püsiv, jagatud, fikseeritud, väljakujunenud suhtumine enesekesksus-teised näevad mind nagu mina EKSPRE/ISIKLIK: sõbrasuhted, emotsionaalsed ja mõjusad Enesehinnang- hinnang endale(enese omaduste ja atribuutide võrdlemisel sotsiaalsete normide põhjal). Eelarvamus- Püsiv,tugeva em.komponendiga,negatiivne,teiste Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine" GESTALTID- üksiktükkide kaudu, pildi loomist ei toimu, vaid on üldise pildi loomine inimestest- mõned ongi sõbralikumad ja teised kurjemad, avatud-suletud, emotsioonipõhine FUNDAMENTAALNE ATRIBUTSIOONIVIGA(Heider) ebaõnnestumine-> teiste puhul soov asetada rohkem isikusse, enda puhul situatsiooni, edu-> teiste puhul situatsiooni ja enda

Psühholoogia → Sotsiaalpsühholoogia

57 allalaadimist

24

doc

Kartograafia

e. Sünteetilisus f. Ühemõttelisus! g. Katkematus h. Piltlikus i. Ülevaatlikus 6. Mis on kaardi täpsus ja usaldatavus? a. Hõlmab endas asukohatäpsust b. Atribuudi täpsust c. Loogilist õigsust ja d. Täielikkust. 7. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? a. Reaalsusmudel kujutab endas nähtuste definitsiooni (näiteks tee), b. nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu (näiteks teekate, tee laius, tee klass jne), c. atribuudi definitsiooni (näiteks asfalt, 10 meetrit, põhimaantee), d. mõõtühikuid ja e. (seoseid teiste nähtustega) f. Milliseid maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil? Mis on eraldi nähtus, mis on ühe nähtuse atribuut, mis kompleksnähtus? Kas on piisavalt oluline et kujutada kaardil? 8. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? a

Geograafia → Kartograafia

145 allalaadimist

4

doc

Sümboolika vene ikoonides

olemuselt ja otstarbelt ning miks on nii tähtis sümboolika selles. Autor väidab, et ikooniks peetakse sakraalset eset, mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga. Ikooni keeleks on aga sümbolid ja märgid. Samuti räägitakse artiklis lühidalt erinevatest sümboolika liikidest ning tuuakse mõned selgitavad näited. Saame teada, et sümboolikat võib liigitada perspektiivi, keha, värvide, sõna, riiete ja atribuutide ning kompositsiooni valdkondadeks, seega igal kujutisel ikoonil on oma tähendus. Näiteks valge on issanda muutmise ja vagaduse tähendust omav värv. Samuti erinevalt tavalisest kujutlusest kasutatakse ikoonis vastupidist perspektiivi. Need ja paljud muud sümbolid aitavad autori väitel tänapäeval välja selgitada mitmete ajalooliste faktide tõesuse.  Sümboolika vene ikoonides Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst

Kategooriata → Väljendusoskus

15 allalaadimist

22

docx

Süsteemianalüüs - Kolmanda loengutöö konspekt

Nendega on seotud kontseptuaalne klassidiagramm (domeeni mudel), nad toetavad detailset analüüsi. Konkreetse kasutusjuhu jaoks - 1. Identifitseeri süsteemi operatsioonid jadadiagrammist. 2. Süsteemi operatsioonide jaoks, mis on keerulised või ebaselged tulemuste osas või mis pole piisavalt selged kasutusjuhtudes, konstrueeri leping. 3. Järeltingimuste kirjeldamisel kasuta järgmisi kategooriaid: Objektide (eksemplaride) loomine ja kustutamine, Atribuutide väärtustamine, Assotsiatsioonide loomine ja katkestamine. Lepingute kirjutamise üldine viga - unustatakse kirjeldada seoste moodustamist. Lepingute kirjutamine võib triggerida kontseptuaalmudeli muutmisele, nt objektide või atribuutide lisamine. 15. Veel kasutusjuhtudega seotud asju Kasutusjuhud on aluseks Testjuhtude kirjutamisele testimise distsiblinnis. Kasutajaliideste eskiisid kui tarkvara nõuete kogumise vahendid: Modelleerimise aines õpitud-tehtud

Informaatika → Süsteemianalüüs

27 allalaadimist

40

pdf

Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs”

...............................................................................................................................11 2.1.4 Töötajate arvestus ..............................................................................................................................12 2.2 Andmemudeli registrid ..................................................................................................................................13 2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika..........................................................................................................15 2.4 CRUD maatriks ..............................................................................................................................................17 2.5 Infosüsteemi ajaline vaade ............................................................................................................................18 2.5.1 Broneeringu tegevusdiagramm......

Informaatika → Kontseptuaalne...

22 allalaadimist

31

doc

Autoparkla infosüsteemi arendus

.......................................................................................24 5.3 PILETI BRONEERIMISE OLEKUDIAGRAMM....................................................................................25 6. KLASSIDIAGRAMM.......................................................................................................................26 7.KOLMEKIHILISE ARHITEKTUURI KLASSIDIAGRAMM.....................................................27 8. OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA........................................................................28 9. SÜSTEEMI ARENDAMISKAVA JA STRATEEGIA................................................................30 9.1 STRATEEGIAETAPP......................................................................................................................30 9.2 ANALÜÜSIETAPP.........................................................................................................................31 9

Informaatika → Infosüsteemide...

126 allalaadimist

5

docx

Biosüstemaatika alused konspekt

·International code of zoological nomenclature ·International code of nomenclature for cultivated plants ·International code of nomenclature of bacteria ·International code of virus classification and nomenclature Vienna Code eessõna: "Unambiguous names of organisms are essential for effective scientific communication: names can only be unambiguous if there are internationally accepted rules governing their formation and use." Taksonite tunnused Organismide tunnuste (atribuutide) uurimine, analüüsimine ja kirjeldamine on süstemaatiku üks olulisemaid töövaldkondi. Veelgi olulisem ja aeganõudvam on tunnuste varieeruvuse uurimine eksemplari, populatsiooni, liigi või ka kõrgema taksoni piires. Selle uurimistöö käigus uuritakse reeglina tuhandeid eksemplare, mille tulemusena tekivad mahukad andmebaasid. Milleks see vajalik on? Kõigepealt muidugi taksonite eristamiseks ja kirjeldamiseks. Korrektsed kirjeldused omakorda

Bioloogia → Biosüstemaatika alused

26 allalaadimist

14

odt

Projekt varuosade hankimine ettevõttes

Mehaanik on firma töötaja. Raamatupidaja on firma töötaja. Administraator on firma töötaja. Mehaanik allub administraatorile Mehaanik otsustab vajaminevate osade üle. Administraator tellib osad väljaspoolt firmat. Raamatupidaja peab osade üle arvet. Raamatupidajad loovad klientidele arveid. 4.2. ANDMEMUDEL  4.3. ANDMETABELITE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (FK) - välisvõti Nimetus Semantika KLIENT Firma või eraisik kes ostab sisse teenust .Klienti teenindavad mehaanikud. Kliendi nimi (PK) Kliendi nimetus, mille all klient tegutseb. Hooldatavaid masinaid Hooldatavate masinate arv kliendil. Eelnevad arved Palju on kleindile varem arveid esitatud ja kas nad on tasutud või mitte.

Informaatika → Infoteenindus

5 allalaadimist

22

doc

Sissejuhatus infosüsteemidesse kordamisküsimused

 anda alus (relatsioonilise) andmebaasi tegemiseks (andmetabelite ja nendevaheliste seoste loomiseks) 41. Andmemudeli komponendid (andmeobjektitüübid – tabelid, atribuudid, seosed andmetabelite vahel)  igat andmeobjektitüüpi iseloomustab 1 või mitu atribuuti (omadust) moodustades andmestruktuuri  igal konkreetsesse andmeobjektitüüpi kuuluval eksemplaril on konkreetse atribuudi jaokskonkreetne väärtus  eksemplarid eristuvad üksteisest atribuutide väärtuste järgi  igat eksemplari määratletakse üheselt võtmeomaduse või –atribuudi (või omaduste kombinatsiooni) kaudu 42. Andmete normaliseerimine- Andmemudelit, täpsemalt andmeobjektitüüpe iseloomustavaid atribuute on vaja viia normaliseeritud kujule, et tulevases realiseeritavas relatsioonilist tüüpi andmebaasis:  oleks igasse andmetabeli lahtrisse salvestatud ainult 1 väärtus. Vastasel juhul ei saa

Informaatika → Sissejuhatus...

140 allalaadimist

11

docx

Arvuti Tehnika e-pood

edukalt paki kliendile üle Alternatiivid: Samm 3 - kui süsteem ei suuda allkirja salvestada, siis kuvab vastava teate. Samm 5 ­ Kui süsteem ei kuva, et pakk on edukalt üle antud, siis annab sellest märku vastava teatega. Eeltingimused: Klient peab olema nõus paki vastu võtma Järeltingimus: Kui pakk on kliendile edukalt üle antud salvestab süsteem selle andmebaasi ja hiljem kui on kliendil pretensioone, siis on süsteemis kõik toimingud näha. OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDe semantika Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika (kirjeldus) KLIENT Füüsilised või juriidilised isikud, kes ostavad kaupa e-poest kliendi_nr (PK) Kliendi unikaalne järjekorranumber süsteemi piires nimi Kliendi nimi kontaktaadress Kliendi kontaktaadress

Informaatika → Infosüsteemi projekteerimine

178 allalaadimist

16

docx

Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad

õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn

Õigus → Õiguse alused

14 allalaadimist

60

doc

Projekt Fototellimus aines Sissejuhatus infosüsteemidesse

.....................................................................14 4 INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE..................................................................................................18 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL............................................................................................................ 18 4.2 ANDMEMUDEL........................................................................................................................ 19 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA..........................................................................19 4.4 CRUD MAATRIKS................................................................................................................... 23 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE...............................................................................................25 5.1 FOTOGRAAFI KOHLE KUTSUMISE TEGEVUSDIAGRAMM...............................................................25 5

Infoteadus → Sissejuhatus infoteadustesse

10 allalaadimist

8

doc

Peter Paul Rubens

kõik kolm kaunist jumalannat ihaldavad võita Parise käes olevat õuna ja kõige kaunima jumalanna tiitlit. Minerva atribuudiks on Medusa peaga egiid, Herat sümboliserib paabulind. Venus vaatab Parisega tõtt ja on vastu võtmas kuldõuna. Puu taga seisab sündmuste tunnistajana jumalate käskjalg Mercurius, peas tiivuline kübar, käes heeroldikepp. Maali värvigamma, huvitav kompositsioon ja antiiktegelaste atribuutide rohkus loovad kauni tervikpildi. 1630ndatel tõmbus Peter Paul Rubens avalikust elus kõrvale. Ta loobus oma töökojast ja lõi ise oma meistritööd. Elu viimastel aastakümnetel saavutas Rubens oma maastikes ja mütoloogilistes piltides erilise peensuse. Värvid on kantud lõuendile kergelt ja õhuliselt, väga õrnad, läbipaistavad toonid mõjuvad emailpinnana. Allegoorilise pildi ,,Armastuseaed" (1633) teemaks on Rubensi abielu noore Helene

Varia → Kategoriseerimata

103 allalaadimist