Eestisse ei jõua. · Ekvatoriaalne väga kuum, niiske. Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne.
Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on ultraviolettkiirguse neeldumine osooni molekulides. Stratosfääris veeaur peagu puudub Lähistroopikas esinevad tropopausis augud, mille põhjuseks on tugevad jugavoolud. Kohati tropopaus tihti hävib ja tekkib uuesti. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgus Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta. Troposfäär sisaldab suures koguses veeauru ja kondenseerunud vett ehk pilvi. Kõik ilmastikunähtused toimuvad selles atmosfäärikihis. Dzomolungma on kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi maailmas, asub Aasias Himaalajas.
kesmiste geograafiliste laiuste kohal 10-12 km, ekvaatori kohal 16-18 km. Stratosfääri alumises osasjääb õhutemperatuur konstantseks (-56,5 kraadi) (isotermia),ülemises osas tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). Soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Päikese ultravioletkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talvel läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus. Mesosfääris langeb õhutemperatuur pidevalt ning ülemisel piiril saavutab ligikaudu -90 kraadi. Mesosfääri ja termosfääri vahel asub mesopaus, kus temperatuur tõuseb pikkamööda. Selles kihis võivad esineda nn helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordelt väikestest jääkristallidest. Termosfääris tõuseb õhutemperatuur pidevalt, alates umbes 112
pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 13 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule lamedaid "voolutorusid" kõrgusega 2-4 km ja laiusega 300-400 km, kus õhk liigub kiirusega 200-300, kuni 700 km/h. Jugavoolude tekkimiseks on vajalik poolustele lähema külma ja ekvaatorile lahemate alade soojema õhu kokkupuude. Seega, vastavalt aastaajale jugavoolude asukoht nihkub vastavalt kas pooluste voi ekvaatori suunas. Kummalgi poolkeral on kaks jugavoolude piirkonda: polaarne ja subtroopiline. Jugavooludes liigub õhk ida suunas
kõrgeimad aga ulatuvad ligikaudu 400 km-ni. Kõrgeimad pilved. Helkivad ööpilved ulatuvad atmosfääris kõige kõrgemale. Enamasti madalatel ja kõrgetel laiuskraadidel jälgitav kaunis ja haruldane loodusnähtus ilmneb 99,9% juhtudest umbes 80 km kõrgusel maapinnast. Helkivaid ööpilvi võib näha pärast päikese loojumist, kui päikesekiired neid kõrgel asuvaid moodustisi veel valgustavad. Arvatakse, et need koosnevad jääkristallidest ja meteoriiditolmust. Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool kuni 500 km/h mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja-Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse. 2 Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16
Atmosfäärides õhumasside liikumine. Ekvaatori suunas liiguvad väiksemad õhumassid tagasi. Sest alaline õhu liikumine on kõige suurem ekvaatoril. Balticumis liigub suunaga läänest-itta õhumassid. Tänu kliima soojenemisele on parasvöötmes muutunud kliima ekstreemsemaks st. pidev vaheldumine õhumasside vahel. Atmosfääride kõrgemates kihtides on ka kindlad liikumissuunad. Parasvöötmes läänest-itta. Neid nimetatakse jugavooludeks. Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja
laskub alla ja tekitab subtroopilise kõrgrõhkkonna tsooni. Ookeanil on selles tsoonis nõrkade tuulte vöönd, nn. "hobuste laius". Sealt suundub osa õhku ekvaatori suunas ning Coriolis'i jõu toimel tekivad põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid. Seda õhuringlust nimetatakse Hadley rakuks. Teine osa subtroopikasse jõudnud õhust pöördub pooluse suunas ja seda kallutab Coriolis'i jõud itta. See on parasvöötme läänetuulte tsoon. Jugavoolud Ferreli raku tugevad läänetuuled tropopausi all. Tuule kiirus mõne km kõrguses ja mõnesaja km laiuses "tuuletorus" suurem kui 20 m/s; äärmisel puhul üle 125 m/s. Ekvaatori suunast tulnud soe õhk kohtub 60. laiuskraadi lähistel pooluse suunast tuleva külma õhuga. Õhumasside segunemist ei toimu ning neid jääb eraldama polaarfront. See on tsoon, kus õhk kerkib ning tekivad tormid. Osa kerkinud õhust suundub
külma ilmaga tuulevaikuse või nõrga Adiabaatilise protsessi mõiste. Värske lumi 10:1 (10 cm lund = 1 cm vett) tuulega , kui õhutemp on alla -7°. Tekib Adiabaatilise protsessi all mõistetakse Märg lumi – 6:1 (hiliskevadel ka 2:1) Beauforti skaala. sellist gaasi oleku muutust, mille juures Jugavoolud. KPÕ – cP 50-100 m/s 10-15 km kõrgusel MPÕ – mP Subtroopilise antitsükloni kohal KTÕ – cT
püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Jugavoolud Jugavoolu all mõeldakse tavaliselt tugeva tuulega kitsaid alasid troposfääri ülaosas ja stratosfääri alaosas. Jugavoolud on mõne km paksused, kuid pikkus küünib kuni kümnete tuhandete kilomeetriteni ning õhu liikumise kiirus jugavoolu teljes maksimaalselt 700 km/h, tavaliselt aga 100-300 km/h. Maapealne vaatleja võib visuaalselt jugavoolu aimata teatud pilvede järgi, mis tekivad jugavoolu tsüklonaalsel poolel. Pilved kuuluvad ülemiste ja
pöördub NW-i läbi N-i. Standardatmosfäär (K) alumises osas jääb õhukiht puutumatuks (- 56,5 kraadi) (isotermia) ,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talve läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , Kelvini skaala -273 kraadi c null skaala, Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus.Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam murrab kõige 1
maismaa ja ookeani vahele tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled), väikesed õhukeerised (trombid jms) 5.Maakera tuultesüsteemid, kohalikud tuuled. Tsirkulatsiooni käigushoidjaks Päike: ekvaatorilähedased alad soojenevad rohkem, see on ka põhjus, miks ekvaatori piirkonnas on tropopaus kõrgemal kui suurtel laiustel Jugavool 30. ja 60.laiustel troposfääri ülaosas ülikiirete (kuni 100 m/s) läänest itta puhuvate tuulte vöönd. Jugavoolud on läbimõõduga ainult mõni km, kuid pikkusega kümned tuhanded km-d Jugavoole põhjustab põhjapoolse külma ja lõunapoolsesooja õhumassi temperatuuride erinevus. Mussoon püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib maismaa ja ookeani erineva soojenemise tõttu. Suvel puhub mussoon merelt maismaale (tuues kaasa rohkelt sademeid), talvel vastupidi. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia 6.Tsüklonid ja antitsüklonid.
Positiivse kiirgusbilanssi suuna aastane käik: suvel idast, talve enam neeldub lähis IPs. Läbides kogu moodustamist 1940. a. juulis hakati korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. atmosfääri väheneb kiirgusvoog 510 %. hüdrometeoroloogiateenistust ümber soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist Baromeetrililine valem. õhu tihedus jaotus Päikesekiirgust neelavad atmosfääri lisandid korraldama. 1941. a
annaabi.ee 
