Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч tornaado vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал pärituul попутный ветер vastutuul встречный ветер külgtuul боковой ветер paktaaktuul пассат tihttuul бейдевинд tuule kiirus tuule tugevus pull nähtavus nähtavuse kaugus udu hajuma рассеиваться Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды eluvhõbe ртуть sammas jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5
mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovused liiguvad ekvaatorilt poolustele ja külmad poolustelt ekvaatori poole) atmosfääri koostis: · lämmastik 78% · hapnik 21%
Tabel. Ilma käsitlemine Bloomi taksonoomia põhjal 1. TEADMINE 2. MÕISTMINE Vajalikud andmed ja teave Küsimused, millele tuleb leida vastus Ilma definitsioonid, mis on ilm. Sõnad, mis Miks peab ilma tundma? Miks vajatakse kirjeldavad ilma, vihma, uduvihma, ilmateadet? Kust võib leida teavet? Kas paduvihma, tormi. Mõisted sõnastatakse ilmateated on täpsed? Kuidas oleks võimalik külmumine, õhurõhk, ilmaennustus jne ilma ennustada? Varustus ja vahendid: termomeeter, kaart 3. RAKENDAMINE 4. ANALÜÜS Lahendamist vajavad probleemid Uurimist vajavad mõisted Kas tänane ilmateade on õige? Kas osatakse Kuidas ilm inimesi mõjutab? Ilmastiku- ise ilmakaarti koostada? Kas saab ise mõõta statistika ja aruanded. Ütlused ilma kohta sademete hulka, temperatuuri? Kas saab (päike loojub punetavasse õhtukaarde). Ilm
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline,
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel
Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · poliitika · tervitused · ilmaprognoos · kultuuri jututund · tehnoloogia sündmused
on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel Külm front- eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- ulatuslik alla, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Ilmakaardid ja ilma prognoosimine Mõisted: Ilmaprgnoos ja ilmaennustus- tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus kindla hetke või ajavahemiku jaoks kindlas kohas või piirkonnas. Kliimamuutused
olukorra kergendamiseks. Pietism- juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu Hernhuutlased- vennastekogudused, mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e
ümbritsevates piirkondades ● passaadid – 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled ● läänetuuled – 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled ● mussoonid – 15.–20. laiuskraadidel esinev püsivad tuuled, mis puhuvad aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile ● ilmaprognoos ehk ilmaennustus – tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus kindla hetke või ajavahemiku jaoks kindlas kohas või piirkonnas
olemasolu ja merepinna kohal tuule kiirust (lainevahu järgi). Arvestades, et Eestis on näiteks detsembris otsest päikesepaistet keskmiselt vaid umbes 10% võimalikust ehk 20 tundi, võib antud kohta pidevalt jälgivalt (geostatsionaarselt) satelliidilt kõlblikku pilti oodata päevi või nädalaid. Paljude vajalike suuruste jaoks kaugseiremeetodid lihtsalt puuduvad või ei ole küllalt täpsed. Valdav enamik meteoroloogiliste (ilmaennustus-) mudelite algandmetest saadakse jätkuvalt sondpallide ja maapealsete vaatlustega. Ainult sel moel saab määrata õhurõhu kõigis kolmes mõõtmes, ilma milleta ei saa ükski mudel põhimõtteliselt töötada. Viimastel aastakümnetel on selle kõrvale kerkinud maapealse ilmaradari andmestik, mille põhjal saab määrata pilvede veehulga, mis on tähtis nii sademete kui atmosfääri termodünaamika seisukohalt.
Normaalrõhk on 1013 mb/ 760 mmHg. Õhurõhu muutus tähendab ilma muutust. Kõrge ÕR→ selge päikeseline ilm. Madal ÕR→ pilves, sageli sajune ilm. 2.Õhutemperatuur Troposfääris langeb õhutemperatuut 1 km tõusu korral 6 kraadi. Õhutemperatuur on ööpäevane ja aastaajaline rütm. 3.Õhuniiskus- veeauru sisaldus õhus Sooja õhku mahub veeauru rohkem kui külma õhku. Kui õhk küllastub veeaurust, siis tekivad pilved, udu või muu taoline. Ilmaennustus on oluline suhteline e relatiivne õhuniiskus. Väljendatakse protsentides. %- näitab kui palju on puudu küllastunud olekust. 75% → küllastunud olekus puudu 25% 4.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest. Tuule kiirus sõltub rõhkude erinevuste suurusest. 4. Ilm ja kliima Ilm- õhkkonna hetkeseisund mingis paigas Kliima- maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord Mandriline ja mereline kliima
Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Taevajälgimisest on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine, aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Jälgiti Kuud ja Päikest. 6. Mis on tähtkujud? Tähtkuju on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved väljaspool Päikesesüsteemi. 7. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega
Kes protestisa julges, pandi vangi. Pekingi linnavõim andis korralduse, et olümpia ajal tohivad linna 3,3 miljonist autost sõita ühel päeval paarisnumbriga, teisel paaritu numbriga autod. Lisaks pandi 40 tehast ja vabrikut Pekingis ja selle lähistel olümpia ajaks kinni. Hiinlased ei jätnud midagi saatuse hooleks. Olümia ajaks töötati välja programm, mis pidi hoidma vihmapilved väheemalt avamispäeval olümpialinnast eemal. Selle esimeseks etappiks oli võimalikult täpne ilmaennustus. Kui ennustus käes, tulistasid ilmainsenerid lennukitelt ja suurtükkidest lähenevatesse pilvedesse hõbejodiidi ja kuivjääd, et vihm enne olulisi objekte alla sajaks. Kolmandal etapil töödeldi allesjäänud pived kemikaaliga nitrogeen ühe külmema vedelikuga-, mis lukustas vihmapiisad pilvedesse. Hiinlased olid sellega üle tumbanud ka emakese looduse. Olümpia võib alata. Mänugde algushetk pole juhuslik. Aasia kultuuris tähendab kaheksa õitsengut ja rikkust.
(see on nn täheööpäev). Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). 2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine. Taeva jägiline iidsetel aegadel: tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine. Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit. Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist
energiahulk hakkab lähenema Päikselt saadavale, peab selle energia ruumi kiirgamiseks Maa temperatuur tõusma nö ,,globaalne soojenemine". See, milleni kirjeldatud olukord viia viib, püüavad teadlased alles ennustada. 9. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Esimese asjana on inimene ammusest ajast taevakehade liikumise põhjal püüdnud leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taevajälgimisest on välja kasvanud ka ilmaennustus kui ajaarvamine, aga samuti hulk astroloogilisi süsteeme ja muud müstikat. Esmasteks taevakehadeks jälgiti Päikest ja Kuud. 10. Mis on tähtkujud? Kuna aastasse mahub umbes 12 ,,kuuloomist", jagati kuu tee tähtede suhtes 12. võrdseks osaks. Loodus Kuu rändamine ühest tähtkujust teise kirjeldas samal ajal ka päikese liikumist taevas. Tähtkujud on tähtede omavaheline asend ehk kujundid, mis
What were the results? 10. What kind of things do you like doing outdoors? 11. Do you think Estonia has a good climate? What do you like about it and what not? 12. If you could choose where to live, what kind of climate would you prefer? Why? Rainy Vihmane Windy Tuuline Misty Uduvines foggy Udune Cloudy Pilvine Forecast Ilmaennustus Cool, chilly Jahe Frosty Pakaseline Below zero Alla nulli Above zero Üle nulli Snowstorm Lumetorm Clear up Selginema Shower Hoovihm Freeze Külmuma Burst Lehte minema Melt Sulama
Der Punkt,-e – punkt Der Nordpol – põhjapoolkera Der Südpol – lõunapoolkera Der Äquator – ekvaator Die Erdkunde, die Geografie – maateadus Liegen – asuma, lebama Entdecken – avastama AKK Herrschen – valitsema Der Schlitten – kelk Rodeln – kelgutama Glatt -libe Strassenglätte – tänava libedus Bauen – ehitama Rauh – kram. Kõle Streng – karm Kühl – jahe Gleich – kohe, sama, võrdne Heiss – kuum Ziemlich – üsna Die Wetterworhersage – ilmaennustus Die Wetterbericht – ilmateade Der Boden – Pinas Der Arbeitsplatz Feucht – niiske Nass – märg Gehören – kuuluma ZU + DAT Verdienen – teenima Klug – tark Sowohl Regnerisch – vihmane Häufiger – sagedamini Die Sätze – lause Kaum – enam Der Erdbeden – maavärin Sowohl ... als auch – nii ... kui ka Weder ... noch – ei ... ega Je ... desto, mida ...., seda Nicht nur ... sondern auch – mitte ainult ...., aga ka Entweder ... oder – kas .... või
Meil on universaalne seadus, et objekt x-l on omadus P ja omadus Q. Kui meil on objekt A, millel on omadus P, on tal järelikult ka omadus Q. – selgitus ja eeldus Enamikul juhtudel veel teadmata fakt on tegelikult tulevikusündmus, nt astronoom ennustab järgmist päikesevarjutust. Tihti on ka teadmata fakt samaaegne teada faktiga. Teadma ta fakt võib olla ka minevikus (ajalugu) Tihti võib käsitletav seadus olla pigem statistiline kui universaalne. Ennustus on st ainult võimalus (nt ilmaennustus). Inimese käitumise ennustamine psühholoogias. Universaalse seaduse puhul saab kasutada elementaarset deduktiivset loogikat. Statistilise seaduse põhjal võimalikkust ehk nt mitu % on mingi sündmuse tõenäosus. Induktsioon ja statistiline võimalikkus: Kust me teame, mis seda õigustab, et seadus kehtib? Induktsiooni ja deduktsiooni vastandumine: deduktsioon läheb üldiselt täpsema ja üksikasjalikuma suunas. Induktsioon läheb üksikasjalikumalt üldisema suunas.
turvalisus julgestajate asukohad tegevus rünnaku puhul (käskude ajal) b. administratsioon istumise järjekord (lisatud isikute tutvustus) jagada välja teekonna kaardid, aerofotod kaardi koordinaadid (näidata kätte tegutsemise ala) VÕTTA VÄLJA MÄRKMIKUD - TEHA MÄRKMEID c. ülesanded ja organiseerimine gruppidesse jagamine: luure/VKP vastutused liikumise järjekord tulegrupid (paarid, indiv.) d. ilmastik (ülevaade patrulli ajaks) esimene valgus: viimane valgus: kuuseis (kui vaja) ilmaennustus nähtavus KÜSIMUSED? Maastik seleta mudeleid (skaala, mida miski tähendab, orientatsioon) maastiku orientatsioon maamärgid takistused RV-d maastik detailides seleta suurt mudelit veerandite kaupa seleta väikest mudelit KÜSIMUSED? 24 1. Olukord a.Vastase jõud: tugevus rutiin relvastus moraal vaatlusseadmed riietus patrullid takistused kaitserajatised b. Sõbralikud jõud: kompanii plaan üldiselt rühma plaan detailselt kaitserajatised
annaabi.ee 
