9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11.Külmvöö (põhjapolaarjoon), parasvöö (põhjapöörijoon), palavvöö (lõunapöörijoon), parasvöö (lõunapöörijoon, külmvöö. 12.Millal vahelduvad aastaajad? Talv algab 22.detsembril. Kevad algab 21.märtsil. Suvi algab 23.juunil. Sügis algab 23.septembril.
Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev Kiirgusbilanss- maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe. Ilm- õhkkonna seisund mingil ajahetkel või lühikesel ajavahemikul. Kliima- mingi piirkonna iseloomulik ilma keskmine režiim paljude aastate jooksul. Otsekiirgus- päikesekiirgus, mis saabub maapinnani paralleelsete
vähem lähistroopikas ning arktilistel aladel. ¡ Erinevatel aastaaegadel on erinevates piirkondades erinevad temperatuurid ning loodusnähtused. ¡ Mõnes piirkonnas jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: v Lähisekvatoriaalses vöötmes: kuiv ja niiske periood v Polaaraladel: lühike suvi ja pikk talv Mis on polaarjoon? Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral algab suvi. Kevad
Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves Sademed: ei esine/sajab 3. Märgi joonisele 23,5° N ja 66,5° S joonte nimetused. Millisel laiuskraadil on suvisel pööripäeval päev kõige pikem? Õige vastus tähista X-ga. 23,5 ° N-põhjapöörijoon 66,5° N-põhjapolaarjoon A X 80° N Kus paistab päike kaks korda aastas seniidis? B 23,5° N ekvaatoril.............................................. C 0° Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja D 23,5° S polaarpäev? polaaraladel.......................... 4
Maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71% Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, suvisel pööripäeval Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, talvisel pööripäeval 4. Esimesed polaaruurijad. Nimeta ka mõned nimed. Esimesed liustiku-uuringud keskendusid peamiselt mägiliustikele, mis on levinud nii keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid
soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ● lõunapöörijoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5° S), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) ● põhjapolaarjoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5° N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev ● lõunapolaarjoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5° S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev ● üldine õhuringlus – kogu maakera hõlmav õhu püsiv samasuunaline liikumine ● õhurõhk – rõhk, mida avaldab aluspinnale selle kohal olev õhusammas
temperatuuriinversioone nähtus, mille korral õhutemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb. Selline olukord võib esineda peamiselt maapinna lähedal. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine.
huumus Põhjapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. juunil. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv Lõunapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Seniit- mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi Põhjapolaarjoon- polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev Lõunapolaarjoon- lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon läbib ainukese mandrina Antarktise territooriumi. Polaaröö- terve ööpäev on öö Polaarpäev- terve ööpäev on päev Igikelts- maakoore aasta ringi külmunud pindmine kiht Taiga- okasmets
mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis LOODUSVÖÖNDID Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal. Lõunapöörijoon ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal Seniit lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö japolaarpäev. Polaaröö periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva jooksul Polaarpäev period, mil päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel
kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel. 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises
moodustuda meetrite sügavusel avalõhed. Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad – polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20) Linnulaat – polaarmerede rannajärsakutel pesitsevate lindude hiigelkoloonia. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 36) Põhjapolaarjoon- asub 66,5 kraadi pl (põhjalaiust). Lõunapolaarjoon – asub 66,5 kraadi lõunalaiust; eraldab külmavööd ja parasvööd. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Polaarpäev- ajavahemik mil päike Maa polaaraladel ei looju - polaarjoonel 1 ööpäev (suvisel pööripäeval) ja poolustel ligikaudu pool aastat (põhjapoolusel 23.sept- 21.märts ja lõunapoolusel 21. märts kuni 23. sept. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54) Polaaröö- ajavahemik , mil päike püsib Maa polaaraladel ööpäev läbi
massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Temperatuur langeb. Selle kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima. Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaarjoon- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Üldine õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. (õp. lk. 89).
ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12. Tähtsamad jooned ja punktid maakeral (poolused, polaarjooned, pöörijooned, ekvaator, 0o- meridiaan, kuupäevaraja jne.) -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval
Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku 9. Geograafilised koordinaadid, tähtsamad jooned maakreal. -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest
30 minutit N), põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel (59 kraadi 40 minutit N), läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (23 kraadi 24 minutit E), idas Narva linn (28 kraadi 13 minutit E). Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59 kraadi 49 minutit N), lääne suunas Nootamaa saar (21 kraadi 46 minutit E). ((Joonis: Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid. Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.)) --- 13 Eesti suuremad saared Saar Pindala (km2) Saaremaa 2673 Hiiumaa 989 Muhu 198 Vormsi 92 Kassari 19,3 Naissaar 18,6 Kihnu 16,4 Väike-Pakri 12,0 Suur-Pakri 11,6 Ruhnu 11,4 Abruka 8,8 Vilsandi 8,8 Piirissaar 7,5
annaabi.ee 
