9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11.Külmvöö (põhjapolaarjoon), parasvöö (põhjapöörijoon), palavvöö (lõunapöörijoon), parasvöö (lõunapöörijoon, külmvöö. 12.Millal vahelduvad aastaajad? Talv algab 22.detsembril. Kevad algab 21.märtsil. Suvi algab 23.juunil. Sügis algab 23.septembril.
Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool
Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves Sademed: ei esine/sajab 3. Märgi joonisele 23,5° N ja 66,5° S joonte nimetused. Millisel laiuskraadil on suvisel pööripäeval päev kõige pikem? Õige vastus tähista X-ga. 23,5 ° N-põhjapöörijoon 66,5° N-põhjapolaarjoon A X 80° N Kus paistab päike kaks korda aastas seniidis? B 23,5° N ekvaatoril.............................................. C 0° Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja D 23,5° S polaarpäev? polaaraladel.......................... 4
metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ● lõunapöörijoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5° S), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) ● põhjapolaarjoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5° N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev
asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne
Huumus muudab mulla viljakaks Leetunud muld- harilikult lubjavaesel lähtekivimil tekkinud kuiv või parasniiske muld. Tekivad ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning puudub huumus. Valkjashall, mille all on pruun toitaineterikas muld. Sajab rohkem kui aurab Paepealne muld- tekib peakivi peale. Õhuke ja kõrge huumusekiht, kuid on kivised ja põuatundlikud Soostunud muld- 30 cm paksune turbakiht, liigniiske muld, taime jäänustest tekib huumus Põhjapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. juunil. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv Lõunapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Seniit- mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi
albeedo – aluspinna peegeldus Coriolisi jõud- kallutab liikuvaid objekte oma esialgsest suunast kõrvale Hoovus - suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine seniit- Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö – kui 24 tundi päike ei paista polaarpäev- kui 24 tundi päike ei looju ekvaator – maa keskjoon polaar- ja pöörijooned - kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Polaarjooned – millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev üldine õhuringlus- õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. õhumass- ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. tsüklon- madalrõhuala antitsüklon- kõrgrõhuala
Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Õhurõhk-n õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi
soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. kliimat kujundavad astronoomilised tegurid? Polaarjooned on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Pöörijooned on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist. õhurõhk - õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitudhüdrostaatilise rõhuga.
Island, Kamtsatka, Uus-Meremaa jm) MULLASTIK Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel toimel Huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis LOODUSVÖÖNDID Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal. Lõunapöörijoon ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal Seniit lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.
aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Ekvaator - on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval. Ekvaatori laiuskraad on 0°. Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel. 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist
24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Globaalne soojenemine, merevee taseme tõus, metsatulekahjud 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Merevee taseme tõus üleujutab rannikuäärsed alad, Lõuna-Eestis metsatulekahjud 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted: polaarjoon -on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. pöörijoon - Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas õhumass - kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal õhurõhk - rõhk, mida avaldab õhk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule tsüklon - madalrõhkkond antitsüklon - kõrgrõhkkond mussoon - püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. passaat - 30. laiuskraadil püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled
Kagupassaadid VERTIKAALNE TSONAALSUS e. kõrgusvööndilisus mäestikes esinev loodusvööndite vahetumine seoses kõrguse suurenemisega Lõunapöörijoon ehk Kaljukitse pöörijoon on pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Lõunapöörijoon on tinglik piir palavvöö ja parasvöö vahel. Põhjapöörijoon ehk Vähi pöörijoon on pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas suvise päikeseseisaku ajal. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv. Põhjapöörijoon on tinglik piir palavvöö ja parasvöö vahel. Oaas on kõrbest ümbritsetud piiratud ulatusega viljakas ala. Oaasid paiknevad tavaliselt seal, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga (tekivad allikad ja järved). Kõrbi läbivad
Seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, tekib ilm ja kliima. Ekvaator- kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest. Polaarjoon- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Üldine õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. (õp. lk. 89). Õhumass- kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Õhurõhk- on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
· Troposfäär atmosfääri alumine õhukiht · Ekvaator põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil, pikkus 40 076 km, jaotab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks · Polaarjooned paralleelid mis paiknevad 66°33´N (põhjapolaar joon) ja 66°33´S (lõunapolaarjoon) ning millest pooluste pool esineb polaarpäev ja polaaröö · Pöörijooned paralleelid mis paiknevad 23°27´N (põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon) ja 23°27´S (lõunapöörijoon ehk Kaljukitse pöörijoon), millel on päike üks kord aastas, pööripäeval seniidis · Kiirgusbilanss maapinnale saabunud ja sealt lahkunud kiirguse vahe, peamine kliimat kujundav tegur · Üldine õhuringlus on suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
meridiaan, kuupäevaraja jne.) -*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°
joon maakera pinnal, millest kõrgema õhurõhuga pöörise ala. alates pooluse suunas esinevad MUSSOON – püsiv ja suure polaaröö ja polaarpäev. ulatusega tuul, mille suund PÖÖRIJOONED – kujutletav joon muutub vastavalt aastaajale. maakera pinnal, mille laiuskraad PASSAAT – püsiv tuul, mis on 23,5° N (põhjapöörijoon) või puhub kolmekümnendatelt 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel laiuskraadidelt ekvaatori poole. paralleelidel on päike seniidis üks LÄÄNETUULED - kord aastas (pööripäeval). püsivad tuuled, mis on ülekaalus ÕHUMASS – ulatuslik ning parasvöötmes. Nad puhuvad horisontaalselt suhteliselt põhja- ja lõunapoolkera troopika
-*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.*Polaarjoon- on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani
30 minutit N), põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel (59 kraadi 40 minutit N), läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (23 kraadi 24 minutit E), idas Narva linn (28 kraadi 13 minutit E). Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59 kraadi 49 minutit N), lääne suunas Nootamaa saar (21 kraadi 46 minutit E). ((Joonis: Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid. Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.)) --- 13 Eesti suuremad saared Saar Pindala (km2) Saaremaa 2673 Hiiumaa 989 Muhu 198 Vormsi 92 Kassari 19,3 Naissaar 18,6 Kihnu 16,4 Väike-Pakri 12,0 Suur-Pakri 11,6 Ruhnu 11,4 Abruka 8,8 Vilsandi 8,8 Piirissaar 7,5 Prangli 6,4
annaabi.ee 
