A. väike kiirgushulk, seoses paiknemisega 60. laiustel; B. pidevalt laskuvad õhuvoolud; C. saareline asend; D. külmad hoovused; E. kõrged mäestikud 7. Kuidas mõjutab kliimat koha kõrgus merepinnast? (vaata ka ül 3.10 harjutuskogumikust) 8. Millised tegurid avaldavad mõju Eesti kliima kujunemisele? Kuidas? 9. Reasta järgmised kohad päikeselt saadava kiirgushulga järgi. (alusta suuremast) Rovaniemi , Sri Lanka, Panama, Iirimaa, Korsika saar, Jüüti ps 10. Mida saad järgmiselt jooniselt välja lugeda? Leia igale ,,joonele" (RE juhendist kaardipunktide alt) mõned geograafilised kohad. Kasuta atlast. Märgi joonise vabale poolele , millised tuuled nendes piirkondades esinevad ning kui pikk on päev ja öö näidatud laiustel. Selgita, kuidas mõjutab geograafiline laius kliimat. 11
kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev Kiirgusbilanss- maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe. Ilm- õhkkonna seisund mingil ajahetkel või lühikesel ajavahemikul. Kliima- mingi piirkonna iseloomulik ilma keskmine režiim paljude aastate jooksul. Otsekiirgus- päikesekiirgus, mis saabub maapinnani paralleelsete kiirtekimpudena otse Päikeselt. Hajuskiirgus- päikesekiirgus, mis teel maapinnani pilvede, tolmu, veeauru ja muude gaasidega kokku puutudes hajub. Kogukiirgus- otse- ja hajuskiirguse summa Maakera kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri
8. Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? Kogu päikesekiirgusest jõuab Maale väga väike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk. Kui palju kiirgust mingis kohas maapinnani jõuab, sõltub kiirte ja aluspinna vahelisest nurgast. Väiksemad laiuskraadid pindalaühiku kohta saavad oluliselt rohkem päikesekiirgust. 9. Mis on maa kiirgusbilanss? Millal kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? Kiirgusbilanss- Maale saabuva ja Maalt lakuva kiirgushulga vahe Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. Maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine Negatiivne kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. Maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub 10. Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne?
Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev kiirgus. Jaguneb otse- ja hajuskiirguseks. Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Õhurõhk väheneb kõrguse suurenedes umbes 10 mm /100 m Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses Kiirgusbilanss – Päikeselt tuleva ja jahtumisel atmosfäärist taas lahkuva kiirgushulga vahe. Kõrgrõhuala – piirkond, kus õhurõhk on ümbritsevast kõrgem. Seal valitsevad laskuvad õhuvoolud, seetõttu on taevas pilvitu, sademeid ei esine. Talvel on sel puhul päikseline ja külm ilm, suvel ilus päikseline rannailm. Madalrõhuala – piirkond, kus on ümbritsevast madalam õhurõhk. Seal valitsevad tõusvad õhuvoolud. Neis tõusev õhk jahtub, seetõttu seal olev veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja sademed
17 km kõrgusele ● stratosfäär – atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal ja mis algab 9-17 km kõrguselt ning küündib 50 km kõrguseni merepinnast ● osoonikiht – peamiselt stratosfääris, 15–55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ● kiirgusbilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe ● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt
annaabi.ee 
