Vektori lahutamine tähendab selle vektori vastandvektorite liitmist. Selleks, et lahutada ühest vektorist teine paigutatakse need vektorid ühisesse alguspunkti. Vahevektor on vektor, mis ühendab vektorite lõpp-punkte ja on suunatud vähendatava vektori poole. a + b ( ax - bx ; ay - by ) Vektori korrutamisel arvuga k saame vektori, mis on pikkuselt võrdne arvu |k| ja vektori a pikkuse korrutisega. k a ( k x1 ; k y1 ) Kui k 0, siis vektor k a on samasuunaline vektoriga a . Kui k 0, siis vektor k a vastassuunaline vektoriga a Kui punktid A( x1; y1 ) ja B( x2 ; y2 ), siis selle lõigu keskpunkti C( xc ; yc ) koordinaadid on x 1 + x2 y 1 + y 2 x c= 2 ja y c = 2 Vektorite u ja v skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. Definitsioonvalem u v = ( u ) ( v ) cos .
© anmet.jg 2010 Leht 2 Füüsika 8. klassile Fookuse ja kahekordse fookuse Näiline vahel Puudub Fookuses Kaugemal kui kahekordne fookus Kujutis Kujutis Suurendatud Samasuunaline Vähendatud Ümberpööratud Samasuur 19. Kirjelda joonist. Märgista valikud. Ese asub Kujutis Läätse ja fookuse vahel Tõeline Fookuse ja kahekordse fookuse Näiline vahel Puudub Fookuses Kaugemal kui kahekordne fookus Kujutis Kujutis
( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, seda kujutatakse noole abil. Noole algus punkt tähistab jõu rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsioonijõud on võrdeline kehade massidega.)
, sellepärast neid vaadeldakse ühtse tervikuna elektromagnetväljana,mis on elektromagnetilise vastastikmõju vahendaja. N1. Magneti viimisel pooli magnetväli kasvab. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. Pööriselektriväli põhjustab induktsioonivoolu poolis. Induktsioonivool tekitab oma magnetvälja, mis on püsimagneti magnetväljaga vastassuunaline. N2. Magneti eemaldamisel samasuunaline. N3. Avatud vooluringi korral puudub vool magnetväljas, vooluringi sulgemisel tekitab allikas voolu, tekib magnetväli, see kasvav magnetväli tekitab poolis elektrivälja, see omakorda induktsioonivoolu, seega poolis 2 voolu. Voolu allika poolt tekitatud vool ja induktsioonivool. Lenzi reegli põhjal on induktsiooni voolu magnetväli, vooluallika poolt tekitatud voolu magnetväljaga vastassuunaline ja vool lambis 2 ei saavuta max väärtust kohe, hakkab põlema teatud hilinemisega.
aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A ) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° : kui α < 90°, siis cos α > 0 ja A > 0,
seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 7. Sidemeteks nim. Iga keha mis piirab antud keha liikumisvabadust. Side mõjub vaadeldavale kehale teatud jõuga mida nim. sidereaktsiooniks. 8. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude ja projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võrduks nulliga. 9. Kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning on paralleelne ja samasuunaline antud jõududega. 2. variant 1. Masspunktiks nim. sellist materiaalset keha mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3
alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli enam null, kuna elektronide arv on paaritu. Seega jab vähemalt ühe elektroni omamagnetväli tasakaalustamata. Seetõttu käitub paramagneetiku osake magnetväljas nagu pisike magnetnõel. Ta üritab pöörduda asendissse, milles osakese magnetväli oleks väljastpoolt mõjuva magnetväljaga samasuunaline. Päriselt ei õnnestu see aga kunagi, sest soojusliikumine lõhub osakeste omamagnetväljade niisuguse korrapärase paigutuse. Siiski on osakeste magnetväljal kalduvus eelistada neile mõjuva magnetvälja suunda ning tekitada samasuunaline lisaväli. Sellepärast magnetväli paramagneetikus tugevnebki. 3) Ferromagneetikud- ained, mis tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Näiteks :raud,nikkel,koobalt
ainete puhul, mida nimetatakse a) diamagneetikuteks Väline magnetväli mõjutab vähesel määral diamagneetikute aineosakesi, mille tõttu tekib diamagneetikutes välise väljaga vastupidiselt suunatud nõrk magnetväli. b) paramagneetikuteks Väline magnetväli mõjutab vähesel määral paramagneetikute aineosakesi, mille tõttu tekib paramagneetikutes välise väljaga samasuunaline nõrk magnetväli. c) ferromagneetikuteks? Ferromagneetiku asetamisel välisesse välja mõjutab väline magnetväli ferromagneetiku domeene, domeenid pöörduvad valdavalt ühte suunda, tekib väga tugev lisaväli, mis on välise magnetväljaga samasuunaline. Miks nimetatakse kahe esimese rühma aineid nõrkadeks magneetikuteks, viimaseid tugevateks magneetikuteks?
Elektromagneetiline induktsioon Koostatud: 27.Jaanuar 2011 Lenzi Reegel Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonvoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Seletus Leinzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaaluasendi poole. Kui me viime pendli tasakaaluasendist välja, tekkis jõud F, mis takistab niisugust muutust. See jõud püüab viia pendlit tagasi tasakaaluasendisse. Lenzi reeglit väljendab induktsiooniseaduses sisalduv miinusmärk. Kui juhtmekeerdu läbiv magnetvoog(>0) kasvab, siis loetakse induktsiooni
1. Kus tekib magnetväli? Vooluga juhtme ümber (laengukandjate liikumise tulemusena); elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja; püsimagneti ümber on magnetväli. 2. Millest sõltub kahe vooluga juhtmelõigu vahel mõjuv jõud? 1) 2 juhtmet on erinevatel tasandites, samal keskristsirgel, jõud sõltub nurgast nende vahel. Paralleelsetel juhtmetel on jõud max, ristuvate vahel jõud ei mõju. 2) paralleelsetes juhtmetes on samasuunaline vool, mõjub juhtmetele tõmbejõud; vastassuunalistele mõjub tõukejõud. 3) jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 3. Mis on Ampere jõud? Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbuva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. FA= BIlsin 4. Mis on Lorentzi jõud? Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakesi. FL=qvBsin 5. Seos Lorentzi jõu ja kesktõmbejõu vahel?
VÕIMSUS K E L LY L U I K MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER
Lenzi reegli sõnastused Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. Energia jäävuse seadus ja tasakaaluasend Mõnikord öeldakse, et Lenzi reegel väljendab energijäävuse seadust. Lenzi reegli mitte kehtimise korral põhjustaks voolu suurenemine selle kasvu üha kiiremat jätkumist. Tegemist oleks ei millegi arvelt töötava vooluallikaga. See aga ei ole energia jäävuse seaduse kohaselt võimalik. Lenzi reegli analoogiks mehaanikas on väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole.
1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule (elektronergastus). Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). See kiirgus ei ole koherentne! Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on
Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 6.Supperpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudude ...
Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), kus W töö, F jõud, s nihe. Lihtsamaid valemeid Kui jõu suund on sama liikumise suunaga, võib kasutada valemit W = Fs (2), kus F on kehale mõjuv jõud, ja s keha poolt läbitud teepikkus. Kui kehale mõjub jõud mingi nurga all (joonis 1), siis võib kasutada valemit: W = Fs·cos (3) Positiivne ja negatiivne töö Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° (valem 3): kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0,
1. Skalaarid ja vektorid - Suurusi(aeg, mass, inertsmoment), mille määramiseks piisab üheainsast arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse vektoriteks. Tehted vektoritega: a)Vektori korrutamine skalaariga. av = av Vastuseks uue pikkusega, kuid samasuunaline vektor. b)Vektorite liitmine. v=v1+v2 Vastuseks uus vektor, ei olene vektorite järjekorrast. c)Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutamisega.v1v2cosα=vˉˉ1∙vˉˉ2 d)Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise siinuse korrutisega, siht on risti tasandiga, milles asuvad
palju üksikud tulemused grupi aritmeetilisest keskmisest erinevad. Mida suurem on hajuvus, seda suuremad on erinevused nind seda suurem on standardhälve. Korrelatsioon - mingisugune omavaheline seos(koos olemine) nähtuste vahel (ei saa öelda, kumb kumba põhjustab) Põhjuslik seos - üks nähtus põhjustab teist (ilm on ilus-inimesed on rõõmsamad) Korrelatsiooni konfintsent -1...0...1 (-1 absoluutne korrelatsioon) korrelatsioon on samasuunaline korrelatsioon on vastassuunaline, kui üks tunnus kasvab siis teine kahaneb. 0-0,2 väga nõrk seos 0,2-0,4 nõrk seos 0,4-0,7 kesmine 0,7-0,9 tugev 0,9-1 väga tugev seos Pearson r korrelatsiooni kordaja (iga objekti väärtus võetakse arvesse) On mõjutatud ükskutest erandlikest väärtustest ja kasutatakse ainult lineaarse korrelatsiooni korral Aritmeetiline keskmine võtab arvesse kõik üksikud väärtused
Tartu Kutsehariduskeskus Autoremont Autotehniku eriala Nimi ,,PÜSIMAGNETERGUTUSEGA ALALISVOOLU MOOTOR" Õpetaja Nimi Tartu 2010 Alalisvoolumootor on seade, mis muundab alalisvooluenergia mehaaniliseks energiaks. Alalisvoolumootori eeliseks on väga hea kontroll mootori pöördemomendi ja kiiruse üle. Alalisvoolumootori tööpõhimõte seisneb nähtusel, et magnetväljas paiknevale elektrivooluga juhtmele mõjub mingi jõud. Elektrivooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu F suuruse määrab voolutugevus, juhtme pikkus ja magnetvoo tihedus e. magnetiline induktsioon B. Mõjuva jõu suunda saab määrata ,,vasaku käe reegliga": Kui vasak käsi asetada nii, et magnetvälja jõujooned suunduvad peopessa ja sõrmed näitavad voolusuunda, näitab pöial vooluga juhile mõjuva jõu s...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud...
jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P=frac{A}{Delta t}, kus P! – võimsus, A! – töö, Delta t! – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Sisukord [peida] 1 Võimsus mehaanikas 2 Võimsus elektrotehnikas 3 Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas 4 Vaata ka 5 Välislingid Võimsus mehaanikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks
esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on induktsioonivoolu magnetväli vastassuunaline püsimagneti väljale, mis voolu esile kutsus . Induktsioonivool takistab magnetvälja kasvu ja kahanemist. Kasvamisel: poolis tekkiva induktsioonivoolu suund on vastupidine voolu suunale teises poolis. Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole (väljendab energia jäävuse seadust). http://www.youtube.com/watch?v=JDCgxZ8 http://www.youtube.com/watch? v=prNXC1A26Ig Induktsiooniseaduse rakendusi. Induktsioonivoolud tekivad igas metallkehas, millele mõjuv magnetväli piisavalt kiiresti muutub
veebruaril 1865 ja on maetud Roomasse. Lenzi reegel Induktsiooni voolu suund on selline,et tema magnetväli takistaks muutust,mis voolu põhjustab Induktsiooni vool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris,siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline. Suletud kontuuris tekkinud induktsioonivoolul on selline suund, et tema magnetväli takistab voolu tekitava magnetvoo muutumist. Voolu suund Tekkinud voolu magnetväli Huvitavad faktid Sõnastas induktsioonivoolu määramise reegli. Tema nime kannab Lenzi neem Taimõri järves. Emil Lenzi koostatud füüsikaõpik vene gümnaasiumile ilmus kaheksas trükis. Lenz avaldas ka põhjalikke töid elektromagnetismist (osa koos M. Jacobiga), samuti füüsikalisest geograafiast.
laserseadmest välja. Antud süsteemi suurimateks puudusteks on suur töötavate abimehhanismide hulk ning pidev gaasikulu laserkiire tekitamiseks. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. · Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. · Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive
1)Elektromagnetiline induktsioon on magnetvälja muutumine, kus muutumine tekitab elektrivälja. 2)tekkiv elektriväli ei ole potentsiaalne, tma jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. 3)Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). 4)Vooluga juhe hakkab magnetväljas liikuma.Juhtmes, mis liigub magnetväljas, tekib vool. 5)Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedal asuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetvälja muutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. 6)Määratakse kruvireegli või parema käe rusikareegli järgi. Kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. 7)Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi terve pinna. Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja magnetinduktsiooni ning pinna norma...
sama suure jõuga. - Selles väljendubki mõju ja vastastikmõju e. Newtoni III seadus: 2 keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. 13) Gravitatsioon- F= G m1xm2 : r2 (x on korrutusmärk) 14) Raskusjõud- gravitatsioonijõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal. Valem: F=mxg m= keha mass kg, g= 9,8 m/s2 (raskuskiirendus) - Raskusjõud on alati suunatud Maa keskpunkti ega ole seepärast maakera kõigis punktides samasuunaline. - Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb. 15) Impulss ehk liikumishulk- Keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada sõltub selle kiirusest ja massist. P=mv p-impulss (1kgxm:s), v-keha kiirus (1m/s2), m- keha mass (1kg) - Impulss näitab liikuva keha võimet teisi kehi mõjutada. - Impulsi muutumise kiirus- võrdne jõuga 16) Vektor- Tal on kindel suund + arvväärtus 17) Skalaarne suurus- Tal on ainult arvväärtus
Füüsika kordamine 1.Joule'i-Lenzi seadus? +valem Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolukestvusega. Q=I²*R*E 2.Elektrivoolu töö arvutamise valem? Valem: A=U*I*t => t=A/U*I 3.Elektriline võimsus? +valem Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. N=I*U 4.Ohmi seadus kogu vooluringi kohta? Ütleb, et voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. 5.Mis on vooluallikas? Seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 6.Mis on elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada. 7.Mis on lühis? Lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nulliga. (ja seega voolutugevus on arvutatav valemiga I=E/r) 8.Mis on kaitsmed? Kaitsmed on elektrivoolu katkestavad seadmed, mis kaitseb juhul, kui elektriseadmes tekib ohtlik rike või lühis. 9.Kirjelda elektrivoolu...
SI-süsteemi korral i = -ø/t ø on magnetvoo muutus kontuuris t on ajavahemik, mille jooksul muutus toimus. Lenzi reegel , erinevad sõnastused: a) induktsioonivoolus suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab b) induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kusuvale põhjusele c) kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kaganemist) Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromootorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul
I e = -L 13. Henry seadus : t Ee- elektromotoorjõud (1V) L- induktiivsus (1H) I-Voolu muutus (1A) t-aja muutus 14. Lenzi reegel induktsiooni voolu suund on selline , et tema magnetväli takistaks muutust mis voolu põhjustas 1. 2. 1)ind. Vool on vastasuunaline püsimagneti väljaleja takistab magnetvälja kasvu 2)ind. Vool on samasuunaline püsimagnetile ja takistab magnetvälja kahanemist 15. Faraday seadus - . EMI põhiseadus , selle kohaselt on elektromagneetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega E-elektromotoorjõud (1V) ( S-pindala , B magnetvälja induktiivsus, cosB magnetvälja pinna ja normaali vahe 16. Magnetvälja energia arvutamise valem - Wm I-Voolutugevus (1 A - amper) L induktiivsus (1 H henry)
Lenzi reegel Lenzi reegli mõned sõnastused: 1)induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli kompenseeriks muutust, mis voolu põhjustab; 2)induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele; 3)kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). Lorentzi jõud On laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Fm=I l B sin(alfa) Fl= qvBsin(alfa) Lorentzi jõud tööd ei tee, aga võib mõjutada laengute liikumise suunda. Jõu suunda saan määrata vasaku käe reegli järgi. Näpud – positiivselt laetud osakeste liikumisesuund; peopesa – tulevad magnetvälja jõujooned; pöial – näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Millal tekib juhtme otstele pinge?
-Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi. -Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga samal sirgel!) -Normaalkiirendus iseloomustab kiirusvektori v suuna muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga risti!) -Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv. §7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8
>0
f
Jõud on maksimaalne siis jõud on 0 5. Milles seisneb elektromagnetiline induktsioon? Elektriväli tekitab magnetvälja ja magnetväli tekitab elektrivälja Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv magnetväli tekitab muutuva elektrivälja. Elektriväku tekitab voolu ja vool tekitab magnetvälja 6. Liikuvale laengule mõjub magnetväljas jõud, mis on risti liikumissuunaga on kiirusega vastassuunaline on kiirusega samasuunaline 7. Magnetinduktsiooni ühikuks SI süsteemis on Tesla Örsted Gauss 8. Magnetjõud võivad olla Ainult tõmbejõud Ainult tõukejõud nii tõmbe- kui tõukejõud. 9. Milliste objektide ümber on magnetväli? a. Liikuvad laetud kehad b. Vooluga juht c. Liikuva vooluga juht d. Laetud kehad 10. Magnetvälja jõujooned Algavad ja lõppevad magnetlaengutel Algavad ja lõpevad magnetpoolustel on kinnised kõverad. 11
(3p.) a) F=BI∆l sinα b) E=F/q b) E=F/q c) Φ=BS cosα (lk 19-20) d) F=q0vB sinα e) ε=E/E0 f) I=ε/(R + r ) f) I=/(R + r ) 7. Sõnastage Lenzi reegel. (3p.) Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu). Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist). (lk 26) 8. Mida iseloomustab juhi induktiivsus ? (3p.) Juhi induktiivsus iseloomustab elektrijuhi võimekust tekitada magnetvoogu ja elektromotoorjõudu. (lk 13) 9. Solenoidi läbiv magnetvoog kahaneb ühtlaselt 5 ms jooksul 7 mWb kuni 3 mWb. Leida solenoidis indutseeritav elektromotoorjõud, kui solenoidil on 500 keerdu. (4p.) Vastus: Solenoidis on indutseeritam elektromotoorjõud 400volti 10
Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on ...
MAGNETISM 1. Püsimagnet osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud. Ristuvate vooluga ju...
võrdub tegeliku sammuga e) tõmme kavab kuni kiiruseni mis vastab proplleri maksimaalsele kasutegurile; edasi tõmme langeb, tõmme 0 kiirusel, kus prop geaom samm võrdub tegeliku sammuga 4. Propelleri töötamisel reeversreziimis on võrreldes horisontaallennu reziiminga a) propelleri elemendi tõmme ja takistus vastupidised b) propelleri elemendi tõmme samasuunaline, takistus vastupidine c) propelleri elemendi tõmme ja takistus samasuunalised kuid palju väiksemad d) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus võrdub nulliga e) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus samapidie 5. Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horisontaallennu reziimiga a) reeversi ja tuuleveski reziimis b) autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis c) reeversi, autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis
-1Elektromagnetism käsitleb elektri-ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetnähtustele on iseloomulik see, et elektri-ja magnetvälja ei ole võimalik vaadelda teineteisest lahus(üks muutub teiseks ja vastupidi), nende uurimise teeb raskeks tagasiside olemasolu. Tagasiside- nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste sellliseid muutusi, mis omakorda mõjutabad esimest suurust(nt. Matemaatiline pendel)EM-i juures avaldub tagasiside elektri-ja magnetvälja vastastikustes muutumistes. EM induktsiooni nähtuseks nimetatakse muutuva elektrivälja tekitamist muutuva magnetvälja poolt Elektromagnetvõnkumised- elektri-ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks, nt.vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liiku...
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Magnetvoo kasvamisest ja kahanemisest sõltub elektrit juhtivas kontuuris tekkiva elektrivoolu suund. Kui elektrivoolu tekitajaks on magnetvoo kasv, siis on induktsioonvoolu tekitatud magnetväli juhtmekontuuriga piiratud pinnal vastassuunaline voolu enda magnetväljaga ning püüab takistada kontuuri läbiva magnetvoo kasvamist. Magnetvoo kahanemisel on induktsioonvoolu magnetväli voolu tekitava magnetväljaga samasuunaline ja püüab takistada kontuuri läbiva magnetvoo vähenemist.
jaoks hiiglaslik energiahulk. Kuna Maa pöörleb ümber oma telje ja muudab aastaringi jooksul oma asendit Päikese suhtes, siis on päikesekiirguse hulk mis tahes Maa paigas väga muutlik. Ühe täispöörde teeb Maa ligikaudu 24 tunni jooksul. Aasta jooksul teeb Maa ümber Päikese ühe tiiru. Aastaajad vahelduvad, sest ühe aastaringi jooksul Maa pöörlemistelje kallakus Päikese suhtes muutub. Üldine õhuringlus ja tuuled Mõisted: Üldine õhuringlus- kogu maakera hõlmav õhu püsiv samasuunaline liikumine Õhurõhk- rõhk, mida avaldub aluspinnale selle kohal olev õhusammas Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Mussoonid- 15.- 20. laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briis- kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul, kus õhk võib minutitega muutuda palju jahedamaks.
Kogukiirenduse vektor vn 2 Lõplikult saame : wn = lim = n t 0 t R v d w = lim = t 0 t dt wn on risti kiirusvektoriga v ning suunatud trajektoori kõverustsentrisse, w aga trajektoori puutuja suunaline. Kui kiirus kasvab siis on see viimane samasuunaline, kui kahaneb siis vastassuunaline. W nim. tangentsiaalkiirenduseks, mis iseloomustab kiiruse suuruse muutumist; w n aga kiiruse suuna muutumist. Kogukiirenduse moodul : 2 2 2 d w= w 2 2 n+w = + R dt
magnetväli tekitatakse *muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivoolu nim. induktsioonivooluks *induktsioonivoolu suund määratakse Lenzi reeglist: Induktsioonivool on alati sellise suunaga, et tema magnetväli püüab takistada seda magnetvälja muutust, mis induktsiooni voolu põhjustas *tugevnema magnetvälja puhul on induktsioonivoolu magnetväli vastupidise suunaga välisele väljale *nõrgeneva magnetvälja korral on induktsioonivoolu magnetväli samasuunaline väliseväljaga 3.Magnetvoog *magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju magnetvälja jõujooni läbib mingit magnetväljas olevat pinda *pinda läbiv magnetvoog sõltub: 1)magnetvälja magnetinduktsioonist B (T) 2)pinna suurusest S (M2) 3)nurgast pinnanormaali ja B vahel Beeta *magnetvoog arvutatakse järgmisest valemist ...=BScos... *magnetvoo tähtis on .... Ja mõõtühik veeber (Wb) *1Wb on magnetvoog läbi 1 m2 suuruse pinna siis kui see
kontaktivabasid loogikaelemente.(VÕI-EI) Minimeerin Boole'I algebra abil. Z =a b + c +( a + b )c = a b + c + a c + bc = a b + c ( 1 + a ) +bc = a b + bc + c = a b + c ( 1 + b )= a b + c Ülesanne nr. 3 Kasutatavad tagasisidede liigid jaotatakse positiivseteks ja negatiivseteks, lineaarseteks ja mittelineaarseteks, jäikadeks ja paindlikeks (elastseteks). Positiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga samasuunaline, st etteandesignaal ja tagasisidesignaal liituvad. Negatiivne tagasiside on selline tagasiside, mille signaal on etteandesignaaliga vastassuunaline, st tagasisidesignaal lahutub etteandesignaalist. Lineaarset tagasisidet iseloomustab reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vaheline võrdelisus. Mittelineaarse tagasiside korral võrdeline seos reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vahel puudub.
A) Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab B) Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esilekutsuvale põhjusele C) Kui välismõju muutus tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu) Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli praktiline rakendamine 1) määrab olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2) kas magnetvoog kasvab või kahaneb? 3) vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna 4) määrame tekkiva induktsioonivoolu suuna (parema käe reegel) ENDAINDUKTSIOON. INDUKTIIVSUS Endainduktsioon – nähtus, kus induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumises juhis endas
1.Kuidas on sõnastatud Columbi seadus? Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahe kauguse ruuduga. 2.Missuguse mõõteriistaga mõõdetakse potentsiaalide vahet? Voltmeetriga. 3.Millega tegeleb elektrostaatika? Paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. 4. Kuidas on omavahel seotud punktlaengu elektrivälja potentsiaal laengu suurusega ja kaugusega sellest? Punktlaengu elektrivälja potentsiaal on võrdeline laengu suurusega ja pöördvõrdeline kaugusega sellest. 5. Mida näitab valem? Q=Ed Valem näitab elektrivälja potentsiaali. 6. Mida näitab valem? E=FQ Valem näitab elektrivälja tugevust. 7. Mida nimetatakse potentsiaali nulltasemeks? Nulltasemeks nimetatakse punkti, millest laetud keha elektrivälja mõjul enam edasi liikuda ei saa. 8. Mida iseloomustab elektrivälja töö? Töö iseloomustatab nii energia suuruse muutumist, kui ka energia muutumist ühest liigist teise. 9. Mida nime...
jõupaariga mille momendil on sama moodul jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega.
1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on: a) samasuunalised; b) vastassuunalised; c) üksteisega risti ? a) Kui vektorid on samasuunalised, siis liitmiseks tuleb nad üksteise otsa panna. b) Kui vektorid on vastassuunalised, siis liitmiseks tuleb nad lahutada. c) Kui vektorid on risti, tuleb liitmiseks kasutada rööpküliku reeglit ( vektorite alguspunktid paigutatakse nii, et alguspunktid ühtivad. Kui soovitakse rohkem kui kahte vektorit kokku liita, tuleb kasutada kolmnurga reeglit; uue vektori algupunkt pannakse eelmise vektori lõpp-punkti. Tuleb arvestada suundasid, saab kuitahes palju vektoreid kokku liita) 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende: a) skalaarkorrutis oleks 0; b) vektorkorrutis oleks 0 ? a) Selleks et skalaarkorrutis oleks null peavad vektorid risti olema. b) Selleks et vektorkorrutis oleks null peab vektorid olema samasi...
jõupaariga mille momendil on sama moodul jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega.
alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Resonants on nähtus, mille korral sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega. Sellega seoses pinge või voolutugevuse amplituud kasvab järsult. Elektromagnetvõnkumine levib ruumis elektromagnetlainena. Elektromagnetlaine on ristlaine. Selle levimiseks ei ole keskkond vajalik. Elektromagnetlaine kannab enesega
nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal. LASERI TÖÖPÕHIMÕTE · Pump (väline kiirgus, elektrivool) ergastab aktiivaine aatomeid või molekule. · Spontaanne kiirgumine ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega . · Stimuleeritud kiirgumine. Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. · Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. · Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
