soolhappe toimel. Katses ei kasutatud. Viide: https://et.wikipedia.org/wiki/Kippi_aparaat Joonise allikas: YKI0020 Laboratoorne töö nr.1 Ideaalgaaside seadused. Töö eesmärk Balloonist saadud CO2 molaarmassi määramine. Töövahendid CO2 balloon Korgiga varustatud seisukolb tehnilised kaalud (KERN 440-33;d=0,01g) mõõtesilinder (250 cm3) termomeeter barometer Töökäik Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud kuiv kolb (m1). Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist kolbi CO2 8,1 minuti jooksul. Vooliku ots ulatus peaaegu kolvi põhjani, aga ei olenud tihedalt vastu põhja. Sulgesin kolb kiiresti korgiga ja kaalusin(m2)
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Nimi, Rühm, Matrikli nr. Õppejõud: Nimi Aeg: kuupäev Ülesanne Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Juhin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku
T0 273,15 K * mol R = 0,082 atm * l * mol-1 * K-1 R = 62 400 mm Hg * cm3 * mol-1* K-1 Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = P1 + P2 + ... = ƩPi Pi = Püld * Xi Xi – vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus - ühe gaasi massi/ molaarmassi (m1/ M1) suhe teise gaasi massi/ molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol). Mgaas Dõhk = ──── 29,0
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus 0 PV T 0 V = 0 PT kus V 0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T 0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur
LABORATOORNE TÖÖ 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1
Kõik kommentaarid