Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 1 Kodutöö 1 (0)

1 HALB
Punktid

xxxxxxx
Füüsika 1
Kodutöö ülesanded
Õppeaines: Füüsika 1
Trantsporditeaduskond
Õpperühm: xxxxx
Juhendaja : Peeter Otsnik
Tallinn 2014
Füüsika 1
Ül. 1
Antud
x = 10 – 2t + t3
t = 2 s
r = 4 m
Leida
a(kogu) = ?
Lahendus:
a(n) = v2 / r
v = x(t)’
v(x) = (10 – 2t + t3)’ = -2 + 3t2
v(t=2)= 1-2 + 2*22 = 10 m/s
a(n) = 102 / 4 = 25 m/s2
a(t) = (v)’
a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t
a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2
a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769
a(kogu) = 27,7 m/s2
Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2.
Ül. 2
Antud
y0 = 2 m
x0 = 7 m
Leida
v(alg) = ?
v(lõp) = ?
Lahendus:
Leiame aja t
Vaatleme vertikaalliikumist
v0 = 0 m/s
v(lõp) = ...
y0 = 2 m
g = a = 9.8 m/s2
y0 = v0t + at2/2
gt2/2 = 2
t2 = 4 / 9,8
t = 0,64 s
v = v0 + at
v( vert ) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s
Vaateleme horisontaalliikumist
v = s/t
v( hori ) = 7m / 0,64s = 10,9m/s
v(lõp)2 = v(vert)2 + v(horis)2
v(lõp)= 12,5m/s
Vastus. Kivi algkiirus : 10,9 m/s ja lõppkiirus: 12,5 m/s
Ül. 3
Antud
f = 5 Hz
M = 1000 Nm
t = 20 s
Leida
I = ?
Lahendus:
nrkkiirus = 2pii*f
nurkkiirus = 2pii* 5 = 31, 4 s
nurkkiirendus = nurkkiirus / t
nurkkiirendus = 31,4 / 20 = 1,6 m/s2
M = I * nurkkiirendus
I = M / nurkkiirendus
I = 1000 Nm / 1,6 m/s2 = 625 kg*m2
Vastus. Hooratta inertsmoment on 625 kg*m2.
Ül. 4
Antud
m = 100 g = 0,1 kg
nurk = 60 kraadi
Ek = 60J
Leida
v(alg) = ?
Lahendus
Ek = mV2 / 2
v( lagip )2 = 2Ek / m
Arvutan kiiruse lagipunktis.
v(lagip)2= 2*60J / 0,1 = 34,64 m/s
Leian horisontaalkiiruse.
cos a = v(lagip) / v(y)
v(y) = v(lagip) / cos a
v(y) = 34,64 m/s / cos 60 = 17,32 m/s
Leian algkiiruse
v(alg)2 = Vx2 + Vh2
v(alg)2 = 34,632 + 17,322 = 1500
v(alg) = 38,7 m/s
Vastus. Algkiirus on 38,7 m/s.
Ül. 5
Antud
d= 80 cm = 0,8 m
Leida
T= ?
Lahendus
T = 2π ( ruutjuur J/mgl)
I0 = 2mr2
T = 2π (ruutjuur Io / mgl) = 2π (ruutjuur 2r2 / gr) = 2π (ruutjuur 2r / g)
T = 2 π ruutjuur (2* 0,4 / 9,8) = 1,8 s
Vastus. Võnkumise periood on 1,8 s.
Ül. 6
Antud
S = 16 cm2 = 16*10-4 m2
h = 5 m
q = 1000 kg/m3
Leida
F = ?
F = p*S
Lahendus
p = F/S
p = qgh
p = 1000kg /m3 * 9,8 m/s2 * 5m = 49 000Pa
F = p*S
F = 49 000 * 16*10-4 = 78,4 N
Vastus. Jõud, ava sulgevale korgile mõjuv jõud on 78,4 N.
Ül. 7
Antud
d = 2 cm = 0,02 m r = 0.01 m
t = 30 min = 1800 s
m = 0,51 kg
q = 7,5 kg/m3
Leida
v = ?
Lahedus
q = m/V
V = m/q
V = 0,51 / 7,5 = 0,068 m3
v = V / t*d
v = V / t * pii * r2
v = 0,068 / 1800s * pii * 0,012
V = S * v * t
v = V / (t * S)
v = 0,068 / (1800*pii*0,012) = 0,12 m/s
Vastus. Voolu kiirus on 0,12 m/s
Ül. 8
Antud
V = 100 l = 0,1 m3
t = 0 0C = 273,15 K
p = 30 atm
q= 0,00142 kg/m3
Gaasi ideaaltingimused
p2= 1 atm = 105 Pa
T2 = 0oC = 273, 15 K
Leida
m = ?
Lahendus:
p1V1/T1 = p2V2/T2
T1 = T2
V2 = p1V1/p2
P2 = 1 atm
V2 = 30 atm * 0,1 / 1 atm = 3 m3
q= m/V
m = q * V
m = 0,00142 kg/m3 * 3 m3 = 0,00426 kg
Vastus. Hapniku mass on 0,00426 kg.
Ül.9
Antud
V1 = 6l = 0,006 m3
p1 = 0,94MPa = 9,4 atm
T1 = 27 C0 = 273,15+27= 300,15 K
M = 44kg/kmol
Vmol = 22,4 m3/kmol (ideaalsetes tingimustes)
Gaasi ideaaltingimused
p2= 1 atm = 105 Pa
T2 = 0oC = 273, 15 K
Leida
m = ?
Lahendus
p1V1 / T1 = p2V2 / T2
9,4*0,006/ 300,15 =1 atm *V2)/ 273,15
V2 = 0,0001879 * 273,15
V2= 0,051 m3
n = V2 / Vmol
n = 0,051 / 22,4 = 0.023 kmol
n = m / M
m = n * M
m = 0.02 * 44 = 1 kg
Vastus. Gaasi mass on 1 kg.
Ül. 10
Antud
m = 100g = 0.1kg
V1 = 6l = 0,006 m3
p1 = 0,94MPa = 9,4 atm
T1 = 27 C0 = 27+273,15 = 300,15K
Vmol = 0,0224 m3/mol (ideaalsetes tingimustes)
Gaasi ideaaltingimused
p2 = 1 atm
T2 = 273,15 K
Leida
n = ?
gaas = ?
Lahendus
p1V1/T1 = p2V2/T2
9,4 atm * 0,006 m3 / 300,15 K = 1 atm * V2 / 273,15 K
0,000188 = V2 / 273,15
V2 = 0,051 m3
m / M = V / Vm
M = Vmol * m / V2
M = 0,0224 * 0,1 / 0,051 = 0.0439 g/mol = 4,39 * 10-3 kg/kmol
Vastus. Gaasi kilomooli mass on 4,39 * 10-3 kg, gaasiks on He.
Vasakule Paremale
Füüsika 1 Kodutöö 1 #1 Füüsika 1 Kodutöö 1 #2 Füüsika 1 Kodutöö 1 #3 Füüsika 1 Kodutöö 1 #4 Füüsika 1 Kodutöö 1 #5 Füüsika 1 Kodutöö 1 #6 Füüsika 1 Kodutöö 1 #7 Füüsika 1 Kodutöö 1 #8 Füüsika 1 Kodutöö 1 #9 Füüsika 1 Kodutöö 1 #10 Füüsika 1 Kodutöö 1 #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siiludus1 Õppematerjali autor
Füüsika 1, Kodutöö 1, Peeter Otsnik

Sarnased õppematerjalid

Füüsika I kodune töö TKTK
18
pdf

Füüsika I kodune töö TKTK

Foxit Advanced PDF Editor To remove this notice, visit: www.foxitsoftware.com/shopping Füüsika I kodune töö Ülesanne 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrge oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit. t1 m := 5s a := g = 9.807 2 t 2 := 10s v0 := 0 s 2

Füüsika
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
18
pdf

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Füüsika
MOLFYSS
18
pdf

MOLFYSS

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Kategoriseerimata
TTK Füüsika 1 kodutöö
18
docx

TTK Füüsika 1 kodutöö

FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel

Masinatehnika
Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm  22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel 101235

Keemia alused
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA
57
rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika
KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Valemid
7
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Valemid

Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa raadi

Keskkonafüüsika
Soojusõpetus
15
doc

Soojusõpetus

Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteis

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun