18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi- Vene riigipiiri (mõnede vanemate Venemaa eesti-asunduste legendide põhjal sai see alguse koguni 14.-15. sajandil Vana-Liivimaalt). Sellesse aega jäi ka vastupidine liikumine – vene vanausuliste immigratsioon Baltikumi. Baltikumi Venemaa koosseisu lülitamisega 18. sajandi algul algas migratsioonietapp. Stiihilist migratsiooniliikumist soodustas protestantliku kultuurimaastiku kujunemine uue Venemaa pealinna regioonis, mille tugipunktideks olid saksa kolonistid maal ja saksa ning soome kogudused Peterburis ja Kroonlinnas. Koos esimeste luterlike
1842-43, kirik ehitati 1852-60. Õige- viiendiku võrra!). Asundustegevus sai üheks usukogudus loodi 1894, kirik valmis 1907. (1837. aastal loodud) Riigivaran- duste Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti - eriti Ministeeriumi ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes kubermangudes Piirkond, Eestlaste arv 1897 Eesti asunduste arv kubermang (oblast) kokku s.h. linnades 1900 1917 108 162 24 486 104 207 1. Euroopa-Venemaal s.h. Peterburi 56 803 (Saraatovis 17 222Eesti ja Samaaras) asunike avas ja asunduste
Sobiv koht leiti Jelanka vallas Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende järglased Narva (Soomeküla)4. Omi asunduse kasvades tekkis 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20 sajandi algupoolel piirkonda järjest uusi külasid: Simsonovka, Makarkino, Orlovka ja nii edasi. Asunduste-uurija August Nigol, kelle andmeid hilisemad uurijad pole alati väga täpseiks pidanud, märgib: Kõige vanem ja perekam koht eestlaste poolest on suur Omi asundus, Koloonia raudteejaama ja Omi jõe ümbruses. Asunduse alla kuuluvaiks luges A. Nigol 17 küla; nendest 12 eesti,teised vene,läti,soome,saksa asundused eestlastega segi5. Tegelikult oli Omi asundustes puhtaid eesti külasid vähe, peamiselt elati koos teistest rahvustest luteri usulistega.
25 rbl, lammas 10 rbl) Põhiline päriseksostmine toimus 50.aastatel, raha selleks saadi linakasvatusest. Sotsiaalne tagajärg - kujunes mõisamoonakate kiht. Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed
Zoroastrism on muistne pärsia religioon, mida tänapäevani Indias praktiseeritakse. Sikkhism tekkis Loode-Indias, Punjabis, u 400a tagasi. Sikhid järgivad 10 sikhi guru õpetust, mis on kirja pandud nende pühas raamatus Guru Granth Sahib. Seda raamtut loetakse nenede üheteistkümnendaks ja viimaseks guruks. Sikhism sarnaneb bhakti liikumise (hinduism) ja sufismiga ( islam ). Judaism kauba kontaktid Vahemereäärsete piirkondade ja India läänerannikul asuvate asunduste vahel viisid väikse juudi kogukonna tekkimiseni Indias nii vara kui esimesel aastatuhandel e.m.a.
Eries'id(segunesid vaikselt teiste mitmerahvusteliste rühmadega). 18. sajandil panid Prantsuse Ameeriklaste koloonia aluse vahetuspunktidele, et juhtida alal toimuvat karusnahaga kauplemist. 1754. a. pidasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõja, mis on USA-s teada kui Prantsuse-Indiaani sõjad. Pariisi rahu(1763) tulemusena andsid prantslased kontrolli Ohio ja Loode-Ameerika üle inglaste kätte. Varsti andsid inglased välja seaduse, mis keelas ameeriklaste kolooniatel Ohiosse oma asunduste rajamise. Inglise kontroll aja üle kadus Ameerika kodusõjaga. Ohio jõest põhjapoolsemad osariigid olid vabad riigid(seal puudus orjandus) ja lõunapoolsed riigid olid orjanduslikud osriigid. Esimestele kolooniatele pandi alus Martietta linna loomisega. Enne seda, kui Ohio valmistus osariigiks saama loodi Ohio arvelt Indiana, vähendades Ohio ala umbes tänapäeva osariigi suuruseni. 19 veebruaril 1803 allkirjastas T. Jefferson alla seadusele, millega Ohio tunnistati 17-daks
valiseesti.org/ajalugu/) Kokku elas praeguse Eesti piiridest väljaspool üle 20 protsendi eestlastest. Üldiselt toimus ka vastukaaluks tagasiränne ja immigratsioon Venemaalt Eesti linnadesse, kus arenes hoogsalt tööstus, niiet rändesaldo (sisserände ja väljarände vahe) väga drastiliselt miinusesse ei langenud. (Tiit, 2011, lk. 110) Selle ajaperioodi kohta usaldusväärseid ja täpseid andmeid rände kohta praktiliselt pole, sest rahvastikuteadus oli alles lapsekingades ja asunduste teket Vene impeeriumi piires ei loetud välisrändeks. Iseseisvumise põhjustatud välisränne Pärast Venemaal toimunud revolutsioone pöördus Eestisse tagasi suur osa Peterburis elanud ametnikke ja spetsialiste. Samuti kasvas rahvaarv Tartu rahu tulemusena Eestiga liidetud Petserimaa ja Narva jõe taguse ala 60 000 elanikuga. Iseseisvussõja järel naases Eestisse Venemaalt tagasi veel 40 000 eestlast. Rändesaldo oli ülekaalukalt positiivne. (Tiit, 2011, lk. 110)
raamatuid ja ajakirju, toetama teisi asutusi jne. Neid suuri kavatsusi ei suudetud aga realiseerida. Astuti küll Eesti Rahvamuuseumi kollektiivseks liikmeks ja toetati ,,Estonia" teatrimaja ehitamist aktsiate ostmisega. Kerkis üles seltsimaja ehitamise küsimus. Otsustati ehitada maja 3000 rbl. väärtuses, kuid ei suudetud teostada alguse saanud sõja tõttu. 1912.a. võeti osa Narvas korraldatud eesti asunduste laulupeost. 1916.a. peeti sõjast hoolimata seltsi 50.a. juubelit. Rahvast tuli palju kokku. Uut hoogu sai seltsitegevus peale sõja lõppu. Osteti Vaskjalas sõjaaegne barakk ja kohendati seltsimajaks. Hakati nobedasti pidusid pidama ja raha korjama. Osteti muusikapille ja muretseti muud vajalikku inventari. 1919.a. 15. Juuni protokolliga nr. 7 kinnitati Jüri muusikaseltsi uus, järjekorras neljas põhikiri. Muusikaseltsi tegevusväli oli nüüd laiem
elamisviisile. Järjekindlat rohelist elamisviisi rakendatakse mitmetes alates 1970. aastaist rajatud kommuunides ehk ökokülades. Ökoasum Teisisõnu ökoküla on asum maal või linnas, kus järgitakse ökoloogilist ehk rohelist eluviisi, et vähendada taastumatute ressursside kasutamist. Ökoasumite loomine on spetsiifiline viis ökoloogiliselt kujundada seniasustamata või asutatud piirkonda; seda ei saa samastada linna- ja maa-asunduste keskkonna taastamisega. Esimest korda tõi ökoküla mõiste avalikkuse ette 1991. aastal Gaia Trust. 1990. aastate keskel hakkas osa rohelise maailmavaatega kogukondi nimetama oma asumeid ökoküladeks. 1995-ndal aastal loodi Globaalne Ökokülade Võrgustik, mis on etendanud suurt osa mitmete ökoasumite ja nendega seotud projektide ühendamisel. Rohelise mõtteviisiga kogukonnad ja teadlaste rühmad korraldavad koolitusi, et vahetada kogemusi. Keskkonnapoliitika Eestis
See püha linn oli teistele religioonist inspireeritud linnadele eeskujuks. On tõsi, et teised külad Peruus, millest mõnedel olid väikesed platvormid või tseremoniaalsed ehitised, olid hõivatud enne 2600 eKr ning nad on kängunud võrreldes Caral'i ning tema monumentidega. Caral tundub olevat maha jäetud pärast 500 aastat püsivat asustamist. Teadlased spekuleerivad, et põud võis olla inimeste lahkumise põhjuseks. Linnalike asunduste suurele hulgale orus sellise monumentaalse arhitektuuriga ei olnud tol ajal kusagil maailmas võrdset. Chavin'i tõus ja langus Chavin'i kultuur, mis on varajastest Peruu kultuuridest tuntuim, arvatakse olevat Lõuna- Ameerika analoog Hiina Shang'i või Mesopotaamia Sumeri tsivilisatsioonidele. Chavin õitses umbes aastal 900 eKr, mida tuntakse esimese või varajase horisondi perioodina (1000 eKr 200 pKr), tõustes esile peale seda, kui ühiskonnad, mis olid monumentaalsed kompleksid
mäestikualasid. Teine piirkond, mis asub esimesest põhja pool, saab alguse Lõuna- Inglismaalt ja Lääne- Prantsusmaa rannikult ning laiub kuni Uurali ja Kaukasuseni, hõlmates peamiselt madalaid tasandikke, mis harva ulatuvad merepinnast kõrgemale kui 200 meetrit. Põllumajanduse roll, metsade ja kõnnumaa osakaal ning paikse, poolränd- ja mägikarjatamise vahekord oli regiooniti küllalt erinev. Mõnel pool toimus uute põllumajanduslike asunduste loomine sisekolonisatsiooni teel, teisal aga saatsid ja toetasid seda poliitilised vallutused. Arvatavasti tegeles kuni üheksa inimest kümnest põllutööga ja elatus sellest. Talupoja peamiseks mureks oli kindlustada leivavili oma perekonnale ja isikutele, kel oli mingeid õigusi tema maale või saagile (mõisnik, linnas elav maaomanik, kohalik kirik), sest igal pool oli teravili inimeste peatoidus, eriti just ühiskonna vaesemate kihtide hulgas. Leiva
puritaanid. Esimesena asutasid nad 1620 Plymouthi (*Mayflower). Uus-Inglismaa majandus tugines eeskätt enda tarbeks mõeldud põllundusele, ent tegeldi ka laevaehituse, kalanduse ja metsamaterjali tootmisega; aafriklastest orje oli neis kolooniais vähe. Keskkolooniad tekkisid, kui Briti kolonistid võtsid hollandlaste ja rootslaste rajatud asundused üle; õitsvaimaks kolooniaks kujunes neist kveeker William Penni juhitud Pennsylvania. Eurooplaste asunduste laienemine indiaanlastele kuulunud aladele tõi paratamatult kaasa kokkupõrked indiaanlastega (Indiaani sõjad). Esimene suurem sõda toimus 162236 Virginias, alguses suhteliselt edukad olnud indiaanlased said lõpuks kehvema relvastuse ja hõimudevahelise üksmeele puudumise tõttu lüüa.
idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Vahemere rannikualal suurel määral helleniseerus. Sisemaal domineerisid vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas sageli kreekapäraseid jooni, rääkimata kuningate hellenistlikest uusrajatistest, kus kreeka keel ja elulaad kindlalt valitsesid. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B
aastasada tekkinud, siis ka Rootsi-külad sellest ajast pärit, ehk pisukese erandiga. Võimalik, et Rootsipää küla nimi Halljalas tahab tunnistada, et sinnamaale muiste Rootsi asundused ulatunud. Aja jooksul sulasid rootsi oaasides rootslased eestlastega ühte, eestlaste poolt kohale antud nime tulevale põlvele mälestuseks jättes, kuna suuremas hulgas üheskoos asuvad rootslased endid meie päevini alal hoidnud. Kuna rannaäärsed ja saarte Rootsikülad tingimata endiste Rootsi asunduste jälgedeks tulevad arvata, teeb Alatskivi ja Vastseliina Rootsiküla tekkimise küsimus enam raskusi. Võimatu oletada, et Rootsi asundused kunagi Peipsini ja Setu piirini ulatunud. Niisama ei tahaks uskuda, et ainult rootslased neis viimastes külades asunud. Ometi pean möönma, et mõni mõisnik niisuguse vägivallateoga orduajal küll ehk toime sai, Rootsi asunikka Eesti rannavaldadest Peipsi äärde ehk setu piirile paigutades. Muidu võiksime veel oletada, et Vene piiri poole
Kaseküla (Tomski oblast) ja Ülem-Suetuki (Krasnojarski krai) põhikoolis; pühapäevakool või eesti seltsi keelekursused tegutsevad Peterburis, Moskvas, Tserepovetsis ja Krasnojarskis (a-st 1991). Eesti keel kui kirjakeel oli käibel kirikus, koolis, seltsis ja trükisõnas. Asundustes tegutsesid enamasti omad ameti- ja meistrimehed (v.a arst, jurist, potseinik jms) ja nendes valdkondades oli eesti keel aktiivselt kasutusel. Emakeeles suheldi teiste asunduste ja kodumaaga. Ametlikku asjaajamisse (dokumentatsiion, kirjavahetus) eesti keel ei kuulunud. Eesti keele vitaalsus Venemaal ei ole praegu küll nii ilmselge, nagu see oli veel 1930.aastail, ent pole põhjust rääkida ka keele peatsest hääbumisest. Keele edasiandmine järgmistele sugupõlvedele jätkub eesti suuremates ja organiseerunud kogukondades, kus ollakse huvitatud oma päritolust, etnolingvistilisest identiteedist ning (jätkuvatest) suhetes Eestiga
ning näib, et seda hakkasid esimesena tarvitama samuti üsna loogiliselt - mitteeurooplased. * 12. ja 13. sajandil viitas frangiks olemine kaasaegsusele ja võimule. * Sageli viitas mõiste ,,frank" lääneeurooplastest uusasunikele või kodumaast kaugel toimuvatele sõjaretkedele V peatükk Vaba küla Demograafiline taust * Kõrgkeskajal rahvaarv suurenes. _ linnad kasvasid nii suuruselt kui ka elanike arvult * Kõikjal tihenes asunduste ja territoriaalsete organisatsioonide kirikukihelkondade, mõisate ja foogtkondade võrk. Kõigis Euroopa piirkondades, eriti aga mandri idaosas tehti algust maa laiaulatusliku ja teadliku asustamisega. Majanduslikud indikaatorid, nagu hinnad, palgad, rendimaksud ja keerulised rahasüsteemid, viitavad üldjoontes samuti rahvaarvu kasvule. Migratsiooniskeemid * Sedamööda, kuidas rahvaarv kasvas, toimus ka inimeste liikumine Lääne-Euroopa
29. ARISTOTELESE TEOORIA ARISTOTELESE TEOORIA: loetakse esimeseks Euroopa teadaolevaks riigi tekke teooriaks, mille kohaselt kujunes ühiskond riigiks järk-järgult – geneesist lähtuv teooria, mis on vastant Platoni staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Inimene kaldub ühiskondlikule eluviisile, mis realiseerub omakorda riigi näol. Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit: 1. Perekond; 2. Asundused; 3. Asunduste liit ehk riik – riigipea on monarh. Riik kasvas välja perekonna baasil. Aristotelese arvates ei ole ühte kindlat ideaalset riigivormi, vaid igal rahval on oma kombed ja iseloom ja vastavalt sellele on neile üks või teine riigivorm sobilik. Riigi peaülesanne on vooruslikult täiusliku elu võimaldamine – mistahes riigivormi abil. Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks: Monarhia – monarh vooruselt teistest üle, Aristokraatia – võim voorusliku vähemuse käes
holland- indoneesia, venetsueela rannikusaared, brasiilia põhjaranniik inglismaa- bengali-gangese alamjooksu alad, bermuuda saared, jamaica, guatamaala moskiitorannik, mõned väike-antilli saased(neitsisaared) prantsusmaa- madagaskar, guadeloupe, martinique ja haiti läänepsa hispaania- filipiinid, kuuba, haiti saarte idaosa, puerto rico portugal- ida-timor, mosambiik taani- st.thomase saared Nii nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. sajandi lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba seitseteist tuhat buuri – valget kolonisti, kellest 53 protsenti olid Hollandi, 28 protsenti Prantsuse, 15 protsenti Saksa ja 4 protsenti muu Euroopa päritoluga. Virginia oli esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas. Reformatsioon ja usuvaenused. Ristiusk varauusaja Euroopas: sekulariseerumine ja konfessionaliseerumine.
1) Perekond: inimeste kogum, kus ollakse hõimu- või veresuguluses (sellesse kuulusid Antiik-Kreekas õigusetute liikmetena ka orjad). Perekonnas on võim isal, tema käsk on seadus; 2) Perekonnad ühinevad ajapikku ühiste huvide paremaks kaitsmiseks asundusteks, kus võimuorganiks on perekonnapeade nõukogu või viimase poolt valitud juht (mõne perekonna pea). Nõukogu või juhi otsused on seadusteks; 3) Asundused ühinevad omakorda ajapikku asunduste liiduks, mida hakatakse nimetama riigiks, kusjuures riigi valitseja (monarhia juhul) või vanematekogu (vabariigi juhul) on Aristotelese arvates rahva isa. Nende võim riigis on sama, mis isa võim perekonnas. Aristoteles ei idealiseeri täiuslikku riigivormi, nagu teeb seda Platon, vaid hindab riigivorme selle põhjal, kuidas ja mil määral üks või teine neist aristoteleslikku ideaali vooruslikku ehk õiglast valitsemist realiseerib
siit peale jõudis Eestisse kartulikasvatus algas väljarändamisliikumine, mida võimud takistasid suurim rahutus 1841. a Pühajärve sõda 1845. a algas massiline usuvahetusliikumine ja ka seda võimud esialgu takistasid peale maa päriseksostmise seadusi uued talurahvarahutused, neist suurim: 1858. a Mahtra sõda 1860ndate aastate reformid: 1863. a passiseadus täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires algas väljarändamine Venemaale ja eestlaste asunduste rajamine Kaukaasias, Siberis ja KaugIdas 1865. a keelati kodukariõigus 1868. a keelati teoorjus 1866. a vallaseadus vald vabanes mõisniku eestkostest moodustati valla täiskogu (kõik peremehed + 1/10 maata meestest ), mis valis vallavolikogu vallal oli oma eelarve kogu vallavalitsemine toimus mõisast sõltumatult 4.4. Kultuur 18.-19. sajandil Usuelu: peale Põhjasõda nõrgenes kiriku seisund tunduvalt
sajandil saadeti Hollandist Aasiasse 1770 laeva, samal ajal Inglismaalt 811 ja Prantsusmaalt vaid 155 laeva. Hollandlased tõrjusid portugallased välja Tseilonilt, Malai poolsaarelt ja Indoneesiast. Kagu-Aasia saarestikus jäi Portugali valdusesse vaid Ida-Timor. Hollandlased haarasid portugallastelt endile ka Aasia sisekaubanduse korraldamise. Aastatel 16411859 oli Hollandil ainuõigus kaubelda Jaapaniga. Nii nagu portugallased, organiseerisid ka hollandlased Aasiasse viiva meretee äärde asunduste ja kindlustuste võrgustiku, milles keskmeks sai 1652. aastal Lõuna-Aafrika tippu rajatud Kaplinn. 18. saj. lõpul oli Lõuna-Aafrikas juba 17 tuhat buuri, valget kolonisti, kellest 53% olid hollandi, 28% prantsuse, 15% saksa ja 4% muu euroopa päritoluga. India rannikul portugallaste rajatud esimeste eurooplaste asunduste kõrvale tekkisid Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa kaubandusfaktooriad. Ainsa suurema territooriumina Indias hõivasid inglased Bengali Gangese alamjooksu alad
venekeelsete asemele tulid ametlikud eestikeelsed kohanimed. 7. augustil 1920 andis siseminister määruse avalikult väljapandavate nimelaudade, kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja platside nimed pidid olema eestikeelsed, nimesildid kirjavigadeta. 1919 anti välja ametlik postikohtade nimistu (saksa-eesti), 1923 avaldas Posti Peavalitsus "Üleriiklise asumite nimestiku", mis sisaldas linnade, alevite, valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks. Nimede keelsusele pöörati tähelepanu, propageerides eestipäraseid kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921.
1945. - 1950.a. sai 24 asulat alevi ning Kohtla-Järve ja Kiviõli linna staatuse. 1945-1950 kasvas Eesti linnarahvastik üle kahe korra. Maal taastas nõukogude võim mõisatüüpi suurmajandid. Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised ehk moonakad. Paljud majandikeskused kujunesidki endiste mõisate asunduste kohale. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt, sest maarahvastik koondus peamiselt majandikeskuste mitmekorruselistesse linnalist tüüpi elumajadesse. Nõukogude perioodi lõpus linnade kasv peatus ja maaelanikkond hakkas kasvama. See oli seotud toiduainete nappusega endises NSV Liidus. Linnadest hakati inimesi meelitama maale pakkudes
ulatusliku väljarände idamaadesse. Algul stimuleeris seda eriti väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Kuid sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujundati Vahemere rannikult Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Kõige selle tulemuseks oli Vahemere rannikuala süvenev helleniseerumine 3. sajandi jooksul. Sisemaal ja kaugemal ida pool püsisid, vähemalt 59 maapiirkondades, vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas kõikjal kreekapäraseid jooni. Kuningate rajatud uutes linnades olid kreeka keel ja elulaad algusest peale
2) asundused ehk külakogukonnad ("kome") > perekonnad (I-d tasandid) ehk pered ühinesid. Nende "peade" nõukogu ehk "kolleegium" on asunduse pea (versus juht) - (II tasand). Peade otsustus on õiguse allikaks NB!Tinglikult võime rääkida juriidilise isiku "esiisast". 3) asunduste liit on riik ("polis") > riigipea on monarh. Seaduseandjaks oli rahvafoorum, autoritaarse reziimi korral - ainuisik. Riigipea (või + kaaskond), st "rahva isa(de)" võim riigis ja asundustes samal alusel (päritolu) mis perekonnas isal. NB! Riigi all mõistab Aristoteles nimelt Kreeka linnriiki ehk polist, kuigi nimelt tema ajal
Ka mitmete teiste lossikomplekside peahooned olid kaunistatud erinevate arhitektuurivormidega. Nii ilmestas Goslari imperaatorilossi (11.-13.saj.) 11. sajandil ehitatud peahoone fassaadi suurejooneline kahekorruseline kaaristu, Gelnhauseni hästikindlustatud imperaatoriloss aga oli kuulus oma avarate ja suurejooneliste siseruumide poolest (12.saj.) 11.sajandi lõpul jõudsalt arenema hakanud kaubavahetus soodustas linnade teket. Varasemad neist tekkisid endiste Rooma-aegsete asunduste kohale, mille olemasolevaid kindlustusi täiendati. Linnad hakkasid tekkima ka kindluslosside ümber või kloostrikomplekside lähedusse. 12.sajandi lõpuks aga kujunes välja juba tüüpiline saksa keskaegne linn, ümbritseti võimsate kindlusmüüride ja tornidega. Erilist tähelepanu pöörati hästi kindlustatud väravaehitistele. Linnas oli üks-kaks laiemat peatänavat, need viisid keskse väljakuni, kuhu ehitati kirik ja raekoda. Peatänavate ümber hargnev tänavatevõrk oli
sissevaate toonasesse rangelt hierarhiseeritud klassiühiskonda, direktori villa ja viletsad töölisbarakid võivad paikneda füüsiliselt lähestikku, kuid nende inimeste elumaailmu lahutab kuristik. Hiljem on tihti ka juhtkonnale mõeldud eramud jagatud mitme perekonna vahel ning inseneride ja vanemteenistujate suured korterid tükeldatud väiksemateks, nii on kunagistest vabrikuasundustest saanud tüüpilised korterelamute piirkonnad. Tasub märkida, et omal ajal kuulusid selliste asunduste juurde ka koolid, haiglad, klubihooned- seltsimajad, politseijaoskonnad, tuletõrjekomandod, kirikud ja mõnel pool isegi kalmistud, nii et kogu inimese eluring võis mööduda asulast väljumata. 24 Varasemad vabrikuasulad on sageli seotud tekstiilitööstusega. Üks vanemaid praeguseni säilinud vabrikuasulaid on Sindi tekstiilitööstuse oma, kus eriti väärtuslikuks tuleb pidada just varasemaid, klassitsistlikke meistritemaju
annaabi.ee 
