Preestrid panid iga nelja aasta pärast tähele, et nendele tähtis täht ilmub üks päev hiljem. Loomulikult arvutasid nad kohe välja, et üks päikese aasta kestab täpsemalt 365 päeva ja 6 tundi. Kuid selle kohta nad oma kalendris muutusi ei teinud. Küll aga arvutasid nad välja, millal Sirius ilmuks uuesti horisondile esimese kuu esimesel päeval Selleks läheks 1460 aastat aega. Roomlased oli võtnud õppust ning tegid Juliuse kalendri. Julius Ceasar võttis kuulda astronoomi Sosigenese nõu ning lisas iga nelja aasta tagant veebruari ühe päeva juurde. Kuid pikemas perspektiivis leiti ka seal viga (365, 5,48,46 ; 130) ning uut lahendust oli lõpuks ikkagi vaja. Sel ajal kui Ceasar kalendrit uuendas, oli sarnane sarnane süsteem teisel pool Atlandit juba välja mõeldud. Mayad olid välja mõelnud 18-kuu süsteemi, igas kuus 20 päeva. Ning nagu Egiptlasedki, lisasid nad 5 päeva iga aasta lõppu, viis päeva mida usuti õnnetust toovateks
tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Eestiga seotud Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile nimeks "1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik". Asteroid "3738 Ots" sai nime eesti laulja Georg Otsa järgi. Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. Kaali järv Saaremaal- Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall. Küsimused: 1)Mida tähendab sõna ,,asteroid" ? 2)Umbes mitu asteroidi on praeguseks teada?
Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised pildid võimaldavad määrata kosmose objektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale. Tänu neile suudab
käeulatuses. Planeetide olemasolu teiste tähtede ümber on tõestatud juba alates 1995. aastast, kuid aastatega on tehnika ja oskused sedavõrd paranenud, et Maast palju suuremate, kergemini leitavate planeetide kõrvale on kasvamas pikk nimekiri väiksematest objektidest. Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber leitud juba kolm planeeti, millest üks, tähisega "c", on Maast vaid viis korda suurema massiga. Kõik Gliese 581 ümber leitud planeedid on Maast mõned korrad massiivsemad ehk n.ö. "ülimaad". Lisaks 1,9 Maa massiga planeedi leidmisele võimaldasid uued andmed professor Mayor'i töörühmal täpsustada ka planeedisüsteemi varemtuntud liikme "d" orbiiti. Nüüd on selge,
· Astronoomilist ühikut kasutatakse Päikesesüsteemi piires. · Parsekut (kaugus, kust aü paistab ühe kaaresekundi all) kasutatakse täheastronoomias pikkusühikuna. · 1 parsek (pc) = 3,26 va = 206265 aü Aastaparallaksi mõõtmine · Aastaparallaks nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. · Esimest korda mõõdeti kolme tähe aastaparallakse 1840. aastal kolme astronoomi poolt. Seal hulgas oli ka maale lähim täht. · Huvitav teada: üks nendest kolmest tähemõõtmisest tehti Tartu Tähetornis (Veega mõõtja G.W. Struve) Tähtkujude näivalt lähedased tähed ei asu kageltki koos.
alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid komeete üles tähendama. Koos teiste heledate komeetidega on ta inimeste arvates mõjutanud saatuseid ja ehk "teinud" koguni Suurt Ajalugu. HaleBopp komeet. HaleBopp oli üks 20. sajandi heledamaid ja vaadeldumaid komeete. Komeet püsis palja silmaga nähtavana 18 kuud. Komeedi avastasid 1995. aasta juulis kaks üksteisest sõltumatut Ameerika astronoomi Alan Hale ja amatöörastronoom Thomas Bopp. Sellest ka nimi: HaleBoppi komeet. Kasutatud allikad. http://www.spacetoday.org/images/Comets/DeepSpace1/D http://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/solar_sy stem_level2/comets.html http://et.wikipedia.org/wiki/Komeet http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kuiper_oort.jpg http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/Hale'iBoppi_komeet
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine
Udukogud Laura Helinurm III VÕ 10.veebruar 2017 Udukogu ★ tähtedevaheline pilv ○ tolmust, vesinikust, heeliumist ★ mõõtmed tohutud, diameeter ulatudes kuni mitmesaja valgusaastani ★ moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed Ajaloost ★ esimene tõeline udukogu mainiti Pärsia astronoomi, Abd al-Rahman al-Sufi poolt (964) ★ 1054. aastal jälgisid araabia ja hiina astronoomid supernoovat, mis tekitas Krabi Udukogu ★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu
Andmed · Spiraalgalktika, mis asub Andromeeda tähtkujus. · Tähistused: M31 või NGC 224 · Kutsutakse ka Andromeeda tähesüsteem ja Andromeeda udu, kuid varasem ja tavakeelne nimi on Andromeeda udukogu. · On meie naabergalaktika ning asub meie galktikast (Linnuteest) 2,52±0,14 miljoni valgusaasta kaugusel. · Mass: 1,2 miljonit solaar massi (Linnutee 1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve". · 1612 aastal uuriti seda esimest korda teleskoobiga Simon Mariuse poolt. · Charles Messier nimetas selle 1764 aastal M31-ks. Teda loeti M31 avastajaks sest andmed Al Sufi varasemast tööst puudusid. · 1785 aastal märkas astronoom William Herschel õrna punast kuma M31 keskel. ... · 1885 aastal leiti M31-st supernoova ("S Andromedae"). · Esimesed pildid galaktikast tehti 1887
Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse
Ernest Rutherford Ernest Rutherford (30 august Brightwater19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse töö...
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on! MÕISTED: Tsikuraat astmiktorn, ülalt templiga lõppev püramiidjas astmeline ehitus.(tuntuim Paabeli torn). Kiilkiri mõiste- ja silpkirja kombinatsioon Eepos suur lugulaul, enamasti värsivormiline jutustav teos; laiemas mõttes eepika. Jutustab enamjaolt kangelastest Astronoomi täheteadus Astroloogia vana- ja keskajal levinud ebateadus, mis tegeles inimese saatuse ennustamisega taevakehade asendi põhjal. Arhitektuur projekteerimis- ja ehituskunst Skulptuur raidkunst, mis kujutab esemete ja asendite vorme kas täiesti kolmemõõtmelisena või pinna külge liidetud reljeefina. Steel vabalt seisev, ülalt pisut ahanev nelinurkne sammas. Mosaiik erivärvilistest klaasi-, kivi-, puu- jm tükkidest koostatud pilt või ornament.
trigonomeetria – trigonon – kolmnurk, metreo – mõõdan (16. saj). Trigonomeetria (kr. k. trigōnon “kolmnurk” + metron “mõõtmine”) on matemaatika haru, mis tegeleb kolmnurkade külgede ja nurkade vaheliste seoste uurimisega. Trigonomeetria ajalugu ulatub tagasi nii kaugele kui Vana-Kreeka astronoomi Hipparchuse aega 200 a. e. kr. Suuremad läbimurded toimusid siiski alles 600 aastat hiljem — 5 saj. esimesel poolel. Bartholomeo Pitiscus leiutas sõna trigonomeetria, mida ta kasutab oma 1595. aastal trükitud raamatu pealkirjas. [3] Sõna trigonomeetria tuleneb kreeka keelest, sõnadest trigonon (kolmnurk) ja metreo (mõõdan). [29] Lisaks astronoomiale kirjeldab Pitiscus oma raamatus, kuidas kasutada trigonomeetriat, et lahendada igapäevaseid kolmnurkadega seotud praktilisi probleeme
ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega.
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK KARDINAL-INKVISIITOR KARDINAL BARBERINI, hiljem PAAVST URBANUS VIII KARDINAL BELLARMIN KAKS VAIMULIKKU SEKRETÄRI KAKS NOORT DAAMI FILIPPO MUCIUS, õpetlane HÄRRA GAFFONE, Pisa ülikooli rektor BALLAADILAULJA TEMA NAINE VANNI, rauavalaja AMETNIK KÕRGE AMETNIK TUNDMATU MUNK TALUPOEG PIIRIVALVUR KIRJUTAJA MEHI, NAISI, LAPSI Galileo Galilei, matemaatikaõpetaja Paduas, tahab tõestada uut, Kopernikuse
Päikesesüsteemi kõige tumedamate objektide hulka. Arvatavasti on nende kõigi tumedus tingitud neid katvast süsinikuühendist, mis on moodustunud metaanist selle pommitamisel laetud osakestega. Suurematest kaaslastest on heledaim Ariel, tumedaim Umbriel. Kõige lähemalt lendas "Voyager 2" mööda Mirandast, saadud fotode lahutusvõime on umbes kilomeeter. Selle Uraani varemtuntud kuudest väikseima ja planeedile lähima pind kujutab endast ühe astronoomi sõnul veidrat hübriidi, mis koosneb kõigist päikesesüsteemis esinevatest eksootilistest pinnavormidest. Nii võib sealt leida Marsi looklevaid orge, Ganymedest meelde tuletavaid vagudega piirkondi ja just nagu meie Kuult pärinevaid kraatritega kaetud alasid. Täiesti ainulaadsed on paralleelsetest heledatest ja tumedatest vöönditest moodustunud trapetsikujulised ja ovaalsed moodustised, mida hakati kutsuma "võidusõiduradadeks"
................................................... 7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................................. 8 1 Astronoomilise vaatluse areng Klassikaline astronoomia sai alguse Mesopotaamias. Kreeklased nimetasid seda piirkonda Kaldeaks ja kuni Rooma riigini välja oli nimi "kaldealane" astronoomi sünonüümiks. Kaldealased kasutasid kuukalendrit ja noorkuu ilmumise tähtkuju määramine mingeid mõõtmisi ei nõudnud. Vajadus suurema täpsuse järele tekkis siis, kui hakati jälgima planeetide liikumist. Esimeseks mõõtevahendiks oli sau, mis kujutas endast piki umbes poolemeetrist latti liikuvat ristpulka. Nurga mõõtmiseks tõsteti lati ots silma juurde ja nihutati ristpulka seni, kuni mõõdetav kaugus kahe tähe vahel ühtis ristpulga pikkusega
ühehäälne meloodia seda saatev harmooniasaade, millel on samuti oluline roll. Varasemale polüfoonia ülemine hääl seati ümber soololauluks lauto saatel. Järjest rohkem hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, enamasti klavessiinil või lautol. Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3
taevakehadest Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus (vasakult paremale): Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Iidsed astronoomid Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest astronoomi poolt 14 sajandil. Merkuuri kutsuti "hüppavaks planeediks". Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri "Säravaks". Hilisemal ajal kutsusid kreeklased hommiku Merkuuri Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4 saj. enne Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on ühe ja sama kehaga. Iidses Hiinas tunti Merkuuri "Tunni tähena". Teleskoobid Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj. Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud
Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab 6 päeva 9 tundi ja 8 minutit ning ta pöörleb oma telje vastupidises suunas. Ta pinnatemperatuur on 35-45 Kelvinit. Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 1. jaanuaril 1801. aastal astronoomi Giuseppe Piazzi poolt. 1596. aastal arvas Johannes Kepler, et Jupiteri ja Marsi vahel on planeet, kuna nende vahel oli liiga suur tühimik. Ceres on kõige väiksem kääbusplaneet Päikesesüsteemis ning on ainus planeet, mis asub asteroidi vöös ja moodustab selle massist 1/3. Cerese diameeter on 950 kilomeetrit. Ta asub Päikesest 2,767 astronoomilise ühiku kaugusel ja Cerese pöörlemisperiood kestab 9 tundi ja 4 minutit.
Edasi liikus ta Bolognasse, kust ta leidis paremaid instrumente kui prantslaste ja itaallaste omad. Bolognas töötas ta seitse kuud. Järgmisena jõudis ta Rooma. Paavst Clemens XII andis talle kasutamiseks kambri Palazzo del Quirinales, kus Celsius viis valgusmõõturite abil läbi vaatlusi Päikese, Kuu ja tähtede tähesuuruste määramiseks. Lõpuks jõudis Celsius Roomast Pariisi. Sealse 1672. aastal asutatud observatooriumi direktor oli Jacques Cassini, kuulsa itaalia-prantsuse astronoomi Giovanni Domenico Cassini poeg. Osalemine Mapertuis` ekspeditsioonis Põhilised arutelud keerlesid sel ajal Maakera tegeliku kuju ümber. Pariisis vastandus Cassinile ja tema mõttekaaslastele Pierre Louis de Maupertuis. Cassini viis läbi meridiaani kaare mõõtmised Põhja-Prantsusmaalt Dunkerque'ist kuni Lõuna-Prantsusmaal asuva Perpignanini. Ta avaldas saadud tulemused raamatus ,,Traité de la grandeur et de la figure de la terre" (1720)
On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482
See tegi ta väga kuulsaks teiste matemaatikute seas ja teda kutsuti tihti välismaale üritustele. Abel kirjutas isiklikult kuningas Karl III Johanile ning saigi 1825 lõpuks oma reisiks valitsuse stipendiumi. Tal oli plaan sõita kõigepealt Saksamaale Göttingeni matemaatik Gaussi juurde ning seejärel Pariisi. Ent Kopenhaagenisse jõudes mõtles ta ümber ning sõitis septembris 1825 oma sõpru saates hoopis Berliini, kuhu ta algul ei kavatsenud minna. Seal tutvus ta Altonast tulnud astronoomi Heinrich Christian Schumacheriga, kes oli kuuekuulisel külaskäigul Berliinis, ning matemaatikahuvilise inseneri August Leopold Crellega, kellest sai tema suur abistaja ning toetaja. Too oli alati tahtnud välja anda matemaatikaajakirja, mis võiks võistelda Prantsuse ajakirjadega. Kevadel 1826 ilmuski paljus tänu Abeli entusiasmile ajakirja ,,Journal für die reine und angewandte Mathematik" esimene number. Seal avaldaski Abel
tegelikult juba kunagi varem avastatud, paljusid aga ei nähta enam iial. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasi olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid. Soome astreonoom Yrjö Väisälä andis tema pool 1939 avastatud asteroidile number 1541 nimeks ,,1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime ,,2099 Opik". Asteroid number 3738 kannab nime ,,3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asterid number 1743 kannab nime ,,1743 Schmidt" Eestist pärit ptiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. ASTEROIDIDE LIIGITAMINE Värvuse järgi Asreroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest nad koosnevad. 75% asteroide näivad tumedana ja koosnead külmunud gaasidest. 17% asteroide näivad
Tähetorni direktor J. H. Mädler. Nad olid märganud vaid mõnda üksikut kanalit, see- eest Schiaparelli kandis oma Marsi kaardile neist terve võrgustiku. See ei tähenda, et ta oleks neid kõiki korraga näinud: kanalid ilmutasid end temalegi ühe- või kahekaupa, seejuures mitte alati siis, kui Marss kõige lähemal oli, vaid sageli palju hiljem. Kanalite probleemi lahendamisel oli väga oluline kreeka päritolu prantsuse astronoomi Eugene Michael Antoniadi (1870 - 1944) tegevus, kellest kujunes üks 20. sajandi esimese poole parimatest Marsi vaatlejatest. Alustanud 1893. aastal Flammarioni assistendina, oli ta algul veendunud kanalite objektiivses eksistensis. Aja jooksul tekkisid tal siiski kahtlused ja juba 1903. aastal koostas ta lisaks tavapärasele, kanalitega kaetud Marsi kaardile veel teise, millel polnud kanaleid kujutatud. Lõplikult ütles ta kanalitest lahti 1909. aastal Marsi suure vastasseisu järel.
Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam- vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL61 ("Santa"), 50000 Quaoar, 9
Reaumur´i skaala Prantsuse füüsik ja zooloog René Antoine Ferchault Reaumur valmistas 1730 piiritustermomeetri, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn. Reaumur´i kraadiks (tähis °R)./4/ René Antoine Ferchault Reaumur Celsiuse skaala Celsiuse skaala on nime saanud Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse jägi. 1742. aastal võttis ta kasutusele soojuspaisumisel põhineva termomeetri, mille skaala on jaotatud kraadideks ja neid kraade tähistatakse sübmboliga °C.Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Nende punktide vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Kuna sellise skaalaga termomeetrit oli praktikas ebamugav kasutada, keeras Karl Linne 1745.
Pythagorasest paremal pool istub üksik, pisut salapärase välimusega mõttesse vajunud mees, toetades küünarnukki marmorplokile ning näib, nagu oleks tal mõni kirjatöö pooleli. Kui kõik teised filosoofid ja nende kaaskondlased on riietatud kreekapärastesse kergetesse ja voogavatesse rüüdesse, siis kõnealune meesterahvas kannab lühikest kapuutsiga töökitlit ja kiviraiduri saapaid. Kuigi pole täiesti kindel, keda see figuur kujutab, arvatakse, et tegu on astronoomi ja matemaatiku Demoktitosega. Üksmeelel ollakse selle suhtes, et see on maalitud Michelangelo järgi. Raffaeli varasematel visanditel seda figuuri ei ole ja selle lisamist peetakse austusavalduseks vanemale meistrile, pärast seda kui ta oli näinud tema Sixtuse kabeli laemaali esimest faasi. Trepil lösutav sinisesse riietatud härrasmees on Diogenes, tuntud ka küünilise filosoofia rajajana mõningatele tema tõekspidamistele viitab ka enesega sügavat rahulolu väljendav ja
modifitseerimise teel sooviga viimase marginaalseid moonutusi vahendada • Paralleelide vahe 60-80° on umbes 1,8 korda suurem kui vahemikul 0-20° [1] Joonis 12. Milleri projektsioon. Mollweide projektsioon • Saksa matemaatiku, astronoomi Karl Brandon Mollweide järgi • Homolograafiline projektsioon, Babinet` projektsioon, elliptiline projektsioon • Konstrueeritakse lihtsa skeemi järgi: joonestatakse Maa raadiusega mõõtkavaline ring, sellele diagonaalina ekvaatorijoon. Viimast pikendatakse väljapoole ringi mõlemas suunas Maa raadiuse võrra. Paralleelid 40o44` joonestatakse ainukestena peamõõtkavas. Meridiaanid jaotatakse ühtlaselt ning tõmmatakse välja elliptiliste joontena
avastatud, paljusid aga ei nähta enam iialgi. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasti olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid. Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile number 1541 nimeks "1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik". Asteroid number 3738 kannab nime "3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. Asteroidide suurus On arvutatud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000.
· Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Eestlaste avastused · Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. · Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. · Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. Jaan Einasto · Ta on põhjalikult uurinud galaktikate ja universumi ehitust, samuti kosmoloogiat. Oli üks esimesi astronoome, kes uurides galaktikate kinemaatikat ja selle seoseid
kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Päikesesüsteemivälised planeedid Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras)
AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk aatomispektromeetria on spektroskoopiliste meetodite kogum keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks. See on analüütilise keemia allvaldkond. AATOMITUUM on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. AATOMORBITAAL on ühe elektroni lainefunktsioon. CELSIUSE SKAALA Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse poolt 1742. aastal kasutusele võetud soojuspaisumisel põhineva skaalaga termomeeter mille skaala on jaotatud Celsiuse kraadideks ja tähistatakse sübmboliga °C. ELASTNE KEHA n keha, mis välise jõu toimel muudab oma kuju ning selle lakkamisel taastab oma endise kuju. Näiteks painduv keha on võnkumisvõimeline tahke (pillikeel), gaasiline (pillikeelt ümbritsev õhk) või vedel (sisekõrvas olev vedelik) keha. Muusikas kasutatavaid
Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks. Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega, kus ta kujutab boad, kelle kõhus on elevant. Täiskasvanud näevad boa asemel aga kübarat. Nad hindavad kõike vaid välimuse järgi. Samamoodi nagu ei võetud ka asteroid B612 avastanud türgi astronoomi tõsiselt enne, kui ta oli "korrektselt" riietunud. Täiskasvanud inimesed ei oska kastis lammast näha. Teose teiseks peateemaks on väikese printsi armastus oma roosi vastu. See suhe peegeldab armastuse olemust laiemas laastus. Väike prints jätab oma roosi, et minna otsima midagi huvitavamat ning jõudes Maale satub ta roosiaeda. Talle näivad need roosid aga tühjad. Ta igatseb oma roosi. Printsi
Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks. Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega, kus ta kujutab boad, kelle kõhus on elevant. Täiskasvanud näevad boa asemel aga kübarat. Nad hindavad kõike vaid välimuse järgi. Samamoodi nagu ei võetud ka asteroid B612 avastanud türgi astronoomi tõsiselt enne, kui ta oli "korrektselt" riietunud. Täiskasvanud inimesed ei oska kastis lammast näha. Teose teiseks peateemaks on väikese printsi armastus oma roosi vastu. See suhe peegeldab armastuse olemust laiemas laastus. Väike prints jätab oma roosi, et minna otsima midagi huvitavamat ning jõudes Maale satub ta roosiaeda. Talle näivad need roosid aga tühjad. Ta igatseb oma roosi. Printsi roosi erilisust ning armastust selle vastu seletab rebane: "Aeg, mis sa
analüüsi põhjal. Sellest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Inglise matemaatik ja astronoom John Couch Adams ning temast sõltumatult Prantsusmaalt pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Prantsuse ja inglise astronoomi vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile. Selle tulemuseks on nad mõlemad kuulutatud kui Neptuuni avastajad. Nimi pandi vastleitule vanarooma mütoloogia merejumala Neptunuse järgi 1846.aastal. Umbes 100 aastat hiljem tehtud fotodelt selgus, et Neptuun on sinist värvi, mis oli väga huvitav kokkusattumus. Joonis 3. John Couch Adams Joonis 4. Johann Gottfried Galle 3. EHITUS 3.1 Koostis
Astronoomia ajalugu: 3. sajandil enne Kristust oletas Kreekast pärit teadlane, et kõik planeedid, kaasaarvatud Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt tähtedelt tulevaid valguskiiri kumerläätsede asemel nõguspeeglite abil. Universumi uuritakse... Universumi kehad moodustavad tähtedevahelise tolmse ja gaasilise aine voogamise. Kõik osakesed peale valguse on nähtamatud, kuid neid annab siiski uurida. Detektorid on asetatud Maa tehiskaaslastele, kes tiirlevad kõrgemal, kui Maa atmosfäär, sest atmosfääris on lainete liikumine häiritud. Kuu:
ja sel ajal hakkas ta materjali koguma oma tulevaste teoste jaoks, mis tegid ta maailma kuulsaks. Galileo oli ka suhtes naisega, Maria Gamba, neil oli ka kolm last: tütar Virginia (sündis 1600), tütar Livia (sündis 1601) ning poeg Vincenzio (sündis 1606). Tütardest said nunnad, aga pojast sai Galileo pärija, kes arendas edasi ka oma isa leiutisi, teiste seas ka pendelkella. 1613. aastal andis Galileo välja raamtu päikeseplekkidest. Raamatust tekib tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes väitis et tema oli enne Galileod vaadelnud päikeseplekke. Tegelikult ei olnud kumbki neist esimene vaatleja, esimesena vaatles päikseplekke madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Raamatus avaldati ka esimene selgesõnaline Koperiniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Aastal 1619, Galilei Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks. Komisjon leidis, et Maa liikumine on väärarusaam ning et
Volkmann aitas Fechneril teha oma katseid, mis olid aluseks Fechneri "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisele. Osa Weberi seadust puudutavaid uurimusi avaldas Volkmann (1864) iseseisvalt. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864) Struve osa "personaalsete võrrandite" probleemi lahendamisel. 1796. aastal vallandas Greenwichi observatooriumi kuninglik astronoom Maskelyne oma assistendi Kinnebrook'i, kuna tema vaatlusandemd erinesid umbes 0.5 sekundi võrra kuningliku astronoomi omast. Sel ajal oli astronoomi kõige täpsemaks mõõduriistaks oli metronoom ja tema enda silm. Astronooliliste objektide asukoha kindlaskmääramiseks kasutati Bradley meetodit, mis põhines vaatleja võimel meelde jätta asukoht, milles asus vaadeldav objekt metronoomi ühe kindla löögi hetkel. Friedrich Wilhelm Bessel (1784-1846) hakkas uurima vaatlejate vahelisi süstemaatilisi erinevusi. Kahe vaatleja A ja B tulemuste vahet A-B hakati kutsuma "personaalseks võrrandiks"
Saturn pöörleb väga kiiresti. Üheks tiiruks ümber oma telje kulub tal 10 tundi. Planeedil on tugev magnet väli, mis seletab ka rõngaste olemasolu. Saturn kiirgab 2,5 rohkem soojust kui saab Päikeselt. Temperatuur planeedil on -176 kraadi. Atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist, kuid leidub ja CH4 ja C2H6`te. Ka Saturnil pole elu võimalik sealse väikse temperatuuri pärast. 2.7 Uraan Uraan on päikesest 2,9 miljardit km ja seitsmes planeet. Avastati 1781 aastal inglise astronoomi poolt. Ta tiirleb ümber Päikese küliliasendis. Mõnede astronoomide arvates läks telg paigast ära kui ta põrkas kokku mingi teise planeediga. Ka Uraanil on rõngad. Fotod rõngastest saatis 1986 aastal Voyager. Uraani atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, leidub ka natukene heelimit ning õige pisut muidu gaase. Suur heeliumi sisaldus annab planeedile sinakas-rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Temperatuur Uraanil on -246 kraadi
Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid. Tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja: esimesena oli neid märganud Madalmaade astronoom Johannes Fabricius. Selles raamatus on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Ta tõi näitena Jupiteri kaaslased. Komeediuuringud Aastal 1618 nähti kolme komeeti. Jesuiitidest astronoomid tulid välja ideega, et komeedi orbiit on ringjoone osa Maast muutumatul kaugusel
Aastal 1611 külastas Galilei Toskaania teadusliku saadikuna Roomat, sai seal sooja vastuvõtu osaliseks ning pääses isegi paavst Paulus V audientsile. Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks ja nüüdsest ilmusid tema teosed selle akadeemia poolt välja antuna. Aastal 1613 andiski Akadeemia välja Galilei raamatukese "Päikeseplekkidest"; akadeemikud lisasid Galileid ülistava eessõna, milles nimetasid Galileid päikeseplekkide avastajaks. See tõi kaasa tüli jesuiidist astronoomi Christoph Scheineriga, kes oli neid vaadelnud enne Galileid. (tegelikult polnud kumbki neist päikeseplekkide esmaavastaja: esimesena oli neid märganud Madalmaade astronoom Johannes Fabricius). Selles raamatus, on ka Galilei esimene selgesõnaline Koperniku maailmasüsteemi toetav avaldus. Ta tõi näitena Jupiteri kaaslased. Koperniku ideede hukkamõist katoliku kiriku poolt Aastal 1619, Galilei järgmise Rooma-külastuse ajal, moodustas paavst Paulus V komisjoni Koperniku ideede uurimiseks
Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.. Tänaseni ei ole päris selge, miks komeedid Öpiku-Oortist ning satub Päiksesüsteemi keskossa. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide mõjul märgatavalt muutuda. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral. Hale'i-Boppi komeet on nimetatud kahe USA astronoomi järgi, kes teda 1995. aastal esimestena märkasid. Need olid Alan Hale ja Thomas Bopp. Igal ööl jälgivad sajad astronoomid kogu maailmas taevast, et leida uusi komeete. Keegi ei tea, millal ja kus need nähtavale ilmuvad. Kui sul õnnestub avastada uus komeet, antakse talle sinu nimi. Meteoorkehad Meteoorkeha on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda.
Sellega tegelevad noored ja vanad, naised ja mehed, elukutselised ja harrastusastronoomid. Tavaliselt professionaalid põhitööna komeete ei otsi, vaid teevad seda samuti nagu asjaarmastajad puhtast entusiasmist. Komeetide süstemaatiline otsimine algas Charles Messier` ( 1730 1817 ) tegevusega. Tema avastas 14 komeeti ning koostas täheparvede ja udukogude kataloogi Messier`i kataloogi. Järgmiseks järjekindlaks komeedikütiks sai kuulsa astronoomi sir William Herscheli õde Lucrecia Karoline Herschel. 1797. aastaks oli Karoline avastanud kaheksa komeeti ja teda autasustati selle eest Londoni Kuningliku Astronoomia Seltsi kuldmedaliga. Arvatakse, et tänapäeval on maailmas umbes sadakond inimest, kes tegelevad komeetide otsimisega. Nende hulgas teatakse Eestis komeediküti nime all Hugo Raudsaart, kes pole küll komeeti avastanud, kuid nende süstemaatilise vaatlemise ja orbiitide arvutamisega kõvasti vaeva näinud
Tõravere Observatooriumi peahoone. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://nvv.ee/index.php?page=vabal&id=3 Kohal oli tollane Rahvusvahelise Astronoomialiidu president Armeenia Teaduste Akadeemia president ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikliku Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik Viktor Ambartsumjan. Väliskülalisi peale Ida-Saksamaa Zeissi firma optiku Manfred Steinbachi ei olnud. Kutsutud oli ka Tartus tegutsenud kõige kuulsama astronoomi Struve lapselapselapselaps. See vanadaam esines oma loodud asjakohase luuletusega. Observatooriumi avamine 1964. aastal toimus täpselt 150 aastat hiljem 5 praeguse Tartu Tähetorni avamisest. Ehituse esimese järguga anti ekspluatatsiooni kahest koos töötavast viiekümne sentimeetrise peegliläbimõõduga teleskoobist koosnev kaksikteleskoop ja mõned väiksemad teleskoobid. Nende hulgas oli kahekümne
Iga aasta jooksul Phobos läheneb Marsile umbes 18,3cm. Tema tiirlemis kiirus on väga suur. Ühe õõpäeva jooksul jõuab ta teha kolm tiiru ümber Marsi. Seega teeb ta ühe tiiru vaid 7h ja 39 minutiga. Tema läbimõõt on 14 kilomeetrit. Deimos Deimos on kreeka mütoloogia järgi Veneera ja Marsi üks poegadest. Kreeka keeles tähendav ta paanika. Teda tuntakse nagu kõige väiksemana kaaslasena päikesesüsteemis. Ta oli avastatud Ameerika astronoomi poolt 10 augustil 1877 aastal. Võrreldes oma kaaslasega Deimos ei lähene, vaid liigub vastupidises suunas ja arvatakse, et millalgi võib Marsi ja Deimose vaheline külgetõmbejõud katkeda. Kardetakse, et siis kui see juhtub võib Deimos põrkuda kokku Maaga, mille tagajärjed kõige paremad ei oleks. Tiir ümber Marsi teeb Deimos 1 ööpäeva 6 tunni ja 21 minutiga. Umbes sama ajaga teeb ta ühe pöörde ümber oma telje. Selleise pöörlemise tõttu on
Teadusliku maailmavaate kohaselt jõuab oma arengu lõpuni kunagi ka päikesesüsteem ning inimene kui bioloogiline liik. See ei pruugi ilmtingimata tähendada millegi/kellegi lõppu, vaid asendumist uute süsteemide/liikidega. Eristatakse järgmisi evolutsiooni vorme: Füüsikaline (kosmiline) evolutsioon: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulide teke, Universumi (tähede ja galaktikate) ja planeetide (Maa) teke. Belgia astronoomi G. Lemaitre´i ,,suure paugu" hüpoteesi kohaselt sai Universum alguse üliväikese ja tiheda mateeriakogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest ca 15 miljardit aastat tagasi. Algne hajusaine hakkas teatud piirkondades tihenema, moodustades tähesüsteeme. Päikesesüsteem tekkis arvatavalt ca 5 miljardit aastat tagasi. Universum ehk kosmos (maailmakõiksus) paisub tänapäevani. Keemiline evolutsioon: aatomite koondumine molekulideks, molekulide
purgiks. Selle avastas- just nimelt avastas, mitte ei leiutanud von Kleist 1745.a. Ta asetas naela rohuklaasi, kus oli veidike elavhõbedat, ja avastas, et see võib mahutada suure hulga elektrit. "Kui ma puudutasin elektriseeritud naela, sain löögi, millest mu käsi ja õlg võbelema hakkasid". Vapper mees! Elektri uurimine jätkus. Järgmise tähtsa sammu astus inglane Francis Hawksbee, kes kuulis sellest mis juhtus prantsuse astronoomi Jean Picard'iga ja hakkas asja uurima. Nimelt kui Picard ühel hästi pimedal ööl baromeetrit hakkas teise kohta viima, loksatas elavhõbe klaastorus ja astronoom märkas, kuidas torus miski helendas otse elavhõbedasamba tipu kohal- "Torricelli tühjuses", ütleksime tänapäeval. Mida rohkem Picard elavhõbedat loksutas, seda tugevam helendus tekkis. Hawksbee jätkas katsetusi ja pritsis elavhõbedajoa kitsa toru kaudu õhutühja anumasse. Toimus see, mida
aastat. Uraani avastas hilisem Inglise kuninglik astronoom sir William Herschel 1781. aastal. Uraan pöörleb kiiresti üks pööre 17 tunniga. Kuna Uraan on Maaga võrreldes hiiglane, on ka pöörlemiskiirus tema pilvede kõrgusel palju suurem Maa pilvkatte liikumiskiirusest. Uraani kiirus tiirlemisel ümber Päikese on 7 km/s. Uraan tiirleb ümber Päikese "külili asendis" tema pöörlemistelg justkui lamab orbiidi tasandis. Mõne astronoomi arvates läks telg paigast ära miljoneid aastaid tagasi, kui Uraan põrkas kokku mingi teise planeediga. /1, lk 32-33/ 4 Tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keemilise koostise osas on Uraanilt leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti kollast ja punast päikesekiirgust, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani
Esimesed tumeda aine teemalised artiklid ilmusid 1974. aastal, üks neist Eesti autoritelt ( Einasto, Kaasik, Saar ). Tumeda aine teooria tõestamiseni jõudis rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti astrofüüsik ja akadeemik Jaan Einasto, keda võib pidada tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Koos kolleegidega suutis ta tõestada, et galaktikate ümber on tume aine, mille mass ja raadius on kümme korda suurem nähtavate galaktikate omast. Ühe Einasto rühmas töötava astronoomi, M. Jõeveeru, ettepanekul võeti galaktikate ja galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel kasutusele nn. kiildiagrammid ning see meetod on muutunud nüüd üldkasutatavaks galaktikaparvede ruumilise jaotuse uurimisel. 1975. aastal toimus Tallinnas esimene ainult tumeainele pühendatud teaduskonverents kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja
annaabi.ee 
