Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika - merkuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Merkuur
Roland Pikhof
Merkuur
Kosmoseaparaadi
Mariner 10 foto
Merkuurist 29. märtsil
1974. Pildistatud 5 380
000 km kauguselt.
Üldandmed
Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km
Diameeter on 4 880 km
Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi)
Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C,
minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C;
Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit
Tiirlemisperiood on 88 päeva
Pöörlemisperiood on 59 päeva
Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³
Koosneb umbes 60­70% ulatuses metallidest ja 30%
ulatuses silikaatidest
Merkuur
Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga:
tema pind on kraatreid täis ja on väga vana
Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre
Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur
on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis
pärast Maad
Merkuuri pinnal
paistavad tohutud
järsakud, mõned neist
on sadu kilomeetreid
pikad ja kuni kolm
kilomeetrit kõrged.
Mõned neist lõikavad
läbi kraatrite ringe,
tõestades, et nad on
moodustunud surve
mõjul.
Magnetväli
Merkuuril
on nõrk magnetväli, mille tugevus
on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest
Huvitavad faktid
Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse,
reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt
Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem
Huvitavad faktid
Merkuuril ei ole kaaslasi
Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas
Merkuur on Päiksesesüsteemi tumedaim planeet
Merkuur on kollast või tumehalli värvi
Merkuur on tiheduse poolest Maa järel teine suurtest
taevakehadest
Maa-tüüpi planeetide suuruse võrdlus
(vasakult paremale): Merkuur, Veenus,
Maa ja Marss
Merkuur
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige
väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub
Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur
teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul.
Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.
Iidsed astronoomid
Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest
astronoomi poolt 14 sajandil. Merkuuri kutsuti
"hüppavaks planeediks".
Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri "Säravaks".
Hilisemal ajal kutsusid kreeklased hommiku Merkuuri
Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4 saj. enne
Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on
ühe ja sama kehaga.
Iidses Hiinas tunti Merkuuri "Tunni tähena".
Teleskoobid
Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 saj.
Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud
näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri
pöörlemisperiood on 59 päeva.
Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse Merkuuri
pinnast ning kraatreid.
Kosmoseaparaadid
Merkuuri pole uuritud eriti palju
kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga
lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi
pakkuda inimestele.
Satelliite ei saa saata tiirlema ümber
Merkuuri, sest Päike tõmbab oma
gravitatsiooniga satelliidid sealt ära.
Kosmoseaparaadid
Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni
välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt
ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see
nõuab meeletuid kütuse koguseid.
Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei
saa satelliidid maanduda nende seadmetega,
millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel
planeetidel maandutud.
Mariner 10
Startis 3. novembril 1973
Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda
mööda
Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast
Avastas, et Merkuuril on magnetväli
Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest ning hetkel
peaks ta siiani tegema seda, kuid tema elektroonika
on saanud kannatada päikese kiirguse käes
Kosmoseaparaadi Mariner 10
ülesvõtetest kokku pandud mosaiik
Messenger
Mercury Surface, Space Environment, Geochemistry
and Ranging
Startis 3. augustil 2004
Lendas esimest korda Merkuurist mööda 4. jaanuaril
2008, mille käigus koguti 700Gb pilte Merkuuri
varjatud poolest
http://messenger.jhuapl.edu/
Messenger
BepiColombo
Peaks startima 2013 aasta augustis.
Peaks jõudma Merkuuri orbiidile augustis 2019. Satelliidil
peaks olema nominaalne eluiga 1 aasta.
Projektiga uuritakse Merkuuri magnetvälja(jaapanlased) ja
ehitust ning koostist(eurooplased).
http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0.html
BepiColombo
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1
http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_(planet)
http://www.nineplanets.org/mercury.html
http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJN
http://messenger.jhuapl.edu/
Tänan kuulamast
Vasakule Paremale
Füüsika - merkuur #1 Füüsika - merkuur #2 Füüsika - merkuur #3 Füüsika - merkuur #4 Füüsika - merkuur #5 Füüsika - merkuur #6 Füüsika - merkuur #7 Füüsika - merkuur #8 Füüsika - merkuur #9 Füüsika - merkuur #10 Füüsika - merkuur #11 Füüsika - merkuur #12 Füüsika - merkuur #13 Füüsika - merkuur #14 Füüsika - merkuur #15 Füüsika - merkuur #16 Füüsika - merkuur #17 Füüsika - merkuur #18 Füüsika - merkuur #19 Füüsika - merkuur #20 Füüsika - merkuur #21 Füüsika - merkuur #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mcrolts Õppematerjali autor
20-leheline powerpoint merkuurist 5-line töö

Sarnased õppematerjalid

Merkuuri atmosfäär-ehitus-uurimislugu
14
ppt

Merkuuri atmosfäär, ehitus, uurimislugu

Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 60­70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem

Füüsika
Merkuur
11
pptx

Merkuur

pisut trajektoor ja teepikkus, see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuuri läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest üks oli Mariner 10, startis 3. novembril 1973. (Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.) Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Tänapäeval ei ole võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide abil Maalt, sest Merkuur on Päikesele liiga lähedal ja Päike kahjustaks teleskoopi. kosmoseaparaadi Mariner 10 pildid merkuuri pinnast Tänan kuulamast !

Füüsika
Merkuur-referaat
7
docx

Merkuur, referaat

Sisukord Merkuuri iseloomustus 3 Vaadeldavus 4 Väljanägemine nagu kuul 5 Ainuomased jooned 6 Magnetväli 7 BepiColombo 8Merkuuri iseloomustus Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Merkuur on tuntud juba sumerite ajast peale (3 aastatuhat enne Kristust).

Astronoomia ja astroloogia
Merkuuri referaat
18
odt

Merkuuri referaat

Merkuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD 1. Merkuuri omadused 1.2. Orbiidi omadused 1.3. Füüsikalised omadused 1.4. Merkuur ja tema Mõõtmed 1.5. Pöörlemine 1.6. Vaadeldavus 1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü

Füüsika
Merkuuri päritolu
13
docx

Merkuuri päritolu

Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Merkuuri uurimislugu

Füüsika
Merkuur nimi ja orbiit
11
doc

Merkuur nimi ja orbiit

Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km

Füüsika
Merkuuri pöörlemine ja vaadeldavus
9
doc

Merkuuri pöörlemine ja vaadeldavus

...................................................................................................... 8 14.Tihedus ja struktuur........................................................................................................ 9 15.Keemiline koostis............................................................................................................9 16.Kasutatud materjalid....................................................................................................... 9 1. Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. 2 2. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt

Füüsika
Merkuuri ülevaatlik esitlus
20
pptx

Merkuuri ülevaatlik esitlus

Merkuur Sisukord Sissejuhatus Üldandmed Sarnasus Kuuga Merkuur ja Päike Atmosfäär Pinnas Sisemus Mariner 10 Messenger Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Sumerid nimetasid "Ubu-idim-gud-ud" Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri kaugus Päikesest : 46 - 70 000 000 km. Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi. Temperatuuri muutumised Merkuuril on kõige äärmuslikumad, 90 - 700 K (-170°C öösel - +350°C päeval). Sarnasus Kuuga Merkuur on mitmel viisil sarnane Ku

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun