Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Assüüria riigi kronoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
assüüria, ninive, kronoloogia, taastati, asüüria, assurbanipal, seisis, hammurapi, sekkutudIV aastatuhande lõpuks eKr jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele, metallikasutuse algus, linnade teke ja kirja kujunemine. Varadünastiline periood (sumeri linnriikide ajajärk) 3000-2334 eKr. 27. saj eKr Ukukit valitses Gilgames. Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu
Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat · Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte · Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas · Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr)
Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive. Viimane Assüüria kuningas Assusbanipal(668-627) asutas Ninive lossis raamatukogu 20 000 savitahvliga. Ninive raamatukogust on säilinud kiilkirjas savitahvlil eepos „Gilgameš.” 612 eKr põletasid babüloonlased Ninive linna 6. 626 -539 eKr tekkis Uus-Babüloonia.
* Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused. * 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr) * Mesopotaamiasse rändasid aramealased * Babüloonia allutati Assüüria ülemvõimule * Vallutati Iisrael, Egiptus * 668-627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda Ninive raamatukogu Uus - Babüloonia riik ( 626 - 539 eKr)
Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. 5 2.1.3 Vana-Babüloonia riik Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. 2.1.4 Assüüria riik (u 900-612 eKr) Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad
niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge
Amet pärandati järglastele. Tasuti tarbeesemete või Allutati Nuubia põhjaosa ja looda elukutseline sõjavägi. toiduga. 1650-1550a eKr on riik taas lagunenud, Alam-Egiptuses võimutsesid · Orjad võõramaised sõjavangid või orjastatud talupojad või hüksoslased. käsitöölised. Kasutati erinevatel töödel (ehitusel, sõjavägedes, · Uue riigi periood 1550-1075 a eKr taastati riigi ühtsus. Oli tundma majapidamistes) õpitud hobukaarikuid ning kujunes kaarikuvägi. Vallutati Palestiina, Sõjavägi Süüria ja Nuubia Thutmosise III ajal. Kujunesid diplomaatilised suhted · Vana riigi ajal koguti sõjavägi elanike seast. välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse.
savi ja pilliroogu Sumer 3000-2340 eKr, kasutusel oli kiilkiri, pole teada, kust nad pärit olid Akadi suurriik 2340-2160 eKr, Sargon vallutas Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi ajaloos, suurem osa elanikke olid semiidid Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 eKr, Hammurapo vallutas kogu Mesopotaamia ning rajas ll, lasi koostada seaduste kogu, riigi purustasid hetiitidest sissetungijad Assüüria impeerium 934-609 eKr, pealinnad Assur ja Ninive, hoidsid pikka aega oma võimu all Süüriat ja Palestiinat, olid sõjakad, hävitasid linnu, sealhulgas ka Babüloni Uus-Babüloonia riik 626-539 eKr, Assüüria nõrgenes, pealinn Ninive hävitati, valduste üle hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid, sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale Hammurapi seaduste järgi oli 3 seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, kui süüdlane ja
Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad
Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad
Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel.
maeti samasse kohta, kus oli olnud ta magamiskoht..(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud
Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule. Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III aastatuhendel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Silmapaistva tähtsusega Idamaade ajaloos on suurejooneline Mari kuningaloss ja seaslt leitud kiilkirjaarhiiv. Assüüria kuningas Samsi-Adad allutas Mari ajutiselt oma ülemvõimule. 1759 vallutas
jõeni. See oli Egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Järgnes rahu ja sisemise stabiilsuse aeg. 14.sajandil valitsenud vaarao Ehnatoni (Amenhotep IV) ajal tekkis Egiptuses portreekunst, mil loodi egiptuse skulptuuri kõige kaunim naiseportree - Nofretete pea (vaarao Ehnatoni abikaasa). Ehnaton asendas ka traditsioonilise Teeba jumala Amoni kultuse päikeseketta Atoni austamisega. Vaarao Tutanhamoni valitsemisajal (1332-1323) taastati traditsiooniliste jumalate kummardamine. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922.a., mis oli täiesti puutumatu. Noor vaarao oli juba 10-aastaselt abiellunud Ehnatoni tütrega ja saanud ka troonile, kuid suri enne 20. eluaastat. Hämmastavad need tohutud rikkused, mis talle olid hauda kaasa pandud. Tutanhamoni läbini kullast mask on üks egiptuse kunsti suurepärasemaid mälestisi.
Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd Tugevamad riigid: Sumerid 30.-25. saj eKr esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid) paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri, ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem Akadi riik 23.-21. saj eKr akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel Vana-Babüloonia 18.-16. saj eKr Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni Assüüria 9.-7. saj eKr vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad Assurbanibal -> Ninive raamatukogu Uus-Babüloonia 7.-6. saj eKr Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja Gilgames sumeri poolmüütiline Uruki valitseja, peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena.
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal sõjakäike uute maade või ülestõusnud alamate alistamiseks, hävitasid linnu, röövisid kokku
suhtlema. Kuna Mesopotaamia oli rohkem avatud kui Egiptus, siis tuli Mesopotaamial kannatada ka võõraste sissetunge. 7. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus (maat, püramiid, tsikuraat, vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid, linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk, Ur, Kis) Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas. Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena pidi vaarao tagama rahva heaolu, st et maailmakord Maat toimis tänu vaarao valitsemisele. Vaarao teostas oma võimu ametnike abil. Kõrgem ametnikkond koosnes nomarhidest, preestritest ja kõrgematest väepealikutest, samuti kuulusid ametnike hulka kirjutajad. Perekonnas oli naine mehega võrdne ja talle kuulus kolmandik abielu kestel soetatud varast
Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim. Uus-Babüloonia 626-539 Nebukadnetsar II lõi Assüüriast lahku ning liitlaste abiga hävitas selle
Hiline periood (1075-525 eKr) Oli võõramaist päritolu valitsejate all. 525 langes ligi 2 sajandiks Pärsia võimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid (3000-2340 eKr) kiilkiri Akadi Suurriik (2340-2160 eKr) Vana Babüloonia suurriik (1792-1595 eKr) Assüüria impeerium (934-609 eKr) Uus Babüloonia (626-539 eKr) Riik ja Ühiskond EGIPTUS Riik ja ühiskond oli traditsiooniline, toimis reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli hierarhiline. Tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Oli maaühiskond, linnu oli vähe (kujunesid peamiselt losside ja templite ümber). Suurem osa ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Ühiskonna ülesehitus alates tähtsaimast: Vaarao/ülikud, preestrid, väepealikud/sõdurid, kirjutajad/käsitöölised/kaupmehed, talupojad, orjad. Vaarao- piiramatu võim, ainuke esindaja jumalate ja inimeste vahel. Pidi muutma Ülem ja Alam-Egiptuse tervikuks. Maat- maailmakorraldus. Vaaraod peeti jumalikuks
Osiris-Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. 3. Isis-Varaseim ja tähtsaim naisjumal. Peeti toidujumalaks. Tsivilisatsiooni algus algas sumerite maal (mesopotaamia alamjooksul) 7000 ekr 1)vask 2)ratas 3)linnalised asulad 4)suured mõjutused, nad suhtlevad rohkem naaberriikidega 5)kiilkiri 6)tsikuraadid Sumerite linnriikide ajajärk 30002334 ekr MESOPOTAAMIA Sumerite linnriikide ajajärk (3000-2334 ekr) Akkadi riik (2334-2193 ekr) Vana-Babüloonia (valitseja Hammurapi, seadustekogu looja) 1600 ekr Hetiidid vallutavad V-B riigi. Assüüria on väga sõjakasä22õ õ ja neil on vägev sõjavägi (Kuulus valitseja Assurbanipal maailma esimene raamatukogu) Uus- Babüloonia: Babüloonia lõi Assüüriast lahku ja purustas Assüüria. Nebukadnetsar II: suur ehitaja. Vallutas Jerusalemma ja Juuda. Juudid viidi Babüloni vangipõlve. Pärsia ülemvõim (Kyros II vallutab Babüloni ja ühendab Pärsia Riigiga)
Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline tempel- tsikuraat( pühendatud linna kaitsejumalale) Riiki valitsesid kuningas (sõjavägi, jumalaasemik) ja preestrid (kohustused jumalate vastu, templimajapidamine). Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia riigid- Babüloonia suurriik. Suur seaduste kogu. Seadused raiuti suurtesse kivitulpadessse ja seati avalikesse kohtadesse. Määrati kindlaks karistused erinevate kuritegude eest.Sageli ootas üleastujat surmanuhtlus. Kuriteo eest tuleb tasuda sama määraga. Kes silma välja lõi, sel silm peast välja. Kõige karmimad karistused vabade maaomanike vastu sooritatud kuritegude puhul. Orja puhul tuli omanikule tasu maksta. Mees naise isand ja käskija
---------- Esimene ametlik kuningas Saul. Võideldi mitmete rändrahvastega vilistid. Neist saadi jagu alles Taaveti ajal. Saalomonist sai kuulsaim juutide valitseja. Laiendas riigipiire. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Keskmine ehitis oli Jahve tempel. Iisrael jagunes kaheks: Jeruusalemm ja Iisrael. Assüüria Paiknes Mesopotaamia alal Tigrise jõe keskjooksul. Kuni Vana-Babüloonia langemiseni olid assüürlased vallutatud teiste riikide poolt. 14.saj eKr tõusis Assüüria tugevaks riigiks. Tippaeg oli 3.saj vältel 9-6.saj. Aeg mille ajal vallutati kõik naaberriigid ja rahvad. Lõi suurima riigi vanal ajal. Tõus algas Palestiina langusega. 9-6.saj valitsejad Assurnasarpal II pani aluse riigi hiilgusele. Esimene suur vallutaja, laiendas riigi piire ümberringi. Pandi alus armeele. Ehitati välja uus pealinn Nimrud. Paiknes Tigrise kaldal. Panid aluse kunstitraditsioonile, kivisse raiutud poolskulptuurid olid põhiline kunstiliik. Kujutati sõda ja jahti
semiidihõimuga;semiidi keel tõrjus sumeri keele välja. Sumerite panus:rahvas, kes alustas ajalugu, nad panid aluse niisutuskanalite, kuivendusüssteemidele, linnade ehitus ja kindlustus, esimesed kirjapandud seadused, vanimad kirjapandud luuletused, Gilgamez-vanim eepos;vanim raamatukogu.Riigid Mesopotaamia alal pärast sumereid:Akadi riik, mille rajas 24 saj. eKr semiidi soost kuningas Sargon, tema riik lagunes varsti;Uue impeeriumi nn. Vana- Babüloonia riigi rajas 18 saj eKr Hammurapi, ta allutas taas ühtsele võimule kogu Mesopotaamia ja tegi sõjaretki kaugemalegi, ta laskis koostada seadustekogu; Assüüria riik- oli esialgu võimsaim riik, 9-7 saj eKr oli hirmuvalitsus; Uus-Babüloonia 7-6 saj. eKr-sinna läks enamik assüüria valdusi, selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on tuntud suure ehitajana-kerkisid Paabeli torn, rajati rippaiad, Babüloni kindlused, Istari värav, laiad müürid, astmiktempel Marduk
olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil). Seinamaalid Tahvelmaalid, vitraaz, mosaiik, Maalikunst hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Assüüria ja Uus Babüloonia kunst (Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar) Assüüria kunst Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud. Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Arhitektuur Oluline oli lossiehitus
surmanuhtlust. 15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid preestrid; 2) ksatriad sõjamehed; 3) vaisad põllumehed, käsitöölised; 4) suudrad- kehvikud ja orjad. Orjad võrdsustati asjadega. 16)naised ei või mehi petta,mehed võivad, perekond patriarhaalne 17)Assüüria maailmariigi lagunemine algas Egiptuses, kes 655. a. paiku saavutas sõltumatuse. Kohe selle järel puhkesid ülestõusud ka Assüüria teistes osades. See protsess tugevnes eriti Assurbanipali surma hetkest peale (627). Sel a-l lõi Assüüriast lahku Babüloonia ja tekkis uuesti iseseisev riik, mille valitsejaks sai üks kaldea suguharujuhte Nabopalassar. 625. lõi Assüüriast lahku ka Meedia. A-l 614 purustasid meedlased Assuri; a-l 612 babüloonlased ja meedlased vallutasid Niinive. Kuid mõned Assüüria väeosad murrasid läbi läände Eufrati äärde ja jätkasid seal vastupanu, mis lõppes sellega, et 609
Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid loodusvaradeks savi ja pilliroog savitsivilisatsioon avatud piirkond kaitsesüsteemid Põhiperioodid: Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000-2340 eKr) Semiidi suurriigid Akadi-suurriik ~24.-22. sajand eKr (~2340-2193 eKr) Vana-Babüloonia 18.-16. sajand eKr (1792-1595 eKr) Assüüria 14.-7. sajand eKr (934-609 eKr) Uus-Babüloonia 7.-6. sajand eKr (626-539 eKr) Sumerite päritolu ja ühiskonnakorraldus: Sumerite päritolu on teadmata. Valitsemisvorm oli monarhia. Ühiskond hierarhiline: preestrid (alguses olid valitsejad preestrid, kuid hiljem kandus võim üle kuningatele), kuningad ja vabad kodanikud 2 Semiidi suurriikide valitsemine:
Semiidi rahvas amurrulased hakkasid imbuma Mesopotaamia aladele. Nad asusid valitsejate juurde sõjaväelastena teenistusse ning tegid karjääri. Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima
Sellest tingtuna sai alguse sealne tsivilisatsioon. Tugevaimad riigid: ajalised piirid ja nende panus · Sumerid - 3000-2500 eKr Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Paljude asjade esmaleiutajad (ratas, kiilkiri, õlu) · Akadi riik - 2300-2100 eKr Eriline keel, mida võib pidada tolle aja lingua franca'ks. · Vana-Babüloonia - 1800-1600 eKr Hammurapi seadustekogu (maailma esimesed süstematiseeritud seadused) · Assüüria - 9.-7. saj eKr Vanaaja sõjakaim riik (tugev sõjavägi, hobukaarikud). Esimesed Egiptuse vallutajad. Valitseja Assurbanibal rajas Ninive raamatukogu. · Uus-Babüloonia - 7.-6. saj eKr Valitseja Nebukadnetsar on suur vallutaja ning ehitaja (lasnud rajada Babüloni linna uhked ehitised nt. Istari väravad või
Vabad kodanikud- talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida. Hakati kasutama kiilkirja. Mesopotaamia suurriigid. Mesopotaamia põhjaosas elasid semiidi rahvad, kes võtsid üle kiilkirja ja sumeri kultuuri. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Linnriigid kadusid ja tekkisid suurriigid: 1) Akadi riik- lagunes peagi, kuid akadi keel jäi. 2) Vana-Babüloonia rajas kuningas Hammurapi, kes laskis koostada seadustekogu. Riigi purustasid hetiidid. 3) Assüüria- Kuningad kõige sõjakamad ja julmemad. 4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui Babüloonia lõi assüürlaste alt lahku ja purustas liitlastega nende väe. Pealinnast babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn. Sea asusid Paabeli torn ja rippaiad. Riik langes 6saj. eKr Pärsia võimu alla. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seadusandja ning kohtumõistja
jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas. Sumeri kultuuri pärijateks peetakse Semiidi rahvaid kes elasid Mesopotaamia põhja osas. Alates III at II poolest tekkisid Mesopotaamias paljusid piirkondi ühendavad suurriigid millest esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon . Tema riik lagunes varsti, kuid akadi keel jäi Mesopotaamias kasutusele ainuvalitseva keelena. Uue impeeriumi, mida nimetatakse Vana-Babüloonia riigiks, rajas 18 saj eKr Hammurapi, kes valitses Eufrati jõe keskjooksul asuvas Babüloni Linnas. Suurima kuulsuse on see valitseja saavutanud oma seadustekoguga . Järgmistel sajanditel püsisid Mesopotaamias 2 riiki : Assüüria ja Uus-Babüloonia kellest esialgu oli võimsam Assüüria riik. 7. saj lõpus lõi Babüloonia asüürlastest lahku ning enamus nende valdustest läks Uus- Babüloonia riigile, kelle kuulsaim valitseja Nebukadnetsar 2 on ajaloos tuntud eelkõige suure
Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitati ka Babülon, mis hiljem taastati. Uus- Babüloonia riik: Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babülooni Assüüriast lahku ning purustas liitlaste abiga. Valitses Nebukadnetsar 2
Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. 12. Iisraeli viimased kuningad ja Samaaria langemine. Küüditamine ja selle tagajärjed. 13. Lõunariik Juuda kuni kuningas Hiskija valitsusajani. Üldiseloomustus, tähtsamad sündmused ja valitsejad. Kokkupuuted Iisraeliga. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika.
seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad
annaabi.ee 
