arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. · Tavaliselt määras staatuse sünd, kuigi oli võimalik liikuda ka edasi. Eestlase tõus sotsiaalsel redelil tähendas tema"saksastumist", ehk orienteerumist ülakihtide elulaadile. Õiguslikud rühmad · Sisserändajad kohe assimileerusid, valides oma sotsiaalse staatuse(kõrgema "saksa" või madalama "eesti" saatuse) · Peala "sakslaste" ja "mittesakslaste" olid veel mõningad kihid Liivimaal. Näiteks rootsi talupojad olid eraldi kiht, kellel oli rohkem õigusi, kui eesti talupoegadel(käisid Rootsi õiguste alla). · Alates 15. sajandist kujunes talupoegade sunnimaisus. Allikad · A. Kriiska "Eesti ajalugu I"
Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J
siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Põhja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kõik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriõigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. 14 TEISEKS VÄGA TÄHTSAKS asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lõunakaldal, välja suruma, voi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaõigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel
kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablastest vallutajad allusid Bagdadi kalifaadile ning Põhja-Aafrikat valitses kalifaadi vasallidena Aglabiidide dünastia. 10
sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid: 1) inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse. 2) Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke. Välismigratsiooni põhjusteks olid: 1) Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised. 2) Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest 3) Riiklik kolonisatsioonipoliitika Eesti rahvas jäi siiski püsima, kuna peale Põhjasõda jäi püsima kestev rahuaeg, sisserännanud rahvad assimileerusid ( sulandusid ) eestlastega ning Eesti mehi ei võetud sundkorras sõjaväkke. Suur Nälg tabas Eestit aastatel 1695.-1697. See oli kõigi aegade laastavaim näljahäda. Näljale lisandusid tüüfus ja düsanteeria. Nälga ja haigustesse suri umbes 75 000 inimest. 6. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon Eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680
Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast Kaasani khanaaniriigi vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558-83) sõdima Vene vägede koosseisus mis asub tänase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid. Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi. Kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine
Birmalased moodustavad umbes 68% elanikkonnast. Teised peamised etnilised rühmad on sanid (u 4 milj), karenid (kristlased, u 3 milj), arakanid (moslemid, u 2 milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj). Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa- ala. 4.Ajalugu Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung Hiinast. 14.-18
Neandertaallased 2 Leiud pärinevad peamiselt Euroopast (La Chapelle-auxSaints, La Ferrassie, Le Moustier koljud Prantsusmaalt), Lähis-Idast (10 luustikku Shanidari koopast Iraagis), Aasiast. Allajäämine H. sapiens'ile: Kadusid Euroopast ~ 41 000 39 000 a tagasi - tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja kliima külmenes, jäid ilma tavalisest toidusest. - elualadele liikunud H. sapiens tõi kaasa uued haigused, mille vastu neandertaallastel polnud immuunsust. - assimileerusid kaasaegsete inimestega. Homo floresiensis 2003 a Florese saarelt avastatud kääbusinimlaste liik, - esimesed leiud 50 000 a tagasi, - surid välja ~ 12 000 a tagasi - olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad. - väike aju, väikesed põsesarnad, libajas laup, suured hambad. - kuigi aju oli väiksem, siis prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured, kui H. sapiens'il. - oskasid kasutada tööriistu ja tuld. Homo naledi
Üheks põhjuseks Hansa Liidu arengu kiirenemisel oli uue laevatüübi koge ilmumine XII sajandi teisel poolel. See laev oli parem kui normannide sõudepaadid. Koge oli purjelaev masti ja kõrgete poortidega, mis tegi võimalikuks suuremat kogust kaupu transportida ja kogu kaubakäivet kasvatada. Teiseks väga tähtsaks asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lunakaldal, välja suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vi nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste vimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes
3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega. Eestlaste etnogeneesi kohta pole 100 protsendilist tõest teooriat, kuid on kaks konkureerivat: XX saj. keskpaik ja XX saj. lõpp ( K. Wiik, A. Künnap, A. Kriiska) XX saj. keskpaik: 1) 3 suurt rahvastikurännet. 1. kundakultuur on pärit lõuna poolt. 2. kammkeraamika kultuur seotud Siberi, Uuralitega - assimileerusid, saime keele. 3. nöörkeraamika kultuur tulnud lõunast, tõid kaasa ka karjakasvatuse ja põlluharimise, seostatakse lätlaste , leedukatega, Saime välimuse. XX saj lõpp: Rahvastikuränne, oleme pärit lõunast, juba seal kõneldi soome-ugri keeli. Oskused võivad levida ka laenuna, ei pea olema sisserännet. Pronksiaeg 1800 500 e.kr. 1800 on see aeg, kus eesti aladele ilmuvad esimest korda pronksesemed, kuid neid on vähe ja on kallid
Tehakse kindlaks järgmiste teaduste abil: keeleteadus, antropoloogia (leitud luustike põhjal välimuse rekonstrueerimine), geneetika, arheloogia. Antropoloogiliselt sarnaneme lääne rahvastega, keeleliselt ida rahvastega. 20. sajandi lõpul välja kujunenud teooria kohaselt oleme euroopa põlisrahvas. Esineb kaks teooriat. Vanem teooria Uuem teooria Oli 3 rahvastiku rännet Oli 1 ränne Kunda Kultuur lõunast (assimileerusid) Tulid lõunast ja kõnelesid soome-ugri keelt. Kammkeraamika Ida Siberi (seostatakse eestlastega) Nöörkeraamika lõuna (lätlased, leedulased) Oskus levib vaid suure sisserändega Oskuste levik ei ole tingimata seotud suure sisserändega Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde. Pronksiaeg 1800-500 eKr Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele
Maade läänistamine toimus eeskätt piiskopkondades, Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud. Miks? Ordul oli piisavalt sõjalist jõudu. Puudus vajadus sõjalise jõu järgi. Läänistati nendele, kes olid Vanale Liivimaale ristisõtta tulnud. Taani kuninga poolt toimus läänistamine ka eestlastele, u 10% Taani kuninga vasallidest olid eestlased. Arvatakse, et need olid endiste eesti ülikute järeltlulijad. Nad võtsid võõra kultuuri üle, saksastusid. Assimileerusid 1-2 põlvkonna jooksul. Esialgu ei läinud läänimehed elama maale, mis neile anti, vaid jäid elama linnustesse. Saadud maa pealt käisid nad andamit kogumas, enamasti toimus sügiseti. Arvatavasti kardeti ohtu eestlaste polt, sellepärast siis linnustes. Maksustuspiirkond vakus. Mõne aja pärast asusid läänimehed elama maale, kuhu nad rajasid ka mõisad. Mõisate rajamine sai hoo sisse pärast Jüriöö ülestõusu.
- adstraat- naaberkeelte mõju Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre
Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja keele. vähemalt 10 erinevat rahvust, kõige rohkem: -soomlasi: Eestist ei võetud mehi Rootsi sõjaväkke, Soomest võeti, põgeneti -lätlased: ei olnud nii suur nälg, Eestis viljakas vaba maa -venelased: ei assimileerunud. Venemaal oli kirikureform, võeti tagasi algne õigeusk. Vanausulised, kes ei tahtnud muudetud usku, põgenesid. Peipsi läänekaldale tekkisid vene vanausuliste külad (endiselt säilinud).
Lõuna-Kaukaasia hüpotees ... Eestlaste kujunemise teooria 1950. aastatel (kiviaegse kolme suure rahvasterände teooria) Avastati, et Kunda kultuuri elanikel ei olnud seoseid ega sarnasusi idapoolsete kultuuridega. Kunda kultuuri elanikud polnud arvatavasti soomeugrilased vaid "protoeurooplased". Kunda kultuuri esindajad tulid arvatavasti lõunast. Narva kultuur ja selle keraamika annab tunnistust soomeugrilaste jõudmisest idast Eesti lähialadele. Arvavasti assimileerusid tulijad siinsete varasemate asukatega (Kunda ja Narva kultuuri esindajatega). Nöörkeraamika kultuuri esindajad tulid agressiivsemalt. Arvatavasti oli tegu indoeuroopa rahvaste hõimudega. Lätis ja Leedus sai uus rahvas domineerivaks, see-eest Eestis ja Soomes jäid paiksed asukad domineerivaks. Seda hüpoteesi tõendab Leedust leitud Valma inimese (mongoliidsed tunnused) ja Eestist Ardust leitud inimese (europiidsed tunnused) erinevus
werra> pr. guerre, hisp guerra sapón > ld. sapo > pr. savon, hisp. jabón Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike langobardi superstraat oli oluline ja on siiani tuntav Põhja-Itaalias: strozza (kurk), schiena (selg), foneetilised nähtused (lahtiste vokaalide diftongiseerumine) araabia keele superstraat sitsiilia murdes Superstaar prantsuse keeles Prantsusmaal oli ka mitmeid germaani rahvaid, kes seal pikemat või lühemat aega püsisid, aga kes kõik ka assimileerusid ehk võtsid omaks ladina keele. prantuse keel kõige suuremate germaani keele mõjutustega. lääne- ja idagoodi mõju vähetuntav burgundi (franko-rpvans. keeles) - vaieldav normanni mõju tüponoomias: Eriti tuntav on see kohanimedes, nt: -vy > vik (laht), -gate < gata (tee), -boeuf < bud (osmik) frangi mõju Põhja-Pranstusmaal oluline foneetikas, leksikas sõnalaenud, mis puudutavad: Põllumajandust, loodust: hestr > hêtre Perekonda, ühiskonda: *marchskalk > maréchal, *bannjan > bannir
Nad olid antropoloogiliselt puhtalt europiidid. Kromanjoonlaste luustik võrreldes neandertallastega võrdlemisi erinev. Kromanjoonlased jõudsid Euroopasse u 40 tuh a tagasi . Neandertallaste kadumist on ürit mitmeti seletada. Üks seletus on see, et kromanjoonlased oskasid loodusressursse kasut ja neandertallased ei osanud ja surid seetõttu välja. Teine teooria on , et neandertallased polegi välja surnud .. nt on tegemist lumeinimesega. Teooria on ka , et neandertallased lihtsalt assimileerusid. Homo sapiens jõudis Euroopasse u 40 tuh a tagasi. Viimase 60 a jooksul on üks neandertallaste kõige vingeimaid uurijaid Svante Pääbo. Tunnustatud ka maailma mastaabis. Tema teadlaste rühm sai kuulsaks sellega, et neil õnnestus kätte saada neandertallaste DNA-d u 40 tuh a vanusestreieluust. Seda hinnati väga kõrgelt , seda võrreldi juba Marsile jõudmisega. DNA kättesaamine ja uurimine on keeruline ja aeganõudev.
- Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - Tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid - Harrastasid kannibalismi Leiud - Peamiselt euroopast - Kadusid 41-39 000 aastat tagasi - Tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja – kliima külmenes, jäid ilma toidust - Elualadele liikunud H-sapiensid tõid kaasa haigused mille vastu neandertallastel polnud immuunsust - Assimileerusid kaasaegsete inimestega Homo floresiensis - 2003 avastatti Florese saarellt kääbusinimeste liik - Esimesed leiud 50k aastat tagasi - Surid välja 12k aastat tagasi - Olid sarnasemad varastele inimestele ja ahvidele kui kaasaegsetele inimestele. Jalad võrreldes kehaga pikad - Väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad proportsionaalselt sama suured kui homo sapiensil - Oskasid kasutada tööriistu ja tuld
lähedased on kammkeraamika kultuurile erinevad põhja-vene aladel olevad kultuurid. Leiti, et see on ajajärk, kus hilisemal soome-ugri ajal on kõige sarnasem arheoloogiline kultuur. Järgmine kultuur oli Nöör-Keraamika kultuur, mis oli oma olemuselt teist tüüpi kultuur. Seda seostati uue rahvastiku tulekuga. On küllalt levinud arvamus, et tegu oli indo- eurooplastega, kes segunesid varasemate rahvastega. Jääb küsimus, miks oli see võimalik, et võõrad ühes kohas assimileerusid, teistes kohtades aga ei jäänud peale. Protolaponoidne tüüp tuleneb laplastelt ja saamidelt, kolju oli sarnane Valma mehe omadega (?), nende seas on levinud see algeline inimene. Tänapäeva eestlase ja lätlase antropoloogiline tüüp on väga sarnane. Eestis säilis vana keel ja võeti rahvas üle, Lätis, Leedus vastupidi. Kui jää hakkas lõplikult taanduma siis kahe keele esindajate rahvas oli koondunud
*) Rahvaarv tõusis läbi: 1) loomulik positiivne iive; 2) sisseränne (peamiselt: soomlased Eestist ei võetud mehi Rootsi sõjaväkke; lätlased Läti alasid polnud nälg ega sõjad nii tugevalt tabanud, siis kuna Eestis oli palju viljakat ja vaba maad, asusid ümber Eesti aladele; venelased need, kellele ei meeldinud usureformatsioon, põgenesid Venemaa äärealadele või piiridest välja ja said nimeks vana-usulised, Eestis on nad Peipsi alade ääres) kõik peale venelaste assimileerusid eestlastega. -) Aastal 1698 oli Eesti rahvaarv 300'000-330'000 inimest. *) Rahvaarv langes läbi Suure nälja (aasta oli ilma poolest väga vilets, kuna sadas palju ning seega ei kasvanud hästi ei hein ega teravili ja oli raske teha ka kündi, sest põllud olid vesised ja ei kandnud ei inimest ega hobust; talv tuli samuti varakult, mis korra küll lahkus, kuid tuli siis tagasi ja kestis poole suveni ning ka see uus suvi oli taaskord vihmane saaki kui seesugust praktiliselt polnud).
Kunda kultuuri loetigi protoeuroopa rahvastiku hulka kuuluvaks. Kuna Pulli asulast leiti tulekivi, mis oli lõuna poolt pärit, oldi kindlad, et kundalased ei saand tulla idast vaid hoopis lõunast. Narva kultuur ei eristu mitte millegi poolest Kunda kultuurist (va keraamika kasutamine). Tüüpilisele kammkeraamikale leidub Vene aladel sarnaseid kultuure. Tõenäoliselt see oligi soomeugri rahvaste tulek - meie esivanemad jõudsid siia koos kammkeraamikaga. Nad assimileerusid Kunda ja Narva kultuuriga, mis jäid keeleliselt domineerivaks. Nöörkeraamikud olid vägivaldsemad ja tugevamad. Neid on seostatud indoeuroopa rahvaste levikuga. Läti ja Leedu alal jäid domineerima jätkuvalt nöörkeraamika kultuuri esindajad ja seal kujunesid balti rahvad. Eestis ja Soomes jäi peale kohalik kultuur ja keel. Valmast leiti laibad ning neist tehti rekonstruktsioon, tulemus oli asiaadi moodi. Väideti, et need inimesed olid protolaplased, laplaste esivanemad
- maapäeval oli esindatud ka 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Cesis - maapäev jagunes rahvuste kaupa Poola, Leedu ja Liivimaa (saksa) kuuriasse: iga kuuria saatis 2 esindajat üleriiklikku seimi Sotsiaalne jaotus Poola Liivimaal · 1. Võimukandjad enamuses katoliiklastest poolakad ja leedulased · 2. Linnakodanluse moodustasid luterlastest sakslased ja ka õigeusu vene kaupmehi · 3. Talurahva moodustasid eestlased ja sisserändajad (kes assimileerusid): - Sigismund II (kuni 1572) oli olnud veel usuliselt salliv, Stefan Bathory (kuni 1586) talus veel luteri usku katoliikluse kõrval, aga tõi jesuiidid Liivimaale - Sigismund III Vasa (1587-1632) oli fanaatiline katoliiklane ja eesmärgiks katoliikluse tagasitoomine Liivimaale Liivimaa rekatoliseerimise taotlused · Katolik kirik oli keskvõimu kehtestamise ja poolastamise oluline instrument
Neandertallased - Nüüdsest inimesest suurem, libajas laup, suur nina, kitsas lõug - Aju kasv lõppes rutem ja oli sümmeetrilisem - Kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerides kuni 3 materjali - Preverbaalsed kuid suutsid tööriistade valmistamise oskust edasi kanda, kasutasid ka värve – märk kultuurist - Matsid oma liikmeid kuid harrastasid ka kannibalismi - Enamasti euroopas, tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja (tõid haigusi), samas assimileerusid kaasaegse inimesega Homo floresiensis - Kääbusinimesed, surid välja 12k aastat tagasi - Sarnased varastele nimestele, ahvidele ja kaasaegsetele inimestele. - Pikad jalad, väike aju, väiksed põsesarnad, libajas laup, suured hambad, puudus kilpnääre - Aju väiksem kuid prefrontaalsed alad suuremad kui homo sapiensil - Kasutasid tööriistu ja tuld Homo naledi - Lõuna-Aafrikast avastatud liik - Kehaehituselt vahelüli australopiteegi ja homo perekonna vahel
kaitsejumal. Sumerite kõrval elasid mitmed teised rahvad, sh. semiidid. Umbes 2500 eKr sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul: 1. Akadi riik/impeerium 24. saj eKr rajajaks oli semiit Sargon; riik kadus peagi, kuid akadi keel jäi püsima aastatuhandeteks; semiidi keeled muutusid erinevateks ning akadi keel levis, sumerid assimileerusid ning nende keel kadus. Keeleliselt ei ole semiidi ja sumerite keeled suguluses ning jumalatel on mõlemas keeles eri nimed. Semiidid võtsid üle sumerite kombed ja kultuuri ning need 2 rahvast sulandusid ühte. 2. Vana-Babüloonia riik 18-16 saj eKr Kuningas Hammurapi lasi koostada esimesed seadused: 280st paragrahvist koosnev seadustekogu, mille põhimõttes oli ,,silm silma vastu, hammas hamba
kohtukaasistujaks ja külavanemaks. Privileegid enamasti sakslastele väga soodsad, ei olnud teotööd ega sunnismaisust->isiklik vabadus, paremad maksu ja renditingimused. Mõnikord nõuti asendusmeest aga sunnismaisust siiski polnud. Pärandusõigus oli saksa külades ka naisliini pidi. Slaavi külade mittesaksa külade õiguslik olukord läks kiiresti halvemaks . Kuigi püüdsid saavutada saksa õigusi enda aladele, siis see ei õnnestunud. Saksa õigusega külad pigem assimileerusid slaavlastega , saksa privileegid kaot ajapikku. 70ndatel aasttael Robert Brenner osutas et rahvastikukriitikad ei pea paika. Wallensteini World system Theory Model. Lääne turgude nõudluse teooria, lääne euroopas hakkasid kasvama suured linnad, tagamaa ei suuda enam linna toiduainetega varustada, tagamaad on linna vilja importivad keskused, linna inimesed tegelesid üha enam kaubanduse ja muuga. Import tuli Ida-euroopast. Kui lääne eeuroopa suur maj huvi hakkas viljanõudma
taludest tühjad. Saaremaal 819 adramaad asustatud 331 tühja adramaad. Arvud aga kahtlased, lenes kuidas arvestust tehti ala kohta, kas vaeseid elanikke loeti, põgenikke jms. Rootsi võimud hakkasid otsima uusi elanikke. On teada juhtumeid, kus soomlased on siia saadetud/ suunatud, kuid ka neid, kes siia ise tulid. Oli ka neid soomlasi, kes põgenesid millegi eest, nt maj raskuste või sõjateenistuse eest. Soomlased, kes siia tulid lihtsalt assimileerusid ning muutusid pärisorjadeks. Ei juhtunud aga kõigiga kohe vaid oli kohti, kus isiklik vabadus säilis kauem. Või võeti laenu ning jäeti isiklikult sõltuvaks. 16 saj on teada, et Saaremaalt lahkuti, et mandrile elama minna. Seda soodustati. 1600a sõda uuesti aga käivitub 24a paiku leiti, et endistest talumaadest oli kasutuses vaid 1/4. Tuli uusi elanikke sisse tuua( Lätist, venemaal, Soomest, Rootsist). Uued rahvad assimileerusid. 1629. Altmargi rahuga on hästi kõrge loomulik iive
Etruskid püstitasid linnu, aga neil ei tekkinud ühtset riiki. Etruskid hakkasid tugevnema 6saj eKr ja nende alla langes ka Rooma linn. Etruskite hilisemast saatusest on teada, et Sulla valitsemise ajal toimus etruskite ülestõus roomlaste vastu. Kui varasemal ajal olid etruskid valitsenud roomlasi ja hiljem ise roomlaste all olnud siis nüüd nad tõusid roomlaste vastu üles. Ülesõus suruti veriselt maha ja tapeti palju etruske, need kes ellu jäid tasapisi assimileerusid roomlastega. Rooma linna tekkimine Arheoloogiliste leidude põhjal n teada, et Laatsiumi maakond asustati 10-9saj eKr indoeuroopa hõimude poolt, neid hõime nimetatakse itaalikuteks ja neist olulisemad on 2: latiinid ja sabiinid. Kuna tiberi jõe äärne ala oli soine, siis asulad tekkisid _____. Tähtsaim neist ca 30 asulast kandis nime Albalonga. Muistne Rooma asus ca 25km tiberi jõe kaldast, seal alal leidus ka soola. Rooma linn
Nende õigusideestik ei olnud väga erinev. 1517 kirjutatakse, et Narvas ei ole 20 sakslast. 1530 kirjutatakse, et Narvas elab 30 sakslast ja 150 mittesaksast - u 600 elanikku. Maksunimekirjas oli ainult kodanikud. Perekonda arvutatakse tavaliselt 5 inimesega. 13. ja 14. sajandil on olnud Tartus, Riias olemas teateid Venemaalt tulnud käsitöölistest. 15.-16. sajandilt on teada Venemaalt lihtrahva sisserännet. Võib oletada, et 13.-14. sajandil nt arvukalt Riiga asunud Vene kaupmehed assimileerusid. Linnaelu oli ülesaehitatud korporatiivselt - et linnaelanik saaks linnaasjades kaasa rääkida, pidi ta kuuluma gildi, tsunfti või vennaskonda, mis oli katoliiklikud kogukonnad. Venelasel jäi valida, kas saada katoliiklaseks või jääda marginaaliks?. Üks juhtivaid Hansa suguvõsasid on Clescow (nimi tähendab Pihkva linna) - pole välistatud, et tegu on Pihkvast pärit perekonnaga. 1341. algas Venemaa ja Pihkva sõda.
paljudesse väikestesse eluruumidesse. Säilinud müüriosade paksus lubab oletada, et hoone võis olla 2-3 korruseline. Sumeri esimeste dünastiate ajast tuntakse ainult üht paleed - see asusKisis (3 at eKr.) Palee oli mitme siseõuega, nende ümber oli koondunud üle 60 erineva ruumi. Sumerlaste viimane tõus oli Sumeri - Akkadi riigi ajal ( 3. at lõpus eKr.), peagi aga varises see kokku semiidi päritolu suguharude rünnakute all. Sumerlased assimileerusid sissetunginud rahvastega, nende kultuuri elujõust aga annab tunnistust see, et nende poolt saavutatut arendati edasi kõikide hilisemate riikide ajal. Järgmise riigi, 2. at. eKr. eksisteerinud Vana - Babüloonia valitsejad pidasid küll lakkamatult sõdu, jätkasid aga samal ajal intensiivset ehitustegevust. Vana - Babüloonia riik saavutas õitsengu kuningas Hammurapi ajal ( 1728 - 1686 a. eKr. ), mil laiendati vanu ja ehitati uusi niisutusseadmeid. Eriti intensiivne oli ehitustegevus
Frangid, ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid. 13.3. Germaanlaste riigid Rooma impeeriumi territooriumil Germaanlased kasutasid ära Suurt rahvasterändamist, nad nõudsid Rooma riigilt enda kaitsmiseks asumaade õigusi ning Rooma oli hädas idast läheneva ohuga ja ei soovinud uusi probleeme. Soodsat olukorda kasutati ära ning loodi germaanlaste riike Room provintsides. Need riigid ei püsinud kaua, kadusid sõjas või assimileerusid. Püsivam oli Theoderich Suure rajatud idagootide riik Itaalias. (Edictum Theodorici). 1.2.1. Frankide riik Germaanlased olid teretulnud sõjast ja katkust laastatud provintsides. Nad harisid maa uuesti ülesse, maksid andamit ning kaitsesid piire. Nii tulid Galliasse frangid, goodid ja burgundid. Frangid ei tunginud Galliasse ühe hooga ning nagu ekslikult on väidetud, ei
annaabi.ee 
