pöörates tsaaririigi katkestamises. läänelikule arenguteele. Elanikkonnast moodustasid ligi 80% pärisorised talupojad, kes sõltusid täielikult mõisnikest. Riigi talupoegade olukord oli kergem, sest neil tuli täita ainult kindlalt määratud koormisi. Mitmed valitsejad otsisid lahendust pärisorjuse kaotamiseks. Nikolai I ajal hakati muutma Venemaa äärealad sisekubermangude sarnaseks. Juurutati vene keelt asjaajamiskeelena. Levitati vene õigeusku. Venekeelne kooliharidus. Aleksander I reformid olid head - haridust arendati ja muudeti riigi valitsemist. Venemaa valitsejad olid liiga isekad ning surusid oma võimu peale. Nad oleksid pidanud rohkem rahvaga arvestama.
keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel.
Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust.
Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI
venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna, tormijooks ebaõnnestus, asuti linna piirama. Märtsis ründas taani rootsi valdusi põhja saksamaal. Rootsi laevastik liikus kopenhaageni peale, mistõttu taani kuningas palus rahu. Vene väed hõivasid osa ingerimaast ja liikusid edasi narva alla.20 nov algas narva lahing, kus venelased said hävitava kaotuse
Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (soome, eesti jt) kõige lähemad sugulaskeeled. Kokku on saamidel kuus kirjakeelt: lõunasaami (Norra), luulesaami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi, Soome ja Norra), inari- ja koltasaami (Soome) ja kildinisaami (Venemaa). Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Ajalugu Saamid kuuluvad Euroopa aborigeenide hulka. Oma ajaloo jooksul on saamid olnud sunnitud pidevalt taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja kolonisatsiooni eest. Keskajal ulatus saami asustus Lõuna-Soomeni. Esimene riigipiir tõmmati läbi Saamimaa aastal 1751 Norra-Rootsi piirilepinguga, mis aga garanteeris saamidele vaba liikumise üle piiride. Enne seda võis juhtuda, et ühe saami käest nõudsid makse kolm riiki.
3.4.Saamikeelne meedia Ajalehed: Ávvir · Min Áigi · Muitalægje · Sámi Áigi · Daerpies Dierie · Waren Sardne · Ságat Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad: Dieut · Gába · S · Sápmelas · Bårjås · Samefolket Raadiosaated: NRK Sámi Radio · Yle Sámi Radio · SR Sápmi 3.5.Tänapäev Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti:
Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~
asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestima kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Alates Põhjasõjast kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti Erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Seda üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei soovitud konfliti kohaliku aadelkonnaga. Eestimaa kubermangu halduskorraldust muutis ka tsaarinna Katariina II oma ukaasiga. Eestimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Tallinna asehaldurkond. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks.
Stalini järglased mõistsid, et muudatused impeeriumi valitsemises ja muu maailmaga suhtlemises on möödapääsmatud. Neid muudatusi vajati ka oma võimupositsioonide tugevdamiseks. Sel eesmärgil tehti mitmesuguseid ümberkorraldusi ja reforme. Ellu hakati viima L. Beria ,,uut rahvuspoliitikat", mille põhisisuks oli senisest massirepressioonidest loobumine, põlisrahvusest töötajate edutamine juhtivatele ametikohtadele, põhirahvuse keele juurutamine asjaajamiskeelena kõikidel võimutasanditel ning põllumajanduse olukorra parandamine. Hiljem L.Beria arreteeriti, sest tema tegevuses nähti ohtu. Paljud tema algatatud ümberkorraldused seisatati, kuid sellegipoolest panid need ümberkorraldused aluse olulistele muutustele, mis on tuntud nn sulaaja nime all.
Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. [4; 2010, 03,06] Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. [4; 2010, 03,06] 5 2.3. Saami murded Saami keel on keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud, sest saamide rassilised
o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine · Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda · Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine) o pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine o talurahva pärisorjusest vabastamine 1816/1819 alguses vabastati ilma maata, sajandi keskel võimaldati saada ka maaomanikeks (mõisamoonakud: vaesed, maaomanik) 19. saj · talurahvas
o Liivi sõja ajaks u 500 mõisa o relvakandmisluba keelamine Rootsi aeg o kahekordistus mõisate arv o lisandusid kiriku, linna ja riigimõisad (reduktsioon) o hakati mõisakomplekse rajama (kõrvalhooned) o pärisorjuse kehtestamine 1645 teotöö kasvas kaks korda Vene aeg o balti erikord (senised seadused, maksud, luteri usk, asjaajamiskeelena saksa keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine) o pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine o talurahva pärisorjusest vabastamine 1816/1819 alguses vabastati ilma maata, sajandi keskel võimaldati saada ka maaomanikeks (mõisamoonakud: vaesed, maaomanik) 19. saj talurahvas
Kuigi põhiseadus käsitleb keelekasutust pigem üldises mõttes ning riigi tasandil, siis § 52 toob välja ka asjaajamiskeelt puudutava regulatsiooni. Seaduse paragarahv ütleb, et 12 „Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus“. (Eesti Vabariigi põhiseadus 2011) Vaadeldav paragrahv (52) täpsustab üle PS § 6 väljatoodut, et kuna riigikeel on eesti keel, siis ka asjaajamiskeel on eesti keel. Teiselt poolt aga kaitseb vähemuste huve ning annab õiguse teatud kohalikele omavalitsustele valida ise oma sisemise asjaajamiskeele.
tunnistajate kirjalikust tõendist, seda ei saanud kurjasti ära kasutada, sest neid polnud nii palju ja kõik teadsid, mis oli kelle oma. Kui saadi tagasi maad, saadi tagasi ka kõik õigused talupoegade üle. Teine osa oli see, et kõik senised seadused ja ka maksukorraldus säilisid. Kui taheti kehtestada uusi seadusi, tuli need kohapeal registreerida, kohalikud baltisakslased pidi nõus olema. Siinse ametliku usuna jäi kehtima luteri usk, kuigi Venemaal oli selleks õigeusk. Kohaliku asjaajamiskeelena säilis saksa keel, ametnikena töötasid siin sakslased mitte venelased. Aadli omavalitsus sai edasi tegutseda, Liivimaal see isegi taastati. Oluline on, et koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad. Ainult need aadliperekonnad, kes olid sinna kantud, said otsustada Maapäeval kohalike asjade üle. See oli oluline, sest nii taheti ära hoida venelastest aadlike lisandumist. Säilis ka Rootsiaegne kohtusüsteem, esialgne, mitte
Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust. Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest
Kuninganna kutsus Rootsi hulgaliselt kultuuri ja teadustegelasi. Tuntuim Rene Descartes; Pikad sõja-aastad olid vähendanud riigi tulusid; Olukorra paranemiseks anti osa riigimaadest erakätesse; 1654 loobus Kristiina troonist, lahkus Rootsist ning siirdus katoliku usku. Tema elukohaks sai Rooma.Tuntuim juht Jaakko Ilkka; Hakapeliidid-rootsi soomlastest sõjamehed; Gustav ll Adolfi ajal juurdus Soomes asjaajamiskeelena rootsi keel; Rootsi keele õpe tehti kohustuslikuks; Karl X Gustav ( 1654 1660 ) Pööras tähelepanu sõjandusele; Viidi läbi osaline reduktsioon; Sõjad: Poolaga; Venemaaga; Taaniga; Poolaga edu ei saavutanud Taani käes vallutati Lõuna-Rootsi ning pandi paika praegune riikidevaheline piir; Karl XI (sündis 1656/valitsusaastad-16601697) Hallmantel-rootsi riideese Kuningaks saades 4 aastaselt;
Põhilised rahvad on abhaasid, armeenlased, grusiinid ja venelased. Abhaasias on 5 eesti küla: Sulevi, Salme, Linda (Ülem-Linda), Alam-Linda ja Estonia. Eestlaste arv Abhaasias on viimasel ajal märgatavalt vähenenud, 2003. aastal elas Abhaasias 446 eestlast. Võrdluseks 1989. aastal elas seal eestlasi 1466 ning kõige rohkem aastal 1939, mil eestlasi oli seal 2282. 2011. aasta rahvaloenduse kohta andmeid pole. Riigikeel on abhaasi keel. Vene keelt on lubatud kasutada asjaajamiskeelena riiklikes asutustes inimestel, kes ei valda abhaasi keelt, kuid vene keel ei ole riigikeel. Abhaasias toodetakse puitu ja kaevandatakse sütt. Musta mere ja Ritsa järve äärsed kuurordid meelitavad kohale palju turiste, mis on riigile majanduslikult kasulik. Hiljutisim suurem konflikt Gruusia ja Abhaasia vahel oli 2008. aasta Abhaasia-Gruusia sõda. Abhaasid ei soovi mingil tingimusel liituda Gruusiaga ega võta vastu Gruusia poolt pakutud laiendatud autonoomia pakkumisi Gruusia koosseisus
nimetatakse asehaldusajaks, see kord püsis kuni Katarina ll surmani (1796). 24.peatükk Eesti 19.sajandi esimesel poolel Baltimaade suurimad linnad olid kubermangude keskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Kubermange valitses kuni 1876.aastani (v.a 1808-1819) ühine kindralkuberner. 1832.aasta kirikuseadusega piirati luteri kiriku eesõigusi. Ametlikuks riigiusuks sai kogu impeeriumis vene õigeusk, luterlus jäi vaid üheks lubatud usulahuks. Tartu ülikoolis üritati asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondadele ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord jäi püsima. 1801.a sai uueks keisriks Aleksander l. Tema eesmärgiks oli seadustega selgemalt piiritleda talupoegade ja mõisnike suhted. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enammõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et
kohtueelses menetluses? Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus 49) Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanikeenamiku keelt 50) Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? Igaüks, kes on elu- ja looduskeskkonnale teinud kahju, peab selle ka hüvitama 51) Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust 10. Täida lüngad! Vastavalt võimulahususe printsiibile teostab Eesti Vabariigis seadusandlikku võimu riigikogu
3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a. · 1870. loeti ,,Kalevipoega" Eesti Üliõpilaste Seltsis · 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust 5) Iseloomusta 3 suunda Eesti poliitilisel maastikul XX saj algul: liberaalid, radikaalid, sotsiaaldemokraatia -.esindajad, ideed, väljaanne, toetajad. K.Päts, J.Tõnisson Liberaalid Tartus · Jaan Tõnisson rahvuslik-kultuuri esindaja · Põhilised ideed: edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, astuti venestamise ja saksastamisele vastu
tegevusvabadust. Paraku takistas neid arenguid näljahäda 16951697 ning Karl XI surm, lõplikult aga Põhjasõda. [redigeeri] Venemaa Keisririik 17001721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest. 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud
Paraku takistas neid arenguid näljahäda 1695–1697 ning Karl XI surm, lõplikult aga Põhjasõda. 9.5. Venemaa 1700–1721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadli ja linnade endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. 20 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud
Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. §52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
Lõuna-Eesti Poola võimu all 15611625. Jesuiidid Eestis Lõuna-Eesti oli Poola-Leedu võimu all aastatel 15611621. 1561. aastal Liivimaa võimukandjate ja Poola kuningas Sigismund II Augusti vahel sõlmitud lepinguga moodustati ordu- ja piiskopkonna valdustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Poola kuningas lubas säilitada aadli omavalitsuse ja luteriusu puutumatuse ning tunnustada saksa keelt asjaajamiskeelena. Tegelikkuses aga hakati aadli õigusi peagi kärpima ja Liivimaa haldus korraldati ümber Poola-Leedu eeskujul. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (Csis) -- Läti territooriumil. Presidentkondade (vojevoodkondade) eesotsas olid enamasti poolakad või leedulased. Enamik maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Riigimaadel moodustati
peeti Leedus maal miitinguid ja demonstratsioone - Suleti vallavalitsused, asuti valima uusi ametnikke, politseilt võeti relvad, rünnati ameti- ja mõisavõime. Karistusekspeditsioonid - Pommitati mässuliste külasid ja laastati linnu. Tippsündmuseks Suur Vilniuse Maapäev - Tsaari manifest lõi Leedus uue olukorra. Loodi Leedu komitee ning pöörduti nõudmisega Vene Ministrite Nõukogu poole, nõudes rahvuslikku autonoomiat, leedu keele lubamist asjaajamiskeelena, leedukeelse koolikorralduse kehtestamist. Vilniuse maapäevale kutsuti kõik leedu haritlased. Kogunes üle 2000 inimese. Maapäeva juhatajaks oli J.Basanavicius. Presiidiumil olid esindatud liberaaldemokraadid, sotsiaaldemokraadid, kristlikud demokraadid ja talurahvasaadikud. Otsused: 1) Deklareeriti kõigi rahvuste võrdsust Leedus ja leedu rahva ühinemsit vabadusliikumisega, 2) Rahvuslik autonoomia, kehtestades
Seetõttu ei jõutud Eesti ja Moldaavia kohta otsuseid ametlikult vastu võtta. Beria tembeldati rahvusvahelise imperialismi agendiks. Sellele järgnes süüdistuste esitamine. Ta oli peamine repressioonide läbiviija, välispoliitikasse sekkuja, lisaks moraalitus. Hoolimata tõsiasjast, et ametlikult Eesti kohta otsust vastu ei võetud, hakkas uus rahvuspoliitika mais lõpust/ juuni algusest selgelt tööle. Jõulisemalt leidis aset ENSV siseministeeriumis. Asjaajamiskeelena eesti keel. Üldjoontes uue rahvuspoliitika eesmärk Berial oma võimu kindlustada. Taotleti 1939.-1940. aastal liidetud alade orgaanilisemat sidumist NSV Liiduga. Balti riikide kohapealt oli eeskujuks Balti erikord. “Sula-aja” poliitilised olud. Hruštšov andnud mõista, et tema oli kogu sula-aja taga, ent tegelikult see ei olnud nii. Sula-aja piirid: NSVL puhul 1953/54-1964, Eestis 1953/54-1968. I Kultuurielu elavnemine: Uue haritlaspõlvkonna esilekerkimine;
ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. § 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav Põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.
Liivimaa- ja Eestimaa kapitulatsiooniaktid 1710 · Jaan. 1710 teatas P I, et ,,päästab maa Rootsi orjusest" ja taastab vanad vabadused(eliidile) Konkretiseerumine kapitulatsiooniaktides(P I kinnitas need 1710 ja 1712) : A. Võitja, Riia linna ja LM rüütelkonna vahel juun. 1710 B. Võitja, Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna vahel sept. 1710 · Lubati säilitada luterlus, vana õiguskord ja kohtusüsteem ja saksa keel kohaliku asjaajamiskeelena · Lubati tühistada reduktsioon ja tagastada mõisad endistele omanikele= restitutsioon · Lubati aadlile omavalitsusõigused Põhjasõja tulemused · Rootsi kaotas suurriigi staatuse: - Venemaa tõus · 1721 Uusikapunki(Nystad) rahuleping: · Rootsi kaotas Venemaale Eesti- ja Liivimaa, Ingerimaa ja Kagu-Soome · Venemaa garanteeris nedne piirkondade elanikele senise usu ja seisuste privileegid ja eraomandi
VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra. BALTI ERIKORD. Balti-Saksa mõisnike privileegid. Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad. Endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused, usk, saksakeel asjaajamiskeelena ja maksukoraldus. Venemaaga tollipiirid, kuigi Eesti- ja Liiwimaa olid osa Venemaast. Vene keskvõimu esindajaks oli Kindral-Kuberner (mitte vene rahvusest). Valitsus ohjad jäid jäid kahe valitsusnõuniku kätte. Linnades säilisid omavalitsused. Venemaal linnaomavalitsusi ei olnud. Valitsevaks usuks jäi luterlus, venemaal õigeusk. Balti erikord kinnitati Vene tsaari Peeter I poolt 1710 aastal. Kehtis tsaar Aleksander III-ni 1881.
pretentent püüdis oma positisoone tugevdada. Beria suunaks sai tegelemine liiduvabariikidega ehk nn uus rahvuspoliitika. Selle põhisisu on: senine üsna robustne repressiivne tegutsemine liiduvabariikides tuleb lõpetada tuleb läbi viia liiduvabariikides põhjalik kaadrivahetus, kusjuures selle eesmärgiks see, et juhtivatele kohtadele kohalikku päritolu inimesed tuleb juurutada liiduvabariikides asjaajamiskeelena kohalik keel e kohaliku keele kasutamine ei pidanud toimima ainult nendes ametiasutustes, mis vahetult inimestega kokku puutus, vaid asjaajamise keele muutumine kuni liiduvabariigi tipuni välja - valitsus, koosolekud, istungid pidid hakkama toimuma eesti keeles. tuli ka ümber vaadata poliitika põllumaj - mingil moel pehmendada kolhoseerimise tagajärgi Oluline selle poliitika juures see, et seda hakati kohe ka ellu rakendama
või ei suudeta tähtajaks moodustada valla- või linnavalitsust. Kuid sellisel juhul erakorralisi valimisi ei korraldata – lahkunud volikogu asemele tulevad samade nimekirjade asendusliikmed, kusjuures üksikkandidaatide kohad jagatakse teiste nimekirjade vahel ära. Volikogu laialiminekut on juhtunud ühel korral. Volikogu töökeeleks on eesti keel. Neis piirkondades, kus elaniku enamuse moodustavad mitte-eestlased – tavaliselt siis venelased -, võib asjaajamiskeelena kasutada eesti keele kõrval ka vene keelt. See ei tähenda, et vene keelt võiks kasutada ainukese keelena. Valla- ja linnavalitsus Valitsused määratakse ametisse volikogu poolt. Valitsuste liikmete hulka kuuluvad valla- või linnapea, nende asetäitjad (kui neid on), sekretär ja suuremates omavalitsustes ka mõni tippametnik. Volikogu võib umbusaldusega valla- või linnapead ja nende asetäitjaid (kuid mitte tippametnikke) oma ametist ka vabastada.
kelle tapeti ära. Loobuti saksa nimedest. Peterburgi linnaduuma võttis otsuse nimetada ümber linna Petrograd. Korostovets nõudis, et Eestimaa pealinn Revel nimetatakse ümber "Kolõvon", kuid ei kinnitatud. Tartust sai Yurjev. Eestisse lisandus 7 vene keelset nimelist valda (Suvorov, Sergeiev). Rajati õigeusu kirikuid, et asendada sakslaste Luteri kirikud. Suleti Balti-saksa seltsid, Balti-saksa klubid, Balti-saksa koolid, Balti-saksa ajalehed, saksa keelt ei tohtinud enam kasutada asjaajamiskeelena Balti kubermangus. Mõni aeg hiljem keelati saksa keele kõnelemine avalikes kohtades. Kaotati ära mõisapolitsei. Pandi Balti-sakslaste rahaasutused Vene raha ministeeriumi kontrolli alla. Kaotati ära Balti-Saksa eelõigused: pidada jahti, kalastada, metsakasvatamine, kõrtsi pidamine, piirituse valmistamine. Hakati represseerima sakslasi. Ettevõtete juhid pidid loobuma oma ärist ja lahkuma Balti kubermangust. Balti-sakslased, kes teenisid Vene armees, ohvitserid keeldusid
kuidas mõlemalt poolelt vaadatuna oleks mõistlik suur vastasseis lõpetada. Kohalik kaader pidi ka etteotsa saama, Leedu puhul 1953 siseminister, kelle Beria oli välja valinud, kutsuti Beria juurde järelekatsumisele ja ei pääsenud ebameeldivast ametist isegi tänu sellele, et vend oli Ameerikas. Kuna vene keele oskus oli kehv, oli Beria soovitanud, et tuleb saata leedu keeles Moskvasse. Olulised olid vastupanusse suhtumine, kohalik kaader ja kohaliku keele juurutamine asjaajamiskeelena. 50Ndate alguseks partei KK tasandil oli asjaajamine sisuliselt venekeelne. Kui olid liiduvabariigi pleenumid, oli enamik sõnavõtte juba venekeelsed. Sageli kõne venekeelne stenogrammis, aga all märge, et esineti eesti keeles. Uue kursi järgi tuli alates kõige madalamast võimutasandist kuni tipuni muuta põhiliseks asjaajamiskeeleks kohalik keel. Ei jäänud mingiks sõnakõlksuks, liiduvabariikide osas alates mai II poolest võeti vastu eraldi
annaabi.ee 
