Vesinikuaatomeid ei märgita. 4) Summaarne valem Näitab milliseid aatomeid ja kui palju on aines. Süsinikuahela kuju Süsinikuahel võib olla – hargnemata – hargnenud – tsükliline 2. Alkaanid ja nende nomenklatuur Alkaanid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest ning kus süsinikuaatomite vahel esinevad ainult üksiksidemed. Asendusrühm Asendusrühm on orgaanilistes ainetes molekulide struktuuriga seotud mõiste – aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Nt – alküülrühmad –CH3 , –CH2CH3 jt – hüdroksüülrühm –OH – aminorühm –NH2 – karboksüülrühm –COOH Alkaanide nimetamine: 1) leia pikim süsinikahel; 2) nummerda ahel, et sendusrühame nr oleks võimalikult väike; 3) asendusrühmade kohanr; kohanumber-(arvsõna)-asendusrühma nimi-tüviühend 3
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...
sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur- aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid- ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega.
seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.
või desaktiveerisid) a) +R rühmad ja R rühmad on resonantsiga seotud mõisted b) On olemas aktiveerivad ja desaktiveerivad ning missuguses asendis (suunas) toimub see reaktsioon. Elektrofiil selle saamine. Kuna on vaja tugevat elektrofiili, siis tuleb ära näidata selle elektrofiili saamine. Reaktsioonid mis tulevad on (4): Halogeenimine Alküülimine Nitreerimine Atsüülimine Resonantspiirstruktuurid Kui meil on asendusrühm sees (benseenituumas), siis on vaja ära näidata ka resonantspiirstruktuuriga, kuidas see asendusrühm mõjutab reaktsiooni suunda. Reaktsioonimehhanism REATSIOONE EI TEHTA PIIRSTRUKTUURIDEGA, VAID REAKTSIOON TOIMUB LÄHTEÜHENDIGA. 2. Karbonüülühendile liitumisrektsioonid Tähtsamad mis töösse tuleva on: Liitumine võiks olla niisuguste nukleofiilidega nagu metallorgaanilised ühendid e kriniaarireaktsioon, kriniaarireaktiivi liitumine karbonüülühendile ja
Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 3) Butaan C4H10 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 4) Parafiin n-alkaanide (C16-C40) segu. Kasutatakse küünalde valmistamisel maskide tegemisel (avab naha poorid, mis võimaldab aktiivainete paremat imendumist alkaanide nimetamine Järelliide: *leia asendusrühmad *asendusrühmad reasta tähestikulises järjekorras *nummerda süsinikuahel alustades sealt otsast, millele asendusrühm on kõige lähemal *asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust. Sideme tüübid: Kovalentne kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks ühine orbitaal: Ideaalselt kovalentne side moodustub
(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...
ALKAANID JA NENDE NOMENKLATUUR Süsini- Arv- ALKAAN ALKÜÜLRÜHM ehk TSÜKLOALKAAN ke C sõna Üldvalem CnH2n+2 ASENDUSRÜHM Üldvalem CnH2n arv n Üldvalem CnH2n+1 Valem Nimetus Valem Nimetus Valem Nimetus 1 Mono CH4 metaan CH3- metüül- - - 2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- ...
Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. 5. Kaksikside üks side+ üks side. 6. Kolmikside üks side+ kaks sidet. 7. Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. 8. Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). 9. Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. 10. Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 11. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. 12. Polümeer ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise
Alkaan ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üritab endaga liita teisi elektrone. Oksüdeerumine Oga reageerimine.
Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6). · Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes, eetris jt mittepolaarsetes lahustites, suur energeetiline püsivus. Benseen lahustab hästi vaikusid, rasvu · Narkootiline toime. · Benseeniring esineb bensoehappes (E210), aminohapetes, aspiriin, sahhariin, vanilliin · Aromaatne tuum on nukleofiilne reaktsioonitsenter, tema reageerimine algab elektrofiili
Tsüklobutaan : Põhiahel: CH2 H H H H / | | | | CH2 CH2 H-C C C C H hargnenud ahel / | | | | CH2 H H-C-H H H | H asendusrühm ehk alküülrühm Tsükliline ahel: CH2 / H2C H2C | | H2C H2C / CH2
KEEMIA 1. Mõisted 1) süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt.
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Molekuli graafiline kujutis molekuli projektsioon tasandil. Vesinikku ja süsinikku ei märgita. Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomite rühmadon omavahel seotud.
Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine Alkaanist pärit asendusrühm - alküülrühm Isomeer(id) - Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained. IUPAC - International Union of Pure and Applied Chemistry, Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, tähtsaim keemikute rahvusvaheline organisatsioon Kohanumber - Arv, mis näitab asendusrühma või sideme paiknemist tüviühendi ahelas. Kuhu paigutatakse asendusrühmade nimetused? – Tüviühendi nimetuse ette.
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiini...
Orgaaniline keemia Areenid ja fenoolid Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Benseenituumas moodustavad 6 süsiniku aatomit rõnga ja neid ühendavad omavahel vaheldumisi üksik ja kaksiksidemeid. Aromaatsed süsivesinikud võivad olla nii monotsüklilised (ehk sisaldavad üht benseenituuma) kui polütsüklilised (ehk sisaldavad mitut benseenituuma). Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse ka mõningaid benseenil mittepõhinevaid aineid, kui nad järgivad Hückeli reeglit. Monotsükliliste ainete korral peab nende elektronide arv olema 4+2, kus on naturaalarv. Niisugusi aineid nimetatakse heteroareenideks. Nendes on vähemalt üks süsiniku aatom asendunud võõraatomi, näiteks hapniku, lämmastiku või väävli aatomiga. Kõige lihtsam aromaatne süsivesinik on benseen ja see ka avastati neist esimesena. Selle eraldas ja tuvastas eraldi ainena 1825 Michael ...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem
· Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen hüdroksübenseen ehk fenool difenüületaan Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria · asendust 1,2 tähistab eesliide orto- · asendust 1,3 tähistab eesliide meta- · asendust 1,4 tähistab para- 1,2-dihüdroksübenseen ehk o-dihüdroksübenseen
ja asendamata tsüklite nimetusel. · Nukleofiil- vaba elektronpaariga osake, kannab neg laengut (anioonid) · Tüviühend: hargne-nud/-mata või tsükliline struktuur, millega on elektrofiil- tühja orbitaali ja pos laenguga osake (prootonid, seotud H-aatomid metallikatiooniid) Asendusrühm: aatom või rühm, mis asendab tüvistruktuuris H- nukleofiil ühineb elektrofiiliga!! aatomit · Elektrofiilsustsentner- elektrofiili koostisesse kuuluv (osaliselt) · Keemistemperatuur sõltub: H- sideme arvust ja tugevusest tühja orbitaaliga aatom Markovnikovireegel: ühinemisreaktsioonil liitub elektrofiilne · Aine lahustuvus vees sõltub: hüdrofoobse C-ahela pikkusest osake kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem H-si
· Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen hüdroksübenseen ehk fenool difenüületaan Areenide puhul esineb isomeeria eriliik asendiisomeeria · asendust 1,2 tähistab eesliide orto- · asendust 1,3 tähistab eesliide meta- · asendust 1,4 tähistab para- 1,2-dihüdroksübenseen ehk o-dihüdroksübenseen
aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk oma omadused kõrvaldamisel taastab, on see renaturatsioon. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Peptiidid Bioloogiliselt olulisi amiide või polüamiide, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, nim peptiidiideks.
2) C2H6 etaan CH3-CH3 3) C3H8 propaan CH3-CH2-CH3 4) C4H10 butaan CH3-CH2-CH2-CH3 5) C5H12 pentaan 6) C6H14 heksaan 7) C7H14 heptaan 8) C8H18 oktaan 9) C9H20 nonaan 10) C10H22 dekaan 2. Tsükloalkaanide valemid ja nimetused (C nH2n) tsüklopropaan tsüklobutaan tsüklopentaan tsükloheksaan ∆ □ ⌂ (graafilised kujutised) 3. Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine valemi järgi 1) asendusrühm ehk alküülrühm, tähis -R, üldvalem Cn H2n+1 CH4 metaan → -CH3 metüül C2H6 etaan → -C2H5 etüül JNE. 2) tüviühend ehk peaahel on süsivesinik, mis vastab kõige pikemale süsinikuahelale (aga ei pruugi olla sirge) 3) tüviühend annab nimetusse viimase sõna vastavalt C-aatomite arvule; tüviühend nummerdatakse nii, et kõrvalahelat omav C-aatom saaks võimalikult väikese numbri. Näited:
C13H28 tridekaan tridek- C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid.
Kui kordseid sidemeid on mitu, märgitakse täiendav hulka näitav liide (di-, tri-jne). CH2=CH-CH3 propeen; CH2=CH-CH=CH2 buta-1,3-dieen; CH2=CH-C=-CH but-1-een--3-üün 2) Areen lugema hakatakse asendusrühmast. benseen. Asendajate asukoha märkimine: asendus 1,2 orto-; 1,3- meta-; 1,4- para-. 3) Fenool ''- 4) Aldehüüd järelliide aal lisandub süsinike arvu näitavale osale. Eesliide okso-. Numereeritakse alati aldehüüdrühma süsinikust. Kui mängus on asendusrühm, kirj see ennem CH3-CH2-CH2-CHO butanaal; OHC-CH2-CH2-CH2-CHO pentaandiaal 5)Ketoon lisandub lõpp oon, millele eelneb rühma asukohta näitav number. Eesliide okso-. Numereerimist alustatakse sealt, kus ketoonirüm lähemal on. CH3-CO-CH3 propanoon; CH3-CO-CH2-CO-CH3 pentaan-1,3-dioon 6) Karboksüülhapped Nimetamist alustatakse happe rühmast. Nimetamisel lisatakse vastava alkaani nimetusele lõppliide hape
üül (metaan metüül, etaan etüül, propaan propüül jne). Alküülasendajaid: n-butüül CH3-CH2-CH2-CH2, sec-butüül CH3-CH2-CH(CH3), iso-butüül (CH3)2CH-CH2, tert-butüül (CH3)3C , iso-propüül (CH3)2CH2 - , fenüül C6H5 Nime andmine: · Hargnenud ahelaga ühendi korral määratakse tüviühend (kõige pikem C-ahel). Tüviühendi ahela süsinikud nummerdatakse (araabia numbritega). (Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega). · Korduvad asendajad näidatakse ära eesliidetega (di-, tri-, tetra-, penta- jne) (eesliidet aga ei arvestata tähestikulise järjekorra määramisel).
Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv, mis ühendab endas kuut - elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tsandilist tsüklit. Benseeni molekuli struktuuri nimetatakse aromaatseks struktuuriks. Asendatud benseeni molekulides sisaldub benseeni tsükkel ja seda nimetatakse aromaatseks ringiks (ka aromaatseks tuumaks). Aromaatsetes ringides on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed ringid on tsapinnalise ehitusega. Areenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust arüülrühm ja teda võib tähistada sümboliga Ar. Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül. Esineb asendiisomeeria (võimalik 3 isomeeri). 1. orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2 isomeerid) 2. para isomeeris paiknevad asendajad benseeni tuuma suhtes diametraalselt (1,4 isomeerid) 3. meta isomeeris on asendajaga süsiniku vahel veel üks süsiniku aatom (1,3 isomeerid)
Süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv, mis ühendab endas kuut - elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tsandilist tsüklit. Benseeni molekuli struktuuri nimetatakse aromaatseks struktuuriks. Asendatud benseeni molekulides sisaldub benseeni tsükkel ja seda nimetatakse aromaatseks ringiks (ka aromaatseks tuumaks). Aromaatsetes ringides on tervet tsüklit hõlmav -elektronide pilv. Aromaatsed ringid on tsapinnalise ehitusega. Areenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust arüülrühm ja teda võib tähistada sümboliga Ar. Created by Riho Rosin 19 13666324649407.doc.doc Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül. Esineb asendiisomeeria (võimalik 3 isomeeri). 1. orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2 isomeerid) 2. para isomeeris paiknevad asendajad benseeni tuuma suhtes diametraalselt (1,4 isomeerid) 3
kaltsiumivarusid ning soodustab neerukivide tekkimist (sest kaltsiumetaandiaat ehk kaltsiumoksalaat on vees lahustumatu). Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (anioon: bensoaat) on lihtsaim aromaatne hape. Molekulis sisaldub aromaatne benseenitsükkel. Valge kristalne aine, mida kasutatakse keemiatööstuses, toiduainetööstuses säilitusainena. o Asendatud KHd Vesiniku asendamisel halogeeniga viiakse happe molekulisse tugevalt elektronegatiivne rühm (aatom). Kui asendusrühm on karboksüülrühma lähedal, suurendab see märgatavalt happe happelisust. Kõik halogenohapped on mürgised. Piimhapet ehk 2-hüdroksüpropaanhapet tekib lihastes suure koormusega töötamisel (lihaste valulikkus), piimhappelisel käärimisel (kapsaste hapendamine, piima hapnemine). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Õunhapet esineb puuviljades ja marjades. Viinhape settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel, kannab siis viinakivi nime.
80) Kaksikside kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 81) Kolmikside kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest. 83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga.
C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. 8
C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. 8
C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. 8
130)Triviaalnimetus- Aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri nimetusele . Peamiselt ajalooline nimetus, nt puupiiritus 131) Tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. 132) Reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus. 133) Sigma side- ühekordne kovalente side. 134) Fenüülrühm- benseenimolekulist tulenev asendusrühm 134) Leelismetall- I A rühma metallid 135) Leelismuldmetallid- II A rühma metallid (va. Mg, Be) 136) Halogeenid- VII A rühma elemendid 137)Poolmetallid- lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi 138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused 139) Metallide pingerida- metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides
biomembraanides (nt glütserofosfolipiidid) koostises koostises nagu küllastunud . tagab . erineb rasvhapped (südame- membraanide kolesteroolist ja veresoonkonna läbitavuse ja C-17 haiguste riskifaktor, liikuvuse/vool asendusrühm sest raskesti -vuse a ehituse metaboliseeritavad) . sellest poolest (nt linool- ja -linoleenhape e toodetakse nn asendamatud rasvhapped) sapphappeid, steroidhor- moone ja D-
Ksüleen Ksüleen Ksüleen 1,2-dihüdroksübenseen ehk 1,3-dihüdroksübenseen ehk 1,4-dihüdroksübenseen ehk orto-dihüdroksübenseen ehk meta-dihüdroksübenseen ehk para-dihüdroksübenseen ehk o-dihüdroksübenseen m-dihüdroksübenseen p-dihüdroksübenseen Dimetüülbenseen ehk ksüleen (3 isomeeri). __________________________________________________________________ Benseenist moodustunud asendusrühm kannab nimetust fenüül._______________ Benseenituum: tsükkel kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust __________________________________________________________________ Hüdroksübenseen ehk fenool. Hüdroksüareenide üldnimetus. Nõrk hape hape, kuid miljon korda tugevam kui etanool (ja alkoholid) Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
