1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest Parvutuslik = k1 Pü kus k1<1. 2) võimsus leitakse lähtudes keskmisest tarbitavast võimsusest Parvutuslik = k 2 Pkeskmine kus k2>1 või Parvutuslik = Pkeskmine + - statistiline meetod, kus arvestab koormuse maksimaalhälvet. Põhiliseks meetodiks, mille abil leitakse maksimaalne arvutuslik võimsus on nõudeteguri meetod. Ühtse tööreziimiga tarbijate grupi võimsused leitakse valemitega: 1. Aktiivvõimsus m Parv. = k n Püi . i =1 Siin kn on tarbijate grupi nõudetegur ja m Pnimii Pü = , i =1 kus on kasutegur. 2
ALALINE KOORMUS KOKKU gk=38,3+15,8+24,3+157,6=236,0 kN/m - Kasuskoormus q7k=4∙1,6∙(12,61/2)+5,0 (12,61/2)=71,9 kN/m - Lumekoormus q8k=0,6∙12,8/2=3,8 kN/m MUUTUV KOORMUS KOKKU qk=71,9+3,8=75,7 kN/m KOKKU pk=236,0+75,7=311,7 kN/m ARVUTUSLIK KOORMUS: - Alaline koormus kokku gd=1,2∙236,0=283,2 kN/m - Muutuv koormus kokku qd=1,5∙75,7=113,6 kN/m KOKKU pd=283,2+113,6=396,8 kN/m 1.3.2 Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2) NORMATIIVNE KOORMUS: - Kandev välissein g1k=2,4∙(2,65+2,8∙5)=40,0 kN/m
Sisukord Lähteülesanne................................................................................................................ 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65..
All Constraints and optimality conditions are satisfied. Solver Engine Engine: Simplex LP Solution Time: 0,078 Seconds. Iterations: 8 Subproblems: 0 Solver Options Max Time Unlimited, Iterations Unlimited, Precision 0,000001, Use Automatic Scaling Max Subproblems Unlimited, Max Integer Sols Unlimited, Integer Tolerance 1%, Assume NonNegative Objective Cell (Max) Cell Name Original Value Final Value $J$28 Kasum arvutuslik 0 30050 Variable Cells Cell Name Original Value Final Value Integer $C$29 X väärtused A 0 200 Contin $D$29 X väärtused B 0 0 Contin $E$29 X väärtused C 0 1200 Contin
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel
W = y x ( 3 x l2 -4 x a2 ) Valem 3: k 48 x E x I y Q F xa Valem 4: W k = 2 x G x A¿ z Tabel 1 Kesklõike siide arvutus Jrk Algkoormus Jõud F Mõõtein- Kesklõike siire nr dikaatori Katseline Arvutuslik lugem s W(M) W(Q) w kgf kN mm 1 1000 9.81 0 4.43 0 0 0 0 2 1400 13.73 3.92 4.57 0.14 0.1 0.015 0.12 3 1820 17.85 8.04 4
Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus Leides roovtala paindekandevõime, põikjõukandevõime ja läbipaine osutub sobivaks ristlõikeks näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ristlõike nn lõikepindala 3.4 Roovtala kasutuspiirseisundi kontroll IPE 240, 3.5 Roovtala lõplik valik Roovtalaks valin profiili IPE 240 (S235). Kaal 30,7 , ehk 3.6 Katusekonstruktsiooni ligikaudne omakaal
Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. Eluaadi kohumaht kuni dekstransinnise kõrgema konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin = Vv = 20,05 ml. Eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 32,5 ml. Eluaadi kogumaht DNP- aspartaat kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax = 68,5 ml. Arvutuslik eluaadi maht on Vxmax=68,84 ja mõõdetud on Vxmax = 68,5, erinevus ei ole liiga suur, see tähendab et töökaitse õnnetus hästi. Liikuvustegur Rf väärtus segus sisaldanud valgu (müoglobiin) jaoks: Rf = = Järeldus Antud töös mina tutvusin geelkromotograafia meetodiga. Töö õnnestus hästi, sest arvutuslik ja mõõdetud eluaadi mahud erinesid väga vähe. Mina kasutasin kolonni nr.1 mis lahutas segusid väga kiiresti
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: σ l =460 Lõõmutatud materjal : σ l =460∗0,86=395,6 2
Võlli materjal on teras C45 = ReH = 370 MPa Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95 Pressliite kontakti survepinge k kus p on pressliite kontakti survepinge; K 1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Võtame, et f = 0,1 ja K =2. Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: 30 kN p Liite arvutuslik survepinge Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: p= E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa; 0,3 Seega Narv Nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest u= see parand võtab arvesse temperatuuri muutmisega seotud deformatsiooni (meil võrdub see 0) - s.o parand, mis võtab arvesse, et liite pressimisel pinnakonarused osaliselt tasanduvad
koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins.
Result: Solver found a solution. All Constraints and optimality conditions are satisfied. Solver Engine Engine: Simplex LP Solution Time: 0,015 Seconds. Iterations: 2 Subproblems: 0 Solver Options Max Time Unlimited, Iterations Unlimited, Precision 0,000001, Use Automatic Scaling Max Subproblems Unlimited, Max Integer Sols Unlimited, Integer Tolerance 1%, Assume NonNegative Objective Cell (Max) Cell Name Original Value Final Value $F$35 Hind (€) Arvutuslik 0 1035 Variable Cells Cell Name Original Value Final Value Integer $C$36 x1 0 12 Contin $D$36 x2 0 0 Contin $E$36 x3 0 21 Contin Constraints Cell Name Cell Value Formula Status Slack
4.2) Varraste vahekaugus peab võimaldama rahuldavat betooni paigaldamist ning tihendamist ja kindlustama küllaldase nakke betooni ja terase vahel. Varraste puhasvahe ei tohiks olla väiksem kui suurim varda läbimõõt või 20 mm. Mitmes horisontaalses kihis paiknevad vardad tuleks asetada üksteise kohale võimaldamaks sisevibraatori kasutamist. Ülekattejätku kohal võivad vardad jätku ulatuses kokku puutuda. 15. Armatuuri funktsionaalne liigitus 1. Otstarbe järgi: a) töötav e arvutuslik armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega: b) mittetöötav e konstruktiivne armatuur, vajalik töötava armatuuri fikseerimiseks (karkassi moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või vältimiseks jne. 2.Suuna järgi: a) pikiarmatuur b) põikiarmatuur c) kaldarmatuur 3. Armatuuri töötamise järgi: a) tõmbearmatuur, b) survearmatuur, c) põikarmatuur, 16. Armatuuri nake ja ankurdus
ehitiste projekteerimise instituut 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID Okaspuu siseehitus (kuusk) Lehtpuu siseehitus (tamm) PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 4/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puitelementide telgede tähistus: Materjalitugevuse (f) tähistus: fc,0,k c – surve 0 – kiudude suunas k – normatiivne t – tõmme 90-kiudude suunaga risti d – arvutuslik m – paine v – lõige (nihe) Gaussi kõver: Puidu tõmbe-survepinge ja deformatsiooni diagramm: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 5/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puidu tugevusklassid on määratud vastavalt EVS-EN 338:2005 ja liimpuidu tugevusklassid vastavalt EVS-EN 1194:2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga. - Täht tähistab puidu liiki:
L = 17,6 cm d = 3 cm mõõtmisviga d = 2,5 cm Arvutatud täidise kogumaht Vt. Vt = L * r2 * = 17,6 * 1,52 * = 124,4 cm3 Vt = L * r2 * = 17,6 * 1,252 * = 86,4 cm3 Arvutasin geelimaatriksi mahu Vg = k · Vt ja sellest lähtuvalt kolonni iseloomustava maksimaalse elueelirimismahu Vxmax = Vt - Vg Vg = 0,1 · 124,4 cm3 = 12,44 cm3 Vg = 0,1 · 86,4 cm3 = 8,64 cm3 Vxmax = 124,4 cm3 12,44 cm3 = 111, 96 cm3 Vxmax = 86,4 cm3 8,64 cm3 = 77,76 Arvutuslik fraktsioonide üldarv n: n = Vxmax / 2 = 111,96 cm3 / 2 = 55, 98 56 n = Vxmax / 2 = 77,76 cm3 / 2 = 38,88 39 Voolutuslahuse koostis: 50 mM Tris HCl 150mM NaCl pH = 7,5 B.Katseandmete tabel ja kromatogramm Fraktsiooni nr Elueerimismaht Optiline tihedus, V, ml A Ühendatud 22 0 fraktsioon 1 24 0,044 2 26 0,052 3 28 0,454 4 30 0,509
Ft = = = 28571,42... 29kN d 0.035 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL Võtan f = 0,1 ning K on 1,5 Seega avaldub nende kahe tugevustingimuse abil: 2 2 K * Ft + Fa 1,5 * 29000 2 + 900 2 p = = 39580418MPa 40 MPa f * * d * l 0,1 * * 0.035 * 0,1 3. Arvutuslik pingu Narv See arvutuslik suurus tuleb määrata seosest: C C P = N arv * d * 1 + 2 E1 E 2 kus... d2 + d2 d2 + d2 C1 = 2 1 - µ 1 = 0,7 C 2 = 22 + µ2 = 2 d - d1 d2 - d 2 µ - Poissoni tegur, mis terase puhul on u 0.3, seega µ 0.3 E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid, mis meil terase puhul on (21...22) * 104 MPa ehk E1 = E2 210000 MPa C C 0.7 + 2
Paigaldamisala linnaväline maastik 1. Tuulejõu määramine Tuulejõud määratakse avaldisest [1] Fw = q ref ce ( z )c f Aref c d (1) 2 kus qref keskmise tuulerõhu baasväärtus, N/m ; ce(z) asukohategur, ce(z) 2,3 (joon. 8.1, [1]); cf tuulejõutegur; Aref arvutuslik pindala teguri cf määramisel, m2; cd dünaamikategur. Keskmise tuulerõhu baasväärtust leitakse võrrandiga q ref = v ref 2 /2 (2) kus õhu tihedus, 1,25 kg/m3 [1]; vref tuulekiiruse baasväärtus, m/s. 2 q ref = v ref / 2 = 1,25 27 2 / 2 456
kus p on pressliite kontakti survepinge; K1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f =0,1...0,2) Pressliitega ülekantav pöördemoment: Pressliitega ülekantav pöördemomendi ja telgjõu koosmõju: Võtame, et f = 0,1 ja K = 2,5 . Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud: Ft = 2T/d = 2200 * 103 / 90 = 24,4 kN Määratakse liite arvutuslik ping Narv seosest: , kus E1 ja E2 on võlli ja rummu materjali elastsusmoodulid; 1 ja 2 on võlli ja rummu materjali Poissoni tegurid. Teras E (21...22)104 MPa ; 0,3 Seega Narv : 0,041 mm C1 = 0,7 C2 = 3,76 Määratakse nõutud minimaalne arvutuslik parandiga ping seosest: 0,041 + 0,015 = 0,056 mm ISO 286 piirhälvete tabelitest sellise tõenäose pingu võib garanteerida ist Ø90
1) võimsus leitakse ühendusvõimsuse korrutamisel teguriga, mis on väiksem ühest Parvutuslik k1 Pü kus k1<1. 2) võimsus leitakse lähtudes keskmisest tarbitavast võimsusest Parvutuslik k 2 Pkeskmine kus k2>1 või Parvutuslik Pkeskmine - statistiline meetod, kus arvestab koormuse maksimaalhälvet. Põhiliseks meetodiks, mille abil leitakse maksimaalne arvutuslik võimsus on nõudeteguri meetod. Ühtse tööreziimiga tarbijate grupi võimsused leitakse valemitega: 1. Aktiivvõimsus m Parv. k n Püi . i 1 Siin kn on tarbijate grupi nõudetegur ja m Pnimii Pü , i 1
rendust; - tavaline koormuskombinatsioon: kombinatsioon, mida arvestatakse konstruktsiooni arvu- tamisel kasutuspiirseisundis mingi koormustulemi (näiteks läbipainde v.m.s.) leidmisel ja mil- list võidakse vaadeldava perioodi vältel korduvalt ületada, - töökindlus: üldmõiste, mis hõ1mab ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja konstruktsiooni kestvuse mõisted. (5) Materjalide omadustele viitavad terminid: - materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse norma- tiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga M, - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: materjali omaduse väärtuse alumine (ülemine) piir, mida teatud tõenäosusega ei saavutata oletatavas lõpmatus katsete see- rias See vastab tavaliselt konstruktsioon materjali teatud omaduste statistilise jaotusega mää- ratud väärtusele. Teatud tingimustes kasutatakse normväärtusena nimiväärtust.
M/S Baltic Princess Roolimasin Aktuaator Tüüp: RV 10503 Mark: FRYDENBÖ steering gear Rooliballeri diameeter: 455 mm ° Maksimaalne roolinurk: 2 x 46, 5 Arvutuslik rõhk: 100 bar Kaitseklapi avanemise rõhk: 100 bar Töörõhk: 80 bar Arvutuslik moment: 1269 kNm ° Pööramise aeg 1 pumbaga (35030) : max. 28 sek. ° Pööramise aeg 2 pumbaga (35030) : max. 14 sek. Pumbajaam
-E - koormustulem (ka elastsusmoodul); -R - kandevõime (vastupanu = resistance); - G, Q, M - osavarutegurid jne. Indeks E viitab koormustest tingitud suurusele (sisejõud jms) Indeks d (design) viitab arvutussuurusele mis saadakse tavaliselt normatiivväärtuse jagamisel (teatud juhtudel ka korrutamisel) vastava osavaruteguriga. Indeks R (resistance) viitab kandevõimele, näiteks MRd on arvutuslik paindekandevõime. Indeks b (buckling) viitab stabiilsusele, näiteks Nb,Rd on varda arvutuslik nõtkekandevõime. Indeks G viitab alaliskoormusele, näiteks G on alaliskoormuse osavarutegur. Indeks Q viitab muutuvkoormusele, jne. Teras 1 12 Joon. 1.3: Telgede ja mõõtmete tähised Teras 1 13 2
27,42 3,21 1,3 117 213 213 34,3 33,0 206 54,1 III 26 54,1 - 24,46 118 358,1 -26,73 -162,14 arvutuslik 844 17,1 arvutuslik -26,62 -162,29 teoreetiline 844 24,7 teoreetiline -0,11 0,15 -0 -7,6 arv-teor 0,19 svud Punktide nr Koordinaadid sandatud
02 2 0.02 3 0.02 4 0.02 Arvutused Molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikih 𝛤_𝑚𝑎𝑥=1/█(122475@) 𝑚𝑜𝑙/𝑚^2 𝑆_0=1/(𝛤_𝑚𝑎𝑥 𝑁_𝐴 )=122475/6,02𝐸23= 𝑙_0=(𝛤_𝑚𝑎𝑥 𝑀)/𝜌=74/(5𝐸6∙810000)= Molekuli arvutuslik pikkus L0 L0 = [ L(O-H) + L(C-O) + 3L(C-C) + L(C-H)] sin(109°/2) = = (0,10 + 0,14 + 3 · 0,15 + 0,10) sin(109°/2) = 0,64 nm = 6,4· CM 0.5 steguri valem: V 0.05 n 0.025
Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. 5. Mõõtmisandmed 6. Antud ja arvutatud suurused Soojusjuhtivustegur Ʌ0 on võetud soojustehnika käsiraamatust. 7. Järeldus 2 Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine. Diatomiidi ja asbesti segu arvutuslik soojusjuhtivustegur on 0,16 W/(m*K). Käsiraamatu järgi on asbesti soojusjuhtivustegur ligikaudu 0,12 W/(m*K). Järeldan, et arvutuslik suurus on suurem kui tegelik või ligikaudu õige. Erinevus käsiraamatus antud asbesti soojusjuhtivustegurist võib olla tingitud sellest, et aurutoru isoleerimiseks on kasutatud asbesti ja diatomiidi segu. 8. Kontrollküsimused 1. Materjalidel, milledel on väga suur soojusjuhtivustegur, sest nende termiline takistus on väike. 2
ruumis mitmesuguste väliskoormuste mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat: 1) pikipüsivus 2) põikipüsivus 3) omapüsivus 4) tööpüsivus. 12. Masina tootlikkus. Tootlikkus – masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkust kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta. 13. Masina teoreetiline tootlikkus. Ehk arvutuslik ehk konstruktiivne tootlikkus – määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika max koormamisel arvutuslikes töötingimustes tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ja kiirustega. Arvutatakse 1) tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv minutis) 2) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v
d. rääbupüüdeli kujust Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist funktsiooni täidab valudrossel? Vali üks: a. sulametalli voolukiiruse suurendamine b. sulametalli vastuvõtt ja valuvormi suunamine c. kaitseb valukanalitesüsteemi dünaamilise löögi eest d. räbu ja mittemetalsete osakeste kinnipüüdmine Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leida arvutuslik hüdrostaatiline rõhk Hk joonisel näidatud valuvormi korral. Valandi kogukõrgus h0=149,3 mm ja kõrgus toitekanalist valandi kõrgeima punktini h1=12,5 mm. Vastus andke meetrites täpsusega neli kohta peale koma. Vastus: 0,1395 Küsimus 4 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline valandi osas 3 kahanemistühiku vältimise skeem on õige? Vali üks: a. b b. a c
PEENLIIV 700 150 MÖLL 500 PINNASEVESI V R, kus V - kandepiirseisundis vundamendi tallale mõjuv arvutuslik normaaljõud R - pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaaali suhtes Arvutuslik kandevõime dreenitud tingimustes: R/A = c'Ncscic + q'Nqsqiq + 0,5BNsi, kus Nc, Nq ja N - kandevõimetegurid sc, sq ja s - talla kuju arvestavad tegurid ic, iq ja i - horisontaaljõust tingitud resultantjõu kallet arvestavad tegurid c' - efektiivnidusus
Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et olekd rahuldatud tingimus Sd < Rd kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja Rd on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et
[1:21] : R1 = = 1.25 m2K/W R2Puitroovits = = 2,5 m2K/W R2Puistevill = = 7,5 m2K/W R3 = = 0,125 m2K/W R4 = = 0,08 m2K/W R5 = = = 0,017 m2K/W R6 = = = 0,05 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,02 m2K/W RTPuitroovits =0,13+1,25+2,5+0,125+0,08+0,017+0,05+0,02=4,172 m2K/W RTPuistevill =0,13+1,25+7,5+0,125+0,08+0,017+0,05+0,02=9,172 m2K/W Arvutan kogu soojustakistuse R'T , kasutan valemit: R'T = (3) R'T = = 8,34 m2K/W Et arvutada R''T väärtust tuleb arvutada sõrestiku osa valemi abiga R ..
2. Müüritise pikiarmeerimine 12 6. Müüritise tugevusarvutused 6.1. Arvutuse alused 12 6.2. Vertikaalselt koormatud armeerimata müür 13 6.2.1. Avadeta seina ja postide tugevusarvutused 13 6.2.2. Nõtke ja ekstsentrilisustegur, survetsooni pindala 14 6.2.3. Seina arvutuslik kõrgus 15 6.2.4. Seina arvutuspaksus 16 6.2.5. Koormused toesõlmedes 6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis 6.3.1. Üldist 17 6.3.2. Momendi ja/või pikijõuga koormatud armeeritud müüritise
4). Kõrgnakkega keevisvõrgud jätkatakse samuti ülekattega (Eurokoodeks 2 jaotis 8.7.5). Joonis 2.7 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 18 3. Raudbetoon 3.1. Armatuuri funktsionaalne liigitus Vaatleme kahte raudbetoontala (joonis 3.1), neist üks on armeeritud seotud (a), teine keevita- tud armatuurkarkassiga (b). - Joonis 3.1 Joonisel toodud armatuuri võiks liigitada järgnevalt. 1. Otstarbe järgi: töötav (arvutuslik) armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega; mittetöötav (konstruktiivne) armatuur, vajalik töötava armatuuri fikseerimiseks (karkassi moodustamiseks), kohalikuks tugevdamiseks, pragude arenemise piiramiseks või välti- miseks jne. 2.Suuna järgi: pikiarmatuur, pos. 1, 2 (horisontaalne osa), 3, 5, 6, 7; põikiarmatuur, pos. 4 (rangid), 8 ja 9 (põikivardad, laiemas tähenduses samuti rangid);
q A = ( 29,0 - 24,4 ) + 0,009 = 0,38% 20,9 -12,0 F1 qA = 0,38% F2 qA = 0,31% F3 qA = 0,15% F4 qA = 0,29% Põlemisprotsessi liigõhutegur 21 = (3.3) 21 - O2 21 = 21 -12,0 F1 = 2,33 F2 = 1,98 F3 = 2,06 F4 = 2,12 Arvutuslik kasutegur, arvutatuna ülemise kütteväärtuse järgi = 100% - q A (+ K f , kuiT A T0 ) % (3.4) = 100% - 0,38 + 9,6 = 109,22% F1 = 109,22% F2 = 107,29% F3 = 105,15% F4 = 99,71% CO sisaldus põlemisgaasis, taandatuna hapnikusisaldusele 0% COõhuvaba = CO (3.5) COõhuvaba = 131 2,33 = 305,23 ppm F1 COõv = 305,23ppm F2 COõv = 140,58ppm F3 COõv = 78,28ppm
d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,04 m2K/W RT = 0,13+0,006+0,1+3,75+0,018+0,04 =4,04 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W 3. Arvutan välja U-väärtuse W/ (m2K), tarindi soojusjuhtivuse leidmiseks kasutame valemit [1:20] :
d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,0625 m2K/W R2 = = 1 m2K/W R3 = = 5 m2K/W R4 = = 0,125 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,0625 m2K/W RT = 0,13+0,0625+1+5+0,125+0,04 =6,71 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W 3. Arvutan välja U-väärtuse W/ (m2K), tarindi soojusjuhtivuse leidmiseks kasutame valemit [1:20] :
Tala omakaal Gk = 0,5 kN/m Terase normvooupiir fyk = 235 MPa Terase vooupiiri osavarutegurϒM = 1.1 - Terase elastsusmoodul E = 210 GPa Normkoormus pk = 2,82 kN/m Arvutuskoormus pd = 4,23 kN/m Lubatud läbipaide suhe α=L/[f]α=L/[f] = 250 Lahendus 1) Tugevuse kontroll Arvutuslik paindemoment MEd=(pd+1,2*Gk)*L^2/8 = 47,29 kNm Arvutuslik lõikejõud VEd=(pd+1,2*Gk)*L/2 = 21,37 kN Paindekandevõime MRd=W*fyk/ϒM = ### kNm Paindetugevuse kontroll MEd/MRd = 0,43 < 1 - OK. Tugevus on külladane Lõikekandevõime VRd=Av*0.58*fyk/ϒM = 182,1 kN Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 < 1 - OK. Tugevus on külladane 2) Jäikuse (läbipainde) kontroll
väärtustega. 2. Kasutatud tööriistad: · Tensoandurid 4tk · Mõõtekell · Paindekatse masin (universaalkatsemasin) 3. Katseskeem Joonis 1. Katseskeem 4. Saadud andmed 4.1. Kesklõike siire Tabel 1. Kesklõike siire Kesklõike siire Jrk. Algkoormus Jõud F Mõõteindikaato katseline arvutuslik nr. ri lugem w(M) w(Q) w kgf kN mm 1 500 4,90 0 4,55 0 0 0 0 2 990 9,71 4,81 4,69 0,14 0,11 0,02 0,13 3 1500 14,71 9,81 4,84 0,29 0,23 0,04 0,27
Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus? Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Survetugevus sõltub kivimaterjali survetugevusest, mördi tugevusest ja armeeringust. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus. Materjali osavarutegur. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. (M on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist) Müüritise normatiivne survetugevus : Põhimördi kasutamisel fk = Kfb0,65fm0,25 (k väärtus sõltub kivi tugevusgrupist) Kergmördi kasutamisel fk = Kfb0,65 , eeldusel, et fb ei ole suurem kui 15 N/mm2 ja
Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine Koormused: normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m² kasuskoormus qk = 10 kN/m² arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m² arvutuslik paindemoment (meetrise riba kohta) 2 p × l eff 1 18x1,812 kN × m m a -a = = = 5,36 11 11 m 2 p × l eff 1 18x1,812 kN × m m b-b = = = 4,21 14 14 m 2
2 0.09375 3 0.1875 4 0.375 5 0.75 Arvutused Γmax (mol/m2) 0.0000066 S0 (m2) 2.51686047E-019 l0 (m) 4.93358702E-010 Arvutuslik L0 (nm) 0.52096 L0 (m) 5.2096E-010 Molekuli pindala S0 adsorptsioonikihis: �_0=1/(�_���∗�_� ) Adsoptsioonikihi paksus, mis vastab molekuli pikkusele: �_0=(�_���∗�)/� Molekuli arvutuslik pikkus: L0= [L(O-H) + L(O-C) +2 L(C-C) + L(C-H)]* sin(109°)/2 Molekuli pindala S0 adsorptsioonikihis: �_0=1/(�_���∗�_� )
( ) Ag/AgCl/KCl standardpotentsiaal on 0,241 V. Aktiivsustegurid ja normaalpotentsiaalid käsiraamatust. . Ülejäänud arvutused on näha tabelist või on üleskirjutamiseks liiga elementaarsed. JÄRELDUSED Katsest sain 3 elektromotoorjõu väärtust: mõõdetud, mõõdetud/arvutuslik ja arvutuslik. Üldiselt peaksid kõik kolm kokku langema. Minul satuvad nad tõesti üksteisele üsna lähedale: E(mõõdetud) erineb E'(arvutuslikust) kõigest 0,7% ning E(mõõdetud) E''(arvutuslikust) 9,2%. Leian selle olevat üsna heaks tulemuseks.
Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =φ(+)mõõdet – φ(-)mõõdet E´´arv = φ(+)teor – φ(-)teor Näiteks 0,737 0,724 V 0,7663V Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag V 0,1m 0,05m φ(+)mõõdet ja φ(-)mõõdet võetakse tabelist B φ(+)teor ja φ(-)teor võetakse tabelist C E ' arvutuslik =0,284−(−0,440 )=0 , 724 V E ' 'arvutuslik =0,3047− (−0,4616 )=0 , 7663V B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Jrk. Element E´mõõdet φmõõdet=φAg/AgCl/KCl±E´mõõdet φmõõdet – φteor nr. 1 Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag 0,653V -0,440 0, 2 Ag/AgCl//KCl/CuCl2/Cu 0,083V 0,284 Ag/AgCl/KCl = 0,199 V
u = 100 = 100 = 3 % u 3,3 Kõrvalekalle jääb lubatud 5 % piiresse. 6. Orienteeruv telgede vahe a, mm. a 0,55(D1 + D2) + h, kus h kiilrihma ristlõike kõrgus. h = 8 mm a = 0,55(100 + 315) + 8 = 236,25 ~ 236 mm 7. Rihma arvutuslik pikkus l, mm. ( D - D1 ) 2 l = 2a + ( D2 + D1 ) + 2 2 2a (315 - 100) 2 l = 2 236,25 + (315 + 100) + = 472,5 + 651,9 + 97,8 = 1222,1 mm 2 2 236, 25 Lähim standardväärtus on 1250 mm. 8
Suurimad toereaktsioonid: Fmax =√ F 2F + F 2M −2 F F F M∗cos α= √ 1,252 +8,722−2∗1,25∗8,72∗cos 2,356=9,64 kN 4. Valida poldi nimiläbimõõt eeldusel, et keermesliite liikumatuse peab tagama hõõrdumine UNP profiili ja teraslehe vahel. Hõõrdeteguriks valin: f =0,15 Ühes poldis tuleb tekitada tõmbejõud 1,2∗F max 1,2∗9,64 [ F ] polt = = =77,12kN f 0,15 Ühe poldi arvutuslik nõutav sisejõud: N A =1,3∗[ F ] polt =1,3∗77,12=100,26 kN Varuteguriks valin: [ s ] =1,5 Nõutav ühe poldi arvutuslik ristlõikepindala: N 100,26∗103 A A ≥ A [ s ]= 6 ∗0,5=2,59∗10−4 m2=259 mm σ Pf 580∗10 Valin Mehaanikuinseneri käsiraamatu ISO-meeterkeermete tabelist lähima ristlõikepindala väärtuse tingimusel A tabel ≥ A A , seega tabliväärtuseks valin
3. Õhurõhk H, baromeetri näit [1 Pa] ja kooli termomeetri näit [1 mbar ] - arvutuste jaoks teisendada mm Hg ühikuteks2, teisendused teostada lisalehel ja kanda protokolli.; 4. Psühromeeriline tegur [1 K-1] - võetakse tabelist 1-5 õhu liikumiskiiruse järgi. Ventilaatoriga mõõtevahendi õhu liikumiskiirus on ..... m/s, ülejäänutel 0,2 m/s; 3 5. Absoluutne niiskus arvutuslik - staatilisele ja aspiratsioonipsühromeetri tulemuste põhjal arvutada valemi (1) järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli. 6. Suhteline niiskus arvutuslik leida valemi (2) abil. Valemis olev Pk tuleb tabelist 1-4 kuiva termomeetri näidu järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli. 7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
pinnakareduse parameetrite määramine teljele Korrigeeritud telje läbimõõdule dRa leian tolerants vastavalt tolerantsijärgule: IT6, IT7 ja IT8. Teljele määran pinnakareduse parameetrid Ra ja Rz järgi. [01.1], [01.4] Tabel 01.1 Koondtabel telje parameetritest. Jrk. nr. Nimetus Tähis Suurus 1 Telje arvutuslik läbimõõt, mm d 34 2 Telje korrigeeritud läbimõõt, mm dRa10 32 3 Telje arvutuslik pikkus, mm I 2029 4 Telje korrigeeritud pikkus, mm IRa160 2030 5 Tolerants võllile, IT6 järgi, µm Ts(IT6) 0,8
- profiili tugevusmoment küljega paralleelse pinnakeset läbiva telje suhtes Wx = 11,0 cm3 Nurkprofiili telje asukoht: 3. Keevisõmbluste sisejõudude analüüs 4. Keevisõmbluste tugevusarvutus Tugevustingimus: Keevisõmbluse lõikepinna pindala: Keevisõmbluse pikkused: Keevisõmbluse kaatet hK=T hK= 8 mm Pikema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Lühema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Õmbluse tegelik pikkus võetakse arvutuslikust veidi suurem (hK võrra): 5. Vahelehe mõõtmed Vahelehe paksus on valitud sama, mis sama kandevõimega neetliites: =8 mm Vahelehe laius: 6.Keevisõmbluste kontroll lõikele Pikema keevisõmbluse kontroll lõikele: Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele: Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele
NA= 6,0200000E+023 1/mol S0= 2,4086379E-019 m2 Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest kus M on aine molaarmass g/mol M= 60 g/mol -aine tihedus g/m3, = 804000 l0 - adsorptsioonikihi paksus m. l0= 5,147E-010 0,515 nm 5) Võrdlen leitud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega. Propanooli arvutuslik l0= 0,521 nm Erinevus 0,006 nm Järeldus Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,001 nm võrra. See erinevus ei ole suur ja on väiksem, kui O-H sideme pikkus (0,15nm). Arvan, et see erinevus võib olla tingitud sellega, et see on raske absoluutselt täpselt lugeda tilkade arvu. Aga tundub, et katse on sooritatud
purunemisel. Väsimusarvutus Konstruktsiooni väsimusarvutuse eesmärgiks on tagada vastuvõetava tõenäosusega, et konstruktsiooni kogu projekteeritud kasutusea kestel tema väsimuspurunemine ja väsimusest põhjustatud vigastused oleksid välditud. Selleks piiratakse pingeamplituudi või projekteeritakse detail vastavalt sobivale väsimusklassile. Kõigis vahelduvatele koormustele töötavates konstruktsioonides peavad pinged jääma elastsuspiiridesse. - normaalpingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y ja - nihkepingete arvutuslik amplituud ei tohi ületada 1.5 f y / 3 0.5. Hoonete konstruktsioonide puhul enamasti vajadus väsimusarvutusteks puudub, välja arvatud järgmistel juhtudel: - tõsteseadmeid ja muid liikuvaid koormusi kandvad varraselemendid; - tuule mõjul võnkuvad konstruktsioonid; - inimeste tunglemise või rütmilise liikumise mõjul võnkuvad konstruktsioonid.
annaabi.ee 
