Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht Andmelülikiht, lülikiht- OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali .
seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid.
võimaldab võrke odavalt realiseerida; 6 võimaldab võrkude realiseerimiseks mitmekesiseid topoloogilisi võimalusi; võimaldab probleemideta ühte võrku ühendada erinevate tootjate seadmeid. Lugemismaterjal: TCP (Transmission Control Protocol '''Definitsioon ja ülevaade''' TCP on levinuim transpordikihi võrguprotokoll, mida kasutatakse TCP/IP võrkudes. Selle protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul internetiprotokoll (IP). TCP/IP mudeli järgi on loodud enamik arvutivõrke. Ühendus toimib ainult otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). Vahepealsed seadmed, nagu marsruuterid, seda osa pakettidest ei muuda. TCP ühendus on töökindel, sest toimub kolmepoolne kinnitus ehk three-way handshake. Klient saadab serverile ühenduse loomise soovi, server vastab ning saadab samuti ühenduse loomise
saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. TCP/IP mudel ● TCP/IP mudeli aluseks on 4-kihiline DARPA mudel, mille nimetus tuleneb USA valitsusagentuurist, kelle algatusel loodi TCP/IP. Sellel mudelil on 4- kihti:võrguliidesekiht, internet, transport ja rakendus. Igale TCP/IP mudeli kihile vastab üks või enam OSI mudeli kihti. Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud).
kiirusel keskmisel pikkusel. 4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.
Kaadrite formeerimine ja saatmine. 3. Võrgukiht - Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll. Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus
3)nende eraldamine mooduliteks võimaldab neid kergemalt hooldada ja uuendada Kihid TCP/IP ja OSI mudeli näitel Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. 5. OSI mudel OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht rakendusprogrammile antavad teenused
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
· CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol)
Kihid ei pea teadma, kuidas teine kiht töötab. Alumine kiht lihtsalt pakub teenust ülemisele kihile ja kõige alumiseks kihiks on füüsiline kiht. Teenuseid osutatakse läbi liideste. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad üksteisega tinglikult (kasutades alumise kihi teenuseid) ja eelnevalt kokkulepitud protokolliga. Iga kiht lisab andmete juurde päise ja edastab tulemuse madalamale kihile. Vastuvõtmisel eemaldab iga kiht temale mõeldud päise. ( Protokoll reeglistik, mis määrab ära kommunikatsiooni süntaksi, semantika, ajastuse ja muud sellised reeglid. Igal kihil on enda protokoll ja igal kihil on enda riistvara ja tarkvara, mis implementeerib seda protokolli.) 5. OSI mudel OSI-baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI-baasmudeli kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funktsioonid 7 kihi vahel.
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud
ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näitekssissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. Välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32-bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga ARP protokolli abil. Kanalikiht (data link l.) Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud paketid
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44
adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile).
http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13
Allikas on andmete genereerija, Saatja teisendab andmed transpordiks sobivale kujule (bittideks), Edastaja - transpordib signaali ühest kohast teise, Vastuvõtja - võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule, Adressaat kasutab saadetud andmeid. Kiri peab olema koostatud kindlate reeglite järgi: übriku sees, aadress. Meie ei näe postisüsteemi (nagu teised kihid ei näe mis neist väljaspool toimub). Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt
destination FF:FF:FF:FF:FF:FF Hub-jaotur, kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse Switch-kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad) L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber
Postkontorite eesmärk ei ole need kotid kohale toimetada ning neid ei huvita, kuidas need kirjad edasi viiakse. Kolmandaks kihiks on füüsiline transport. Meil on mitmekihiline arhitektuur ja igal kihil on oma tegevused, mida nad teevad. Iga kiht pakub teenust altpoolt ülespoole. Postkontorid pakuvad inimestele postiedastusteenust. Selleks, et postiedastusteenust saaks postkontor pakkuda, selleks kasutatakse füüsilist transporditeenust. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Postkontorid on omavahel kokku leppinud, et kirjad sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline transport ja kindlate reeglite järgi viiakse kirjad kohale. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Selleks, et postiteenust kasutada, peab kiri olema ümbrikus ja ümbriku peal peab olema aadress. Iga kiht teeb
allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes
identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul
Arvutivõrk on arvuteid ühendav kaabeldus. Olemas on hästi palju erinevaid arvutivõrke : Erinevaid võrgutüüpe nimetatakse võrgutopoloogiateks (ik-network tophology). Levinud on täht, jada, siin ja ring ning kombineeritud võrgud. Tähtvõrk Jadavõrk Kombineeritud võrk IP-numbrid IP number on tavaliselt kujul XXX.XXX.XXX.XXX NÄIT: 192.153.0.34 IP numbereid on 2 tüüpi IPv4 ip-numbrid ja IPv6 ip-numbrid IPv4 number näeb välja nii :192.168.0.77 IPv6 number näeb välja nii :2/2002:d523:ab11::2130:3517:1017 On olemas staatilised ja dünaamilised IP-numbrid ja MAC - aadressid Staatiline ip-number tähendab seda ,et arvutile on väljastatud 1 kindel võrguaadress mis teda võrgus iseloomustab.Näit arvuti nimega Printserver ip number on 192.45.234.89 Dünaamiline ip-number tähendab seda, et iga kord kui arvuti käivitatakse väljastab server arvutile uue ip-aadressi.
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht.
seadetes, mis keelab ligipääsu läbi telneti, siis tulemüür plokib IP protokollid, milles kasutatakse pordinumbrit 23. 10 2.1.2 Teine põlvkond - rakenduskihi tulemüür Peamine kasu rakenduskihi tulemüürist on, et see saab aru teatud rakendustest ja protokollidest (nagu File Transfer Protocol, DNS, või veebilehitsemine), ja see võimaldab avastada, kui mittesoovitud protokoll proovib siseneda läbi mittestandartse pordi või kui protokolli ahistatakse mingil muul kahjulikul viisil. Rakenduskihi tulemüür on palju turvalisem ja usaldusväärsem võrreldes pakett-filtri tulemüüriga, kuna see töötab kõigil seitsmel OSI mudeli kihil, rakendusest kuni füüsilise kihini. See on küll sarnane pakett-filtri tulemüürile, aga siin on võimalik informatsiooni filtreerida lisaks ka sisust lähtudes. Parim näide rakenduskihi tulemüürist on ISA(Internet Security and
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo(UNIX/Linux), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser). Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms. Internetiteenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad
BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4)
telefoniliinide. 3 Interneti struktuur · Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
telefoniliinide. 4 Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
