• Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? Ruuter - korraldab seadmete omavahelist suhtlust võrgu sees ning tegeleb ka kohtvõrgu ja
kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga, satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu WAN-Wide Area Network TCP/IP Transmission Control Protocol ja Internet Protocol. Kohtvõrkude omavahelisel ühendamisel saame int. WWW-World Wide Web FTP-File Trasfer Protocol
Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha
identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad. Ühes võrgus (kui IP aadressi võrguosa on sama) saavad arvutid ja võrguseadmed suhelda vahetult. Erinevate võrkude vahel info liikumiseks saadetakse pakett algul
standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki:
standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks ikt.khk.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki:
saab marsruuter leida optimaalseid teid võrgu sihtpunktidesse. 21. IPv4 ja lPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet - pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat 12 datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 - Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi - alamvõrgu aadressi. IPv6 - 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise
standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Kasutatud materjal http://www.seoeffect.net/internetiturundus/et/interneti-ajalugu http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://tehnika
aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP- aadressideks. Meie põlvkond internetis Praegune, noorte, põlvkond arvatavasti ei kujutaks elu ilma internetita ettegi, kui poleks ajalugu. Internet on muutunud meie igapäeva eluks
koondamis ülevaadet (CRC). CRC on CCITT CRC-16 standart. Bittide kodeerimine bi-faasiruumi kodeeringus. See varjant on Manchesteri kodeering, mis pakub polaarsust tundes suhelda erinevate keerupaari juhetega. Paigaldaja ei pea muretsema millise juhtme ta millise klemmiga ta ühendab. 2.4 Kolmas kiht Kolmas kiht on võrgukiht, mis annab aadressid. Lonworksi protokollis aadresside andmine liigitub hirarhiliselt, alustades sõlme domeenist ja seejärel selle alamvõrgu ja identifitseerimisnumberiga, iga väljund on kaheksa bitti. Teiseks sõlm võib olla liikmeteks mitu gruppi, kus iga grupi aadress kodeeritakse ühe baidina. Domeen võib sisaldada kuni 256 multicasti gruppi, samuti 255 alamvõrku, kellel mõlemad aadrssi maksimumid 127 sõlmes. Et säästa ribalaiust, domeeni aadress võib olla kodeeritud null pikkusega, ühe baidina, kolme baitina, või et tagada unikaalsus, kuue baidina.
Sel mida filtreerib, kasutades LAN aadresse. Võib mitut ühendust unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: juhul on võimalus, et mitu saatjat saadavad samaaegselt. Tekib samaaegselt tagada, seetõttu suurendab läbilaskevõimet. võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse kokkupõrge. Kokkupõrke korral katkestavad saatjad Switch suurendab läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. edastamise ning jäävad suvaliseks ajaks kuulamisrežiimile, et tervet kaadrit, vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud siis uuesti saata. Saatja teostab pidevalt kanali „kuulamist“ ja sinna infot edastama. Edastab kaadreid ilma tervet kaadrit ära punktiga
ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine.
ühendus ülemvõrguga (nt. internet), siis ruuter otsib enda marsruutimistabelist (ruuteri sisene tabel, kus on kirjas ruuteriga ühendatud arvutite ja võrkude aadressid), kas ülemvõrgu aadress on tabelis olemas. Juhul, kui aadressi seal ei ole, siis saadab ruuter paketi modemi aadressile, mis omakorda loob ühenduse soovitud internetiserveriga, ning saadab saadud paketi tagasi ruuterile. Ruuter saadab omakorda paketi tagasi päringu teinud seadmele. Juhul, kui alamvõrgu seade soovib ühendust saada teise alamvõrgu seadmega, siis leiab ruuter soovitud seadme aadressi marsruutimistabelist ja edastab paketi otse õigele seadmele, ilma modemit läbimata. Ruuter on oma ehituselt väga sarnane tavaarvutile. Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine.
Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. 3.1 Interneti ajalugu Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a
bps (bits per second - bitti sekundis) kuni 28800 bps, olemas veel ka 33600 bps, absoluutne maksimum on umbes 46800 bps Internet · Ühendumine püsiühenduse (TCP/IP) või modemiga (UUCP, SLIP, PPP); · Püsiühenduse puhul tarvis installeerida/konfigureerida protokollivirn, mille parameetrid saab teenusepakkuja käest (ntx. võrgudoomen, nimeserver (DNS server), väravmasin (gateway), masina IP aadress ja nimi, alamvõrgu mask (Subnet Mask) ). E-mail: DOS'is Pegasus, PCPine; Windows'is Eudora, PCPine, Pegasus; Win95/WinNT4.0's MS Exchange; UNIX'is pine,elm,mail,mailx; Solaris'es mailtool; lisaks igal platvormil Netscape Mail; · USENET News: Windows'is (Free) Agent, WinVN; UNIX'is tin; lisaks igal platvormil Netscape News; · Telnet: Windows'is sisseehitatud telnet.exe, WinQVTNet 3.*/4.0, NetTerm, CRT; · FTP: Windows'is ftp.exe, WS_FTP, CuteFTP; UNIX'is ftp, ncftp, ftptool;
standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks. Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki: · Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
bit 10, 128.0.0.0-191.255.255.255, N.N.H.H 214N216H),c(id.bit-110, 192.0.0.0-223.255.255.255, N.N.N.H 221N 28H), IP aadressiga saab kirjeldada võrku ja masinaid(hoste) 128 64 32 16 8 4 2 1 0 0 0 0 0001 0 1 1 1 1111 255 broadcast aadress A(privaat aadress) 10.0.0.0-10.255.255.25 B 172.16.0.0-172.31.255.255 C 192.168.0.0-192.168.255.255 Privaat aadressid on mõeldud LAN-de jaoks IP aadressi konflikt-ühes ja samas võrgus on kaks või enam samasugust numbrit Alamvõrgu mastid(Subnet Masks)- S-subnet, saab teha alamvõrke A 255.0.0.0 1.0.0.0 B 255.255.0.0 C 255.255.255.0 NAT(Network Adress Translation)-vahetab päises IP aadressid ära IPv6-2128 esitletakse 16nd süst., kaheksased blokid ICMP(Internet Control Message Protocol)-PING-kasutab ICMP protokolli, saadab ICMP protokolli teisele masinale UDP(User Datagram Protocol)- päises on kirjas source port, destination port, length,
seadistada iga arvuti võrguliides. Selleks kasutada taaskord juhtpaneeli ning valida sealt Network Connections. Avanevast aknast avada ainsa olemasoleva Local Area Connection’i Properties vaade. Nimistust This connection uses the following items valida Internet Protocol (TCP/IP) ja avada selle Properties vaade. Kindlasti valida siin Use the following IP address, et hilisemad tegevused oleks lihtsamad. IP aadressiks on 192.168.1.(80 + sinu arvuti #). Alamvõrgu mask on 255.255.255.0, st võttes meie kohalikust võrgust suvalise masina IP aadressi, peavad selle esimesed kolm baiti langema kokku suvalise samast võrgust valitud arvuti IP aadressi kolme esimese baidiga. Esialgu pole vajadust määrata ei Default gateway’d ega Preferred DNS server’it. Neid parameetreid ei tarvitataks meie kahearvutilises kohtvõrgus! Õppejõud võib hakata teid vastasel juhul küsitlema. Samm 3: Valida kahest arvutist üks, millisel hakkab elama meie jagatud kaust
on tema MAC või mitte. Seotud arvutiga! ARP protokoll: Võtab sisse IP-aadressi ja annab välja MAC aadressi. Seda on vaja kui saatja on juba DNS’ilt saanud teada vastuvõtja IP ning siis annab ARP vastavalt IP’le õige MAC aadressi. ARP töötab mõnes mõttes analoogselt DNS’iga, kuid oluline erinevus on see, et kui DNS annab hosti IP aadressi terve interneti võrgu piires, siis ARP suudab anda MAC aadressi ainult alamvõrgu piires. Kui host tahab saata paketti kellegile, kelle MAC aadressi ARP’i tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP’i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC’i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile
IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks. Võrguosa identifitseerib Hostid ei tea sildade olemasolust. Neid ei pea ka konfigureerima. Sildadel on sillatabelid. sillad õpivad milliste hoste'deni milliste ükskõik millisele TCP-l põhinevale rakendusele, mis kasutab SSL teenuseid. Pakutavad turvalisuse teenused: serveri autentimine, alamvõrgu ja hostiosa konkreetse masina seal võrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on eraldatud omavahel punktiga. Igat liideste kaudu saab. Nt: C saadab frame'i D-le ja D vastab C-le frame'ga. > Sild saab frame'i C-lt. Sild näeb, et C on liideses üks. > andmete krüpteerimine, kliendi autentimine (valikuline). Serveri autentimine: SSL-i lubav brauser omab usaldusväärsete CA-de
ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP'i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF'i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi. //// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP'i toetatakse OSPF'i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe. /// EHK OSPF kuulub Intra-AS-routingu alla. See on avatud s.t. avalikult kättesaadav. Kasutab link state algoritmi. ==> BGP - (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab path vector
kasutav host ainult marsruutimistabeli muudatused. RIP’i puhul saadetakse marsruutimistabelit iga 30 sekundi tagant, OSPF’i puhul aga ainult siis, kui selles on toimunud muudatusi. //// Selle asemel, et lihsalt loendada hoppide arvu, võtab OSPF oma rajakirjelduste aluseks "lingiolekud", mis arvestavad täiendavat võrguinformatsiooni. OSPF lubab kasutajal lisada antud hostimarsruuterile maksumuse mõõtmise funktsiooni, nii et mõnda rada eelistatakse teistele. OSPF toetab muutuvat võrgu alamvõrgu maski, nii et võrku on võimalik jaotada alamvõrkudeks. RIP’i toetatakse OSPF’i sees ühendusteks marsruuterist lõppjaama. Kuna on juba kasutusel palju RIP-võrke, siis marsruuterite tootjad lisavad harilikult OSPF marsruuteritele ka RIP toe. /// EHK OSPF kuulub Intra-AS-routingu alla. See on avatud s.t. avalikult kättesaadav. Kasutab link state algoritmi. ==> BGP - (border gateway protocol). Kuulub inter-AS routingu alla. Kasutab
arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos. See on muutnud interneti võimsaimaks infokogumiks. Kuna internetis leidub tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsingumootorid. Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis
Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte. ARP (address resolution protocol) võtab sisse IP aadressi ja annab välja MAC aadressi. Seda on vaja kui saatja on juba DNS'ilt saanud teada vastuvõtja IP ning siis annab ARP vastavalt IP'le õige MAC aadressi. ARP töötab mõnes mõttes analoogselt DNS'iga, kuid oluline erinevus on see, et kui DNS annab hosti IP aadressi terve interneti võrgu piires, siis ARP suudab anda MAC aadressi ainult alamvõrgu piires. Kui host tahab saata paketti kellegile, kelle MAC aadressi ARP'i tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele. Kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP'i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC'i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab
Iga arvuti, kes selle kätte saab, kontrollib, kas see on tema MAC või mitte. ARP (address resolution protocol) võtab sisse IP aadressi ja annab välja MAC aadressi. Seda on vaja kui saatja on juba DNS'ilt saanud teada vastuvõtja IP ning siis annab ARP vastavalt IP'le õige MAC aadressi. ARP töötab mõnes mõttes analoogselt DNS'iga, kuid oluline erinevus on see, et kui DNS annab hosti IP aadressi terve interneti võrgu piires, siis ARP suudab anda MAC aadressi ainult alamvõrgu piires. Kui host tahab saata paketti kellegile, kelle MAC aadressi ARP'i tabelis pole, siis host teeb alguses ARP paketi, mis saadetakse kõigile alamvõrgus olevatele sõlmedele kui ilmneb, et sõlm teab vastust, siis saadab ta ARP paketi tagasi saatjale. Kui saatja tahab saata paketti väljaspoole oma alamvõrku, siis alguses saab ta ARP'i abil kätte alamvõrgu ruuteri MAC'i ja saadab paketi alamvõrgu ruuterile. Peale seda saab ruuter ARPi abil kätte
36. Ipv4 ja Ipv6 + IP-l on kaks peamist ülesannet pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi alamvõrgu aadressi. IPv6 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks
see arvuti on leitav, kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Seda aadressi kutsutakse IP- aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP- aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks keilakool.kovtp.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna internetti on ühendatud miljonid arvutid ja Internetis leiduva teabe hulk on mõõtmatu ning seda lisandub iga päev üha rohkem ja kiirenevas tempos. See on muutnud interneti võimsaimaks infokogumiks. Kuna internetis leidub tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsingumootorid. Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis
25. IPv4 ja IPv6 IP-l on kaks peamist ülesannet – pakkuda ühendusevaba võimaluste piires parimat datagrammide kohaletoimetamist ning pakkuda (de)fragmenteerimist, et võimaldada andmeedastust erinevate maksimaalse andmeühikuga (MTU) võrkudes. IPv4 – Igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud kaheks loogiliseks osaks: võrgu- ja hostiosaks. Võrguosa identifitseerib konkreetse alamvõrgu, hostiosa aga konkreetse masina selles alamvõrgus. IP aadress on jagatud neljaks osaks, mis on üksteisest eraldatud punktiga. Igat konkreetset võrku saab omakorda jagada alamvõrkudeks. Alamvõrgu täpse suuruse määrab kasutatav võrgumask. Võrgumaski kahendväärtuse ja IP aadressi kahendväärtuse loogiline korrutamine annab alamvõrgu esimese aadressi – alamvõrgu aadressi. IPv6 – 32-bitine aadressiruum ammendub lõplikult 2008. aastaks. IPv6 päise formaat peaks kiirendama
dest kokkuühendatud võrkudest.Inimesed on numbrite asemel harjunud aga kasutama nimesid, kuna need jäävad oluliselt paremini meelde. Seepärast on arvutitel peale numbritest koosnevate IP-aadres- side veel nimed, mida numbrilisele aadressile tavaliselt eelistatakse. Ka nimed koosnevad mitmest sõnast või lühendist, mis omavahel on punktiga ühendatud, näiteks oudekki.geo.ut.ee. Neist esimene sõna või lühend on arvuti enda nimi (antud juhul oudekki), ülejäänud määravad ära aga alamvõrgu (domeeni), kuhu arvuti kuulub.Viimane lühend nimes määrab ära riigi nimetuse, kus arvuti asub. Näiteks ee tähistab Eestit, fi Soomet, se Rootsit, de Saksamaad, uk Inglismaad jne. Erandiks on USA, kus lühendi us asemel kasutatakse arvuti kuuluvusest olenevalt tihti erinevaid lühendeid: com tähistab firmat või muud kommertsasutust (see lühend on viimasel ajal levinud ka kõigis teistes
võrgutõrke puhul (Windows Troubleshoot jne), kuid pikk ootus jätab enamjaolt külma ja tühse tulemuse, mis puhul ei tasu mõeldagi nende kasutusele. Toon välja põhilised toimingud, mida tasuks järgida, kui on esinenud ühenduse viga välisvõrku: Esiteks tasub ikka ja alati vaadata üle füüsiline ühendus (kas kaabel on ühendatud), aga see selleks. Järgmiseks tasub MS-DOS keskkonda trükkida ipconfig/all, millega kuvatakse meile IP aadress, võrgulüüsi aadress ning alamvõrgu mask. Kui need andmed ei ole paigas, peame pöörduma probleemi juurde, miks ei ole saanud kohalik seade IP aadressi? 14 Kui eelnevaga on kombes, proovime suhelda mõne seadmega kohalikus võrgus, selle jaoks on käsk ping, mille järgi peame sisestama sihtaadressi, kellele päringu teeme. Selleks võib olla suvaline IP aadressi omav seade kohtvõrgus, ka võrgulüüs ise.
Näiteks alamklassi 193.40.10.128/28 puhul on võrgumaskis seatud 28 vasakpoolset bitti 193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000 /28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame 255.255.255.240 Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi. Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi.
Võrgu segmenteerimine – Võrgu segmenteerimine on idee luua alamvõrgud ettevõtte võrku või mõnda muud tüüpi üldisesse arvutivõrku. Võrgu segmenteerimine võimaldab tõkestada pahavara ja muid ohte, ning võib võrku tõhusamaks muuta Üks suurepärane näide võrgu segmenteerimisest hõlmab sisemise tulemüüri paigutamist võrku. Seejärel segmenteerivad insenerid selle tulemüüri kahte erinevat külge konkreetseteks alamvõrgu aladeks. Näiteks võivad andmed minna esimesse alamvõrgu keskkonda ja otsida pahatahtlikku koodi, enne kui need levivad tulemüüri kaudu võrgu teisele poole. Võrgu segmenteerimise teine suur kasu on andmete marsruutimine kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil. Töövoogude optimeerimiseks võivad insenerid saata ainult teatud tüüpi andmeid konkreetse võrgusegmendi kaudu, kas turvalisuse parandamiseks või tarbetu liikluse katkestamiseks, mis avaldab survet võrgu
40.10.128/28 puhul on võrgumaskis seatud 28 vasakpoolset bitti 193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000 /28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame 255.255.255.240 Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi. Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi. 13. Interbetiteenuse Telnet ja SSH kasutus SSH
255.255.255, sest baidi sisse mahub maksimaalselt 0-255 ehk suuremaid arve ei saa olla. Igal ruuteril sisend ja väljund IP-aadressid on ka erinevad. Täpne olekski öelda, et IP-aadress on sisend-väljund liidese aadress, mitte arvuti ega ruuteri aadress. Alamvõrgud Ühise aadressiosaga võrgusõlmed, kusjuures nende vahel ei ole ühtegi IP-aadressiga adresseeritavat võrgusõlme. IP-aadress jaguneb kaheks: Kui kogu aadress on näiteks 223.1.1.1 või 223.1.1.2 või 223.1.1.3, siis alamvõrgu aadressi osa on 223.1.1 ja arvuti aadressiosa 1, 2, 3 lõpus. Alamvõrgu mask (Subnet mask) see ütleb ära, kui suur osa täisaadressist on võrguaadress ja kui suur osa on hosti aadress. Kaldkriipsu järel olev arv ütleb ära, mitu bitti aadressist on võrguaadress ja ülejäänud jääb hostide aadressiteks. IP-aadressi on võimalik saada nii, et see on võimalik konfigureerida arvutile ning see on fikseeritud IP-aadress, mis arvutil on ja ka jääb niikaua kuni
baidised arvud eraldatud punktidega. Näiteks 193.32.216.9, mis kahendkoodina oleks 11000001.00100000.11011000.00001001, kus iga arv on üks bait ehk 8 bitti ehk võib 8 omada 2 erinevat väärtust. IP-aaddressis on need väärtused vahemikus 0 kuni 8 2 −1 ehk 0-255. See tähendab, et ei eksisteeri näiteks aadressit 256.0.0.1 või 192.168.999.3. Kui mingisuguse alamvõrgu aadress on kujul 223.1.1.0/24, siis “/24” ehk alamvõrgumask näitab, et aadressi esimesed 24 bitti viitavad sellele võrgule. See tähendab, et kui keegi tahab saata paketti sihtaadressiga 223.1.1.X, siis olenemata X-i väärtusest (0-255) suunatakse see pakett sellesse võrku aadressiga 223.1.1.0/24, sest esimesed 24 bitti (3 baiti) 223.1.1 seal IP ees viitavad sellele võrgule. Millisele seadmele täpsemalt pakett edasi
annaabi.ee 
