Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Arvutiturvalisus - sarnased materjalid

diskett, imalik, rgus, hoian, viirus, arvutiturvalisus
thumbnail
12
doc

Arvutiviirused

olevate turvaaukude kaudu, juurdepääsuks võidakse kasutada e-maili või kiirsuhtlusprogrammi kaudu saadetavat viirust, pahalasi võidakse lisada internetist allalaaditavatele programmidele või komponentidele, mis käitavad mitmesuguseid internetipõhiseid teenuseid. Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows

Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ARVUTI AJASTU ALGUS

See on kahendikkood. ASII koodiga täätab ka tänapäeva arvuti. Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke. Esimene arvutihiirt toetav arvuti, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Apple1 „sünniajaks“ on 1976. 1978. aastal tulid diskid. Kõvakettad paigaldati arvutitesse alles aastal 1980. Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal(PILT3). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid(maht 1,44MB) ja võttis kasutusele uue

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Arvuti ehitus

.. 700 MHz - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter - Sisemälu (RAM) 4...128 MB kvaliteet 600 DPI - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB... Trükkimiskiirus 10 lk/min 20GB - Hiir (Mouse) Arvuti juhtimine koostöös Diskett (FDD) 3,5" 1,44 ekraaniga MB - Scanner Valmis trükiste sisestamiseks CD-ROM 650 MB arvutisse DVD 20 GB - Modem Arvuti ühendamiseks teiste - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz arvutitega

Informaatika
70 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" ­ 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter kvaliteet 600 DPI

Informaatika
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Arvuti Õpetuse referaat (Arvutiturvalisus ja Viirused)

poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid

Arvutiõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Arvuti viirused - referaat

arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid on nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Masin, mida peetakse tänapäeva arvutite eelkäijaks, loomist alustati 1812. aastal. Aastal 1883 alustati selle masina tootmist. Nimeks oli tal Diferentsiaal mootor ja loojaks Charles Babbage. On teada, et sellele masinale viiruseid ei leidunud. Jälgides arvutiviiruste arengut on oluline pidada silmas ka arvuti enda arengut.

Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
142
doc

Arvutite riistvara

Võimalikud on ka teised formaadid, (nt. 2,88 MB 3 ½ disketil -Toshiba's Enhanced Disk Drive (ED Drive)) kuid need ei ole nii üldtunnustatud. Disketiseade on harilikult varustatud signaallambikesega, mis põleb, kui toimub töö seadmega. Mitmed disketi valmistajad kasutavad oma disketipindade katmiseks teflonit, vähendamaks hõõrdumist kettapinna ja lugemispea vahel. Idee on hea, kuid võib kiirendada lugemispea määrdumist. Enne kui saab disketti kasutama hakata, tuleb see vormindada. Kui diskett on vormindatud topelt tihedana, siis kõrgtihedat salvestust võimaldav kettaseade temaga töötab, kuid ainult kui topelttiheda kettaga. Seetõttu tuleks valida sobiv vormindamine, sest näiteks 1,44 MB formaadis disketti ei ole võimalik kasutada 720 KB kettaseadmes. Enamikel disketiseadmetel on kaks lugemiskirjutamisepead, mis tä- hendab, et on võimalik lugeda kahe-

Arvutid
34 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Mälu

Infot saab tagasi lugeda vastupidi ­ magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulssiks. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks.....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja.

Arvuti õpetus
26 allalaadimist
thumbnail
34
odt

Arvuti parool

.. Sa võid selle vahendi luua isegi siis kui Sul ei ole kasutajakontodele veel paroole loodud. Windows Vista's tee: · Klõpsa nupule Start ja siis Control Panel. · Klõpsa lingile User Accounts and Family Safety. · Klõpsa User Accounts lingile. · Klõpsa akna vasemas paanis lingile Create a password reset disk. · Avanevas Fogotten Password Wizard aknas klõpsa Next. NB! Et luua seda Password reset disk'i peab Sul selleks olema kas diskett või siis USB mingi ketas (näiteks usb mälupulk). · Vali järgmises aknas rippmenüüst vajalik kettaseade ja klõpsa Next: · Kui Sa oled USB mälupulga või mingi muu meedia ühendanud arvutiga, siis tipi järgmises aknas oma parool vastavasse tekstikasti ning klõpsa Next. Juhul kui Sul ei ole veel parooli loodud, siis jäta too tekstikast tühjaks ja vajuta kohe Next. · Seejärel luuakse see vajalik Password reset disk, lõppedes

Arvuti õpetus
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõningad arvutialased terminid

26.05.2010 Mõningad arvutialased terminid Eesti keeles Inglise keeles Mõiste selgitus Aadress Address Kood, mis määrab andmete asukoha arvuti mälus Andmebaas Database Andmefailidena salvestatud informatsioon Arvutigraafika Graphics Diagrammide, piltide, graafika ja sümbolite kujul esitatud informatsioon ekraanil või väljatrükil Ar

Arvuti
2 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Häält võivad teha ka CD- ja disketiseade. Et kõike seda vaiksemaks teha, siis tasukski valida noisekiller korpus, mis arvuti lärmakust tunduvalt vähendab. 13. Välismäluseadmed: Disketiseade, kõvakettaseade, CD-ROM, DVD-ROM, CD- kirjutajad (CD-R , CD-RW).ja DVD kirjutajad. Pikemalt nende kohta infi leiad siit. FDD (1) (Floppy Disk Drive) - flopiajam Kettaajam, mis loeb ja kirjutab flopiketastele Diskett on ümbrisesse paigutatud magnetketas, mida saab seadmesse paigutada ja töö lõpul sealt jälle välja võtta. Tänu vahetatavusele võib sel kombel infot üle kanda ühest arvutist teise. Disketi (floppy disk) leiutas 1950.a. jaapanlane Nakamatsu, kes müüs oma patendiõigused IBM- le. IBM võttis oma süsteemides algul kasutusele 8- tollised disketid, seejärel hakkas Shugart kasutama 5 ¼- tolliseid (133 mm) flopisid

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Referaat arvuti seadmetest

kahendisgnaaliks ning seejärel saadetakse signaal edasi arvutisse. 4.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Tänapäeval diketid enam oluliselt ei õigusta ennast, kuna 1.44MB ei rahulda meie soove ja kasutusmugavuse poolest on USB mälupulgad isegi mugavamad. Samuti ei toeta enam enamus sülearvuteid ja uuemad lauaarvutid disketi seadet, mistõttu ei saa diskette nendega kasutada. Hinnapoolest oli aastaid tagasi diskett kõige odavim andekandja oma mahu juures, kuid nüüdseks on juba CD plaadid selle hinnapiiri murdnud. 5. MAGNET-OPTILINE KETAS 5.1 Ehitus MO-ketas meenutab tavalist 3,5-tollist disketti, olles sellest umbes kaks korda paksem, muudelt mõõtmetelt aga sama. Ta mahutab standardselt 128MB (1X), 230MB (2X), 540MB (5X) and 640MB (5X) . MO-ketta lugemiseks vajalik seade mahub arvutis samasse avasse, kuhu sama suur disketiseadegi. Toodetakse ka õhemaid MO-

Arvutiõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

.........................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad...............................................................................6 1.2.5 Kompaktketas ehk CD.................................................................................................... 7 1.2.6 DVD..............................................................................................

Arvutiõpetus
70 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Teatud tüüpi viirusi, mis hakkavad ennast ise Microsoft Outlook'i e-posti programmi kaudu arvutivõrkudes levitama, nimetatakse ussideks (ingl.worm) . Sageli pole viiruselevitajal endal aimugi, et tema arvuti saadab teistele arvutitele nakatatud faile. Kui olete viirust sisaldava faili salvestanud oma arvuti kõvakettale, siis on ta tavaliselt mõnda aega latentne, s.t. ei anna endast millegagi märku. Alles teatud kuupäeval või mingi tegevuse käivitamisel asub viirus tegutsema. Osa viirustest on suhteliselt kahjutud ja mõeldud naljategemiseks, näiteks ilmub ühel hommikul teie arvuti ekraanile mingi naljakas tekst või pilt ja muud ei juhtu midagi. Õelamad viirused võivad kustutada kõvakettal asuvaid faile või rikkuda failistruktuuri nii, et kõvaketas tuleb ümber vormindada ning hävib kogu kõvakettal olnud informatsioon. Viirused võib jaotada kolme klassi: · Failiviirused. Need viirused haakuvad programmifailide, enamasti .COM ja .EXE

Arvutivõrgud
89 allalaadimist
thumbnail
41
docx

IKT põhimõisted

Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud 5: Kõvaketas (ingl. hard disk, varem ka Winchester disk) ­ kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis- kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides. Pehmeketas ehk diskett (ingl. floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2.88 MB infot.

Infotehnoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Dokumendihalduse põhiteemade kordamisküsimuste vastused

DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk;

Sekretäriõpe
141 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl

Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­ edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe

Arvutivõrgud
410 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
17
docx

TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011

· paroolide vargus-hõive nn troojalasega 40. Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks: · legaalsed tüüptooted oma (dokumenteeritud) omadustega · parasiittarkvara (sh viirused) · turvamehhanismide ründe programmid 41. Parasiittarkvara · loogikapomm (logical bomb) · trooja hobune (trojan horse) · uss (worm) · viirus (virus) · makroviirus (macro virus) · hüpermeediumi aktiivsisu · pipett (dropper): programm, mis installeerib viiruse või trooja hobuse) 42. Nõrkused e turvaaugud . Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud. Jagunevad: · infrastruktuuri nõrkused · infotehnilised nõrkused · personali nõrkused

Arvutiõpetus
48 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Sekretäriõpe

1) Akt ­ on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav ­ algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa ­ esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan

Sekretäriõpe
220 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi arvutiõpetuse kontrolltöö

1 Minu nimi on: ............................................. Klass: ....... 1. Korpus 2. Kuvar 3. Klaviatuur 4. Printer 5. Hiir 6. Kõlarid 1. Tähista joonisel! 2. Märgi alljärgnevate seast kõik arvuti sisendseadmed: q Printer q Klaviatuur q Kuvar q skänner q hiir q kaamera q kõlarid 3. Milline alljärgnevatest kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni? (vali 1 vastus) q diskett q kõvaketas q CDROM 4. Milline järgmistest näitajatest arvutikomplekti reklaamis iseloomustab kõvaketta mahtu? q 256 MB DDRAM q 56 kbit/sec q 17" SVGA q Pentium 4 2,4 GHz q 40 GB HDD q 3.5" FDD q 40x CD ROM 5. Mille poolest erinevad põhimõtteliselt arvuti põhimälu (RAM) ja kõvaketas? (vali 1 vastus) q Põhimällu mahub rohkem andmeid kui kõvakettale q Põhimälus olevad andmed kustuvad, kui arvuti välja lülitada, kõvakettal

Arvuti õpetus
10 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kuvariga töötamise ohud

KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATU

Arvutiõpetus
75 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Diskett ja mälupulk

Sisukord Osad: Tiitelleht Diskett ja mälupulk........................................................................................................ 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Diskett........................................................................................................................ 4 1. 1 Ajalugu....................................................................................................................4 1. 2 Kirjeldus..................................................................................................................4 1. 3 Kasutamine.......................................................................................................

Arvuti õpetus
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Arvutiõpetuse põhimaterjal

Faililaiendid: Pilt- jpg, jpeg, bmp, gif, tiff, png Video- avi, mpg, mpeg, mov, wmv Audio- waw, mp3, ram, aw, wma Tekst- doc, docx, txt, rtf, sxw, odt Presentatsioon- ppt, pptx, pps, ppsx, sxi, odp Arhiiv- tar, zip, rar, gz Programmifail- exe, com, bat, sys Andmefail- xml, dat Tarkvara Tarkvara-on kõik see,mis on vajalik süsteemi töölepanekuks! Süsteemitarkvara-vajalik arvuti riistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks.Tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem. Rakendustarkvara-võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Kasutajaliidesed Kasutajaliidese abil saab kasutaja programmidega suhelda. Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · par

Arvuti õpetus
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Riistvara ja Tarkvara

Riistvara ja Tarkvara Riistvara (hardware) · on seadmestik ,seadmete ja aparaatide kogum. · hõlmab arvuteid ja ka muid sellega seotud füüsilisi seadmeid. · on infotöötlussüsteemi kõik füüsilised komponendid või osa neist. · on arvutisüsteemi seadmestik. · Sisendseadmed on seadmed mille abil saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine Skanne

Arvuti õpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Andmekandjad2

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD

Arvutiõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Arvuti ajalugu

1975. aastal võtsid Bill Gates (Microsofti omanik) ja Paul Allen litsentsi BASICule kui Altairi-Personaalarvuti arvutikeelele. 1975. aastal sündis ka võrk ARPANET. Tavakasutajate ja äri pakettide edasisaatmise vorm. Ühekaardiline Apple 1 "sündis" aastal 1976 ja 1977. aastal tulid Apple 2 ja Commadore PET. 1978. aastal tulid diskid ja kõvakettad. Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 ­ Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit. Mitch Kapor lõi Lotus 1-2-3'e aastal 1982. 1983 tuli Compaq PC. 1984 ­ Apple Macintosh .

Arvutiõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Interneti­ühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut

arvutiõpe
3 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows’i keskkonnas

metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis-kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides; Põhimõtteliselt näeb kõvaketas seest välja nagu pisike grammofon, ülestikku asetatud plaatide ja nende vahel liikuvate lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. pehmeketas ehk diskett (floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3.5 tollise läbimõõduga, millest levinuim on viimane; 3.5 tolliseid ajameid (ja vastavalt ka kettaid) on kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1.44 MB ja 2

Arvuti
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Andmekandjad

õhuniiskuse järsud muutused, mehaanilised kriimustused ja löögid, staatilise elektrilaengu toime, intensiivne valgus MO Vesi, tolm 230 MB-9,1 GB Välimuselt u Sellele kirjutamine tavaline 3,5"- toimub laseri ja ne diskett, olles magneti abil, sellest 2 korda lugemine ainult paksem laseriga.

Arvutiõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

arvutisse sisestada või neid sealt väljastada. I/O süsteem koosneb: *I/O puhvrite süsteemist *Üldisest seadmedraiverite liidesest *Vahemälu (cache) haldamise süsteemist *Konkraatseste seadmete draiveritest Sekundaarne salvestusruumi Mälu, salvesti- funktsionaalüksus, millesse saab andmeid paigutada, milles neid saab hoida ja millest neid saab võtta. Välismälu, sekundaarne mälu- välissalvesti, igasugune salvestamine, säilitamine, mis ei hõlma arvuti peamälu- kõvakettaseade, diskett vms. Välismälu võib mõnikord lugeda välisseadmeks. Sekundaarse salvestusruumi haldusvara Põhimälu ei säili pärast voolukatkestust ning ei mahuta kõiki vajaminevaid programme ja andmeid. Seetõttu tuleb vajaliku info säilimiseks kasutada sekundaarset salvestusruumi. *kettad, *magnetlindid jne Operatsioonisüsteem vasuttab sekundaarse salvestusruumi halduses järgmiste tegevuste eest: *Vaba ruumi üle arvepidamine. *Ruumi jagamine. *Kettapöörduste planeerimine. Kaitsemehhanismid

Operatsioonisüsteemide alused
128 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Uurmiustöö Windows Xp

Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme ­ operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m

Kirjandus
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun