TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile. o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER. o Uue lõigu alustamiseks või tühja rea saamiseks vajutada ENTER. o Uue lehekülje saamiseks vajutada CTRL+ENTER.

Sissejuhatus - MS Word 2003

Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –

Arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus

suuruseni. Vabastage aken, et see täidaks laienedes kogu töölaua. Akna algse suuruse taastamiseks lohistage akna tiitliriba kuva ülaservast eemale. Näpunäide Kui kasutate mitut kuvarit, saate lohistada maksimeeritud akna ühest kuvarist teiste. Muud võimalused avatud akna maksimeerimiseks Topeltklõpsake avatud akna ülaosa otse ülaserva all. Maksimeeritud akna algsuuruse taastamiseks topeltklõpsake uuesti akna ülaosal. Vajutage tegumiribal tõstuklahvi Shift ja paremklõpsake tegumiriba nupul või avatud akna eelvaatel. Seejärel klõpsake käsul Maksimeeri. Märkused Lk 2 / 8 Kontoritöö tarkvara Kui minimeerite akna klahvikombinatsiooniga Windowsi logo klahv +allanool, siis saate selle taastada, klõpsates selle eelvaatel tegumiribal või vajutades tõstuklahvi Shift ja paremklõpsates programmi nupul tegumiribal, klõpsates seejärel käsul Taasta.

Wordi kasutusjuhend

Ruler - saab töölehe ülaosas ning vasakul asuvaid joonlaudu sisse-välja lülitada Document Map ­ sisukorravaade, kus kuvatakse vaid dokumendis leiduvad pealkirjad Header and Footer - jaluste ja päiste sisestamine Footnotes - selgitavate leheküljelõpu ja dokumendilõpu indeksite vaatamiseks Comments - saab vaadata dokumenti lisatud kommentaare ja märkusi Full Screen - näidatakse dokumenti terve ekraani suurusena (tagasi endise ekraanipildi juurde saab, kui vajutada klahvi ESC) Zoom - ekraanipildi suuruse muutmine 4  MS Word tekstitoimeti INSERT - objektide lisamine teksti Break ­ lehekülje, veeru vms katkestuse lisamine

Kiirvalik

Ctrl-2 Line spacing Reavahe2 Ctrl-5 Line spacing Reavahe 1,5 Ctrl-A Select All Kogu dokumendi valimine Ctrl-B Bold Rasvane sisse/välja Ctrl-C Copy Valitu kopeerimine lõikelauda Ctrl-D Font... Teksti fondi valimine Ctrl-E Center Teksti paigutus keskele Ctrl-F Find... Otsimine tekstist Ctrl-G Go To... Kiire liikumine tekstis Ctrl-H Replace... Otsimine ja asendamine Ctrl-I Italic Kaldkiri (kursiiv) sisse/välja Ctrl-J Justify Mõlema serva tasandamine Ctrl-K Insert Hüperlingi lisamine Ctrl-M Indent Parag

Wordpadi, Notepadi ja OpenOffice võrdlus

või siis mujale teisaldada. Kui te kopeerite teksti, paigutatakse see tööpaanile Lõikelaud. Seejärel saate kleepida selle teise asukohta. Originaaltekst säilib. Kui aga teisaldate teksti teise asukohta, originaaltekst ei säili. Antud viis võib osutuda kasulikuks juhul, kui soovite oma dokumendis lauseid ja lõike ümber korraldada. Teksti kopeerimiseks ja teise asukohta kleepimiseks valige tekst, mida soovite kopeerida. Menüüs Redigeeri klõpsake käsku Kopeeri. Liigutage kursor asukohta, kuhu soovite kopeeritud teksti sisestada. Menüüs Redigeeri klõpsake käsku Kleebi. Teksti teisaldamiseks teise asukohta: Valige tekst, mida soovite teisaldada. Osutage valitud tekstile ja seejärel klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu. Lohistage valitud tekst oma dokumendil asukohta, kuhu soovite seda paigutada. 5  Oma dokumendi vormindamine

Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003

Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida:  märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti;  sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal;  mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade;  eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl;  lauset – Ctrl + hiireklõps lausel;  pilti (graafikat) – klõps pildil;  lõiku – hiire topeltklõps lõigu ees märkimisalal või kolmikklõps lõigul;  kogu dokumenti – klahvikombinatsioon Ctrl+A;  märgistuse tühistamine – klõpsa suvalisel kohal väljaspool märgitud ala. -1- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik

Wordi juhend

kasutada printimiseks 12. peidetud tekst (Hidden), nii saab peita näiteks omapoolseid kommentaare jms. Enim kasutatavad valikud on toodud välja vahekaardil Home: Teksti ilmestamine 8  eemalda vorming dialoogiboksikäiviti Seal on font (Times New Roman), suurus (12 punkti). Fondi või teiste määrangute muutmiseks tuleks kõigepealt muudetav tekstiosa aktiveerida ja seejärel anda uued määrangud, näiteks kirja suuruse muutmiseks. 2. Teksti ilmestamine Lihtsaim võimalus on lülitada sisse rasvast kirja (B), kursiivi (I), tehes hiireklõpsu vajalikul nupul, kui tekstiosa on valitud (aktiveeritud)

EXCEL - Tabelitöötlus

[Underline]; Saab märgistatud kirja muuta allajoonitud kirjaks. (Format ® Cells ® Font) [Left][Center][Right]; Saab muuta märgistatud kirja joondamist. (Format ® Cells ® Alignment) [Borders]; Märgistatud piirkonna ümber joonte tõmbamine. (Format ® Cells ® Borders) [Color]; Tagapõhja värvi muutmine. [Font Color]; Kirja värvi muutmine. 9. Põhitegevused lehtedega Põhiosa tegevusi ei sõltu lehe tüübist (tööleht, diagrammileht jm). Tegevusi võib valida menüüst Vorming või parema hiireklõpsuga lehe lipikul. Aktiveerimine ehk valimine - klõpsata lehe nimelipikul. Nime muutmine ­ Format/Sheet/Rename või topeltklõps lehe lipikul või paremklõps lehe lipikul ning avanenud hüpikmenüüst vastav korraldus. Seejärel asenda lipikul nimi ja kinnitada see ENTER-klahvi vajutusega. Grupeerimine ehk mitme lehe valimine · Lehtede grupeerimine võimaldab teha teatud tegevusi korraga mitme lehega: sisestada andmeid ja valemeid,

Exeli õpetus

) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui

Uurmiustöö Windows Xp

Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole),

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Selle seadistus hakkab silma eelkõige inimestega töötamisel. Kui see on seadistusega Very Loose, siis võib juhtuda, et näod moonutatakse. Seega Very Strict annab suurema võimaluse inimesi korrigeerida. Detailide eemaldamine pildilt Eelmine tööriist saab hakkama detailide viimisega uude kohta ja koopia tegemisega. Kui vaja objekte pildilt eemaldada, siis võiks kaaluda Patch Tool tööriista kasutamist. Tööriist töötab ise lihtsalt - märgista ja tõsta ära. Selektsioonist vabanemiseks vajuta Ctrl+D (Select>Deselect) 66 Eemaldamisel jälgi kuhu sa selle tõstad, sest sellest sõltub, mis "augu" asemele lisatakse. Kasuta sama tööriista ka näiteks fotodelt surnud pikslite, tolmukübemete, sünnimärkide, kortsude, vinnide jne eemaldamiseks. Fotode parandamine "plaastri" abil Viimase pildiparandustööristana vaatame selles peatükis nö

Solid Edge

joonis 2-6 Märgistamine Select Tool ­ lubab märgistada ühe või mitu elementi ja vajadusel saab neid ka nihutada, juhul kui mõni määratud side ei tekita konflikti.. Jooned Line/Arc ­ loob sirglõigu või kaare kahe otspunkti järgi. Et minna sirge joonestamiselt üle kaarele ilma vahendit vahetamata tuleb vajutada A. Peale kaare lõpp-punkti näitamist jätkatakse uuesti sirgega. Joon lõpetatakse vajutusega hiire parempoolsele klahvile. Point ­ loob punkti etteantud kohta. Curve ­ loob sisestatud punktide järgi avatud või kinnise kõvera. FreeSketch ­loob vabakäejoone ning korrigeerib kujundid korrapärasteks joonteks ja

ÜLESANNE I PINNATÜKK

Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg-

Arvuti tark- ja riistvara

klass Täishäälik Kaashäälik Täishäälik Kaashäälik 2009 · Võrdsetels osadels tükeldamine ­ Split Cells Ülesannne . · Above ­ lisatakse aktiivse rea ette · Below ­ lisatakse aktiivse rea järele 26 1 2 3 Uue veeru lisamine : Veeru lisamiseks märgista sobiv arv veerge Table Insert Columns to the Right/Left · Left ­ lisatakse aktiivse veeru ette · Right ­ lisatakse aktiivse veeru järele 1 2 3 4 27 Tabeli lahtrisse ClipArt piltide ja fotode lisamine : Insert ­ Picture * ClipArt *From File · Joondusnupp ( Align ... ) paigutab teksti ( suures )

Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend

 Töö veerised (ehk tekstivabad ääred) vormistatakse järgmiselt: üla- ja alaveeris 2,5 cm, lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm. Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus.  Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5. Arvutis: märgista tekst (klahvid Ctrl + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font – määra kirjatüüp ja tähesuurus ja fondi värv (Automaatne) – vali Lõik – Reasamm 1,5. 14  Teksti vormistamisel kasutatakse rööpjoondust: parem ja vasak veeris jäävad sirged. Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J).  Iga peatükk algab uuelt lehelt

Juhiabi ja sekretäri tööjuhis

(Klaviatuur, 2010) Joonis 4. Klaviatuuri põhilised klahvid 2.2.1 Klaviatuuri klahvid Klaviatuuri klahvistik jaguneb mitmeks tähtsaks osaks. (Eljas, 2010) Põhiklaviatuur:  Täheklahvid (vt joonis 5) – on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY- paigutusega täheklahvid nagu sarnastel kirjutusmasinatel. Väiketäht sisestatakse ainult täheklahvi vajutusega. Kui hoida tõsteklahvi sel ajal, kui vajutada mõnda täheklahvi, sisestatakse vastav suurtäht. 9  Joonis 5. Klahvid A ja Z  Tõsteklahve Shift (vt joonis 6) on kaks ja teda kasutatakse suurtähtede ja numbri- ning märgiklahvidelt ülemiste vasakpoolsete märkide sisestamiseks. Joonis 6.Shift ehk tõsteklahv  Registrilukustusklahv Caps Lock (vt joonis 7) – võimaldab sisestada pidevalt suurtähti. NB

Tekstitöötlus: Alustamine Windows XP-ga

kaustas Minu pildid nende jaoks uue jaotise või alamkausta. Windows paneb ka alamkaustale nime. Võite nime igal ajal muuta. Alamkausta klõpsamisel kuvatakse selle sisu pisipiltidena. Foto suurema variandi vaatamiseks Windowsi Pildi- ja faksivaaturi eelvaatepaanil topeltklõpsake pisipilti. Kaustast rohkem kui ühe foto valimiseks vajutage klahvi CTRL ja hoidke seda fotode klõpsamisel all. Siis saate valitud fotosid lohistades teisaldada, kopeerida või kustutada. Windowsis saate salvestada ka muudest allikatest kui digitaalkaamera pärit fotosid, näiteks e- postiga saabunud või veebist leitud ja salvestatud fotosid. Piltide salvestamine CD-le On suurepärane, kui saate arvutis olevaid fotosid kiiresti vaadata. Paraku kasutavad aga digitaalpildid sageli rohkem arvuti mäluressurssi kui ülejäänud failid. Windowsiga on lihtne

Arvutigraafika I TIHEND

Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1  Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes pun

Microsoft access

Arvuvormingus saab kasutada järgmisi sümboleid: Sümbol Kuidas toimib # üksik number 0 kuvab 0, kui sellele kohale väärtust ei ilmu . kuvab punkti , kuvab koma $ (või muu valuuta) kuvab valuuta sümboli % kuvab arvu protsendivormingus E+00 kuvab teadusliku (Scientific) kirjapildi. Näide. Arvu vorming, kus tuhandete eraldajaks on koma ja peale koma on alati kaks koht: ###,###.00 Access- lihtne ja vajalik 14 4.2. Sisestuseeskiri Sisestuseeskirjaga on võimalik väljale sisestatavat informatsiooni piirata, määrates sisestamiseks lubatud sümbolid. Selleks peab teadma, millisel kujul andmed peavad esinema. Sisestuseeskirja saab luua nii teksti-, arvu- kui ka rahavormingus. Selleks

Uurimistöö koostamise juhend

Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü → Break→ Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format→ Paragraph→ Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium  Uurimistöö koostamisest

Uurimistöö koostamine

Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü Break Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format Paragraph Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. ikude vahe m??ramine KuressaareJoonis G?mnaasium 6. Pealkirja vormindamine Reavahe 1,5 m??ramine Pealkirja automaatne nummerdamine Uurimistöö koostamisest Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine

Autocad II

10 kaared. Teerada ei tohi olla "väljasurutava" objektiga samas tasapinnas, samuti ei tohi ta sisaldada liialt väikese kõverusega osi (samas nurkpunktide olemasolu piiranguks ei ole). Moodustatav keha algab lähteobjekti tasapinnast (lähteobjekt ise läheb kaduma) ja lõpeb tasapinnaga, mis on teerajaga risti selle lõpp-punktis. Joonestamise käigus AutoCAD nihutab teeraja valitud objekti keskele (ekraanil seda ei näidata). Käsuga EXTRUDE "väljasurumi- sel" on ka mõningaid nüansse, aga jätame need siinkohal kirjeldamata. Näitena vaatleme ringjoone "väljasurumist" piki spiraalset joont tüüpi 3DPOLY: tulemusena tekib vedru (vt. joonis 9), kus ilmekama pildi saamiseks on varjatud jooned käsu HIDE abil kaotatud ja lähteobjektid on alles jäetud (lähteobjektid tegelikult ei säili). Sisestades objektide valiku

Veebistuudium arendus ASP.NET

Koolipidu

Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!

 Lehe vaatamiseks tasub Web Developeris vajutada nupule, mille kirjelduseks ,,View in Browser". Tulemuseks pannakse kohalikus masinas tööle veebiserver ning veebilehitseja ja loodud serveri kaudu saab nimetatud lehte vaadata. Iseenesest poleks palja HTML-lehe tarbeks serveri käivitamine hädavajalik ­ seda saab vaadata ka lihtsalt failina kohalikust kataloogist. Aga kuna Web Developer pigem mõeldud siiski iga kord serveris uuesti genereeritavate lehtede loomise tarbeks, siis on talle vastav võimalus sisse ehitatud. Nii võibki

AutoCad I

sisestada nõuab ­ seda ka sisestada tuleb, sest millegi muu sisestamine reeglina läbi ei lähe! Tunnuseks, et arvuti ootab järjekordse käsu sisestamist, on käsurea alguses paiknev kirjutis Command: (kui seal on midagi muud, siis pole viimane käsk veel lõppenud ­ mõnede käskude täitmine võtab suhteliselt kaua aega, või siis ootab AutoCAD täiendavate valikute tegemist või andmete sisestamist). Kui käsku ei soovitagi lõpetada, tuleb vajutada klahvile Escape (toime ei tarvitse ilmneda kohe). On kasulik teada, et pakett AutoCAD sisaldab kahte liiki käske: tavalised käsud ja trans- parentsed e. nn. "läbipaistvad" käsud. Tavalisi käske saab käivitada vaid siis, kui eelmine käsk on täielikult lõppenud. Seevastu transparentse käsu käivitamisel võib eelmine tavaline käsk lõpetamata olla ­ sel juhul tuleb transparentse käsu ette kirjutada apostroof (muidu pole apostroof oluline)

Loogika ja programmeerimine

Kuidas saavad teekäijad jõe teisele kaldale, kui paat kannab ainult üht teekäijat või kahte poissi, aga ühe teekäija ja ühe poisiga läheks juba põhja? (Pange tähele, et poisid tahavad pärast edasi sõita!) 5. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule üks juurde. Kuidas tuleb vajutada nuppe, et ekraanile ilmuks a) arv 5; b) arv 99; c) arv 99, kui lubatakse vajutada nuppe mitte rohkem kui 10 korda. PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. SISSEJUHATUS Nüüd, kus Te olete (loodetavasti) aru saanud juhtimise olemusest, püüan ma teha väikese ülevaate sellest, mida meie tahame juhtida ja kuidas me seda juhtimist teoks teeme ehk räägime arvutist ja programmeerimisest. Põhiliselt tuleb juttu just programmeerimisega kaasnevatest mõistetest

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Programeerimise algkursus 2005-2006

TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v