Arvutimängude mõju lastele Richard-Sven Rivik 21. sajand on kahtlemata meedia- ja elektroonikaajastu. Kõik info ja teadmised on olemas internetis. Uudiseid loetakse arvutist või telekast, küsimuste korral otsitakse vastuseid internetist. Aga arvutimängud? Enamik lapsi mängivad arvutimänge, kes rohkem, kes vähem. Kuidas mõjuvad arvutimängud lastele? Arvutimängudest võib sõltuvusse sattuda ja siis hakkab see mõjutama igapäevast elu. Ma ise mängin ka arvutimänge, aga ennem ma alati õpin ära ja teen tähtsamad asjad ära, ehk siis mängin arvutis vabal ajal. Inimene, kes on sattunud sõltuvusse arvutimängudest, ei suuda lõpetada, ta tahab koguaeg arvutis mängida ja ta heidab kõrvale kooliasjad ning sotsiaalse elu. Arvutimängud võivad olla ka vägivaldsed, mis
Keila Gümnaasium Reino Seli 11B ARVUTIMÄNGUD Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Keila 2007 Arvutimängud Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Peamised mängukategooriad ................................................................4 2.1. Action ehk märulimängud...............................................................4 2.2. FPS; first-person shooter ehk 3D tulistamismäng...................................4 2.3. RPG; role-playing game ehk rollimäng...............................................4
· i) Fable · j) Battelfield · k) Duke Nukem · l) Super Mario · m) Halo · n) Hitman · o) Tomb Raider · · p) Splinter Cell · q) Monkey Island · r) Doom · s) Unreal Tournament · t) Colin McRae Rally · u) Half-Life · v) Grand Theft Auto · w) Mass Effect · x) Assassin's Creed · y) Need for Speed 4. Mis olid esimesed arvutimängud sinu elus ? *võib valida ka eelnevatest küsimuste variantidest 5. Mis mänge te praegu mängite ? (nimeta 1-5 mängu) * 6. Mis mänge te olete mänginud, mis on olnud eriti meeldejäävad?(1-5) * 7. Mis arvutimäng pani teie
Valisin selle teema isikliku huvi tõttu. Arvan, et need võimalikud mõjud, mis tekivad arvutimängijatel, olenevad mängijast endast, mitte arvutimängudest. Mina kui arvutimängude mängijana olen ainult kahjustanud silmi. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID JA HÜPOTEES Tutvustada töö lugejatele negatiivseid mõjusi arvutimängude mängimisel. Tutvustada töö lugejatele positiivseid mõjusi arvutimängude mängimisel. Hüpotees: Arvutimängud muudavad noored õpilased passiivsemaks. SISUÜLEVAADE REFERAADI OSAST Negatiivsed mõjud: Kahjustab inimese psüühikat Toob kaasa arvutisõltuvuse Kahjustab ajutegevust Positiivsed mõjud: Arendab inimese oskusvõimeid (sõiduoskus, otsustusvõime) Aitab paraneda isuldist Muudab silmanägemist (kontrasti tundlikumaks) Aitab und juhtida Teda on võimalik rakendada ka kooliõpingutesse UURIMUSTÖÖ MEETOD
küllaltki suure osa päevast ning seepärast on arvutimängudel märkimisväärne roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujunemisel Kui lapsel puudub suunav täiskasvanu, võib lapse mänguvalik kujuneda täiesti valeks. Valitakse mänge, mis pole veel eakohased või on lihtsalt vägivaldsed Internetileheküljed www.rahamaa.ee www.lastekas.ee www.mangukoobas.ee www.runescape.com Populaarsemad arvutimängud "Sims" ja "Sims 2" ,,Simcity" 8 "Car Town" ,,Age of Empires" GTA ( ,,Grand Theft Auto") "Battlefield: Bad Company" 1 ja 2 "Battlefield 1942" F1 2010 ("Formula One 2010") "Age of Mythology" Veel arvutimänge "Battle Dawn" "Mirror's Edge" "Combat Arms" "MX vs ATV Unleashed" "Civiballs" "Horse Eventing" "Save the Sheriff" "Diablo II" TÄNAME KUULAMAST!
Mis liiki arvutimänge on olemas? · First Person Shooter ehk esimeses isikus tulistamismäng · Platvormimäng · Rollimäng · Strateegiamäng · Arkaadmäng · Simulatsioon · Seiklusmäng · Mõistatus ehk pusle · Interaktiivne fiktsioon Arvutimängude ajaloost · 1958 - William Higinbotham ''Tennis for Two'' · 1961- esimene mõjuvõimas arvutimäng - ''Spacewar!'' · 1969 - leiutas Ralph Baer mängukonsooli - brown box · Peale seda on arvutimängud maailma vallutanud Arvutimängude negatiivne mõju · Agressiivsus · Reaalsustaju kadumine · Vägivalla jäljendamine · Füüsilise vormi nõrgenemine Arvutimängude positiivne mõju · Oskus arvutit käsitseda · Loogiline, strateegiline mõtlemisvõime · Visuaalne kujutlusvõime · Koostöövõime Mängimisest Oma kooli statistika põhjal · Nooremad õpilased mängivad rohkem kui vanemad. · Poisid mängivad enamasti rohkem kui tüdrukud.
ei saa, sest laps nõuab tähelepanu või häirib oma tavaliste mängudega. On küllaltki lihtne lükata laps arvuti taha. Mänge leidub igale eale ja lastel on täiskasvanutest kiirem oskus arvutiga sinasõbraks saada. Kuid pidevalt last arvuti taha lastes võime ühel päeval avastada, et meil on kodus kasvamas väike sõltlane.Kui laps enam muude mänguasjadega mängida ei taha ja ainult arvuti juurde laskmist nõuab, tuleb kiiremas korras tegutsema asuda. Arvutimängud ei tohiks olla lapse päeva ainukeseks sisustajaks. Samas on sõltuvusnähtudega lapse arvuti tagant minemasaamine on paras pedagoogikakunsti tippsaavutus. Arvutisõltuvus pole ainult laste pärusmaa. See hiilib salamisi ka täiskasvanutele ligi. Algus on lihtne. Igava ja rutiinse töö korral on vahetevahel hea teha paus ja lasta mõttel mängides puhata. Kuid need pausid kipuvad venima aja jooksul üha pikemaks, segades lõpuks tööd
Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängitakse, kas arvutimängud on neile kuidagi kasu või kahju toonud, mis põhjusel hakati mänge mängima ning kas mängitakse iga päev. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised ülesanded: otsida infot mängude ajaloost ja tuntumatest mängudest Internetist; uurida põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitluse käigus õpilaste mängimise eripärasid. Püstitatud ülesannete täitmiseks lugesin teemakohast materjali Internetist, et saada
..........................................9 4.Kokkuvõte...................................................................................................................................10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Arvutimängud on mõeldud igas vanuses olevatele inimestele, enamasti lähevad arvuti mängud peale lastele ja meestele . Järgnevas lõigus ma seletan kuidas mänge eristada. Arvuti ja videomängud on jaotunud populaarsesse kategooriatesse. Need kategooriad erinevad üksteisest peamiselt mängitavuse poole pealt. Erinevate kategooriate mängude puhul tulevad erinevused sisse juba mängu tegemise alguses, sest juba mängu mõtte ülesehitamine läheb olenevalt stiilist erinevaid radu pidi.
1. ARVUTIMÄNGUDE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED MÕJUD INIMESTELE. Kas arvutimängude mängimisel esineb rohkem positiivseid või negatiivseid tagajärgi? Mitmed uuringud tõestavad, et vägivaldsed arvutimängud mõjuvadki noortele mänguritele agresiivselt, aga kõik arvutimängud ei ole ühesugused. Arvutimängude mõju inimesele sõltub täielikult mängu sisust. Uuringud on näidanud, et advekaatselt üles ehitatud sotsiaalsed mängud võivad tõsta mänguri julgust, astuda üles kellegi uskumuste kaitseks ja tugevdada valmisolekut teiste aitamiseks. Samuti nii öelda tulistamismängud ei oma ainult tumedaid külgi, ka need arendavad nägemisteravust üksikasjade nägemiseks ja reageerimiskiirust. Paljud lapsevanemad näevad videomänge, kui
8.a Tänapäeval jaguneb arvutikasutamine kaheks: arvuti kui töövahend ja arvuti kui ajaveetmisvahend. Iga päevaga lastakse müüki järjest graafilisemaid ja kaasahaaravamaid arvutimänge. Sellega kaasneb palju probleeme, kuna paljud mängud on vägivaldsed, oodates mängijalt ainult kiiret reaktsiooni. Kuna taolisi mänge reklaamitakse ning mängitakse palju, siis tekib mõte, et võiks arvutimängud üldse ära keelata, aga see pole probleemile lahenduseks, sest keelatud vili on alati magusam. Võimalikult reaalse tunde loovad mängude graafika, heli kvaliteet ja alles seejärel mängu sisu, kuigi ka see pole vähemtähtis. Arvutimänge mängides võib unustada aja ja muud kohustused ning just see mängude omadus on paljudele saanud mõjuvaks punktiks mängude mängimisest loobumiseks. Paljudel lastel
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi
laps oma pereliikmetele liiga tegi, aga selle loos on palju küsimusi, mis õigeid vastuseid ehk kunagi ei leia. Isa armastus oleks võinud väljenduda ka õpetamises ja pisut karmimal toonil, kui selleks vajadus oli. Probleemide eitamine süvendas lapse julgust ja üleolekut, mis lõpuks vägivaldsel moel ta enda vastu pöördus. Olulist rolli selliste traagiliste pöördkäikude puhul mängib kindlasti ka meedia ja tänapäevased arvutimängud, mida ka raamatu antikangelane mängida armastas. Vägivald ja surve, mida lapsed pidevalt ekraanidelt jälgivad, jätavad oma jälje ning oma teole innustust leida ei ole sugugi keeruline. Arvutimängud aitavad unustada reaalsuse ja pakuvad võimaluse olla kangelased. Paljudes mängudes aga kahjuks relvakangelased ja nii tekivad paljudel lastel väärarusaamad sellest, mis on õige ja mis mitte. Isa kinkis oma pojale vibu ja õhutas teda pidevalt harjutama
Muidugi on arvutil nagu iga asjal ka omad miinusküljed. Me kõik oleme surfanud inernetis. Iga kord kui me läheme arvutisse ja leiame midagi põnevat, oleme me väga süvenenud ning taipame alles mõne aja pärast, et möödunud on juba kolm tundi. Vahel võib tunduda, et alles sa istusid arvuti taha ja juba sa vaatad ning on pool päeva läinud. Arvuti raiskab tohutult aega. Võtame veel üheks näiteks arvutimängud, mis on mõeldud enamasti laste meelelahutuseks. Laps võib mängida kas või terve päeva, sest, et ta on ekstaasis ning see on nagu sõltuvus, selline tunne, nagu ei tahaks ning isegi ei saaks lõpetada seda arvutimängu mängimast. Rääkimata sellest, et arvutis istumine ning pikaajaline mängimine kahjustab nägemist on lisaks veel ka osad arvutimängud väga vägivaldsed, näiteks võime võtta tulistamise. Arvutil võib küll häid külgi olla, kuid ka
4 poissi mängib arvutiga päevas rohkem kui 3 tundi. Kõige rohkem eelistatakse mängida rallimänge (53% vastanudest), millele järgevad "Action" ehk märulimängud ja spordimängud, millele järgnevad (õiges järejestikkuses): Fps-, RPG, RTS- ja seiklusmängud. Kõikidest mängudest oldi kuuldud, mis oli nimekirjas antud, millest kõige populaarsemad olid "Need for Speed", "Super Mario" ja "NBA 2K12". Esimesed arvutimängud Kunda noorte elus olid enamasti kõikidel erinevad, ainukesed mängud, mille nimed kordusid olid "Colin McRae Rally" ja "Super Mario". Küsimusele, mida mängite praegu kordus tüdrukute poolt vastus, et ei mängigi, kuid poiste populaarseim vastus oli "NBA 2K12" ja "Age of Empires 2". Meeldejäävaimateks mängudeks on nimetatud "Grand Theft Auto"-t ja "Super Mario". Ei olda kursis sellega, mis mängud on pannud arvutimängude valmistamise õitsele, vaid 2
Isegi lasteaialastel on nutitelefonid- milleks? Minu sugulased ostsid enda lapsele jõuludeks Ipadi. Kõige kurvem on veel see, et lapsed ei oska selliseid kalleid kingitusi hinnatagi. Mina olin üliõnnelik- ja tänulik, kui sain endale jõuludeks kauaoodatud pulma barbie. Ära tüdinesin sellest alles siis, kui ka nukkudest välja kasvasin. Tekib küsimus, et mis saab tänapäeva noorte lapsepõlvest? Meenutada on neil siis pärast seda, et mis windows oli nende arvutil või millised arvutimängud olid nende lemmikud? Ükskord pidin oma tädilapsi hoidma. Lausa õudne oli vaadata, kuidas lapsed ei oska enam omavahel materjaalsete mänguasjadega mängida, vaid kaklevad arvuti pärast. Saan aru, et me elama e-riigis, aga see ei tähenda, et isegi algklassilapsed ei saa enam omavahel õues kokku, vaid suhtlevad hoopis internetiteel. Paljud arvutimängud, mis nii noored poisid kui ka tüdrukud mängivad, sisaldavad tohutult vägivalda, mida rakendavad need samad
Autori pakutud lahendused: Autor pakub, et tuleb tunnetada piire. Ta ei leia, et mängimine on vale, kuid ainult mõistlikus koguses. Täiskasvanu suudab ise kompromissi leida ja otsustada enda eest, kuid laps seda teha ei suuda, niisiis peaks täiskasvanu oma lapse eest hästi hoolt kandma. Pealkirja sõnastus ja tekstiga sobivus: Pealkiri ,,Miks me mängime'' võiks rääkida inimestest ja nende suhtest mängudega, mida see tekst teebki. Arutlus: Arvutimängud on muutunud aina suuremaks osaks inimeste elust ja üleüldse meie kultuurist. Need ei ole enam lihtsalt mängud, vaid kunstivorm. Nagu kõikide heade asjadega, kaasnevad ka arvutimängudega probleemid. Sõltuvus on täiesti reaalne asi ja selle vastu on loodud isegi instituute välismaal, et ravida sellist asja. See jääb muidugi alla karmimatele asjadele nagu narko-, või alkoholi sõltuvusele. Üldjuhul puudutab see nooremaid, kelle elu on veel ees ja
· Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Tarkvarapiraatluse vormid
Resursside haldus ja logistika. Multitasking. Püsivus. Arvutimängude negatiivsed mõjud. Agressiivsus. Liigne ajakulu. Halb mõju tervisele. Akadeemilised tulemused. Faktorid, mis teevad hea mängu. Eesmärgid. Süzee. Graafika. Mängitavus. Heli. Miks mängitakse arvutimänge? Põnevus. Interaktiivne tegevus. Ajaviide. Võimete proovilepanek. Kõige rohkem illegaalselt allalaetud mängud. "Call of Duty: Black Ops". "Battlefield 3". "Crysis 2". Kõige rohkem müüdud arvutimängud läbi aegade. "The Sims". "StarCraft". "Myst". Küsimustiku analüüs. Arvutimänge mängivad Mängib regulaarselt 39% arvutimänge Ei mängi regulaarselt arvutimänge 61% Mida peate arvutimängude juures kõige tähtsamaks? Heli Puhtust ja kvaliteeti
Steve Jobs Steve Wozniak 1981 -valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. 1982- Ameerikas välja antav ajakiri "Time" kuulutas aasta inimeseks arvuti. 1965- tegi mees nimega Gordon Moore oma kuulsa ennustuse, milles ta kuulutas, et mikroprotsessorites olevate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuu tagant.. Gordon Moore 1975- hakkasid tekkima esimesed arvutimängud, mis polnud muidugi sellised nagu on tänapäeva arvutimängud. Üks esimesi mänge, mis oli väga populaarne oli Pac Man. 1980- aastatel hakkasid levima ka kodu mänguarvutid nagu näitek Atari 2600. 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. 1981- oli arvuteid maailmas 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit.
pidi teatud informatsiooni leidmiseks terve raamatu läbi otsima siis nüüd piisab ainult küsimuse kirjutamisest otsingumootorisse ning vastus on teada. Tänu arvutile on õpilaste elu kergemaks muutunud. Samas on võimalik arvutiga kogu vabaaja ära kulutada ja see teeb arvutist ajaraiskaja. Olemas on tohutult veebilehti ning arvutimänge mis röövivad inimese vabaaja. Inimene ei pane tavaliselt ise tähele kui kiiresti arvuti taga olles aeg lendab. Arvutimängud ja suhtlusportaalid tekitavad sõltuvust. Arvutis on ka igasuguseid ohte nagu pettused. Lisaks kahjustab arvuti silmanägemist ja pikaaegne arvuti taga istumine mõjub halvasti selgroole. Kõik need negatiivsed punktid tõestavad, et arvuti on ajaraiskaja. Kuigi arvutiga saab leida informatsiooni ning see muudab töid lihtsamaks, leian ma, et arvuti on ajaraiskaja.
autoga ning üleüldiselt võimalikult vähe pingutama.Igapäevaselt luuakse lisaks olemasolevatele abimeestele järjest uusi, mis võimaldavad teha igapäevatoimetusi veelgi energiasäästvamalt. See on ühelt poolt hea, kuid samas vähendab igasugust liikumist pidevalt. Seetõttu tuleks inimestel hakata oma mugavustsoonist kas või pisut välja astuma. Viimasel ajal saab vähest liikumist tähendada just laste seas. Miljonid arvutimängud, naljakad youtube-i videod ning palju muud huvitavat naelutavad lapsed tundideks arvuti taha, kus erilist liikumist ei toimu. Selle tulemusena võib märgata laste seas ka üha kasvavat ülekaalulisust. Kuhu on jäänud tüdrukute keksumängud ning poiste onni ehitamine. Kui neid mänge isegi mängitakse, siis enamasti virtuaalsel teel. Siin kohal võiksid mängu tulla vanemad, kes utsitaksid oma lapsi veetma rohkem aega värskes õhus ning tutvustaksid neile huvitavaid tegevusi, eemal
Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Sama lugu on näiteks veel kella, kalendri või muu seesugusega. Arvutil on samuti ka omad miinused. Ma usun, et enamik inimesi, kes arvutit kasutavad, on mõnikord end selle ette unustanud. Küllap oleme siis leidnud mingisuguse video, artikli või muu sellise. Kuid see on ausalt öeldes täielik ajaraisk. Teised suured ajaraiskaja on arvutimängud. Need on tavaliselt mõeldud lastele ning üldiselt sisaldavad suures koguses vägivalda ja roppusi. Jah, need võivad olla küll põnevad ja sa võid mängida elu eest, et saada uuele levelile vms, kuid tegelikult võivad need kergelt sõltuvust tekitada. Kuid kas arvuti on siis ajaraiskaja? Minu arvates ei ole. Jah, me võime arvuti taga istudes kulutada väärtuslikku aega, kuid siiski. Arvutit ei asenda tänapäeval millegagi. Arvuti
Peamised probleemid liikumisõpetuses Viitsimatus ja motiveerimatus. Tänapäeva laste füüsiline aktiivsus on hakanud järjest vähenema. Kindlasti võime tuua selle põhjuseks aina kõrgemale areneva tehnoloogia televiisorid, arvutid, mobiilid. Tuntud on ju fakt, et multifilmid ja arvutimängud on lihtsamini leitavad lapsehoidjad. See kõik aga õõnestab tervisliku eluviisi rolli lapse kasvamis- ja arenemisprotsessis. Perekondades, kus lapsevanemad ei väärtusta liikumist ning sportlikku eluviisi, ei oska ka laps ennast ise selle kõige poole suunata. Antud juhul peab selle töö ära tegema lasteaed või kool. Lasteaias - koolis aga ei oska sellised lapsed keskenduda, liikumistegevustes kaasa lüüa, sest neil puudub motivatsioon ning tihti väidetakse, et lihtsalt ei viitsi.
Milleks mulle raamat? On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja
Arvutis on lihtne kasutada erinevaid funktsioone ja võimalusi. Näiteks kiiremas korras saab kalkulaatoris arvutada ning paintis pildi joonistada. See kõik on lihtne ja kättesaadav kõigile. Info liigub infovahendusel väga kiiresti ning on mugav. Koos plussidega tulevad ka miinused. Arvuti on väga hea abiline, kuid võib muutuda ka ajaraiskajaks. Inimesed võivad sattuda sõltuvusse sellest ja ei tahagi teha enam midagi muud, kuna nii palju võimalusi on. Mõned leiavad ajaraiskajaks arvutimängud. Miinuseks on ka see, et tahaplaanile jääb noortel koolitöö ja õpiedukus langeb. Arvutit õigesti kasutades võib olla see väga hea abivahend ja meelelahutaja, kuid igal asjal on piirid. Tuleks vältida sõltuvusse jäämist, mis võib rikkuda tuleviku. Raalis on igale inimesele midagi meelepärast, lihtsalt tuleb leida see õige tegevus.
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete
kasulikku. Arvuti on ka hea suhtlusvahend, mille abil saan pidada kirjavahetust sõprade ja tuttavatega, olenemata, kui suur on meie vahemaa. Kuigi peab tõdema, et on ette tulnud olukordi, mil suhtlen sõpradega arvuti abil ka siis, kui nad on mu kõrval. Teisest küljest võttes on arvuti ka ajaraiskaja. Arvuti muutub kahjulikuks ja ajaraiskajaks siis, kui sellega liiga kaua tegeleda. On välja mõeldud sellised huvitavad asjad nagu arvutimängud, igasugused foorumid, tutvusportaalid jms, mis meie aega põletavad. Neid asju, mis arvuti taga olles meie aega kulutavad, ei sa üles lugeda kahe käe sõrmedel. Väidetakse, et kui lähed hommikul arvutisse, tuled sealt ära alles õhtul. Omast kogemusest võin öelda, et kui koolis käima ei peaks, siis täpselt niimoodi asi olekski. Mina lähen umbes kell kolm koju ning vähemalt enne kella kümmet ma arvuti juurest ei lahku. Vahepeal käin
Nt. demagoogiavõtted: argumentum ed hominem, kus näidatakse ennast heas valguses ja teist naeruvääristatakse; tegelikkuse moonutamine, kus varjatakse olulist infot ja kasutat. ebamääraseid argumente • meedia - keskkond, kus toimub infoedastus, info avaldamine ja/või massikommunikatsioon / informatsioonikandjate ühine nimetus / massiteabevahendid nagu ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon / ka internet, arvutimängud, paber, heli-ja videolindistused, kõne ja telefon. Nt. ajaleht Postimees • juhtkiri – ajalehe või ajakirja harilikult esimesel leheküljel avaldatud lühike artikkel, mille autor on lehe peatoimetaja ja mis käsitleb lühidalt mingit aktuaalset küsimust (enamasti on sellest kirjutatud ka lehes) ja/või loetleb lehes avaldatud artikleid ning põhilisi teemasid. • pressinõukogu - ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub lugejatele, kuulajatele ja
Miks, siis ikkagi arvutimaailm inimesi muudab, sealhulgas ka mind? Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. Seda näitavad kõik uuringud. Noored raiskavad enda elu, rikuvad silmi, rühti ja kõike seda tühise arvutis istumise pärast. Kindlasti kannatab inimese vaimne pool ja suhtlemisoskus. Pidev suhtlemine Facebookis või messengeris võib rikkuda keelekasutust, teeb selle lohakaks, minul õnneks seda probleemi pole. Arvutimängud võivad rikkuda mõttemaailma, sest enamik mängudest on tapmisega seotud. Nii võib juhtudagi ühel päeval, et nooruk läheb kooli ja võtab relva kaasa ning hakkab koolis tulistama, sest tulistamismängud on eeskujuks olnud. Minule on terrorism ja vägivald vastuvõetamatu. Enne sülearvuti saamist ma peaaegu ei käinudki arvutis, aga pärast seda kui mulle osteti see, olen seal vahest liigagi kaua. Mulle tundub, et ma hakkan
libekeelne, ei näinud loomulik välja ja oli päris humoorikas. Väga põnev oli, kui Alejandro666 rääkis vanaemale väga usutavat juttu ja lõpuks üritas temalt raha välja pressida. Vanaema jäi tema juttu uskuma ning kandiski Alejandrole raha. Seetõttu pidi ta näidendi lõpus ilma elektrita, küünlavalgel istuma. See katkend näitas väga hästi, millised võivad olla tagajärjed, ei tohi võõraid usaldada ja raha kellelegi anda. Natukene igavaks ja arusaamatuks jäid arvutimängud, mida etenduses mängiti. Arvutimängu stseenidest oli raske aru saada, kui pole ise selliseid arvutimänge mänginud. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et etendus oli õpetlik, vaimukas ja rääkis internetist nagu seal asjad käivad. Selliseid õpetlikke etendusi võiks rohkemgi olla, käiksin neid hea meelega vaatamas.
Võib eristada kolme peamist funktsiooni: · Osutamine (pointing) · Klõpsutamine (click) · Lohistamine e. vedamine(dragging e. drag and drop) Neid hiiri on hea kasutatada mängimisel. On välja mõeldud palju erineva kuju ja funktsiooniga hiiri. Juhthoob (ehk joystick) on igas suunas liigutatav kang, mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. Paljudel hoobadel on ka mitu nuppu. Selle peamiseks kasutusvaldkonnaks on arvutimängud, kuid ka puuetega inimesed kasutavad neid. Juhthoova üheks eriliigiks on veel mängupult (game pad, joy pad), mis enamasti on seotud kindla mängutüübiga ja varustatud suure hulga juhtimis funktsioonidega. Sellel on kindlaks määratud suunad, mille piires on võimalik liikuda. Lisaks sellele, et juhthoova võib liigutada suvalises suunas, saab sellel ka valida millises ulatuses kangi lükata (mängudes saab
maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Arvutil on samuti omad miinused nagu näiteks televiisoril. Aegajalt avastame end arvuti tagant ,kui kätte on jõudnud juba hiline õhtutund või õhtust on saanud lausa öö. See on küll väga suur ajaraiskamine, aga arvatavasti oleme ikkagi midagi huvitavat teada saanud. Kõige suuremad ajaraiskajad on arvutimängud, mis on enamasti mõeldud lastele, aga need sisaldavad väga suures koguses vägivalda ja roppusi. Paljud mängud tekitavad lastes sõltuvust ning ei lase neil mängimist lõpetada, see lõppeb ükskord alles siis, kui vanemad keelvad.Lisaks pikaajaline ekraani taga istumine kahjustab meie silmanägemist. Minu arvates on arvuti ikkagi rohkem meie abiline kui ajaraiskaja, sest temaga saab infot peaaegu iga ülesande kohta, mis sul on vaja lahendada. Isiklikult on arvuti mulle
maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha. Arvutil on samuti omad miinused nagu näiteks televiisoril. Aegajalt avastame end arvuti tagant ,kui kätte on jõudnud juba hiline õhtutund või õhtust on saanud lausa öö. See on küll väga suur ajaraiskamine, aga arvatavasti oleme ikkagi midagi huvitavat teada saanud. Kõige suuremad ajaraiskajad on arvutimängud, mis on enamasti mõeldud lastele, aga need sisaldavad väga suures koguses vägivalda ja roppusi. Paljud mängud tekitavad lastes sõltuvust ning ei lase neil mängimist lõpetada, see lõppeb ükskord alles siis, kui vanemad keelvad.Lisaks pikaajaline ekraani taga istumine kahjustab meie silmanägemist. Minu arvates on arvuti ikkagi rohkem meie abiline kui ajaraiskaja, sest temaga saab infot peaaegu iga ülesande kohta, mis sul on vaja lahendada. Isiklikult on arvuti mulle
Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa
või siis mängulehekülgedel. Mina mäletan oma lapsepõlvest näiteks mängukoobast, y8 , y3, agame.com, gamefriik jne. Neid lehekülgi oli palju ,aga peamised olidki need eelpool nimetatud. Igal lapsel oli oma kindel mängu teema, poistel enamasti autod, mootorrattad ja sõjamängud; tüdrukutel kokanduse-ja, küpsetamisega seotud, barbid ja muu säärane. Praegusel ajal on arvutid nii võimsad ,et peaaegu igal teisel lapsel kellel on arvuti on ka arvutimängud. Osadel on ka Wii, Xbox360, Playstation., telekamängud, aga need on vähestel. Interneti muu tarbeks- Interneti saab kasutada nt uudiste lugemiseks. Enamus inimestel ei käi ajalehed, aga kui sul on arvuti ja internet, siis internetist on palju odavam lugeda lehti , kui tellida. Kui inimesel pole telekat, siis sellest pole mitte midagi, internetist saad sa vaadata kõiki videoid, uudiseid, artikleid, saad teha tellimusi, saad teha pangas ülekandeid. Mina, kui tihe arvuti ja
Mäng - Kindel definitsioon puudub o Mängul on funktsionaalne eesmärk eluks ette valmistada o Mäng on lihtsalt käitumisviis - Iseloomustab see, et mäng motiveerib kui tegevus ise. - Mängu võimaluste puudumine pidurdab arengut - Seda oskavad kõik lapsed, tänapäeval pigem mureks see, et täiskasvanud ei oska enam mängida. - Reaalsus mänguga ei seo. Mängus puudub reaalne aeg, koht ja isik. Mäng loob teise reaalsuse. - Mäng võimaldab regresseeruda ning tundeid paigutada, konflikte lahendada. - Mängus ületab laps oma tegeliku vanust ja igapäeva tegevust ( Võgotski) - Esimene mäng on iseenda keha ja häälega. Tasapisi hakkab imiku mäng ülekandumine teisele isikule nt emale - Mäng muutub suhtlusvahendiks psühhomotoorsed mängud - Kõnearengu seisukohal on mäng väga oluline - Mäng muutub vastavalt arengule keerulisemaks ja mitmekesisemaks - Väikelapse eas meeldivad esemed mida saab kä...
vahendid: pliiatsid Lauamängukeskus Õpetlikud Matemaatilised Õpetlikud loogika Õpetlikud arvuti Vabalt valitud keelelised õpetlikud mängud: arvutimängud: leia mälumängud: arvutimängu arvutimängud, lisa liidan, lahutan 5 loomale õige saba. memori valimine: puuduv täht, lisa piires 1.memori pikk/lühike häälik 2.võrtsusta hulgad
imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks emaga, pabermähkmed, arvutimängud) võib mõjutada negatiivselt kõne arengut. Väikelapse arengueas, mis algab 1- st eluaastast, on olulisel kohal esemetega tegutsemine, toimub suhtlus täiskasvanutega, mille käigus areneb hääldus, sõnavara ja ka grammatika. Kindlasti ei tohiks ära unustada kehalist kontakti. Hääldus areneb lihtsamalt artikulatsioonilt keerulisemaks. Häälikud täpsustuvad aga 3- 4 ndaks eluaastaks, kõige hilisemalt täpsustub aga r-häälik. Sama asi oli ka minul lapsepõlves,
Siit tulenevalt ütleksin et raha on üks põhilisi näilistest väärtustest ,sest sul võib olla palju raha, kuid see ei taga seda ,et inimesed sind austaks ja armastaks. Pere aga on see mis jääb alatiseks inimesele toeks. On ka teistsuguseid väärtusi, näiteks mõni inimene teeb kõvasti trenni ja see arendab teda edasi, kuid samas mõni teine peab väärtuslikumaks mingisugust arvutimängu või midagi sellist, kuid arvutimängud tulevad ja lähevad aga see oskus mida sa endale arendad see jääb. Inimesed peaksid rohkem väärtustama seda mis neil on, sest iga hetk võib midagi juhtuda ja kas mõni lähedane võib viga saada või juhtub endaga midagi, siis on juba hilja sellele mõelda. Hea näide on mul tuua enda elust ,kus minu vanavanaema oli siis veel elus ja tal oli tulemas sünnipäev, kuid meil oli algne plaan ,et läheme õigel päeval kohale ja peame sünnipäeva ära ,kuid kuna oli suvine aeg siis oli
Meedia võib mõjutada ka lapse uskumusi ning lastel jääb puudu oskustest kaitsta end reklaamide halva mõju eest. Reklaamid aga võivad lapses suurendada materiaalset hoiakut. Lapsed jäetakse liiga tihti oma üksinda ning järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega nendega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad arvutis. Neil puudub ka huvi traditsiooniliste mängude vastu, sest arvutimängud on palju huvitavamad. Loomulikult ei tohi näha meedias vaid halba lastele. Meediast, eriti aga televisioonist on saanud neile nii suur sõber kui ka kasvataja. Ühest küljest arendab televisioon aga seda, mida varem õpetasid neile kool ja vanemad, et missugune on elu ja täiskasvanud. Meedial on palju erinevaid võimalusi inimese mõjutamiseks ja nende kaasamises meedia tegevusse. Meedia mõjus on palju positiivseid külgi ja palju negatiivseid ning tihti ei
Tänapäeva noorte elu Räägin, kuidas tänapäeva noored oma vaba aega veedavad ning kuidas on elu muutunud võrreldes kunagise ajaga. Kuidas on noorte elu muutunud, kui polnud selliseid huvisid nagu, arvutimängud ja lõputud joomingud. Tänapäeval ei väärtustata haridust niivõrd nagu vanasti. Eelistatakse tööd kooli asemel, et teenida suuremat elatist välismaal väiksema haridusega. Algul ei mõisteta seda, kui oluline on tegelikult haridus ning hiljem kahetsetakse, et kooli ära ei lõpetatud. Tänapäeva noorte elu põhineb joomisel, pidutsemisel, arvutidel, telefonidel jne, võrreldes sellega kuidas vanasti oli, on väga palju muutunud. Paljud noored ei pea
töötab "lahjendatuna", kusjuures on enamasti juures soovitus registreerimiseks. Santvara näide: Bass Box programm helikõlarite mõõtude arvutamiseks · Proovivara (demoware, trialware) - mis on mõeldud põhitoote reklaamiks ja tutvustamiseks. Enamasti sisaldab norivarale ja santvarale iseloomulikke jooni. Proovivara näited: 1) Microsoft Windows XP distributsioonid (30 päeva) operatsioonisüsteem 2) erinevad arvutimängud Levinuimad jaosvara piirangute näited: · Tarkvara töötab ainult limiteeritud aja. Näiteks töötab programm teatud päevad peale installeerimist või peale kasutamist. Tihti loetakse ka kasutamine lõppenuks kui on kasutatud programmi ettenähtud tunnid või kasutuskorrad. · Programm lisab märke või signatuuri väljundfailidesse. Antud meetod on levinud video- ja pilditöötlusprogrammidel. · Teatud funktsioonidele ei ole ligipääsu
virtuaalmaailma ja räägivad oma jutud ja teevad töötehingud ära just arvutite abil. Inimeste perekondlikud sidemed hõrenevad aina rohkem. Muidugi on hea, et tulevikus virtuaalmaailm tähtis, kuid silmsidet peaks olema loomulikult rohkem. Virtuaalmaailmas on tegevusi, millega inimesed saavad tegeleda ja las nad ka kasutavad neid, kuid ei tohi unustada oma lähedasi enda ümber, sest nemad vajavad ka silmsidet ja suhtlust reaalses maailmas. Arvutimängud pole nii põnevad, vaid hoopis põnevam on siis, kui saadakse koos seltskonnaga koos olla. Hooligem oma lähedastest.
erineva infoedastusviisi (näiteks teksti ja heli) koos kasutamist. Ka ,,puhas" tekst on meedium. Lisame siia heli, pildi jm ja kasutame neid koos ehk väljastame infot kasutades kompleksselt mitut erinevat vormiteksti, hüperteksti, pilti, animatsioone, heli, videot ja saamegi multimeediumi. MULTIMEEDIUMI RAKENDUSED Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid) pakuvad kombitavat tagasisidet tehistegelikkus ehk virtuaalreaalsus : uus kunstlik meedium, kolmemõõtmeline reaalsuse mudel (3D mudel) MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID
närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas arvutimängud ära koristada. 5. Narkootikumid- Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. 6. Doping-Dopingained ei põhjusta joovet nagu narkootikumid. Üksnes füüsilisi ja psüühilisi reaktsioone uurides ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on teataval momendil dopingainet tarvitanud. Kindlate järelduste tegemiseks on vaja teha
Dudkina, Marta Leen Volar, Tiina Braun 2017 Asjad, mida teha eduka eksamisoorituse huvides Mõtteerksuse suurendamine (mõistatused, viktoriinid jne) Vaimse vastupidavuse suurendamine Füüsilise vormi parandamine Õige toitumine Kehakella eksamite ajaga vastavusse viimine Kirjutuslaua ja ümbruse korrastamine Hästi magamine Aktiivne kordamine Asjad, mida ei soovita teha Alkoholi ja muude uimastite tarvitamine Energia vähemolulistele asjadele kulutamine (TV, arvutimängud jne) Liiga kaua õppimine Oluliste teemade vältimine Passiivselt materjali lugemine Huupi õppimine Ettevalmistustööd Info kogumine Infotöötlus (materjali analüüs ja töötlemine) Infootsing ja edastamine Info kogumine Salvesta kõik veebiaadressid, millega tutvumist sinult võidakse eeldada Hangi varasemate aastate eksamite ja näidisküsimuste/-vastuste koopiad Tutvu õppeinfosüsteemis õppeaine õpiväljunditega
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne
Meedia ja vägivald Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus: kõne, telefon, heli- ja videolindistused, paber, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, arvutimängud, internet. Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Viimaste aastate jooksul on Eestis paljud lapsed sattunud julma vägivalla ohvriks, kus süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms
noored kaasa ja arvavad, et ka nemad suudavad nii iseseisvad olla ja hakkama saada. Kuigi paljud nooremad inimesed omandavad endale mõtte,et nemad ei hakka suitsetama ega jooma teiste pärast, et nemad tahavad ka lahedad olla, see on väga hea kuna paljud seda suudavad teha ka. Kui nüüd arvuti juurde tagasi pöörduda siis väga vähed kasutavad arvutit otstarbekalt. Poisid kes päevad läbi istuvad pimedas toas leiavad endale palju rohkem tegevusi nt. arvutimängud,auto,mängud ja väga palju muud. Tüdrukutel ei ole niipalju teha kui poistel nemad tavaliselt istuvad kas Rate.ee või Msn, Ekooli kasutavad ka väga vähesed kuna paljudel ei ole nt sellist võimalus ja mõned ei taha ja ei viitsi seal käia. Kuigi samas käiakse seal väga palju,et oma hinnete seisu või kodused töid kontrollida. Loomulikult on kahju,et noored inimesed istuvad pimedas toas ja tegelevad arvutiga nad jäävad ilma väga headest üritustest ega tea midagi mis ilmas toimub
annaabi.ee 
