Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"arvulisele" - 35 õppematerjali

Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda - kokkuvõte
1
docx

Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda - kokkuvõte

(kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 ­ kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 000) Jaapan oli kaotanud 110k. 1905 grandioosne Mukdeni lahing vabanenud Jaapani jõududega. Vene sai lüüa. Arvulisele ülekaalule vaatamata puudus armeel tahe - ,,revolutsiooniline käärimine". Tsushima lahingus 1905 uputati vene laevastik. Kokku kaotasid 400k meest. Portsmouthi rahu oli Venele soodne. 1905-1912 viidi riigis läbi tõsine sõjaväereform. Balkani sõjad. Montenegro, Bulgaaria, Kreeka ja Serbia - Balkani Liiga ­ oli iseseisvunud Ottomani Impeeriumist (A-U sai B&H), suur osa rahvast jäi aga võõrvõimu alla. 1. Balkani sõda ­ Liit ründas Ottomani Impeeriumit 8. okt 1912 ­ 30

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
100-aastane sõda
26
pptx

100-aastane sõda

Kapetingide suguvõsal polnud enam dünastia edasikandjaid Philippe IV Ilus  Troonile tuli Sõja eellugu  Inglismaa kuningas Edward III pidas end Prantsusmaa õigeks troonipärijaks  1337. aastal Edward III kuulutas Inglismaa Crecy lahing •Sõjategevus algas 1446. aastal, kui 15 000 inglise sõdurit maabusid Normandias •Lahingukohaks valiti väli Crecy lähistel •Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule said nad lahingus hävitavalt lüüa Sõja käik •Välilahinguis hakati kasutama tulirelvasid. •Inglased võtsid kasutusele “tuletoru” (kahuri eelkäija) Poitiers’ lahing •1356. aastal •Inglased said jälle hävitavalt lüüa •1360. aastal sõlmitud rahu tulemusel sai Inglismaa endale suure osa Edela- Prantsusmaast. •Tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364–1380) vangistati ja vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. Rasked ajad Euroopas

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Vektor tasandil
12
ppt

Vektor tasandil

· Leia vektori (4;-3) pikkus. · Leia vektorite (-3;4) ja (1;-1) summa. · Kas vektorid (-2;3) ja (4,-6) on kollineaarsed? · Leia vektori (2;-1) lõpppunkt, kui alguspunkt on (-2;4). · Leia vektorite (2;-3) ja (-1;4) skalaarkorrutis. · Millised suurused on vektoriaalsed suurused? Vastused ­ Vektoriaalset suurust iseloomustab lisaks arvulisele väärtusele ka fikseeritud suund · Millised suurused on skalaarsed suurused? ­ Skalaarset suurust iseloomustab kindel arv. · Kuidas on defineeritud vektor? ­ Vektoriks nimetatakse lõiku, millel on määratud suund. · Millal on kaks vektorit võrdsed? ­ Kollineaarsed, samasuunalised ja võrdse pikkusega. · Leia vektori koordinaadid, kui alguspunkt on (-2;4) ja lõpppunkt on (5;-1). ­ ( 5 - ( - 2) ; - 1 ­ 4 ) = ( 7 ; - 5) Leia vektori (4;-3) pikkus

Matemaatika → Matemaatika
252 allalaadimist
Vektorid
12
ppt

Vektorid

· Leia vektori (4;-3) pikkus. · Leia vektorite (-3;4) ja (1;-1) summa. · Kas vektorid (-2;3) ja (4,-6) on kollineaarsed? · Leia vektori (2;-1) lõpppunkt, kui alguspunkt on (-2;4). · Leia vektorite (2;-3) ja (-1;4) skalaarkorrutis. · Millised suurused on vektoriaalsed suurused? Vastused ­ Vektoriaalset suurust iseloomustab lisaks arvulisele väärtusele ka fikseeritud suund · Millised suurused on skalaarsed suurused? ­ Skalaarset suurust iseloomustab kindel arv. · Kuidas on defineeritud vektor? ­ Vektoriks nimetatakse lõiku, millel on määratud suund. · Millal on kaks vektorit võrdsed? ­ Kollineaarsed, samasuunalised ja võrdse pikkusega. · Leia vektori koordinaadid, kui alguspunkt on (-2;4) ja lõpppunkt on (5;-1). ­ ( 5 - ( - 2) ; - 1 ­ 4 ) = ( 7 ; - 5) · Leia vektori (4;-3) pikkus

Matemaatika → Matemaatika
15 allalaadimist
Saja-aastane sõda
17
ppt

Saja-aastane sõda

Võimule tuli uus dünastia - Valois`d. Inglismaa kuningas Edward III (Philippe IV Ilusa tütrepoeg) pidas ennast õigeks Prantsusmaa kuningaks.Ta kuulutas ennast uueks valitsejaks 1337. aastal. Sõja algus Sõjategevus algas 1346.aastal, kui Inglise 15 000 meheline vägi randus Normandias. Prantsuse kuningas valis lahingu kohaks välja Crecy lähistel. Crecy lahing - 28.08 1346 Raskerelvastusega Prantsuse rüütlid. Inglise kergelt relvastatud vibukütid. Vaatamata prantslaste suurele arvulisele ülekaalule nad siiski kaotasid. Sõjakunsti pöördepunkt Rüütliväge on võimalik lüüa. Algas tulirelvade kasutamine välilahinguis. Inglased võtsid kasutusele "tuletoru"- kahuri eelkäija. "tuletoru" Uued lahingud 1356.aastal toimub Poitiers`lahing, kus prantslased saavad taas inglastelt lüüa. Vangi langeb ka tollane Prantsuse kuningas Charles V (1364­1380), kes vabastati alles pärast tohutu lunaraha maksmist. 1360

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
Venestamine Eestis
4
docx

Venestamine Eestis

Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud rahvusliku liikumise juhtitel. Minu arvates oleks võib-olla jäänud venestamine ära, kui rahvusliku liikumise juhid oleks teinud rohkem koostööd ja jätnud kõrvale oma erimeelsused ning pingutanud Eesti nimel

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Kiirendus ja jõud-Konspekt
3
doc

Kiirendus ja jõud (Konspekt)

Kui viskad palli tugevalt, siis sa rakendad pallile suurt jõudu. Jõu suurust saab mõõta. Jõu mõõtmiseks kasutatavat mõõteriista nimetatakse dünamomeetriks.  Jõud on füüsikaline suurus.  Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise.  Jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale.  Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.  Jõud on vektoriaalne suurus, see tähendab, et lisaks arvulisele väärtusele on jõul ka suund.  Jõu tähis on F.  Jõuühik on 1 N (loe: üks njuuton) 1 N ( üks njuuton) on niisugune jõud, mis 1 sekundi jooksul muudab ühe kilogrammise massiga keha kiirust 1 m/s võrra. 2010 PTG 2 Leili Jaagant Füüsika X 3. Newtoni I seadus

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Vektorid ja koordinaadid
18
ppt

Vektorid ja koordinaadid

Vektorid Vektorid Matemaatikas, füüsikas jt. loodusteadustes vaadeldavad suurused skalaarsed vektoriaalsed (neid iseloomustab (neid iseloomustab lisaks kindel arv) arvulisele väljendusele ka fikseeritud suund) pikkus kiirus vanus kiirendus mass jõud Vektorid Öeldakse, et lõigu AB puhul on määratud suund, kui on fikseeritud, kumba punkti A või B loetakse alguspunktiks, kumba lõpp-punktiks. Lõiku, millel on määratud suund, nimetatakse vektoriks.

Sport → Kehaline kasvatus
31 allalaadimist
Vektorid
18
ppt

Vektorid

Vektorid Vektorid Matemaatikas, füüsikas jt. loodusteadustes vaadeldavad suurused skalaarsed vektoriaalsed (neid iseloomustab (neid iseloomustab lisaks kindel arv) arvulisele väljendusele ka fikseeritud suund) pikkus kiirus vanus kiirendus mass jõud Vektorid Öeldakse, et lõigu AB puhul on määratud suund, kui on fikseeritud, kumba punkti A või B loetakse alguspunktiks, kumba lõpp-punktiks. Lõiku, millel on määratud suund, nimetatakse vektoriks.

Matemaatika → Matemaatika
24 allalaadimist
Vektorid-konspekt
18
ppt

Vektorid (konspekt)

Vektorid Vektorid Matemaatikas, füüsikas jt. loodusteadustes vaadeldavad suurused skalaarsed vektoriaalsed (neid iseloomustab (neid iseloomustab lisaks kindel arv) arvulisele väljendusele ka fikseeritud suund) pikkus kiirus vanus kiirendus mass jõud Vektorid Öeldakse, et lõigu AB puhul on määratud suund, kui on fikseeritud, kumba punkti A või B loetakse alguspunktiks, kumba lõpp-punktiks. Lõiku, millel on määratud suund, nimetatakse vektoriks.

Matemaatika → Matemaatika
10 allalaadimist
Aleksander suure elulugu
28
ppt

Aleksander suure elulugu

Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. 332 eKr rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest) Dareiose oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Oktoobris kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni linna peale, mis hoolimata võimsatest kaitsekindlustest avas väravad vähimagi vastupanuta. Gaugamela juures saavutatud võit oli Makedoonia Aleksandrist teinud Aasia valitseja ­ nüüd lebas tema jalge ees kogu Pärsia riik. 330 eKr lõpuks oli Makedoonia kuningas

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Aasia suurriikide-Hiina-India-Jaapan-ajalugu
5
doc

Aasia suurriikide: Hiina, India, Jaapan, ajalugu.

· Külm sõda kolmandas maailmas tähendas ennekõike lääneriikide ja kommunistlike riikide omavahelist mõõduvõttu: ideoloogilisel tasandil, võidurelvastumises, mõjusfääride laiendamises, majanduses Araabia maad, vastasseis Iisraeliga · 14. mai 1948 kuulutati välja juutide riik Iisrael, kuid araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama ja alustasid juba järgmisel päeval sõjategevust. · Juudid osutuvad vaatamata arvulisele vähemusele sõjas edukamaks ja suur osa Palestiina riigi jaoks määratud alasid liidetakse Iisraeliga, ülejäänud Jordaaniaga · 1949 sõlmitakse vaherahu · 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse PVO (Palestiina Vabastusorganisatsioon), kelle eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine · Egiptus, Süüria, Jordaania alustavad ettevalmistusi sõjaks Iisraeliga, kuid Iisrael andis 1967. Juunis ennetava löögi, algab kuuepäevane sõda

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
VALIMISTE FUNKTSIOON-VALIMISSÜSTEEMID
10
doc

VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID

täisarvud, siis jäävad mõned kohad vabaks. Nende täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel on raskusi siis, kui seda tahetakse siduda üksikisiku valimise põhimõttega. Võib juhtuda, et mõnele kandidaadile antud häälte arv on mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda.Seega tuleb arvutada esindajate arvud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
33 allalaadimist
HTML
6
txt

HTML

Seega on vrvikoodi ldkuju jrgmine: #RRGGBB. Iga konkreetse vrvi kood on tegelikult phivrvide koodide kombinatsioon, kusjuure 00 mrgib komponentvrvi nrgimat kontsentratsiooni (tegelikult selle puudumist), FF aga suurimat. Seega on komponentvrvide endi koodid vastavalt #FF0000, #00FF00 ja #0000FF. Valge vrvi kood on #FFFFFF, musta vrvi kood aga #000000. Igasugused hallid toonid on vljendatavad hesuguste numbritega #FFFFFF ja #000000 vahel - niteks #555555. Lisaks arvulisele vrvikoodile on vimalik kasutada ka snalist - vastava vrvi ingliskeelset nimetust: white - valge, black - must, red - punane, green - roheline, blue - sinine, yellow - kollane, green - roheline jne. Mitmest snast koosnevad vrvikoodid tuleb jutumrkidesse panna. Vt. vrvikoode HTML-DOKUMENDI STRUKTUUR Paariskood ... teatab, et tegemist on HTML-tekstiga. Kogu HTML- dokument peab asuma selle paariskoodi vahel. HTML-dokumendi phiosadeks on pis (..

Informaatika → Informaatika
72 allalaadimist
Teoreetiline mehaanika
4
docx

Teoreetiline mehaanika

Jõusüsteemi taandamine punkti ­ jõusüsteemi taandamise tulemusena meelevaldsesse keskmesse saame taandamiskeskmesse rakendatud ühe jõu mis võrdub antud jõudude geomeetrilise summaga ja ühe paari mille moment võrdub jõusüsteemi peamomendiga. Vektorid. Vektorite liigitus ­ Vektoriaalne suurus on selline suurus mis peale temale vastava arvu on iseloomustatid ka veel suunaga nt jõud, kiirus jne. Vektorit kuj. sirgjoone lõiguna mille pikkus valitud mõõtkava juures vastab vektori arvulisele väärtusele ja suund langeb ühte vektori suunaga. Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel Liigitus: vabad libisevad rakendatud Vabade vektorite rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevate vektorite rakenduspunkti võib ümber paigutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud vektorid on vektorid mille rakenduspunkt on kinnistatud. Tehted vektoritega ­ kahe vektori liitmine ­ a=a1+a2

Mehaanika → Teoreetiline mehaanika
771 allalaadimist
Teoreetiline mehaanika
8
docx

Teoreetiline mehaanika

Jõusüsteemi taandamine punkti ­ jõusüsteemi taandamise tulemusena meelevaldsesse keskmesse saame taandamiskeskmesse rakendatud ühe jõu mis võrdub antud jõudude geomeetrilise summaga ja ühe paari mille moment võrdub jõusüsteemi peamomendiga. Vektorid. Vektorite liigitus ­ Vektoriaalne suurus on selline suurus mis peale temale vastava arvu on iseloomustatid ka veel suunaga nt jõud, kiirus jne. Vektorit kuj. sirgjoone lõiguna mille pikkus valitud mõõtkava juures vastab vektori arvulisele väärtusele ja suund langeb ühte vektori suunaga. Vektor on määratud mõjusirgega, vektorit kujutava lõigu pikkusega ja suunaga mõjusirgel Liigitus: vabad libisevad rakendatud Vabade vektorite rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevate vektorite rakenduspunkti võib ümber paigutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud vektorid on vektorid mille rakenduspunkt on kinnistatud. Tehted vektoritega ­ kahe vektori liitmine ­ a=a1+a2

Mehaanika → Abimehanismid
38 allalaadimist
Sõjaline haridus läbi Eesti ajaloo
6
docx

Sõjaline haridus läbi Eesti ajaloo

seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et

Sõjandus → Sõjandus
14 allalaadimist
Kaitseliit
12
doc

Kaitseliit

Peale Kaitseliidu ülema (1925-1940 kindralmajor Johannes Roska­Orasmaa ) ja tema abi nähti ette keskjuhatus, keskkogu ja tuntumatest riigi- ja seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. 2 Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. Mure kodukaitsjate järelkasvu pärast sundis isasid-emasid võtma kaasa ka oma poegi-tütreid. Nii kujunesidki Kaitseliidu ja Naiskodukaitse kõrvale kolmekümnendate aastate teisel poolel noorteorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred. Eriorganisatsioonide tekkega kasvasid Kaitseliidu ülesanded ja vastutus üha suuremaks

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
65 allalaadimist
Mehaanika KT 3 D
8
docx

Mehaanika KT 3 D

esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust. Samaaegselt pannakse pöörlema ka hammasrataste plokk 4, mis näitab numbrilaual seadistuse seisu. Käsiratta üks täispööre vastab osuti liikumisele ühe jaotuse võrra. Sellel skaalal on 20 jaotust (parempoolne alumine skaala esipaneelil), mis ei vasta tegelikule arvulisele pöörlemissagedusele. Seetõttu on vaja käsitahhomeetriga määrata ja märkida skaalale käivitus- ja nominaalne pöörlemissagedus. 3. Kangtüüpi regulaatori Woodward UG-40 TL koormuse piiramisseade sõltuvalt ülelaadimisõhu survest. Ülelaadimisõhu rõhk Pk suunatakse sülfooni 13, mille külge on jäigalt kinnitatud

Mehaanika → Abimehanismid
34 allalaadimist
Kaitseliit - referaat
14
docx

Kaitseliit - referaat

seltskonnategelastest koosnev vanematekogu. Täpsemalt oli määratletud ka kohapealsete üksuste juhtimine ja nende vahekord kaitseväega. Organisatsiooniliselt jaotati Kaitseliit malevateks (15), need omakorda malevkondadeks ja edasi analoogiliselt kaitseväele kompaniideks, rühmadeks ja jagudeks. 1925. aastal pandi alus Kaitseliidu väljakujundamisele ja edasisele arengule. Väljaõppele pandi tugev alus 1926. aastal, mil seni organisatsiooni arvulisele suurenemisele suunitletud tegevuse põhirõhk kandus õppetööle. 1927. aasta tõi endaga kaasa pöörde laskeasjanduses. Laskeharjutuste läbiviimist oli senini takistanud laskeradade vähesus. Asudes uute laskeradade väljaehitamisele lähtuti põhimõttest, et ühelgi kaitseliitlasel ei kuluks sinna jõudmisel üle ühe tunni. 31. märtsiks 1932 oli kaitseliitlastel kasutada ligi 650 laskerada. Panustamine laskeasjandusele tähendas seda, et

Sõjandus → Riigikaitse
36 allalaadimist
Alustava ettevõtte finantsplaneerimine
22
docx

Alustava ettevõtte finantsplaneerimine

Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks. Selle suhtarvu hinnang käsitleb ettevõtte hetkeseisu ehk olemasoleva käibevara võimet katta olemasolevaid lühiajalisi kohustusi. Kuna see suhtarv ei arvesta käibevara komponentide erinevat likviidsustaset, tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult tema arvulisele suurusele, vaid ka käibevara ja kohustuste struktuurile. 8 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine CR = käibevara/lühiajalised kohustused OÜ JALIANHE 2012/2013 CR = 7670 / 2927 = 2,6 2013/2014 CR = 11018 / 3996 = 2,8 2014/2015 CR = 11883 / 4080 = 2,9 2015/2016 CR = 14117 / 5034 = 2,8 Lühiajalise maksevõime kattekordaja peaks enamusel ettevõtetest olema ühe ja kahe vahel

Majandus → Finantsjuhtimine ja...
138 allalaadimist
Aleksander Suur
13
docx

Aleksander Suur

331. a. kevadel suundus Aleksander, saanud Kreekamaa asevalitsejalt Antipatroselt oma vägedele tõhusat täiendust, taas sõjakäigule Dareiose vastu, kes oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Makedoonia armee ületas Tigrise ja Eufrati jõe ning sama aasta 1. oktoobril kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Seekord viis ta lahingusse 47 000 mehest koosneva armee, mida Dareios III vägi ületas arvuliselt 3-4 kordselt. Aleksander, kes ise paiknes koos raskeratsaväega Makedoonia lahingupositsiooni paremal tiival, murdis läbi pärslaste vasaku tiiva ja tsentri vahelt ning ründas seejärel tsentrit

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

põhines Eesti poolne tegevus transpordisõlmede ja maastikuoludest tingitud võimalike suuremate rünnakusuundade aktiivsel kaitsel. Lõunarinde juhatajaks oli selleks hetkeks määratud 2. diviisi ülem alampolkovnik Puskar, kellele allutati lisaks jala- ja suurtükiväe üksustele ka soomusrongide divisjon kapten Anton Irve juhtimisel. Vastase pealöök oli suunatud Marienburgi (Aluksne), Petseri ja Võru vallutamiseks. Tänu punasteägedale survele ja arvulisele ülekaalule olid Eesti väed sunnitud 28. veebruariks 1919 maha jätma Marienburgi ja selle lähema ümbruse. Vastane jätkas selt rünnakut Võrusuunal Riia - Pihkva maantee ümbruses. Tänu kohale jõudnud reservidele leitnant OttoSternbecki juhtimisel suudeti vastane peatada. Väga keeruliseks kujunes olukord ka Petseri - Pihkva suunal. Visa vastupanu osutades olid Eesti väed sunnitud taanduma jättes vastasele 11.märtsil Petseri ning 13.märtsil Vastseliina ja Orava

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused
9
docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

23. Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks (lad.k. scala ­ redel, astmestik). Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Skalaarsed suurused on näiteks näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Me kohtame füüsikas palju ka selliseid suurusi, mida iseloomustab lisaks arvulisele väärtuse suund. Näiteks ei saa me ennustada, kuhu teadaoleva kiirusega sammuv matkaja kolme tunni pärast kohale jõuab, kui me ei tea, millises suunas ta liigub. Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks (lad.k. vector ­ kandja, edasiviija). See nimetus on üle võetud ka füüsikasse. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus, kiirendus ja jõud. 24

Füüsika → Füüsika
83 allalaadimist
Esimene maailmasõda
40
docx

Esimene maailmasõda

Ülesanne: Täida õpiku § 11.-12.abiga alljärgnev tabel: Taganemise põhjused Murrangu saavutamise põhjused Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts – aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede

Ajalugu → 11.klassi ajalugu
36 allalaadimist
Esimene maailmasõda
20
docx

Esimene maailmasõda

Ülesanne: Täida õpiku § 11.-12.abiga alljärgnev tabel: Taganemise põhjused Murrangu saavutamise põhjused Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts ­ aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai ja juuni). Eesti vägede

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
Füüsika
27
doc

Füüsika

-) Tugev vastastikmõju; -) Nõrk vastastikmõju. * Vastastikmõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. 1.5.1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. -) Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise (kiiruse arvulise, kui suuna muutumise). -) Jõu tähis on F ja ühikuks on [1N] (newton) * Jõu ühik [1N] on kasutusel inglise füüsiku Isaac Newtoni mälestuseks. * Jõud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele väärtusele on jõul veel ka suund. * Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (dünamomeeteri põhiosaks on vedrud). * 1N = selline jõud, mis põhjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek võrra. * Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund) -) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt. F = 50N 50N F

Füüsika → Füüsika
30 allalaadimist
10-klassi ajaloo eksamiks kordamine
32
odt

10. klassi ajaloo eksamiks kordamine.

Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Ümera ja Madisepäeva lahingud. Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta. Üle-eestiline vastuhakk. Eesti lõplik ristiusustamine. Allajäämise põhjused. Ümera lahing- Toimus Põhja-Lätis ümera jõe ääres; Sakslaste ja ugalaste võit. Madisepäeva lahing- Toimus Sakala maakonnas; eestlaste lüüasaamine vaatamata arvulisele ülekaalule; Lembitu juhtimisel 6000 liikmeline ühendmalev vatsu 3000 vastasele; Mvv suurim välilahing Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta- 1219 maabusid Lindanisa linnuse juurde taanlased, kes vallutasid Tallinna pirkonna ja Põhja-Eesti. 1220 rajas Rootsi kuningas oma tugipunkti Lihula linnusesse ja hakkas ümberkaudset rahvast ristima. Üle-eestiline vastuhakk-1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada kog maa

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
AJALOO KONSPEKT
20
docx

AJALOO KONSPEKT

· Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar ­ veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts ­ aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis. 4) Eesti vägede vastupealetung 1919 mai ­ juuni:

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
Viikingid kui kultuurikandjad
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. Tõeliseks Vana-Vene riigi loojaks võibki pidada hoopis Olegi, kes ühendas killustunud maa. Samas pole tema eksistents sugugi kindel, võimalik, et ta on poolmüütiline tegelane, kes võidi hiljem välja mõelda. Siiski olevat Olegil olnud tihedad suhted ka

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist
Ühiskonnaõpetuse eksami piletid
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

võetakse arvesse ainult täisarvud, siis jäävad mõned kohad vabaks. Nende täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid mooduseid. Proportsionaalse valimissüsteemi rakendamisel on raskusi siis, kui seda tahetakse siduda üksikisiku valimise põhimõttega. Võib juhtuda, et mõnele kandidaadile antud häälte arv on mitu korda suurem valimisjagajast, mille tagajärjel valitud esindajate arvuline suhe ei vasta enam vastavaile rühmadele antud häälte arvulisele suhtele. Samasugune olukord võib korduda ka nimekirja valimistel, kui nimekirjas olevate kandidaatide arv on piiratud, olles seejuures väiksem kui rühm võiks temale antavate häälte järgi vastavas valimisringkonnas esindajaid saada. Selle vältimiseks kasutatakse häälte ülekandmist ühelt kandidaadilt teisele või ühelt kandidaatide grupilt ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda. Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
Sissejuhatus füüsikasse-Kulgliikumise kinemaatika
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

pindalaga veepaagi ruumala on 1,5 m × 3 m2 = (1,5 × 3) × (m × m2) = 4,5 m3. Kui inimene tõuseb mööda treppi 5 sekundi jooksul maja esimeselt korruselt teisele, tehes raskusjõu vastu 2000 džauli tööd, siis on selle inimese lihaste keskmine võimsus (2000 J)/(5 s) = (2000/5) (J/s) = 400 W. Mõned näited. Suund • Me kohtame füüsikas palju ka selliseid suurusi, mida iseloomustab lisaks arvulisele väärtusele suund. • Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks (ld vector 'kandja, edasiviija’). • Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. • Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks • Kaks vektorit on võrdsed, kui nende pikkused on võrdsed ja nad on samal ajal ka ühesuguse suunaga. Vektorite liitmiseks on kaks võimalust: kolmnurga reegel ja rööpküliku reegel.

Füüsika → Kinemaatika, mehhaanika...
78 allalaadimist
Andmeanalüüsi konspekt
466
doc

Andmeanalüüsi konspekt

1661 100,0 Valid Excluded a Total Cases N% Listwise deletion based on all variables in the procedure. a. Reliability Statistics ,768 5 Cronbach's Alpha N of Items ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -24- 15.02.14 Protsessi alusel KVANTITATIIVNE UURING –  Kui palju? (probleemi kirjeldamine) –  Miks?(probleemi põhjuste tuvastamine) –  Tulemused üldistatakse üldkogumile, mõnikord küsitav (või mittevajalik) –  Üldistamine tugineb arvulisele argumendile –  Seoste uurimine (ei näita põhjuslikku seost) –  Hüpoteeside testimine –  Eelneb mahukas planeerimisfaas KVALITATIIVNE UURING –  Kuidas? (probleemi kirjeldamine) –  Milleks? (probleemi põhjuste tuvastamine) –  Tulemuste analüüs töömahukas –  Uuritavate hulk väike(üldistamine pigem ennustamise, seaduspärasuste/trendide väljatoomine) –  uuritakse tõlgendusi, hoiakuid ning arvamusi (koos põhjendustega)

Informaatika → Andmeanalüüs i
184 allalaadimist
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

" Inimene vajab kaitset ka avaliku arvamuse eest, ühiskonna tavade ja normide pealesurumise eest. Liberaalne valitsemine eeldab liberaalset ühiskonda. Ühiskond ohustab inimest, sest: igal inimesel kipub juba loomupäraselt olema oma arvamus sellest, kuidas tuleb elada ning ta kipub oma arvamust teistele peale suruma; ühiskondlik arvamus ei tugine õigetele põhjendustele ega õigetele argumentidele, vaid arvamuste kokkulangevusele (arvulisele enamusele) Vabadus on inimõigus. Inimese vabaduse tegelik avaldumisala on ta ise - kõiges, mis puudutab vaid teda ennast, on ta vaba. Inimesel on: 1. usu, südametunnistuse, vaadete, eneseväljendamise ja kirjastamise vabadus; 93 2. eesmärkide ja tegevuse vabadus; 3. ühendustesse koondumise vabadus.

Õigus → Õigus
645 allalaadimist
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Seega võime kirjutada . Funktsioonide ühel astmel kirjutamine on lihtsustav, sest nii on neid kergem oma- vahel võrrelda – näiteks oleks ju päris raske öelda, kas kiiremini kasvab protsess või . Jääb küsimus, milline ühine alus valida. Mõnikord kasutatakse kümnendsüsteemist pärit alust 10, mis räägib kümne- kordistamisest, mõnikord alust 2, mis räägib kahekordistamisest. Kõige enam kirju- tatakse aga eksponentsiaalfunktsioon ilusa-arvulisele alusele [lk 102]. Funkt- sioon annab teatud mõttes kõige loomulikuma kasvuprotsessi: sellel juhul on kasvu hetkekiirus alati täpselt võrdne hetkesuurusega ehk funktsioonide keeles: tuletis on igas punktis täpselt [lk 320]. Kõikide teiste eksponentsiaalfunktsioonide korral peame juba tuletise leidmiseks funktsiooni ise veel niinimetatud naturaallogaritmiga [lk 295] läbi korrutama. Näiteks tuletis on . Lisaks, nagu nägime kuulsate arvude peatükis

Matemaatika → Matemaatika
209 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun