Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj l...
Tallinna 21. Kool Vepsa keel referaat Erki Varandi 9. a klass Tallinn 2010 Sisukord: Sisukord...............................................2 Sissejuhatus.........................................3 Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus.....4 Asuala..................................................5 Vepslaste arvukus...............................6 Keelest enesest...................................7 Tänapäeval..........................................8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · l...
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'i...
Marid Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end...
Udmurtide ja maride tänapäevane olukord: kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Keel ja kultuur on juba mitmeid sajandeid käinud käsikäes ning teineteist toetanud. Keel on kultuuri peamine edasikandja, sest minu arvates säilib kultuur puhtal kujul just emakeelsena. Emakeeles antakse edasi järeltulevastele põlvedele õpetussõnu, laule, jutustusi jpm. Oma kodutöös võrdlen Venemaa soome-ugri kultuuridest maride ja udmurtide kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid o...
Kadrina Keskkool Vadja keel ja Vadjalased Referaat Kristjan Pärna Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................... .....3 1. ÜLDANDMED................................................ ..........................4 1.1 Nimetused........................................................................... ...........................4 1.2 Asuala................................................................................. ............................4 1.3 Arvukus.........................................................................
Kadrina Keskkool Isuri keel Referaat Nimi Juhendaja: Liivi Heinla Kadrina 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÜLDANDMED 4 1.1.Nimetused 4 1.2.Asuala 4 1.3.Arvukus 5 3. KEEL 6 2.1.Keel 6 2.2.Kirjanus koolis ja ühiskonnas 6 4. AJALUGU 8 5. ELU 9 4.1.Usund 9 4.2.Tänapäev 9 6. KOKKUVÕTE 10 7. KASUTATUD ALLIKAD 11 2 SISSEJUHATUS Oma järjekordses referaadis tahan ma lugejale tutvustada isuri...
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome ...
Isurid ja isuri keel NIMI Nimetused Rahva enesenimetus on inkeroine või izora, karjalain ning üldistavalt maaväki. Sõna isur võib olla pärit Neeva lisajõe venekeelsest nimest izora, millele vastab läänemeresoome nimi Inkeri. Vanemas eesti traditsioonis on isureid ka ingerlasteks nimetatud. Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks. Isurite peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus ning loomakasvatus. Tegeldud on ka kalapüügiga ja metsatööga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja...
Udmurdid ja nende keel Referaat Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida ...
Mordvalased Kes on mordvalased? Mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad ersad ja moksad Elavad Volga jõe keskjooksul, moksad lääne ja ersad ida pool 2010a. seisuga elab Venemaal 744 237 mordvalast, neist Mordva vabariigis 333 112 inimest. Ersad ja moksad räägivad vastavalt ersa ja moksa keelt Lähedased kultuurid, kutsutakse siiami kaksikuteks ,,Ühe pea, kuid kahe suuga rahvas" Asuala Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi pa...
Eesti keele olukord Me kõik oleme huvitatud sellest,et eesti keel püsima jääks. Me soovime seda ,et ka meie lapsed räägiksid ja õpiksid eesti keeles. See kõik paneb meid mõtlema eesti keele olukorra ja tuleviku väljavaadete üle. Üks tugev eesti keele mõjutaja on vene keel ,sest ligikaudu neljandik eesti rahvast on venelased. Neil on soov muuta vene keel teiseks riigikeeleks. Kui tahame ,et meie keelekõnelejaid oleks rohkem, siis peaksid ka vene rahvusest kodanikud eesti keele ära õppima. Teiseks probleemiks on eesti keele kõnelejate väike arvukus. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, kellest eesti keel valdab umbes miljon. Kõnelejate arvu tõstmiseks tuleks anda teist keelsetele inimestele rohkem võimalusi eesti keelt omandada. Suurimaks eesti keele mõjutajaks on internet. Internetis kasutatavad väljandid on nähtamatult meie keelde tulnud. Kõigerohkem on arvutis ja internetis kasutatavatest sõnadest ...
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuha...
Komid Kätleen Noormägi Geelia Arula 10.C klass Jõgevamaa Gümnaasium 2013 Komidest üldiselt Komid on soomeugri rahvas Jaotuvad sürja ja permikomideks Komi tähendas algselt ,,inimene" Komidel on oma riik Komi Vabariik Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi V...
Sissejuhatus Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, kuhu kuulub üle 20 keele, sealhulgas ka eesti keel. Soome-ugri keeled ei kuulu indoeuroopa keelte hulka. Soomes kõneleb karjala keelt umbes 5000 inimest, kuid peamiselt räägitakse seda ikkagi Venemaa Karjala Vabariigis ja Tveri oblastis. Praegu on karjala keele kõnelejaid umbes 65 000, võrreldes varasema 100 000-ga aastal 1926 on neid palju vähemaks jäänud. Kõnelejate arv hakkas kahanema 20.sajandi alguses. Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Keele tunnused Karjala keel kuulub koos soome, vepsa ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. Karjala murded on üsna sarnased soome keelega, mistõttu ongi neid liigitatud soome idamurreteks. Kirjakeel on praegu loomisjärgus. Kuna karjalased on juba aastasadu elanud laialipillutatult ulatuslikul alal, on nende keel j...
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt kõnelevaid inimesi ...
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2. kui väljarändab suur osa eesti keelt k...
Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on ...
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänem...
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt...
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikk...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ROOTSI Juhendaja: -- KL-13 Pärnu 2015 Rootsi (rootsi keeles Sverige), ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige), paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pealinn on Stockholm. Rahvaarv on 9 573 466 (2013). Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja ...
Ungarlased Jana Raudsepp 10 . A Sissejuhatus Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjardid ) on soomeugri rahvas, mille enamik räägib ungari keelt. Ungari rahvaarv on 9 941 000 (juuni 2012) Ungarlaste enesenimetus on magyar, madjar. Arvukus Ungarlased on suurima rahvaarvuga soomeugri rahvas. Tänapäeval elab osa ungarlasi vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina, Serbia, Horvaatia jt). Budapestis ehk ungari pealinnas, mis on Euroopa Liidus suuruselt 7.linn elab 1.734 miljonit ungarlast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Budapest Ajal...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Võrdlustabel................................................................................................................................2 5 põhilist erinevust: ..................................................................................................................4 Ristsõna.......................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 1 ...
Käsijalgsetel ei ole käsi Merilyn Martis 10 B Käsijalgsed ehk brahhiopoodid: Üksikult elavad selgrootud, kes on kuulunud mere põhjaelustiku hulka Keha on ümbritsetud kahe, kujult erineva kaarega. Neil puuduvad silmad, pea, keel, kõrvad. Nende kivistisi leidub kõigi ajastute merelistes setetes ja peaaegu kõikjal maailmas. Käsijalgsed Käsijalgsete ehitus: Ümbritsevad kahe erineva kujuga poolmest koosnevad karbid (milles sees paikneb pehme keha) Kojad on sümmeetrilised Koja tagumisest osast ulatub välja lihaseline "jalg" ehk pediikel karbi tagumises osas paiknevad lihased, eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid or...
KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione ...
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodep...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
Maidla Põhikool Vepsalased ja vepsa keel Referaat Koostas: Klass: 9.klass Maidla 2011 Sissejuhatus Vepsalased on eksisteerinud juba väga pikka aega, kuid nende rahvus hakkab tänapäeval välja surema. Vepsa keel on segunenud läbi aegade mitme eri keelega ja saanud sealt mõjutusi. Samuti on vepsalased vahetanud oma asualasid olude sunnil ja rännanud ühest kohast teise. Ajalugu Esma kordselt mainiti vepsalasi 6. sajandil, neid mainis idagooti ajaloolane Jordanis, nimetades neid Vasiks või Vasinaks. Vene kroonikates on mainitud vepsalasi teadaolevalt esimest korda 9. sajandil. Peale 13. sajandit vepsalasi enam ajalooallikates ei ...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Tuareegid Erich Voomets 8. klass Kes Tuareegid on berberi rahvas(Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge. Nende asuala jaotub ebaühtlaselt Atlandi ookeanist läänes Siwa oaasini tuareegid kes asustavad Egiptuses ning Vahemerest põhjas Nigeri jõeni lõunas), Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. on? Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 milj. Inimesele. Kõige enam elab neid Nigeris ja Malis. Arvukus Arvukad tuareegide kogukonnad on ka Alžeerias, Liibüas ja Burkina Fasos, vähem elab neid Nigeeria põhjaosas. Tuareegid kõnelevad tuareegi keelt Keele kohta puudub kindel seisukoht, et kas tegemist on ühe mitmete dialektidega keelega või Keel omavahel tihedalt seotud keelte perekonnaga. Tunnistavad islami usku. Segunenud nende va...
Eestlaste traditsioonid on hääbumas Eestlaste üheks tähtsamaks ülesandeks on oma maa rahvuskultuuri kaitsmine, säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku täh...
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
SOOME- UGRI KEELKOND ÜLDANDMED • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt, mille kõnelejaid on kokku ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, Soome, Mordva ja Eesti keele kõnelejad on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000...
6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
Kaarma Kool Paigalinnud minu söögimajas Uurimustöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 3.klass Juhendaja: õp. R. Rist Kaarma 2010 Sissejuhatus 1. Keda vaatasid? Vaatasin paiga linde. 2. Kus asub söötmiskoht või söögimaja? Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa ...
Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand.........
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................
KOOL FENNEKREBANE Referaat õppeaines ,,Eesti keel" Koostaja: Eesnimi Perekonnanimi Tallinn 2011 2 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Kehaehitus......................................................................................................................... 5 Toitumine...........................................................................................................................5 Eluiga.................................................................................................................................6 Paljunemine...........................................................................................
SUDAAN Keiu Kaur 2014 السودان SUDAANI NIMI TULENEB ARAABIA KEELSEST LAUSEST: „BILĀD AS-SŪDĀN“ („MUSTANAHALISTE MAA“) FAKTID Rahvaarv: 31 milj. (tihedus: 16 inim/km2) Pindala: 2 505 810 km2 Pealinn: Hartum (Khartoum) Riigikeel: araabia keel Usk: Moslemid Kristlased FAKTID Iseseisvus: 1. jaanuar 1956 President: Umar Hasan Ahmad al-Bashir Riigi tähis: SD või SDN Hümn: "Nahnu Djundulla Djundulwatan". RAHA Rahaühik: nael (SDP) 1 SDG = 0.1272 EUR SUDAANIL ON KAKS LIPPU Lõuna-Sudaan Põhja-Sudaan VAPP ASUKOHT Asub aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik. SUUREMAD LINNAD KHARTOUM: 1 974 647 OMDURMAN: 1 200 000 PORT SUDAN: 489 725 KASSALA: 401 477 POLIITILINE OLUKORD SISEPOL...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikk...
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Root...
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti................................................................ 3 Okupeeritud ja pagendatud Eestis............................................................. 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti........................................................................4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.....................................................................................
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...