kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge rõhk · Sisetuum on tihe, metalne ja tahke · Vahevöös on liikuv plastiline Sisetu Välistu magma um um http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/45/%D0%97%D0%B5%D0%BC%D0%B9%D0%B0.jpg Maa kuuma sisemust tõestavad ... · Vulkaanipurskel kuumad laavavoolud · Kuum põhjavesi ja
kihilise ehitusega · Tº tõuseb sisetuumas kuni 5500º-ni · Suure kuumuse tõttu on kõrge rõhk · Sisetuum on tihe, metalne ja tahke · Vahevöös on liikuv plastiline magma Sisetuum Välistuum http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/45/%D0%97%D0%B5%D0%BC%D0%B9%D0%B0.jpg Maa kuuma sisemust tõestavad ... · Vulkaanipurskel kuumad laavavoolud · Kuum põhjavesi ja geisrid
Moondekivimid tekivad kõrge temperatuuri ja suure rõhu abil sügaval maakoores eelnevalt ekisteerinud kivimitest. Välimuselt vöödilised. paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast põlevkivi - must/pruun ja peenkihiline settekivim graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid.
Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena LEVIK Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Vahevöös Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Maakoores Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti või 2,1% või 2,4 massiprotsenti või umbes 2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas
3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid.
· mandriline 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud(võrreldav vee liikumisega tulele asetatud teekannus) . Sarnaselt rõhu all oleva pigi aeglase plastilise liikumisega tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid. 7. Nimeta 7 suuremat laamat.
c) moondekivimid näide marmor, gneiss 7. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? 2+2p MAGMA KOOSTIS VULKAANIDE KUJU PURSKE ISELOOM kilpvulkaan Voolab lõõrist eemale aluseline stratovulkaan Purskub kõrgele õhku happeline 8. Miks ja kuidas hakkab kivimiaines vahevöös liikuma? 2p. Miks: Vahevöös on kivimid plastilises olekus, kus osad kivimid on ära sulanud laamaks Kuidas: Temperatuur on seal juba kõrge, mis sulatab osa kivimeid ülesse 9. Selgitage kivimiringe abil kuidas tekivad tardkivimitest settekivimid, nimetades ka protsessid 3p. TARDKIVIMID SETTEKIVIMID Tardkivimid murenevad ja tekivad setted, setted tsementeeruvad ja tekivad settekivimid. 10
Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid
astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4. vulkaanide levikualasid, Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöös vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Island ja Vaikse ookeani ,,tulerõnga’’ vulkaanid. Vulkaane võib esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaakse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Hawaii saarestiku ja Ida - Aafrika vulkaanid. vulkanismiga kaasnevaid nähtusi; 1) Gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustuvad nn lõõmpilved. Selliste pilvede temperatuur võib küündida kuni
• Wegener tõestas fossiilide abil ühtse hiidmandri olemasolu, mille nimeks oli Pangaea. • 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. • Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. • Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. • Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt • Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. • Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on kontinentide kollisioon ning
maakoores. Kõige rohkem vulkaane on seotud maakoorelaamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvatel laamadel üks serv sukleldub poolviltu teise serva alla, sulades vahevöös ja moodustab nii teise magmakolde.Tegutsevate vulkaanide geograafiline paigutus ei ole koondunud täiesti ühte kohta. Mandrite siseosas, näiteks
nimeks oli Pangaea. 3) 1960-l aastal sai laamtektoonika kui teadus üldise heakskiidu. 4) Kui kaks ookeanilist laama vöi üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam teineteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning formeerub subduktsioonivöönd- ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 3) Üheks laamtektoonika kontrollivaks jõuks on vahevöös asetleidvad konvektsioonivoolud. Pidevas ringjas liikumises olevat vahevöö piirkonda nimetatakse konvenktsioonirakuks. 4) Laamade äärealasid on kolme tüüpi a) laamad liiguvad üksteisest eemale b)laamad liiguvad üksteise suunas c)laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt 5) Nihke murranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nimetatakse transformmurranguteks. 6) Kahe kontinentaalse laama kokkupõrke tulemuseks on
O- basalt M- graniit Geoloogid uurivad ja võrdlevad kaevandustest ja puurkaevudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena.
Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6
Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas tekivad vahevöös soojuslikud konvektsioonivoolud. Laamad võivad triivida horisontaalselt kuna vahevöö ülaosas põhjustab rõhu vähenemine kivimite ülessulamist, pöörleva Maa tingimustest võivad aga mõni kuni paarkümmend % vedelikku sisaldavad astenosfääri kivimmassid ulatuslikult külgsuunas plastiliselt voolata. Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomulike kuju ja kindla struktuuriga kristallina.Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui
Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Siseehitus Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis (mineraloogiline ja kivimiline), mineraalide kristallstruktuur või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho
5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude teket vahevöös. Erinevate tihedustega ainemassid liiguvad vastavalt planeedi sisemuse poole või ülespoole. Ehk suurema tihedusega ained liiguvad sisemuse ning kergemad ained liiguvad ülespoole. Maa külgetõmbejõu tulemusena raskemad ained vajuvad sügavamale, kergemad ained kerkivad ülespoole. 9. Selgita mõisted ja too igaühe kohta näiteid. Mineraal- kristalse struktuuriga anorgaaniline aine. Nt:dolomiit. Kivim- tahke, mineraalidest või orgaanilisest ainest koosnev kogum
marmor. Basalt purskekivim, Liiv, lubimuda Graniit gness vulkaani purskel. Savi Liivakivi - kvartsiit Pims kivi- tardunud laava Lubjakivi vaht. Veest kergem. Marmor on kujudes Ehituses kasutatakse graniiti. Ehituses kastutatav Kivimiringe Laama tektoonika Laama- litosfääri plokk, mis liigub erineva kiirusega. Konvektsioonivoolud vahevöös. Laamade lahknemine <-> toimub ookeanides. Maa värinad, vulkaanipurse, tsunami, Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A
Laava Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma sügavuses. Kui MAGMA väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda LAAVAKS Magma Vulkanism • Vulkaanid tekivad, kui maa sügavustes tekkinud magma purksab pinnale. Kuum täpp • Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. • Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. • Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism. Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. „Kuuma täpi“ vulkanismi kaart Laava tüübid- Pahoehoe laava • Pahoehoe laava
kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku. N: keskahelikus laamad lahknevad, tekib juurde maakoort, seega keskaheliku veest väljaulatuv osa. Kuum täpp- paikneb vahevöös laamade piiridest sõltumatult. On süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht Maa pinnal. N. Havai kuuma täpi tekitatud. Kontinentaalne rift- mandrilise maakoore rebend. Rebendeid mööda tõusevad üles kuuma täpiga seotud magmad tekivad tavaliselt kurd-pangasmäestikud
tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeteks mäeahelikeks, ML on kõrged ning nad ei sukeldu iialgi, vaid kuhjavad kivimid üksteise otsa muutes mandrilist maakoort veelgi paksemaks, nendes kohtades
Vulkaanid Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Kes või mis paneb mäed purskama? Maakoore all vahevöös olevad kivimid on vedelas olekus ja pidevas liikumises. Maakoore paksus on kohati väga erinev. Sageli on maakoores praod. Nüüd pole muud midagi, kui kaks asja kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse...
3. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. 4. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud (umbes 2 miljardit aastat hiljem), kattis valdavat osa Maast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval.
Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Reageerimine külma veega on väga aeglane. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt. Ta reageerib ka paljude teiste elementidega. Kergesti halogeenidega. Magneesiumi levik Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. ...
2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9
Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool[1]. Temastandardpotentsiaal on –2,372 V. LEVIK Isotoobid jagunevad järgmiselt: magneesium-24 78,6%, magneesium-25 10,11% ja magneesium-26 11,29%.[1] Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Vahevöös[muuda | redigeeri lähteteksti] Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Maakoores[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti [1] või 2,1%[viide?] või 2,4 massiprotsenti[viide?] või umbes 2,8 massiprotsenti[viide?] ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites[muuda | redigeeri lähteteksti]
liiguvad külitsi ning liikumine piki murrangut tekitab maakoores pingeid, mis lahenevad maavärinatena. Seal ei esine vulkaane, sest kahe mandrilaama kokkupuutel muutub maapind nii paksuks, et magma ei pääse välja. 3. Miks on tekkinud Kanaari saared Atlandi ookeanis? Mis number joonisel tähistab nimetatud kohta? Kanaari saared on tekkinud Atlandi ookeanis, sest saared on tekkinud kuuma täpi peale. Joonisel nr 3. Kuum täpp tekib vahevöös, kus erinevad kihid, gaasid ja mineraalid sulavad ning segunevad ja seejärel maapinnale tungivad ja vulkaane tekitavad. 4. Kuidas seletada vulkaanilist tegevust Jaapanis? Jaapan asub laamade kokkupuutepiirkonnas. Joonisel nr 1. Kuna Jaapani aladel on väga mitmete laamade kokkupuutepiirkond siis vulkaaniline tegevus on seal aktiivne. 5. Miks Andide mäestik Lõuna- Ameerikas on tänapäeval üks aktiivsemaid vulkaanilise tegevuse piirkondi? Mis number on see koht joonisel?
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja LõunaAmeerika laam. Kuum täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maapinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti (maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe.), mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist.
4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid. b) Põrkuvad kaks ookeaniline ja mandriline Ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, ookeaniline laam sulab seal üles ja maakoor hävib, tekivad süvikud, kerkivad kurdmäestikud ja esineb vulkaane ja maavärinaid.
Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi. Aastal 1808 eraldas esimest korda inglise keemik Sir Humphry Davy elektrolüüsi teel magneesiumi ühenditest. Hiljem avastas prantsuse keemik Antoine A. Bussy kuidas magneesiumi eraldada suurtes kogustes. Leiduvus Magneesiumi ei leidu looduses puhtalt, ainult ühenditena. Magneesium on vahevöös levikult kolmas element, moodustades sellest umbes 20%. Seda leidub ka maakoores, 2,0 mooliprotsenti, maailmameres (1 m3 sisaldab 1300g/t magneesiumiioone), soolajärvedes (kuni 30% magneesiumkloriidi), vihmavees, organismides ning mineraalides ja kivimites. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Magneesiumi sisaldavad ka puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas)
Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve, lõhkamistööd ja tuumakatsed Milline on maavärinate mõju? Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei põhjusta
Tallinn 2004) 4 1.1.Pusklevad laamad Et ookeanide riftivööndis kasvab pidevalt maakoort juurde, siis peab teda kuskil sama palju ka hävinema, sest maakera paisumist ei ole siiani täheldatud. Selliseks piirkonnaks on osutunud näiteks ookeanisüvikute vöönd, mis ümbritseb Vaikset ookeani. Neis paigas sukeldub ookeanilise maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks. Vastakuti liikuvate, just nagu pusklevate laamaservade surve tulemusena pressitakse ülemise laamaserva kivimid kurdudesse ja lõhestatakse. Nendesse lõhedesse tungib neeldunud laamaserva ülessulamisel eralduv kergem magma, mis voolab vulkaanide kaudu maapinnale või tardub maakoore lõhedes graniitse koostisega kivimiks. Nii tekib ookeanisüvikute vööndis pidevalt mandrilist, graniitset maakoort juurde, samal ajal kui ookeaniline basaltne maakoor on pidevas ringkäigus
lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad aset tõusvad magmavoolud.süvikud-mandrite serv läheduses paikn kitsad vagumused.mil põhjad on ümrusest mitm km sügavamal.kivimite liigit settek(liivakivi,lubjak) ,moondek(gneiss,kvartsiit) ,tardk(graniit)maavara-maapõues leiduv orgaan v mineraal loodusvara,võimal tasuvalt kasutada(fosforiit,maagaas,nafta) metallmaake leidub-van mäestike mäemassiivide ümbr.settelisi maav- mandriline rift-kui tõusvad magamavoolud arenevad mandri piires(reini
Marmor Lubjakivi kvartsiit liivakivi 4. Laamade liikumine & sellega kaasnevad protsessid VEEL FAKTE: -Nihkemurranguid, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri, nim transformmurranguteks. (Nt. San Andrease murrang Põhja-Ameerikas)-Seal toimuvad vaid madala sügavusega maavärinad. -Kuuma täpi vulkanismi põhjustavad protsessid, mis toimuvad väga sügaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. (Nt. Hawaii saared on tekkinud kuuma täpi vulkanismi tagajärjel) -Litosfääri laamad liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/aastas. -Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine
purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Üks neist gaasidest oli veeaur. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa
vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine – ookenilise laama servale tekib laama – mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik – piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked 5. joonis iseloomustab Cpiirkonda 6. Nazca ja Ameerika (Lõuna Ameerika) laama kokkupõrkel pressitakse mandrilise laama serv mäestikuks ning ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B põhjendus: Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel, mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks. b) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse oo keani äärealadel. Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised l aamaservad mandriliste alla/ookeanilise laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik
V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid? V:Kilpvulkaanid on lamedad, selle põhjuseks on vedelam laava, mis voolab kraatrist kaugele. 20.Missugused on ja kuidas tekkivad kiht- ehk kuhikvulkaanid? V:Kihtvulkaanid on koonuse kujulised, moodustub tardunud laava ja tuhakihtidest. Välja
4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum Rahulikel aladel- platvormidel- kujunevad antekliisid ja sünkliisid, kilbid. Diapiirkurrud- on kirjeldatud Tartus laululaval.. Piusas- vajumised 2.Murrangliikumised: ...on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustada nii... 3.Süvamurrangud- neil on iseloomulik pikk ja mitmefaasiline areng. Nad võivad olla aktiivsed miljoneid aastaid. 4.Maavärinad · Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. · Vulkaanilised: kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. · Langatusvärinad: suurtse koobaste sissevarisemisel. · Tehnogeensed: inimtegevuse mõjul. · Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E)
Maakoor Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse 4 miljardile aastale. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste riftivööndite, kilpide ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimkiht. Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks, ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagi olla. Ülemine korrus ehk setteline pealiskord võib ka puududa, nii o...
ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige
maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad. a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke
2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi:
14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid.
Vulkanism Vulkaan koht maakoorel, kus avanevad magmaliikumise kanalid Viskoossus sulami või vedelikui omadus vastu seista voolamisele Keemiline koostis tempO gaaside sisaldus Vulkaanide tüübid: Kilpvulkaan Kihtvulkaan Maavärinad Maakoore lühiajaline järsk raputus Maavärina kolle (fookus) koht vahevöös, kust algab kivimite rabestumine, maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) koht maapinnal vahetult kolde kohal Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid
Vulkanism Vulkaan koht maakoorel, kus avanevad magmaliikumise kanalid Viskoossus sulami või vedelikui omadus vastu seista voolamisele Keemiline koostis tempO gaaside sisaldus Vulkaanide tüübid: Kilpvulkaan Kihtvulkaan Maavärinad Maakoore lühiajaline järsk raputus Maavärina kolle (fookus) koht vahevöös, kust algab kivimite rabestumine, maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) koht maapinnal vahetult kolde kohal Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid
13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb. Eestis on kõikuvliikumised põhjustatud jääajast. 14.Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine, mis on tingitud hetkelisest Maa sisemuse kivimitesse kogunenud pingete lahendumisest. Tektoonilised- Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus. Vulkaanilised-kaasnevad vulkaaniliste protsessidega. Langatusvärinad- suurte koobaste sissevarisemine. Tehnogeensed- inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
