Kellelt:.......... Sõna koolivägivald on küll paljudele inimestele tuttav ja paljud on ka ise sellega kokku puutunud. Loomulikult esineb seda enamjaolt ikka koolides, vähesel määral ka lasteaias. Ise olen olnud koolivägivalla ohver kui ka pealtvaataja, küll vaimses mõttes mitte füüsilises mõttes. Ohver olin ma kolmandas klassis, kui õpetaja mind sõna otseses mõttes kiusas. Ma olin siis alles väike ja ei osanud midagi selle vastu teha. Nüüd ma arvangi seda, et koolis võiks olla mõni tund kus räägitakse koolivägivallast ja näidata erinevaid filme selle kohta. Kindlasti tuleb selgeks teha ka see kuhu või kelle juurde sa oma muredega saaksid minna, sest paljud kardavad sellest üldse rääkida. Suurt rolli laste elus mängivad ju nende vanemad kes peaksid oma lastele rohkem tähelepanu pöörama ja nendega vabalt suhtlema. Kahjuks seda minu vanemad küll ei teinud.
Sõpru ei saa koguda nagu pastakaid või kuldmünte. Sõbra tiitel oleks ju palju tähendusrikkam, kui selle saaksid vaid tõelised sõbrad, mitte tuttavad, keda terve elu jooksul vaid kümme korda nähtud. Ameerika kirjanik Len Wein ütles kord "A friend is someone who is there for you when he'd rather be anywhere else.". Ehk teisisõnu on tõeline sõber see, kes sind toetab ja ei jäta sind kunagi hätta. Kõikide tuttavate käest seda tahta, oleks arvatavasti palju palutud. Seepärast arvangi, et palju õnnelikum see inimene, kel on käputäis lähedasi sõpru, mitte sada tuttavat. Õnnelikuks võib pidada ka inimest, kel on hästi palju raha. Kui kellelgi on väga palju raha, siis võib ta endale pea kõike lubada maja kesklinnas, Ferrari Enzo garaazis ja 60- tolline teler elutoas. Kuid kõik see on muutuv. Pank võib minna pankrotti, maja võib maha põleda ning paugupealt võib rikkast ärimehest olla saanud kodutu, kel pole enam midagi.
Tõde ja õigus Elus leiame end pidevalt olukorras, kus peame otsustama, mis on siiski õigem ja mida teha tuleks. Tõde võib olla hoopis teise kaaluga ja erineda sellest, mis õige, drastiliselt. Rousseau järgi võib õigust pidada ühiskondliku leppe ehk ühise tahte peegelduseks. Nii on sellel, kes mingis vaidluses peale jääb, õigus. Ja ma arvangi, et selline defineerimine jõuab kõige lähemale ka Tammsaare teose mõtestatusele. Tõde aga on see, kuidas asjalood tegelikult on ja toimivad. Need kaks tähendust põimuvad ühiskonnas eri situatsioonides erinevalt. Lähtudes Anton Hansen Tammsaare raamatus ,,Tõde ja õigus" kirjeldatud lihtsaimast sündmusest, mis pole kindlasti ainus, pole tegelikult vahet, mis on tõde. Kui naabrite vaheline
tunne ei tasu ennast ära.Kuna ajapikku tuleb ikkagi probleemidega silmitsi seista ja neid lahendada. Kindlasti on paljudel seda raske mõista ja sellest aru saada.Ma ei saagi kedagi hukka mõista,aga inimestel tuleks siiski silmad avada ja mõista kuidas see tegelikult mõjub nende tervisele ja psüühikale. Samas aga mängib riik selles osas suurt rolli, sest kõigil pole nii suurt tahtejõudu ja soovi sellele sügav ,,EI" öelda ning sellepärast arvangi ,et riik peaks rohkem sekkuma. Olgugi ,et elame demokraatlikus riigis ,tuleks siiski mõelda sellele,et inimkond elaks kauem,oleks töökam ning kohusetundlikum.
läbi.Siis ei ole enam endasse usku. On ka palju noori,kes ei püüdlegi millegi poole, nad lihtsalt on. Neil ei ole mõtteid veel, mida nad tulevikult tahavad.Kelleks nad tahavad saada, kas üldse tahavad millegiga tegeleda.Noorte jaoks on raske hakata varakult mõtlema millega nad tahaksid terve ülejäänud elu tegeleda.Sellejaoks peaks tegelema mitmete asjadega ja vaatama, mis on just see, millega tahaksin mina edasi tegeleda. Seetõttu arvangi, et tuleb kohe väikesest peale tegeleda paljude asjadega, vaadata mis mulle sobib ja mis mitte, ning tegeleda edasi just sellega, millega sooviksin kindlasti ka tulevikus tegeleda.Ja kui kohe alguses seda ei leia, ei tohiks alla anda, mitte mingil juhul.
jääda ja pankrotistuda. See toob omakorda kaasa inimeste töö kaotuse ja ostujõu vähenemise. Euroopa Liiduga liitumisel on väikseid negatiivseid külgi, kuid positiivsed kaaluvad need üle. Kui isegi mõni Eesti ettevõte pankrotistub, siis selle asemel tuleb siia rohkem investoreid, kes uusi ettevõteid asemele loovad. Nooremale generatsioonile loob viisavabadus ülihead tingimused, et tulevikus edukas olla. Seetõttu arvangi, et Euroopa Liiduga liitumine oli ainuõige tegu.
need olid valdkonnad, kuhu sooviti tööjõudu ja inimesi juurde saada, et konkureerida teiste riikide põllumajanduse ja tööstuse arenguga. Propageeriti õnnelikke inimesi kes on põllu- ja tehasetööde tegemisel rõõmsad ja õnnelikud ning kuulutasid et nende töö on hea, et teisi nendest töödest huvituma panna. Nõukogude Liidu inimesed olid kergest mõjutatavad. Nad lasid end plakatitel mõjutada, seetõttu arvangi, et propaganda enamvähem õnnestus, kuna tõde näidati teises valguses ja inimesed uskusid seda. Tähtsamaid tegelasi kujutati paremana kui nad tegelikult olid, neid näidati paremas valguses, pannes inimesi uskuma, et riigi juhtkond on tegelikult ka sõbralik ja heatahtlik. Kerli Kaine 9a
primitiivsed, suutsid luua seniajani kestvaid kultuurilisi mälestisi. Peale teada-tuntud Stonehenge´i on kuulsust kogunud ka Prantsusmaa rannikul Carnac´is laiuvad menhiride väljad. Need vastanduvad kromlehh Stonehenge´i meisterlikkusele oma ulatuslikkusega. Need neoliitikumi ehitised pole küll nii massiivsed kui näiteks Egiptuse püramiidid, kuid teadmine, et inimkäed on midagi sellist loonud, on lihtsalt vapustav. Sellest vapustavast teadmisest lähtudes arvangi, et megaliitiline kunst pole pelgalt suurte kivide kunst, vaid suur kivide kunst. Igas inimkonna ajajärgus on oma pärl. Neoliitikumi pärliks jääb kindlasti kivi ning sellest loodud suursugused kunstilised ja arheoloogilised meistriteosed. Need on lihtsalt niivõrd unikaalsed ja müstilised, et pole oma maagiat minetanud ka tänapäeval. See on kunst, mis kestab läbi aja ning on ka edasiviivaks jõuks. See on suur kunst.
juhtudel on raseduse katkestamine seadusega õigustatud. Mina arvan, et tänapäeval teatakse abordist liiga vähe. Inimesed mõtlevad, et rasedaks jäädes on tagavaravariant alati olemas, milleks on raseduse katkestamine, kuigi tegelikult see nii lihtne ei ole. Aborditegemine on väga vaevaline ja võigas protsess ning üpris suure tõenäosusega hakkab selline tegu hiljem südametunnistust piinama. Seetõttu arvangi, et tuleks inimesi rohkem kurssi viia abordiprotseduuridega, et ei arvataks liiga kergemeelselt, et see on hea tagavaravariant, vaid pigem tuleks mõelda, et see on viimane võimalus soovimatu raseduse vältimiseks. Mina arvan, et riik ei tohiks seadusega aborti keelustada, sest see võiks jääda ikka iga inimese südametunnistusele, kas soovitakse aborti teha või mitte. Seadusega kohustatud abort võiks minu arvates lubatud olla vaid äärmuslikel juhtudel.
Suur hulk inimesi on võtnud omale sellise hoiaku, et nad ei räägi üheski asjas kaasa ning ei avalda mõtteid. Nad lähevad tihtipeale kaasa teiste inimeste mõtetega või kui ei olda rahul, siis räägitakse oma ringkonnas teisi taga. Sellest mina aru ei saa, miks nurisetakse ja vingutakse praktiliselt iga asja peale. Kõigil on õigus oma arvamust avaldada ja seisukohti põhjendada. Selliseid vingujaid on Eesti ühiskonnas suhteliselt palju, kes pole millegagi rahul. Selle põhjal ma arvangi, et nad on nõrgad. Tugev inimene julgeb enda eest seista ja oma arvamust avaldada ka siis, kui see teiste omaga ei ühti. Füüsiliselt tugevaks saada on minu arvates võimalik ainult trenni tehes. Treenimine aitab kaasa inimese lihasmassi suurendamisele ja tänu sellele saame juurde jõudu ning muutume füüsiliselt tugevamaks. Treenimine aitab muuta meid ka vastupidavateks. Tänapäeval reklaamitakse igal pool
Kui tõesti inimesel enam ei ole soovi elada siis siinkohal olekski eutanaasia palju parem lahendus, kui enese poomine või mingil muul viisil endalt elu võtmine. See oleks kergem nii endale kui ka lähedastele inimestele. Sest kui inimene ikka tahab endalt elu võtta, siis ta leiab ju selleks alati mingi viisi. Muidugi on meil kõigil raske vaadata lähedase inimese lahkumist, kuid ma arvan, et veel raskem on näha teda kannatamas selles elus mida ta elada enam ei soovi. Ning siinjuhul arvangi, et eutanaasia on inimesele endale füüsiliselt kui ka vaimselt kõige parem lahendus, kuna ta ei tunne seda valu ning ei pea piinlema. Eutanaasia ei ole ju massimõrv või mingi muu nii hull asi, millest peaks igal juhul hoiduma. See on ju kasutusel mõningates teistes riikides ka, ning miks siis ka mitte meil. Pealegi on ennegi inimesed sõitnud eutanaasia pärast mujale riiki, kus see on lubatud. Rääkides rasketest haigustest, siis ma arvan ka seda, et inimesel on endal
See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. Eesti kandis küll sõjakäigus suuri kahjusid, aga tasuks saadi oma iseseisev ja sõltumatu riik. Nende asjaolude ja tegurite tõttu ma arvangi, et Vabadussõda on üks kõige enam Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi, sest välja võideldi ikkagi ju oma iseseisev ja sõltumatu riik ning mis saakski sellest veel tähtsamat olla.
Mina ja raamatud Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub. Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise na...
suured Kreeka filosoofid: Sokrates, Platon ja Aristoteles. Platoni õpetuse järgi eksisteerib täiuslik ideemaailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus, ehk siis ta arvas et kuskil on olemas see ideaalne maailm, kus on kõik võimalik, aga ainuke asi oli see et reaalselt polnud jõutud kuskile selle poole. Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast. On oluline rõhutada et ükski neist loojatest ei kadunud kordagi järjepideva Lääne tsivilisatsiooni mälust. Mõni neist oli võibolla mõnel perioodil vähem kuulus, kuid mitte unustatud. Igaüks meist teab ju näiteks Pythagorase teoreemi ja kasutame seda või siis näiteks Platoni sõnad millegi hästi välja tulnud asja kohta ,,ideaalne". Tänapäeva ühiskonda on mõjutanud vägagi palju ka just Kreeka antiikaja sõjaline korraldus.
kliendil või näiteks töölisel halb tuju. Mina kui sekretär, saan kogu paha tuju enda kaela. Ebaeetiline on minna ise ka närvi ja tõsta häält teiste peale. Oluline on jääda rahulikuks, mis siis, et tegelikult tahaksid samamoodi sõimata, karjuda ja võib-olla isegi asju loopida. Probleeme tuleb lahendada rahulikult iseendaks jäädes. Igast uuest olukorrast õpid alati midagi juurde ja arendad ennast seeläbi. Olen olnud sellistes olukordades aegajalt. Ja ma arvangi, et kui sa ei suuda ennast valitseda, siis sa ei sobigi sellesse ametisse. Eks ikka tuleb vahel ette ka endal mõõnaperioode, aga kogu halb tulebki jätta n.ö kontori ukse taha ja astuda sisse naeratavana. Tuleb teha tuju hekas just teistel, tuua päike igasse päeva. Enesetäiendamine on samuti väga oluline. Tänapäeval vist ei olegi enam ühtegi ametit või asutust, kus ei toimuks pidevalt igasuguseid enesetäiendamise kursuseid. Õpitakse juurde
kaasasündinud, nagu arvavad ratsionalistid. Ma tean tõsikindlalt asju, mille teadmine ei tulene minu mõistusest, vaid südamest selle põhjal, mida olen kogenud ja hinges tunnetanud. Arvan, et inimese vundament ei ole ratsionaalne, seega inimene ei ole ratsionaalne. Empiirikute lihtne arusaam on, et see, mida teame, teame kogemuste põhjal. Inimesed tunnetavad ja kogevad maailma ju erinevalt ning sellest tulenevalt on nende teadmised erinevad. Sarnaselt empiirikutele arvangi, et inimene sünnib ,,puhta lehena" ning tema teadmised tulenevad vastavalt ümbritsevale keskkonnale ja kuidas ta seda tunnetab.
pidanud oma hinges või mõtetes tunnistama, et teisel on tõesti õigus, samal ajal kui enda suu karjub: see on vale! Arvan, et tõe vajalikkus sõltub sellest, mis eesmärkidel seda tõde kasutatakse. Kui üritatakse pöörata tõde enda kasuks, siis pole sellel tõel enam mingit tähtsust. Hea on näide elust enesest, kus tihti juhtub, et parim sõber räägib kellegi saladuse kolmandale edasi, et näida tema silmis parem või targem. See aga muudab täiesti tõe vajalikkust. Sellepärast arvangi, et enne tuleb mõelda, kui suu lahti teed, et kas see, mis sa ütled, on ikka vajalik? Selline suhtumine tõesse ja tema olemusse hoiaks ära väga palju tülisid ja probleeme. Mis on tõde minu jaoks? Minu jaoks on tõde eelkõige julgus öelda välja oma arvamus ja käituda oma tõekspidamiste järgi. Ilma tõeta ei saa. Tõde on vajalik, et mõistaksime ja saaksime aru meie ümber toimuvast. Samuti ütleb tõe rääkimine väga palju inimese enda kohta. Kas või seda, kui aus ta on.
Kõige suuremad inimkaotused on just Eestil ja ka Lätil. Milles asi? Meie mehed sõdisid mitmel pool, inimesi veeti Siberisse surema ja lisaks muud segadused, selle tõttu ongi meie kaotused palju suuremad. Lõpetuseks arvan, et Eesti tegi ikkagi õieti, kui 1939.aaastal nõustuti NSVL baaside lepinguga. Meie oma väikese rahvaarvuga ja piiratud sõjaliste võimetega oleksime sõjas hävinud ja võibolla poleks Eestit üldse peale sellist sõda enam eksisteerinud. Seetõttu arvangi, et polnud mõtet 1939.a. kangekaelselt oma riigi eest võidelda ja riigina surra. On parem praegu veel iseseisva Eesti Vabariigina elus olla.
vanem, noorem või hoopis keskmine, eriti kui vanusevahed on suured, kuid elatakse veel ühes maas. Kuidas see mõjub lapse psüühikale, või kas üldse on sellele tähelepanu vaja pöörata? Mina olen perekonnas noorim laps, omades vaid suuremat õde, kuid olen kindel, et just tema mõjutas minu lapsepõlve kõige rohkem. Alati kui mõni pahandus oli ja süüdlaseks oli minu õde, oskas ta alati süü minu kaela ajada, tehes seda nii osavalt, et isegi mina jäin seda uskuma. Seepärast arvangi, et noorim laps on olla üsna raske, kuna vanemad õed/vennad kasutavad ära olukorra, et väiksem on nõrgem ja kaitsetum. Eriti kui ärakasutajateks on õed, olles ise vanematele hea laps, ei arvata kunagi, et tütar võiks vaasi ära lõhkuda või lillepeenra peal käija. Kõige nooremaks olemisele käivad kaasa ka omad privileegid. Nimelt võib arvestada, et pesamunale raskeid töid ei anta, ega ka suuri kohustusi ei jäeta, kardetakse et laps ei saa sellega hakkama
Olen kindel et suurem osa inimkonnast on teadlik raamtust nimega ,,Väike prints". Minu arvates ei ole see raamat sugugi vanamoodne, kuigi ta pärineb aastast 1943. Isiklikult olen ma sellest teosest totaalselt vaimustunud. Mulle meeldib kui lihtsalt see kirja on pandud ning kui lihtne seda lugeda on, kuid sellest hoolimata peitub selle lihtsuse taga sügavam mõte. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud katkestada lugemist enne raamatu lõppu. Ma arvangi et seda oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni, mitte jupp-haaval. Kohe kindlasti ei tooks ma välja kindlat vanust kellele seda lugeda anda. Minu arvates on tekst kirjutatud nii et sa võiksid seda hõlpsalt lugeda lapsele unejutuks, temale see jääkski lihtsalt üheks jutuks mis toob parema une. Täiskasvanud jällegi peaksid leidma kuskilt jutust iseenda ning arvatavasti aitaks see teos neil leida üles laps nende sees.
toetub põhimõttele “mis juba korras, see ei lähe enam kunagi sassi”. 3) Linda Braswel „Kaotatud eneseaustuse otsinguil“ : raamat on kirjutatud tundlikuks ja toetavaks kaaslaseks vägistamise või instesti üle elanud inimeste jaoks nende taastumisel traumaatlisest kogemusest. Autor kirjutas raamatu kogemustest, mis ta sai palju aastaid vägistamisohvritega tegelemisest ja sellepärast arvangi, et ta kuulub rahvapsühholoogia raamatute hulka. II. osa 1) Valisin testi meetodi. 2) Hakkan uurima, kummal minu vanematest on kõrgem IQ. 3) Minu hüpotees: arvan, et minu isal on suurem IQ. 4) Mõlemal katsealusel tuli läbida lühike 15-ne küsimuseline IQ test. Küsimustele vastamiseks oli aega täpselt 5 minutit. Iga õigestivastatud küsimus annab 10 punkti ehk maksimum on võimalik saada 150 punkti.
eri rahvaste vahel, kuna inimesed ei mõista üksteise tavasid, kombeid ja tõekspidamisi. Inimestel on erinevad elunormid ning lisaks sellele võivad tulla ka rassilised ja majanduslikud probleemid ja vastuolud. Multikultuursusel on nii häid kui ka halbu külgi. Ega pole halba ilma heata ja vastupidi. Igaühel on oma arvamus ja mõni leiab mõnest asjas rohkem halba ja mõnes asjas rohkem halba. Mina näen multikultuursuses rohkem häid asju. Tänu sellele me areneme. Ja kui ma arvangi, et multikultuursus on halb asi siis seda ei saa kuidagi peatada. Ei saa ju riigile kõrget müüri ümber ehitada ja teisest rahvusest inimesi välja visata enda riigist.
jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskuma panna. Väiksena usuvad kõik päkapikkudesse näiteks.Ka mina uskusin.Muidugi on nii , et kui sa oled millesssegi uskunud,ja see osutub pettuseks, oled sa solvunud või pahane. Ka mina olin oma vanemate peale solvunud sest nad rääkisid et päkapikud on olemas,kuid tegelikult ise mängisid neid. Samas ma arvan et see on väikestele lastele hea, kui nad juba nii väiksena millessegi usuvad.Mina arvangi, et iga inimene peaks uskuma, üks kõik millesse, kuid endasse usk on kõige tähtsam. Millesse ma usun ? Ma usun paljudesse asjadesse.Näiteks headesse inimestesse. Ma usun et kõik inimesed on head ja heatahtlikud. Isegi kui nad ennast teistmoodi väljendavad ei ole nad tegelikult sellised.Inimesed usuvad paljudesse asjadesse. Uskuda saab ju ükskõik millesse. Jumalasse , jõuluvanasse, sõpradesse,vanematesse, isegi mänguasjadesse
peale esimest kuud pankrotiga lõpetaks.Noore ettevõtjana tuleks kindlasti endale palgata ka mõni nõustaja, kes omab ärimaailmas kogemusi.Päris kindlasti ei tohiks algaja ettevõtja minna liiga ahneks ja oodata, et kohe alguses miljonid kaasa sajavad.Vahest on kasu ootamisest.Vaadates praegust majanduse seisu, peab inimene olema kas tõeliselt geniaalne või tõeliselt loll, et ettevõte luua.Sellepärast arvangi, et ootamine võib ka kasulik olla.Viimaseks soovitusek noorele ettevõtjale oleks, et ei tasu ka liiga kaua üritada.Tuleb teada millal oma äriplaan maha matta, kui see üldse ei toimi.Plaaniga liialt kaugele minnes võib see rohkem kahju kui kasu tuua. Need oli minu aravates punktid, mida üks algaja ettevõtja peaks silmas pidama oma äri püsti pannes.
Ma usun, et paljud noored, kui ka vanad inimesed teavad seda raamatut ja kuigi see raamat on kirjutatud 1988. aastal, pole see raamat sugugi vanamoodne. Mulle isiklikult väga meeldis see raamat, kuna kõik see jutt oli kirja pandud väga lihtsalt ja huvitavalt, et raamatut lugedes tekiks lugejal veelgi suurem huvi selle vastu, mis edasi juhtub. Juba esimene peatükk paelus mind nii väga, et ma ei suutnud lugemist pooleli jätta, kuni raamat oli peaaegu läbi ja sellepärast ma arvangi, et seda raamatut oleks parem lugeda ühe korraga lõpuni. Kui keegi peaks minult küsima, et mis vanusegrupile see raamat mõeldud on, siis ma vastaks, et see raamat on mõeldud rohkem täiskasvanutele. Ma arvan seda sellepärast, et raamat sisaldab rohkesti elutarkusi ja õpetusi mida läheb ühel täiskasvanul elus vaja. Kuid seda raamatut võiksid lugeda ka nooremad inimesed, kuna see raamat jutustab ühest poisist ja tema
See teos on minu arvates narratiivne, kuna kui ma seda teost nägin ja isegi seda arvustust kirjutasin, siis jooksis mul koguaeg mõttest läbi ikka sõda ja sellega seotud tagajärjed ja kõik muu sellega kaasnev. Selles teoses on killuke iga sõjas oleva inimese lugu. Kui jutt läheb sõjaks, siis see ei käi ainult paari inimese kohta, see käib miljonite kannatanude kohta. Üks mees otsustab sõja kuulutada ja kannatavad selle läbi ju paljud. Sellepärast arvangi, et sellel teosel on kõigi lugu rääkida. Selle kunstiteose autor nagu ka paljud graffiti kunstnikud on jäänud anonüümseks ning kuna graffiti teostele pannakse tavaliselt pealkirjaks see tekst, mis on pildil, siis arvan, et selle teose nimi on `'Krieg ist Terror''. Samuti loodan siiralt, et tänava kunsti harrastajad ei lõpeta oma tegemisi ja panevad meid ikka ja jälle mõtlema oma teostega tänaval, seinal, postil või kus iganes kohas. Kadrioru Saksa Gümnaasium
tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust
heaks märgiks ning lasi rahval kergemini hingata. Tänapäeval ei saa aga loota, et erakonnad piltlikult rahulepinguid sõlmivad. Nad teevad küll tihti koostööd, kuid alatasa on seal kas ühe-või mõlemapoolne tagapõhi all. Ka reaalne sõda Lähis-Ida riikides ei tundu lõppu nägevat, sest osapoolte tagasitõmbumine on väga ebausutav. Reaalne sõda Eestimaa peal puudub võiks ju väita, et elame rahuajal. Niikaua, kuni inimesed võimu või kuulsuse nimel verd ei vala, arvangi nii. Poliitiline sõda, kus relvadeks on propaganda, tühjade lubaduste andmine, ei ole selle sõja kõrval, kus käigus tankid, suurtükid, küüditamised, tapatalgud, suurt midagi. Sõda tähendab tänapäeval oma õiguste, sihtide, seisukohtade eest seismist. Selle nimel ei kuulutata välja enam sõjaolukorda, vaid saavutatakse oma edu kavaluse ja laiaulatusliku läbimõtlemise tulemusena.
Maal elavatele noortele ei pakuta pooltki sellistest võimalustest. Nad peavad leppima selle vähesega mis neile on, ei ole Coca-Cola Plazat, Solarist ega Viru keskust. Nende võimaluste puudumine aga paneb neid ise mõtlema ja tegutsema. Võib-olla see muudab neid täiskasvanuna loomingulisemaks ja paremini eluga hakkama saavaks. Suureks erinevuseks linna- ja maanoorte vahel peaksin iseloomu. Kõigil inimestel on iseloom erinev ning arvangi, et ka seda kujundab keskkond. Linnanoored on üleskasvanud hoopis teistsuguses keskkonnas. Nad on pidanud hakkama palju varem enda eest vastutama. Sellepärast on nad ka iseseisvamad ja täiskasvanulikumad kui maanoored. Näiteks kui linnalaps kooli läheb, peab ta juba varakult liikluses ise hakkama saama. Maalapsel aga on juba väikesest peale kodukoht tuttav. Tal pole midagi uut, millega toime tulla. Maanoored on ka palju tagasihoidlikumad
Tekib küsimus, kas demokraatia on see ainuõige valitsemisvorm? Kui jälgida seda statistikat, siis mina küll nii ei ütleks, kuid igal inimesel on oma arvamus. Sellesks et paremini otsustada oleks vaja elada sellises riigis, kus on aristrokraatlik või autoritaarne valitsemisvorm, siis oskaks ka täpselt selles arutelus oma seisukohti välja tuua ja põhjendada. Kuna mina elan tänaseni Eestis, demokraatlikus vabariigis, siis on mul õigus oma arvamusele ja sellekohaselt ma arvangi, et kõige õigem valitsemisvorm on demokraatia. See tuleneb sellest, et mulle meeldib Eestis elada ja järelikult ka peab mulle meeldima demokraatia.
Pagulaste pooldajad räägivad, et nad sisserändajad on hea ja odav tööjõud, nad teevad mustemaid töid, mida meile ei meeldi teha. Sõjapõgenike vastased inimesed levitavad jutte, kuidas nad pagulased vägistavad ja panevad toime kuritegusid. Kardetakse ka, et pagulaste tulekul suureneb terrorism. Mina arvan, et pagulasi tuleks aidata, eriti neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Loomulikult ei saa neid võtta Eestisse piiritult, arvangi, et tuleks seada piir. Teiste inimeste aitamine peaks olema inimlik tegevus ja leian, et elanikud, kes ei osale mitte kuidagi sõjas ja ei ole süüdi, ei peaks kannatma.
Nii hakkavadki inimesed kokku panema oma personaalset usku, juhindudes iseenda ituitsioonil. Personaalne usk on küll viimasel ajal väga tolereeritud. Eestis näiteks tegutseb MTÜ Lilleoru, mis soosib inimese enesearendust ja võimaldab isekeskis tegeleda erinevate religioonide uurimisega. Kuid kuidas mõjutab see erinevaid iidseid religioone? Nii nagu kaovad kaupmehed ja näitlejad linna keskväljakult, kas nii ei võiks ka kaduda realses elus esinevad kogudused? Siit arvangi, et puhtalt virtuaalne kogukond jääks liiga kuivaks. Suheldes oma sõpradega läbi sotsiaalsete saitide, saame nendega ka päriselus kokku ja viidame koos aega. Nii peaks ka virtuaalses koguduses olema ka tõelisi koosviibimisi ja üritusi. Muidugi annaks virtuaalne kogudus võimaluse usuga tegelda nendele inimestele, kellel see pole mingil põhjusel võimalik, nagu näiteks ajapuudus, asukoht, materiaalsed võimalused ja nii edasi.
levinud. Inimesed pidid kohutama silmast silma ja kuna tollel ajal oli vaja teha palju tööd ning arendada oma annet, siis oli see aeg üpriski minimaalne. Seetõttu tundsidki tegelased üksteist juba ammu, enne seda, kui neil mingid tunded tekkisid. Nad ei olnud lihtsalt üksteist veel nii hästi tundma õppinud. . Tänapäeval saades haiget ühe noormehe või neiu käeläbi ei ole kunagi veel elu läbi, sest alati on võimalik otsida endale keegi uus, ning seetõttu arvangi ma, et erinevus tänapäeva armastuse ja Anton Tsehhov-i aegse vahel on erinev, kuna uus tehnoloogia on toonud mängu uued meetodid, kuidas saada inimestega tuttavaks, ning seetõttu viinud meid õnnelikuma armastuse poole, võimalusega leida alati keegi endale, kui ainult vähegi otsida. Kokkuvõtteks julgen väita, et tehnoloogia on aidanud meil liikuda edasi sellistest armastusloodest nagu on kirjeldatud Anton Tsehhov-i näidendis "Kajakas", kuna
eesmärk leida oma rännakutel tõelised väärtused ja leida oma elu eesmärk, et siis lahkuda igavese õnne radadele. Eelkõige on elu elamisväärne siis, kui meil on kindlad sihid ja eesmärgid, mille poole me hakkame püüdlema. Selleks , et viia ellu oma unistused ja plaanid , tuleb kindlasti palju vaeva näha.Miski siin elus ei kuku meile lihtsalt sülle, vastupidi. Kõik tuleb ise saavutada. Vanasõnagi ütleb ,,Mida külvad, seda lõikad" . Sellepärast ma arvangi , et tänapäeva karmis maailmas, ei tohiks mitte kunagi alla anda . Kui tahes raske ka minu olukord ei oleks, tean, et kui ma üritamist ei lõpeta, jõuan lõpuks ka soovitud tulemuseni. Kui midagi kõigest hingest soovida , on selle täitumine täiesti võimalik. Kuigi see võib nõuda tohutut kannatust, ränka tööd , rasket võitlust ning võibolla ka palju aega. Kui kui väga tahta, on kõik võimalik. Vähemalt mina usun , et selline usk on iga kordamineku eeldus. Täpsemalt olen
McMurphyl oli eksiarvamus, et patsiente hoitakse seal kinni, kuid selgus, et osad olid seal ka vabatahtlikult, kuna ei suutnud iseseisvalt elada. Arvan, et nad olid sõltuvuses sellest, et nende eest tehti kõik ära ja nad ei pidanud ise ei tööl käima ega pere eest hoolt kandma. Nende jaoks oli elu seal lihtsam. Ja võib-olla seepärast, hirmu pärast, et nad peavad iseseisvalt hakkama saama, olidki nad vaimselt haiged ja ei suutnud oma elu jätkata väljaspool haiglat seepärast arvangi, et nendejaoks oli McMurphy tegevus pigem inspireeriv alustada oma elu, kuna nad nägid elu väljaspool psühhiaatriahaiglat. Nad võisid seda näinud olla ka enne, kuid mitte sellise pilgu läbi, et elu väljaspool psühhiaatriahaiglat võib olla küll palju keerulisem, kuid see-eest palju iseseisvam ja lõbusam. Vahepeal aga hakkas arenema sõprus ka McMurphy ja indiaanipealiku vahel. Indiaanipealik lasi kõigil arvata, et ta on tumm. Hiljem aga selgus et seda ta ei olnud
ettevõtetel käivet saada ja end majandada. Ent selline heaolu ei pruugi majanduses kaua kesta kuna soodne turupositsioon võib muutuda ning ebasoodsa turukonjunktuuri korral võib ettevõte oma tegevuse lõpetada pankrotiga. Häid lahendusi polegi lihtne välja pakkuda. Tööjõu tootlikkus on otseselt seotud inimtööjõu vajadusega ettevõttes, mis tähendab, et tootlikkuse kasvuga vabaneb tööjõud efektiivsematest ettevõtetest. Arvangi et tuleks rõhku panna haridusele ning kutse- ja kõrgharidus tuleks siduda majanduse vajadustega ja õpetada välja just neid inimesi, keda meie riik tulevikus vajab. Meie trumbiks on veel ettevõtte maksuvabadus, mis on ainulaadne ja teeb Eestist kõige ettevõtlussõbralikuma maksukeskkonna Euroopas. Just see on magnet, mis toob Eestisse juurde sadu ettevõtteid, kümneid tuhandeid töökohti ning riigikassasse sotsiaal- ja käibemaksuna sadu miljoneid kroone
Kindlasti pean ka mainima, et ma teen seda mida tahan. Vahel, kui sõbrad üritavad mind õpetada, käib see mulle väga närvidele ja muudab arvamust nendest halvemaks. Ma ei lase teistel endale öelda mida ma peaksin kandma, kuidas käituma, milline olema, kellega suhtlema või mida elust ootama. Ma teen ise vead, millest õppida. Saan endale omad kogemused, omad eksimused ja see ei puutu teistesse inimestesse. Isegi kui mu otsused pole alati just kõige meeldivamad. Ma arvangi, et pidevalt enda ja teiste võrdlemise asemel tuleks pigem vaadata enda sisse ja mõelda, kuidas ennast paremaks inimeseks muuta. Kuid kunagi pole ju teistel kerge ennast muuta, vaid jagada õpetusi. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enese kasvatamisega tegeledes ja ennast kasvatada lastes ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me oskame ise määratleda oma õnne? Kasvamine käib millegipärast käsikäes kasvatamisega. Kuid
Nagu näiteks käivad osad usklikud ukse tagant ukse taha ning räägivad sulle oma usust. Samas kui öelda, et sind see tõesti ei huvita, paluvad nad sul ennast järjekindlalt ära kuulata ning et mitte olla ebaviisakas, siis enamus ka kuulavad neid. Minu jaoks tähendab see juba usu peale surumist. Kui ma tahaksin leida enda jaoks mõne ülemvõimu, kellele toetuda, siis uksetagant ei leiaks ma seda ju nii kui nii. Sellepärast arvangi, et see on usu peale surumine ning see peaks olema olemata. On vale kedagi sundida millekski või kellekski, kes ta olla ei soovi. See kõik on vaid minu arvamus usust ja usunditest üldiselt. Arvan, et religioon on maailmas oluline ning oli tähtis ka kultuuride ja muu sellise tekkimiseks, kuid iga inimene leiab ise oma usu, kas siis kellegisse, millegisse või iseendasse
Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal nii palju epideemiaid ja katkud ähvardasid maaelanikke vähem. Maal elades oli talupojal suurem võimalus vabaks saada, kuna ta sai ennast ära osta isandate võimu alt. Seepärast arvangi ma, et kui talupojal oli soov saada vabaks ja edukaks, siis oli see tõhusam maal elades. Seega oli keskajal väide ''linnaõhk teeb vabaks'' vaid suhteline.
Ikka on, need annavad kogemusi, mida saab hiljem kasutada kasulikke õppetundidena ehk teadmistena kuidas mingit olukorda vältida või parandada. Kool on heaks näiteks selle kohta, kui vähe me tegelikult teame. Meenutades oma eelmiste klasside teadmisi praegustega tekib tunne kuil rumal ma olin. Veel hullem on vaadata paari aasta taguseid töid ja oma vigu analüüsides tahaks küll häbi pärast maa alla vajuda. Vahepealsed aastad õpetavad väga paljutki juurde. Sellepärast arvangi, et mälestused teevad haiget, sest mõistetakse kui rumal oldi minevikus ja kuidas praegu tehtaks paljutki hoopis teisiti. See tuleneb kogemustest aga ka uutest tarkustest. Tunnen, kuidas minevikus tehtud otsus mind mõjutama hakkab. Samas tean, et tol ajal poleks ma suutnudki teistmoodi otsustada ja nüüd lohutan end valiku postitiivsete külgedega. Ilmselt paari aasta pärast olen ma üsna kindel, et tegin vale valiku ja juurdlen selle üle, mida ma küll otsuse langetamise ajal mõtlesin.
Talupoegade riided olid enamasti tumedat värvi. Taskute asemel seoti kaasa võetud esemed vööl rippuvasse kukrusse. Feodaalide rõivastuses kasutati sammuti lina aga sedapuhku siis palju laialdasemalt. Rõivastuse järgi otsustati omaniku jõukuse üle. Keskaega on peetud küll pimedaks ajajärguks, kuid mina arvan et see ei ole õige. Kuna keskajal leidsid aset väga suured muutused inimeste elus. Keskaja vältel arenes inimkond väga palju mis tõttu ma arvangi, et see ajajärk on maailmaajaloos üks tähtsamaid.
Seal oligi see tunne, et olen kooliga ja kõigi tema töötajate ja tudengitega üks organism. Et selliseid koole veel mõned on, seda isegi usun ja tahan uskuda. Olen kuulnud ka haridusreformist, mis liidab maakonnakeskuste koolid üheks Riigigümnaasiumiks, aga see on vist sootuks kokkuhoiupoliitika.. Olen ju väikses Viljandi kultuuriakadeemias tundnud seda vaimustavat kokkukuuluvustunnet, mida ma kahjuks Tartus ei tunne. Seepärast arvangi, et haridusasutuste liitmine suurteks haridusgigantideks ei tule kindlasti kasuks õppurite vastutustunde ja empaatia arendamisele. Ärimaailmas aga on lood minu meelest vastupidised – suurtes firmades võib olla hoopis tervem sisekliima kui väikestes. See pole muidugi reegel, aga suuremates firmades on enamasti teadlikum juhtkond, kes väärtustab teadmisi ja on võimeline teadmusjuhtimistki organisatsioonis rakendama. Teadmusjuhtimine aga toob teatavasti kasumliku edu turul ja
Paar sai ka lapse, kellest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama. Hannes otsustas selle kasuks osaliselt ka selle pärast, et ta nägi, mis oli saanud Niidast ta suitsetas ega olnud enam seesama armas tüdruk, kes ta oli olnud enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu. Sellepärast ma arvangi, et ainuke naine, keda ta tegelikult ning tõeliselt armastas oligi Taali. · Tema abielu kujunes: Hannese abielu Liidaga ei olnud hea, sest neil ei klappinud omavahel, neil olid erinevad suhtumised ja väärtused elus. Samuti ei saanud ta ka oma ämmaga väga hästi läbi. Pärast isa halvatuks jäämist tahtis Hannes tema eest hoolt kanda ja tagasi oma kodukohta minna (ka sellepärast, et ta igatses merd ning talle ei olnud põllutööd
häireid, mille tagajärjeks võib olla igemepõletik või isegi hammaste lagunemine. Plaastrid võivad tekitada raskeid nahaärritusi ning põhjustada isegi surmaga lõppevat nikotiini mürgistust. Samuti ei sobi plaastrid kokku erinevate eelnevate haigusjuhtumitega ja ravimitega. Närimiskummid võivad lisaks eelnimetatule veel vale närimistehnika korral põhjustada südametöö häireid, olen tuttavatelt kuulnud, et ka nende maitse pole kõige meeldivam. Seetõttu arvangi, et lihtsaim viis suitsetamisest loobumiseks on sigarettide asendamine pulgakommide või muude ohutute snäkkidega. Nii imelik kui see ka ei tunduks on võimalik olla suitsetaja ka teadmatult ning isegi vastu oma tahtmist. Sellist suitsetamist nimetatakse passiivseks suitsetamiseks. Ilma et inimene ise seda teadvustaks, hingavad suitsetajatega samas ruumis viibijad sisse 55-70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kuna mitte suitsetaja kopsud on tundlikumad kui
ning teenis sellega omale natuke taskuraha, kuid tema jaoks oli seda liiga vähe ning ta käis ka paljudest äridest omale töökohta otsimas. Töökoha otsingutest ei tulnud tal midagi välja, sest osades kohtades ei olnud lihtsalt vaba töökohta ning talle öeldi ka, et ta on töö tegemiseks veel liiga noor. Ta oli veel ka enesekindel ja sõnakuulelik poiss ja ta ei tahtnud ka kellelegi koormuseks olla. Jaan tahtis oma elu ise elada, mitte olla teistele peavaluks söögi ja elukohaga. Ma arvangi, et Jaan oli üks tubli ja töökas poiss ning mulle meeldis tema iseloom väga. Ta ei olnud selline kiusaja, norija ja näpumees nagu mõned sellid seal varjupaigas olid. Jaan oli sõbralik teiste suhtes, ning ta sai omale ka palju sõpru. Keivin Töö tekstiga Jaani pilk rändas ühelt esemelt teisele, mõttelõng katkes vahetpidamata, nagu lõigataks sealt
Seega analüütilise otsustusega saab väljendada seda, mida tegelikult juba subjekti mõistes mõeldi, kuid see ei ole nii selge ja teadlik ning seepärast tuleb kasutada sünteetilist otsustust, et mõistele midagi juurde lisada. Ma olen nõus sellega, et analüütiliste otsustega peab kaasas käima ka sünteetiline otsustus. Nagu Kant ütles, siis sünteetilised otsustused on just need, mis mõistele midagi juurde lisavad. Seepärast arvangi, et mõlemad otsustused peavad käima koos, kuna inimestevaheline suhtlus oleks ainuüksi analüütilist otsustust kasutades väga napp. Põhjendan oma arvamust siis sedasi, et pean oluliseks, et omavahel suheldes lisataks minu mõistes lihtlausetele juurde ka omadussõnu või lisandeid, mida mina pean sünteetilisteks otsusteks. Kant ütleb, et kõigi analüütiliste otsustuste ühisprintsiibiks on vasturääkivuse seadus. Samuti on need otsustused oma loomult kõik aprioorsed
samas võib muuta mind sisemiselt, pannes õitsema minu hinge. Kultuur justkui sümboliseerib inimese vaimset võimekust. Sellepärast olengi seisukohal, et majandusega ühes taktis peaks kindlasti käima ka kultuur. Ühiskonnale on tarvis mitmekülgseid võimalusi kultuuri nautida. Me ei vaja ainult raamatuid, filme ja kontserte, vaid meie eluga peaks käsikäes käima ka kultuurne meelelaad ja eluhoiak. Kultuuri kaudu näeb elu hoopis teistes värvides. Sellepärast arvangi, et hästi oluline on rääkida kultuurist kui ühest suurest kogumist, mis aitab inimesel teiste inimestega rääkida, nendeni ulatuda ühiste tegemiste kaudu ja kõigi nende tegemiste vahel luua seoseid. Olen seda meelt, et kultuur muudab ühiskonna heaolu ning aitab säilitada võime põlvkonnast põlvkonda viia teadmisi edasi ning neis ära tunda ennast. Iren Hansen
puuduvad piisavad teadmised ja kogemused. Noorele eale on iseloomulik pealiskaudsus ja kiire eelarvamuste tekkimine. Selline suhtumine võib väga negatiivses võtmes ja suurel määral mõjutada noortepoliitika korrektset toimimist. Ajalugu on näidanud, et noores eas inimesi, kes alles alustavad oma kogemustepagasi täitmist, võib olla äärmiselt lihtne mõjutada. Poliitikas üldiselt aga just see kõige paremini töötabki - mõjutamine. Seetõttu arvangi, et noori võib noortepoliitikas käsitleda probleemina siis, kui ühiskonna poolt (sh vanemad, sõbrad, õpetajad jne) on noored ise sellisteks kasvatatud. Selleks, et noorest kasvaks eelarvamuste vaba, olukorda selgelt hindav, oma arvamust adekvaatselt kõrvalseisja pilguga vaatlev inimene, peab tal olema eelnevalt ka sellele vastav eeskuju. Tühja koha pealt ju särav õis õitsema ei löö. Selleks on vaja ikka sooja päikest, värsket vett ja vägevat väetist.
Ma küll ei usu, et neil oli üleloomulikke või tervendavaid võimeid, kuid ikkagi on huvitav lugeda, kuidas Magda keeras munk Bernardi viha ta enda vastu, ja selleläbi tappis munk enda, mitte Magda. Huvitav oli ka see, kuidas põimusid ja ristusid inimeste teed läbi kokkusattumuste ja õnnetute juhuste. Näiteks see, et Claire oli nii Guillaume kui ka Dominicu ema. See näitab, kuidas kõik Bridgetil oli kõik ette kavandatud, et ta saaks oma sugu jätkata. Kuid ma arvangi, et elus on kõik ettemääratud. Igatahes on mul hea meel, et me peame selliseid silmaringi laiendavaid raamatuid lugema ning olgugi, et ma jään alati lugemistööde esitamisega hiljaks, ei tähenda see, et ma seda vähem hea meelega teen. Elizabeth Chadwick ''Saatuse lapsed'' Laura Vana 11C Tallinna 21.kool 25.05.08
Sissejuhatus Kirjutan referatiivse töö violett-lilla värvi kohta. Värvi valisin ma selle seetõttu, kuna mulle endale on see värv väga sümpaatne. Juba paar aastat olen lasknud juuksuril tuka sisse ka seda värvi segada. Riideesemeid mul lillasid eriti pole, kuid mõni üksik ikka leidub. Kuna värvide nägemine ja värvide tundlik eristamise võime on liigiomased ,siis on meil piisavalt õigust teha enda jaoks otsus meeldiv või ebameeldiv. Seetõttu ma arvangi, et ei tasu üle pingutada mitte ühegi värviga. Mõnele inimesele sobib kui tal on lilla kübar, mantel ja saapad seda siis vanemale inimesele. Noorem inimene ei tohiks üle pingutada lilla värviga kuna ta on salakaval. Lilla värv nagu mustki muudab saledamaks. Ta mõjub igale inimesele erinevalt. Värvide erinev toime avaldab meile kõigile värvitoonidele vastavat mõju, kuid meile jääb otsustusvabadus, kas see toime on meile meeldiv tunne või mitte ja vastavalt tekkinud