Nõnda jääb sookask sügisel kullalõõsas arukase kõrval üsna märkamatuks. Ega sookask siiski ise ei taha tuhm olla, tema lahtirõivastamisega tegeleb üks rooste-seen - kase koldrooste (Melampsoridium betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad.
piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad ning liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest.. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinna on lausaline.Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtena sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht
Islandi käokõrv Mahe põdrasamblik Palumetsad Kuivad ja valgusrikkad männikud. Parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on
Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. 1. Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. 2. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, näiteks harilik sarapuu, mage sõstar ja harilik kuslapuu. 3. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane- ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. 4
liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe
Abiootilised tegurid: a) kliimategurid ( temperatuur, sademed) b) elukeskkond (õhk, vesi, muld) Ülevaade taimedest Rinde moodustavad enamvähem ühe kõrgusega taimed, puud või põõsad. Taimed jaotatakse viieks erinevaks rindeks. Need on samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne ja puurinne. Samblarinnet, rohurinnet ja puhmarinnet nimetatakse alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe
taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik Veel leidub harilikku türnpuud, vaher, harilik saar, harilik jalakas. paakspuud, harilikku lodjapuud. Lisaks leidub Metsaservas kasvavad harilik toomingas , harilik pihlakas ja viirpuu. veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Lõpp
leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja
Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad .Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Rinded Puurinne-on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid:haarilik tamm,harilik pärn, valgepöök,harilik vaher,harilik jalakas.Leidub veel ka arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne-on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke likke nagu harilik sarapuu,mages sõstar . Veel leidub harilik türnpuud,paakspuud ja harilikku lodjapuud. Metsade servades võivad kasvada harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne -võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges,harilik kopsurohi, kollene ülane, võsaülane,harilik jänesekapsas, varjulill ja mets-harakputk.
mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. 1. Taimed Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik
Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. 1. Taimestik Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein)
Palumets Alice Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panifilova Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid
üksteisega. (Toidu suhtes) Ja samuti ka konkureerivad nt isas linnud emas linnu pärast. Arukask Abiootilised tegurid Biootilised tegurid Temperatuur- talub väga hästi nii Inimmõju- inimesed rajuvad puid maha ning arukaske saab kasutada väga sooja kui ka külma. On külmakindel paljudeks otstarveteks. Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse hukkub kiiresti, mistõttu viljakal mõjutaja on konkurents rohttaimede ja pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana
............................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levib ja suuremad kasvukohad, ning milleks teda kasutatakse. Lõpuks on ka tabel kokkuvõtliku osaga. 4 Arukask (Betula pendula Roth., sünonüüm Betula verrucosa) on kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid.
Karud on toiduobjektiks on talle Toitub segatoidulised, kelle menüüs valgejänes. Tiinus kestab 60- pisinärilistest, moodustavad valdava osa 75 päeva. Pojad sünnivad väiksematest taimed ja raiped.Tiinus vältab aprillis või mais. lindudest. tavaliselt 7-9 kuud. Harilik kuusk Puurinne Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Arukask Harilik mänd Harilik kadakas Põõsarinne Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne Harilik pihlakas on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Harilik vaarikas Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast,
Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. 1. Taimed Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba jaharilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud,paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik
Looniit 1) Looniidu rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik
Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-
Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0
Arukask (Betula pendula Roth) Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest.
Moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Muld laanemetsas Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad, sageli ka gleistunud. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel, liivsavimoreenidel. Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask). Puudub jäme sügavale tungiv peajuur. Võra tihe, okkad ja oksad paiknevad tihedalt Õitseb suve alguses. Esmaskäbid on nagu punased küünlad kuusepuul. Käbid valmivad ühe aastaga. Mis kuuske kahjustab? Juurepess see on seen, mille niidistik saab alguse
samblikke lainjas kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/sammal/laani http://www.ahaco.de/bild%20des k.htm %20tages/moose.htm Mustika kasvukohatüüpi on eriti märkimisväärselt Kagu-Eestis. • sügavama leedemulla all võib olla lubjavaest moreeni, muld tugevalt happeline • puurindes valitseb harilik mänd Pinus sylvestris, harvem harilik kuusk Picea abies, leidub arukaske Betula Mustika- palumets Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.Väike pendula ja harilikku haaba vääriselupaikade galerii. Populus tremula, eriti pärast http://www.elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp. http://www.boga.ruhr-uni-
● Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel ● Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi ● Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis ● Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus Taimekoosluus Puhmarinne ● Lausaline ● Koosneb pohlast, harilikust mustikast Puurinne ● Kõige rohkem on harilikku mändi ● Kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske Põõsarinne ● Puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe ● Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, vaarikas ja harilik pihlakas Taimekooslus Samblarinne ● Pidev ja tihe ● Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas ja harilik lehviks Rohurinne ● Kidur ja liigivaene ● Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kõrrelised, lamba-aruhein, jäneskastik ja karvane piiphein 1.Arukask 2
mägivahtrate rida vallist Patkuli trepi poole ja kolm künnapuud (üks paljuharuline ja kolmeharulised, Toompea nõlval). Okaspuudest on heas seisundis torkavate kuuskede rühm. Mõõtmetelt tähelepanuväärsed on lääne pärn (Ü=316 cm), harilik pärn (Ü=385 cm), tömbilehine viirpuu (Ü=104 cm). tänaseni säilinud kiviktaimlas võib kasvavatest taimedest esile tuua suurt hariliku jugapuu kultivari, rippuvate okstega arukaske, lähedal kasvavaid alpi ja harilikku kuldvihma, rohttaimedest on säilinud bergeeniad, iirised ja muud sibullilled. Endise 24.detsembri ülestõusumonumendi kohale on rajatud uus kiviktaimla, kus valitsevad madalad põõsad nagu näiteks põõsasmaranad , enelad, pinnakatte püsililled ja kõrrelised. HOOLDAMINE: Kuna muru on pargikujunduses üks tähtsaim põhielement, siis on ka selle hooldamine vaata et kõige tähtsam. Toomparki katab tallatav muru st. et pargi külas-
5 6. Levik ja kasvukohad LK.6 7. Koht ökosüsteemis LK.6 8. Kasutamine LK.7-8 9. Vaenlased LK.9 10. Karjala kask LK.9-10 11. Huvitavat LK.10 10. Kasutatud kirjandus LK.11 2 Arukask Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Kaski on Eestis neli liiki. Soo- ja arukask on puud, vaeva- ja madalkask aga põõsakujulised kased.Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik
metskonna hoones. Mitmed Eesti metsanduse suurkujud on seotud just Erastvere metskonnaga. Metskonnas on võimalik käia loodusõppeprogrammides ning mööda 5,5 km pikkust metsanduslikku õpperada. Rada kulgeb Pühajõe äärsest Piksepalve lugemise kohast Sitalise soo kaudu. 4 2. Erastvere park Erastvere mõisa park ei ole eriti liigirikas, siin leidub harilikku kuuske, mändi, arukaske, harilikku pärna, vahtrat, tamme ja saart. Ainus võõrpuuliik on siberi nulg. Mõisast kulgeb piki järvekallast allee, mis algab elupuudega ning lõpeb pärnadega. Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...) Allee kõige jämedama pärna ümbermõõt on 4,15 meetrit ning tema tüves on tühimik, millesse inimene vabalt ära mahub. Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal.
eemaldades ebasobivaid väheelujõulisi puid ja kännuvõsusid. Antud pargiosas on kohati tihedama liitusega puistuosades vedelamas prügi, ehitusjäätmeid ning vana kodutehnikat. Põhjas piirneb Jõhvi linnapark Pargi tänavaga, mille ääres asuvad erinevad kinnistud, mis on olnud kunagi hoonestatud, antud alal kasvavad nii põlispuud kui ka loodusliku tekkega uuenenud noored puud. Valdavaks puuliigiks on harilik vaher, kuid põlispuudest esineb nii harilikku pärna ja saart kui ka arukaske. Eksperthinnangul peaks pargi põhjapiir kulgema kunagise mõisapargi piiri järgivalt, mille esmaseks märgiks on pargis kasvavad põlispuud. Hetkelist olukorda arvestades jääb osa kasvavatest põlispuudest erinevatele maaüksustele. Kui need erinevatele maaüksustele jäävad puud jätta kaitse alt välja, siis lõhub see kunagise mõisapargi ühtse visuaalse ja ökoloogilise terviku. Maaüksusel aadressiga Pargi tn
sambliku kasvukohatüübi kirjeldusega. Joonis . Kauksi puhkekeskus nõmmemetsas (OÜ Kauksi rand). Taimestik nõmmemetsas on kidur ja liigivaene ebasoodsate mullatingimuste tõttu. Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold. Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi- põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi käosamblik
Väldi lodusid ja soonikuid ning raja võimaluse korral kokkuveoteed langi kõrgematesse kohtadesse. Uuendusraied Uuendusraiet tehakse metsa uuendamiseks Lageraied Lageraiel raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud: Seemnepuud Säilikpuud Elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud Seemnepuud seemnepuudeks jäetakse 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta Seemnepuud võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolm aastat pärast lageraiet. Säilikpuud Kasvavad puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. Esimese rinde suurima diameetriga puud, eelistatult kõvalehtpuud, männid ja haavad,
Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja. Foto 7 Isasurb Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele Page 10 of 14 Tallinna Ehituskool Levik ja kasvukohad Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Metsa, kus arukask on arvukaim puuliik, nimetatakse kaasikuks. Eesti kõrgeim arukask (36,0 m, diameeter 64 cm) kasvab Järvseljal [1]. Arukask on levinud peaaegu kogu Euroopas (Euroopa lõunaosas ainult mägedes) ja Aasia edelaosas. Idas ulatub
Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl (lisa 6), harilik mustikas, lillakas, kanarbik (lisa 7), kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk (lisa 8), võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill (lisa 9), harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets-
Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane,
Koreserikkad rähkmullad – kannatavad põua all. Mesikas ja lutsern kasvavad kõige paremini. Suhteliselt raskelt haritav muld. Boniteet Tavaliselt peaks leostunud mulla boniteet olema umbes 60 hp ja koreserikkamad mullad 40 – 50 hp. Õhematel koreserikastel rähkmuldadel võib olla boniteet umbes 25 hp, aga tüsedamatel 50 hp. Põllumassiivi metsastamine Leostunud ja leetjate muldadega alale võivad tekkida tavaliselt metsastumise korral lehtpuud, kuid hiljem võib sealt leida arukaske, kuuske ning ka mändi. Alusmets on hõre ning mõningatel juhtudel ka keskmiselt tihe. Üldjuhul võib öelda, et need põllumaid ei tohiks metsastada, kuna need on väga viljakad ja head mullad, kus saab pea kõiki põllukultuure kasvatada. Koreserikkale rähkmullale hakkavad kasvama metsastumise korral mänd, arukask ning kuusk. Põõsarindele kasvavad sarapuu, kadakas, kuslapuu, türnpuu. Metsad võivad haigestuda. Agromeliotariivsed võtted Leostunud mullad ei vaja lupjamist
Laiguti esineb toomingat, pihlakat, lodjapuud ja magedat sõstart, mis on sinilille ja ka naadi kasvukohatüübile iseloomulikud liigid. 9 Naadi kasvukohatüüpi iseloomustavaid rohttaimi (nt seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, naistesõnajalg) ei esine proovitükil üldse. Puurindes esineb kõige rohkem arukaske (ligikaudselt 50 protsenti), samuti esineb mändi, mida salumetsades looduslikult ei esine. Kuna proovitükil ei esine naadi kasvukohatüübile iseloomulikke rohttaimi, kuulub proovitüki mets tõenäoliselt laanemetsade tüübirühma ja sinilille kasvukohatüüpi. Metsatüübiks sobiks sinilille segamets. 4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS 4.1 Puistu taimkate Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Hb, Lv.
..30 cm sügavusel.Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada.puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel.Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused kuused kannatavad hiliskülmade käes, tuleb kuuske kasvatada kase turbe all.
liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Taimed : Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii
20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused kuused kannatavad hiliskülmade käes, tuleb kuuske kasvatada kase turbe all.
Lodumetsad on põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib aga põhjavesi langeda küllalt sügavale. Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides. Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid. Alustaimestik on liigirikas. Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht- kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja sookasega. Lodu osatähtsus on viimastel aastakümnetel kuivendamise tagajärjel vähenenud. Kui ligi 30
Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus,kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane,jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline. Peamised liigid on pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, ohtene sõnajalg, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik
Välja raiutakse allajäänud, halvatüvelised ja ülevalitsevad puud. Samuti raiutakse välja Lv ja Re. I harvndusraie tehakse tugeva kraadiga nii, et hektarile jääb vaid ca 800 puud. Selliselt on võimalik raieringi lühendada kuni 40 aastani. Vähendades veelgi puude arvu hektaril 600-700-ni, kaotame me selgelt puistu tagavara juurdekasvus. II harvendusraie tuleks jätta suhteliselt hiliseks, et enamus väljaraiutavast puidust oleks juba vineeripakk. II harvendusraide tagajärjel peaks arukaske jääma hektarile 400-450 puud kuni lõppraideni 40-50 aastaselt. Sookask on uuenenud enamasti looduslikult, kasvades turvasmuldadel. Temast saab enamasti vaid paberipuud ja turvet sookaasiku alla tekkivale kuuse looduslikule uuendusele. Harvendusraiet tehakse vaid üks kord, enne seda on VR hooldatud metsa jäänud kasvama ca 2000 puud/ha-l. Harvendusraie tehakse ca 15 m kõrguses kaasikus, raiudes pooled puud välja nii, et lõppraidesse jääb ca 800- 1000 puud
(8) Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitsealuste liikide kasvu ja elutingimuste parandamiseks vastavalt looduskaitseseaduse §le 54. (9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit. § 29. Lageraie (1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 2) säilikpuud; 3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta. (2) Seemnepuid ei jäeta, kui raiutava metsa koosseisus pole seemnepuudeks sobivaid puid või kui langil on
, mistõttu on nad tähtsal kohal rahvameditsiinis ja kasutatakse sapi-, põie-, naha- jt. haiguste raviks, samuti higileajava vahendina. Kaselehtede ja pungade keedist kasutati varem seedehäirete, krampide ja kopsuhaiguste korral. Kevadiste kaseurbade, pungade või noorte kaselehtede leotis piirituses või viinas oli heaks määrderohuks jooksva (reuma) vastu. Kasepuusütt kasutati varem haavade puhul verejooksu sulgeva vahendina. Haljastuses kasutatakse arukaske lihtsamate metsaparkide rajamisel, alleedena , talude haljastuses, samuti mõisaparkide haljastuses oli arukasel tähtis koht. Palju kasutatakse üksikpuudena haljastuses lõhislehiseid ja punaselehiseid sorte, ning erinevaid leinavorme. Sordid: 'Bircalensis'; 'Crispa'; 'Fastigiata'; 'Golden Cloud'; 'Gracilis'; 'Laciniata'; 'Obelisk'; 'Purple Splendour'; 'Purpurea' 25. Sookask, madalkask ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed
servaga, alt hallid ja lühikarvased, leheroots 1.....2 cm pikk. Õied: isasõied 3....5 kaupa pikad pruunid rippuvad urvad, emasõied 8....10 kaupa, püstised, väikesed ja punakaspruunid, III-IV. Viljad: emasurvad valminult puitunud, tumepruunid, elliptilised, kuni 1,5 cm pikad, 1000 seemne mass 0,5....1,0 gr. Seemned alustavad varisemist kohe pärast valmimist X, massiline varisemine siiski talvel. Hall lepp on üsna varjutaluv, ületades selle poolest arukaske ja haaba. Kasvab hästi parasniisketel muldadel. Mahajäetud ja harimata maad uuenevad tihti just halli lepaga. Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal
Kevadel on muld veega küllastatud, kuivadel perioodidel aga võib niivõrd läbi kuivada, et veevaegus saab taimestiku kasvu piiravaks teguriks. Siis võib ajutist veega küllastatust tuvastada vaid indikaatortaimede tarnade või mulla gleistumistunnuste alusel. Puurinne: valdavalt hõredalt kasvavad männid. Puud on halvasti laasunud, tugevakoondelise tüvega. Vähesel määral esineb arukaske, kuuske, harva ka saart jt. Boniteet IV Va. Põõsarinne: mitmesuguse tihedusega ning mõnikord küllaltki liigirikas: kadakas, mage sõstar, lodjapuu, harilik kuslapuu, türnpuu, sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, harilik vaarikas. Rohurinne: on sõltuvalt peeneselise mullakihi tüsedusest ja veereziimist varieeruv. Tüüpilised liigid on: lubikas (D), vesihaljas tarn (K), ürt-punanupp, hirsstarn, võnk-kastevars,
Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata. Leedemullad on rohttaimedeta männimetsade mullad. Neid leidub kõikjal Eestis liivadel, põllumajanduskõlvikutel neid ei ole. Leedemullad kaitsevad põhjavett saastamise eest vähe ning on tundlikud tallamisele – seda tuleb arvestada metsamajanduses ning puhkealade koor- muse määramisel. Leetumise vähendamiseks ja bioloogilise aineringe hoogustamiseks tuleks metsades kõrvu männiga kasvatada arukaske jt kuiva kasvukohta taluvaid lehtpuid. Eesti parimad männikud kasvavad leede-liivmuldadel. Turvastunud leet-gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm), lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili iseloomustab nõrgkivi. Nõrgkivi on tekkinud põhjaveest tõusva kapillaarvöötme piirile ning takistab puujuurte sügavamale tungimist
annaabi.ee 
