Inglise keel Artiklite kasutamine Artiklit THE kasutame siis ... : 1. kui riik on arvestatud osariikide kogumikuna (the UK, the United Arab Emirates) , sisaldab sõna state või republic ja on riikide grupina (the Irish Republic, the European Union, the Netherlands). 2. kui on "vesised" kohad jõed, mered kanalid (the Seine, the Mediterranean). 3. kui on tegemist saarte rühmadega ja mäe ahelikega (the Seychelles, the Alps). 4. kui on tegemist kõrbetega (the Sahara). 5
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
Peresuhted lapse silmade läbi. Essee Artiklis on käsitletud 5-6 aastaste eesti ja soome laste peresuhete sotsiaalset võrgustikku. Sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad need isikud, kes lapse enda arvates on tema sotsiaalses maailmas olulisel kohal. Pereliikmete osas on laste sotsiaalse võrgustiku muutused suhteliselt väikesed, olulisemate inimestena kuuluvad sinna ema ja isa. Samuti oluliselt tähtsa osa on saanud pereväliselt ka vanavanemad. Lastele on olulise tähtsusega veel lemmikloomad. Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elute...
Artikkel Inglise keeles on kaks artiklit: umbmäärane artikkel a, an (the indefinite article) ja määrav artikkel the (the definite article). Loendatava d Loendamatud nimisõnad nimisõnad Ainsus Mitmus This is a cat. Umbmäärane artikkel There is a rose on the table. The cats The cat is are eating. drinking Give me the milk. Määrav artikkel The rose is milk. The snow is covering the earth. in the vase. The roses are red. ...
1. Mõiste „etnolingvistiline vitaalsus" (järgnevas lihtsalt „vitaalsus") võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet käituda eristuva ja aktiivse kollektiivse üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esita...
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK Europe the United States of America = the USA = the US the Republic of Estonia the Estonian Republic the United Arab Emirates ...
Otsiprofiilid Timespan: 2014-2016. Indexes: SCI- EXPANDED, SSCI, A&HCI, CPCI- S, CPCI-SSH, BKCI-S, BKCI-SSH, ESCI. Relevantsete täistekstartiklite 122 22 arv Artiklite Jameson, V., Cocheme, H., Logan, A., Ferreira, M. A. B., Dias, L. C., viitekirjed Hanton, L., Smith, R., Murphy, M. Leonarczyk, I. A., Polo, E. C., de (2015). Synthesis of Lucca, E. C. (2015). Exploring the triphenylphosphonium vitamin E Aldol Reaction in the Synthesis of derivatives as mitochondria-targeted Bioactive Compounds – Current
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases They left a couple of days ago and all of a sudden I realized that it had been a long time since they last called. We usually have a good time together a...
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab. Inglise keelest eesti keelde sõna sõnalt tõlkimine on tsitaat! Teksti ära jätmine: „Sika, nagu teisedki loomad, lendab“ „Sika … lendab“ /---/ […] Mari (2009: 16) on muu hulgas öelnud, et inimtegevus on „bla bla“. Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong,...
diakroonilises muutumises kui ka sünkroonilises varieerumises). Grammatisatsioon Keeleüksuse muutumine leksikaalsemast grammatilisemaks. Nt eesti keeles – komitatiivi lõpp –ga < *kansak; tähenduse laienemine koosolemiselt instrumendile (bussiga) ja viisile (süvenemisega) – käsi-sõna grammatiseerumine abstraktsemaks kaassõnaks (minu käes, päikese käes) – artiklite (?) tekkimine kõnekeelde • Tänapäeval on ka neid, kes keelepuu teoorias kahtlevad. Eestis on seda suunda esindanud Ago Künnap. • Divergentsiteooria – keeled on lahknenud. • Konvergentsiteooria – keeled on lähenenud, keelkonnad võivad olla tekkinud eri keelte sarnastumise teel, ilma et ühist eellast kunagi oleks olnud. 13. Frege ja analüütilise (keele)filosoofia sünd TERMINID:
Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: neli 1. Tasuta kõrgharidus kõigile on utoopia / Mart Laidmets Postimees (2006) 5. dets., lk. 19 Võimalik oleks variant, et tudeng maksaks osa õppekuludest ise ja ülejäänu eest hoolitseks vajalikus ulatuses riik 2
Avalik juhtimine. Artiklite ülevaade. Avalik haldus Lõuna-Ameerikas. Mis juhtus viimase 10.aasta jooksul („Public management in South America. What happened in the last ten years?“ (autorid Enrique Saravia ja Ricado C.Gomes). Avalik haldus Põhja-Ameerikas („Public management in North America 1998-2008“ autor Donald P.Moynihan). Lõuna-Ameerika avaliku halduse arengut käsitlev artikkel annab meile ülevaate riigijuhtimise ja avaliku halduse ajaloost Brasiilias. Kuni 19.saj alguseni oli Brasiilia osa Portugalist. 20.sajandi alguses algasid Brasiilias arvukad reformid. 30’ndaltel mõjutas Max Webberi ratsionaal-õigusliku mudel ja USA’s toimunud reformid. Avalike teenistujate karjäärisüsteemis tehti muudatusi ja hakati rohkem tähelepanu pöörama personali koolitamisele. Üldine seisukoht oli, et riigi arengut saab põhiliselt edendada valitsus, ka riigile kuuluvate ettevõtete kasv oli suur. 80’ndaltel algasid uued suunad, need olid demokraatl...
Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Ees...
http://www.personaliuudised.ee/uudised/2017/10/20/kaasaegne-personalitoo-olgu- kohanemisvoimeline Kaasaegne personalitöö olgu kohanemisvõimeline Artikkel räägib personalitöö ajaloost ning praegusest olevikust. Kuidas personalitöö on siiani arenenud ja areneb ühe edasi kaasaegses maailmas. Koolitustele ligipääs muutub aina lihtsamaks, selleks ei pea isegi kodust lahkuma. Värbamisel kasutatakse videolindu ehk video teel intervjuud, et saaks aega paremini planeerida ning saaks esmase ülevaate juba enne sobivate kandidaatidega kohtumist. Saab välistada mitte sobivad kandidaadid juba esimeses voorus ilma reaalselt nendega kohtumata. Nagu kõik muu on arenenud siis ka töökeskkond. Tööd võib teha nii kodus kui kontoris. Kliendid saavad suhelda kodust läbi arvuti/videosilla oma ettevõttega Inimesed on keskendunud oma aja targemale kasutusele ning kuidas komplektsemalt ühildada nii kodu kui tööd. Leida seejuures õige tasakaal. Tänapäeval kodus ...
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinev...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema
1. Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ 1.1. Poola, Leedu ja Eesti parlamentide üksikud saadikud on võrdselt aktiivsed järelvalvevahendite kasutamisel, kasutades oma õigust esitada valitsusele nii arupärimisi kui ka kirjalikke ja suulisi küsimusi aktuaalsete ja ühiskondlikult tähtsate teemade kohta. Poola Sejmis on läbivate aastate jooksul esitatud rohkem arupärimisi, kui küsimusi, mis on seletatav ehk asjaoluga, et suuliste küsimuste kohta kehtib arvuline piir. Seevastu Riigikogu on alates 1999. aastal jõustunud kodukorra seadusega järsult muutnud oma järelvalve eelistust ning saadikud kasutavad tunduvalt rohkem suuliste ja kirjalike küsimuste esitamist kui arupärimisi. Tabelitest ilmnenud fakt, et ajavahemikus 1999-2003 esitasid 460-liikmeline Sejm ja 101-liikmeline Riigikogu ligilähedaselt sama arvu küsimusi, tekitab omakorda küsimuse, kas mitte Ee...
MASKULINA Jahrzeiten,Monate,Wochentage,Tageszeiten v.a die Nacht Himmelsrichtungen: der Norden Wetter: der regen, aber Die Sonne, die Wolke Alkoholische Getränke, der Wein, aber das Bier Automarken: der BMW Bergnamen: der Brocken, der Suur-Munamägi Gebirgsnamen: der Himalaya aber die Karpaten,das Erzegebirge, die Alpen -er ; -ling : der Schüler, der Lehring -ant;-är;-ent;-et;-eur;-ist;-loge;-or;-us Der Student,der Kapitalismus FEMININA Bäume,Blumen- die Rose, die Linde aber der Ahorn Schiffsnamen flugzeugnamen- die Titanic, die Estonia Zahlen: die Fünf, die Six Flussnamen a; -e die Doonau aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber Buchstaben,Sprachen das Ypsil...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Iga riik on erinev, tal on omad traditsioonid, eripärad, oma hing ja iseloom. Seda tõdedes, võib järeldada, et iga riigi majandusareng sõltub nii nendest teguritest, kui ka ajaloost. Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte või...
Sepper, Siim. Pooled eestlastest toetavad omakohut. //Eesti Päevaleht (2003), november, lk. 5. Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli läbiviidud uuring 15-17 aastaste seas selgitamaks nende väärtushinnanguid ning arusaamu moraalist. Elisen, Stina. Kuidas vabaneda argimuredest? //Postimees (2008), oktoober. Tallinna kesklinnas asuv psühhodraamakeskus aitab inimestel loovalt lahendada igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid keskkonnatingimusi. Keskkonnaminister selgitab ekspertide töö põhjal selle kohta täpsema ülevaate.. Allik, Jüri.Eesti asend maailmakaardil. //Postimees (2003), september. Professor Geert Hofstede 1967. a. uurimuse tulemusel, mille käigus küsi...
Filosoofia kodutöö nr 6 Andres Põder, 093539IASB Teisipäev, 1/3, 8.00 Aquino Thomas ,,Teoloogia summa" I osa küsimus 2, artiklid 1-3 Jumala olemine on iseenesest teada. (Artikkel 1) Poolt 1. Iseenesest teadaolev on see, mis on loomupäraselt omane. Jumala olemasolu teadmine on inimestesse loomupäraselt sisse pandud. 2. Nimest ,,jumal" aru saades leitakse kohe, et jumal on. Sellest nimest enam suuremat tähistada ei saa ja seega on jumala olemasolu lisaks arule ka asjas, sest mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis ainult arus. 3. See, et tõde on, on iseenesest teada, aga jumal ongi tõde. Vastu 1. Mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta ka loomupäraselt teab. Inimene igatseb õndsust ja ...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Raudsaare poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklit, mis on ilmunud ajavahemikul 2010-2015 ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Kaks artiklit leidsin. Üks räägib kvaliteedijuhtimisest kui protsessist ja teine kutsub üles praktikuid üliõpetama. Kasutasin ISE haridus teemabaasi. Autor: Mart Raudsaar Sõna: kõrgharidus Pealkiri/Väljaanne: Postimees
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp LÄBIRÄÄKIMISTE ARTIKLID Analüüs Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2012 Edukas läbirääkija on kui kameeleon Peamised käitumisstiilid selle artikli põhjal on: · Kaasajad- nad on rõõmsameelsed ja avatud inimesed ning sõbralikud. Nad vaidlevad meelsasti ja naudivad seda. Alati on neil olemas igale asjale oma isiklik arvamus ja vestluses või vaidluses seisavad nad veendunult selle eest. Nad on head veenjad, sest nad võivav musta valgeks rääkida ja teist poolt vastupidises veenda. Ei varja oma emotsioone. Läbirääkimistele tulevad ...
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab ...
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks...
ainevaldkondade sirvimist. Mõtle järele, millise ainevaldkonna alla teie teema kuulub ja vali sobivad ajakirjad. Ajakiri Kasutatud andmebaas Aastaarv/köide Environmental Science SpringerLINK 1994 - present and Pollution Research The Open Environmental Directory of Open Access Journals Pollution & Toxicology 2009 - present Journal 1.4. Artikli otsing eesti artiklite andmebaasist ISE. Otsi andmebaasist ISE artikleid kapillaarelektroforeesi kohta. a) mitu eestikeelset artiklit leidsid? Leidsin neli eestikeelset artiklit, mis teemaga haakusid.
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST IRIS METSMÄGI, MEELI SEDRIK HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL MATI HINT, RAIMO ANTTILA EESTI ETÜMOLOOGIASÕNARAAMATUST Olemasolevatest eesti etümoloogiasõnaraamatutest Eesti tüvede päritolu kohta on seni ilmunud kaks etümoloogiasõnaraamatut: Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" (19821983) ning Alo Rauna ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" (1982). Julius Mägiste ,,Estnisches etymologisches Wörterbuch" Suurejoonelisena kavandatud teos jäigi autoril kahjuks lõpetamata: suurem osa käsikirjast kontrollimata ja lõpp puhtaks kirjutamata Viimistlematuse tõttu on J. Mägiste väga põhjalik ja teaduslikult kõrgetasemeline teos paraku raskesti loetav. Sõnaartiklid ei ole liigendatud, mõni neist on poolik või lünklik, mõne märksõna käsitlus puudub hoopis. Paratamatult on J. Mägiste sõnaraamat kohati vananenud, sõnade päritolu kohta on keeleteadlased uurimistöös saanud uut infot. Sõnar...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ni...
Eesmärgiks on nii eesti keele ja kultuuri kaitsmine, kui ka see, et igaüks peab saama võimalust säilitada ona rahvuskuuluvus. Riigi ülesandeks on seada eesmärgid, töötada välja tegevuskava eesmärkide elluviimiseks ning koondada valdkondlike ministeeriumide integratsioonispetsiifiline tegevus. Integratsiooni jaoks on loodud programmed, need on ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 2007" ja ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 20082013 Artiklite autorid erinevalt suhtuvad sellesse, kuidas riik, eestlased ja muulased lahendavad (või ei lahenda) muulaste probleeme. Autoritel ei ole siin ühist arvamust, vaid neid arvamusi võib jagada kolmeks. Mõned autorid arvavad, et integratsiooni protsess areneb ja riik aitab teda. Mõned arvavad, et kõik on vastupidi ja riik aitab mitte integratsiooni, vaid assimilatsiooni. Mõned aga arvavad, et just muulased segavad neid aidata ja ei taha integratsioonis osaleda.
Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 ...
harva. Valimiks otsustasime võtta AS Postimees veebiväljaande www.postimees.ee. Leidsime 26 artiklit, kus on mainitud Urmas Paeti. Perioodiks valisime 1.augusti kuni 1.oktoober 2008 aasta. Antud periood oli ülemaailmselt huvitav ja sündmusterohke. Eriti tõstaks esile Gruusia-Venemaa sõjalise konflikti ja Eesti Vabariigi ja USA vahelise viisavabaduse kokkuleppe sõlmimise.. Tulemuste analüüs Artiklite kasv on märgatav 2008 aasta augusti keskpaigas, mis on otseselt seotud Venemaa ja Gruusia vahelise konflikti teravnemisega. Tihenesid kokkusaamised ÜRO, NATO ja EL-i erinevate institutsioonide töögruppidel, et arutada kujunenud olukorda ja leida kiirem lahendus rahumeelseks konflikti lõpetamiseks. Teine oluline artiklite arvu kasvataja oli kindlasti ka USA-ga viisavabaduse kõneluste kajastamisest tingitud. Urmas Paeti nime kasutati artiklites suhteliselt vähe
esinema. OR laiendab otsingut, esinema peab kas üks või teine (vähemalt üks) operaatoriga OR ühendatud sõnadest. NOT kitsendab otsingut, esimene sõna peab esinema, teine ei tohi esineda. Nii saab välistada mõne sõna esinemist leitavates dokumentides. Mis on ESTER? E-kataloog ESTER on Tartu ja Tallinna suuremate raamatukogude ühiskataloog. Mis on ISE? ISE on Eesti artiklite andmebaas, kust leiab infot kuni 2016 aasta peamiselt Eestis ilmunud ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklite kohta. Mida see andmebaas sisaldab? üksikuid artikleid 19. sajandist; õigus- ja ajalooalaseid artikleid alates aastast 1900; enamikku ajakirja- ja kogumikuartikleid aastatest 19932016; humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaseid ajaleheartikleid aastatest 19932013;
a) Proquest Science Journals: Science Direct: "Surface initiated polymerization" "Surface initiated polymerization" Document type: article. Full text Content type: Journal 115 artiklit 637 artiklit b) Proquest Science Journals sobib kindlasti rohkem, kuna seal saab märkida täisteksti nõuet ning leitud artiklite arv on väiksem. Teise andmebaasi puhul peaksime sobivate artiklite leidmiseks tohutult palju rohkem vaeva nägema. c) Kir, O., Binder, W. H. (2013). Living anionic surface initiated polymerization (LASIP) of isoprene from silica nano- and glass particles. – European Polymer Journal, 49 (10), 3078–3088. [Online] ScienceDirect (26.09.2016)
keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. • Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega. • Õpinguid jätkas ta 1901-1905 aastal Tartu Ülikoolis, õpingud olid keelealased. • Lõpetas 1910. aastal Helsingi Ülikooli filoloogiakandidaadi kraadiga romaani filoloogias. Õpingud
Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja Kirjastus nr 4-5, lk 238, 2, 153 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri ajalehe või ajakirija pealkiri ning vastav number, leheküljenumbrid Artiklite kogumikele viitamine (üks konkreetne artikkel paljudest): Kask, Arnold. 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitamisest. Raamat: Eesti rahva etnilisest ajaloost: artiklite kogumik. Toimetanud Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 29-31 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri, teose tähis: kogumiku enda pealkiri, toimetaja. Väljaandja. Koht: kirjastus, leheküljenumbrid Kasutatud kirjandus 1
Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud tekst. On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe. Ajakirjandustekstides on harva diagramme ja tabeleid, seal on väga palju teksti
Hammondi ja James Mayga (saadet näitavad praegu Eesti TV3 ja TV6). Samuti kirjutab ta iganädalasi kolumne ajalehtedele Sunday Times ja The Sun. Tema kirjutistest on koostatud üle kümne suure müügieduga raamatu. Eestikeelsena on tema raamatutest ilmunud "Jeremy Clarkson autode kallal" ja "No tule taevas appi!", mida käesolev sulesünnitis käsitleb. ,,Kui see auto oleks hommikueine, siis see oleks maisihelves röstsaial" Raamat kujutab endast Clarksoni kirjutatud artiklite kogumit, millede vahel puudub seos ja ühtne läbiv teema. Mõningatel juhtudel esineb artiklite vahel ka vastuolusid. Clarkson on tuntud impulsiivsete väljendite kasutamise ja kindlate maailmavaadete poolest, milledest ta mingi hinna eest nõus taganema pole. Oma tegude ja ideloogia tõttu on ta sageli avalikkuse, poliitikute ja meedia poolt läkitatud kriitikanoolte sihtmärgiks, kuid samas leidub tal suurel hulgal poolehoidjaid. ,,Hiina inimestel pole hinge
1.1 Leia andmebaasist Web of Science artikleid oma rühma teemal a) Kasutasin liitotsingut: biocatalytic AND stereochemical AND synthesis sain 25 tulemust b) Klikides GREAT CITATION REPORT: leidsin artiklite avaldamise arvu aastate lõikes, tsitaatide arvu aastate lõikes ning vastava artikli tsitaatide arvu aastate lõikes c) kõige enam tsiteeritud artikli pealkiri: Efficient enantioselective reduction of ketones with Daucus carota root kokku 77 tsitaati d) 2010. aastal tsiteeriti seda artiklit 11 korda 1.2. Kasutades otsivõimalust "Cited Reference Search" leia TTÜ professori Malle Krunksi artiklid andmebaasis Web Of Science.
kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises 2 uudisteportaalis kasutavad inimesed kõige enam õigekirja ning solvanguid, et anda hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning Õhtulehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaandeid. Igast uudisteportaalist vaatlesime 3 artikli esimest 10 kommentaari. Uurisime vaid isikustatud kommentaare. Tegime iga portaali kohta eraldi kokkuvõtva diagrammi. 3 Delfi (joonis 1) 10 9 8 7 6 5 õigekirja vead 4 taotluslik 3
// Eesti Päevaleht. - (2008 / Feb / 20), lk. 4 ANNOTATSIOON: Aastapäevaparaadile Pärnusse koguneb üle tuhande kaitseväelase ja kaitseliitlase. Esimest korda toob kaitsevägi paraadile sõjatehnika üksuste kaupa, mitte ainult üksikute näidiseksemplaridena MÄRKSÕNAD: Eesti / Pärnu / paraadid / iseseisvuspäev / tähtpäevad / kaitsevägi / sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat
instrumendist. Samuti juhul kui lepingu pooled on kokku leppinud, et leping konkreetselt allub neile põhimõtetele. I. Kull kirjutab oma doktoritöös, et "PICC kohaldamispraktika on kergesti leitav ning kasutatav meie oma seaduse sätete mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ning vastava 3 rakendamispraktika õle võtmise võimaluste kaalumisel." 4. Kokkuvõte otsingu teostamise kohta: Artiklite otsingul kasutasime TÜ raamatukogu andmebaase vastavalt juhendile. Lisatud pildid otsingutest (vt lisas: joonis 1 ja 2). Riigikohtu lahendite otsing sai teostatud lahendite all oleva märksõnastiku abil. Sealt alt tsiviilasjad rahvusvaheline eraõigus välisleping. Antud kaustas ei leidunud aga ühtegi lahendid (vt lisas: joonis 3). 1 Kõve, V. Varaliste tehingute süsteem Eestis, doktoritöö. Tartu 2009. Lk 101. http://dspace.utlib
Samas on olnud aegu ja praegugi veel eksisteerib teatud piirkondi, kus sõnavabadust ei ole või on osaliselt piiratud ja kohati lausa inimeste endi huvides. Muutes arvamuse avaldamise väheke keerulisemaks, hakkavd inimesed selle peale mõtlema. Hakatakse kaalutlema enne, kas mõte on üldse väär väljütlemist või mitte ja kui otsustatakse esimese kasuks, et see oleks ka korrektne. Nii hoitakse ära liigne artiklite produktsioon ja ka keel hoitakse ajakirjanduses kirjakeelena. Näiteks Inglismaal, hoolimata sellest, et tegemist on tunnustatud demokraatliku riigiga, pole internetis võimalik kommenteerida. Isegi kui algselt tekkis suur segadus ja diskussioon, siis praeguseks ei vaidle keegi vastu, et kommenteerimise keeld on loomulik ja hoiab ära palju kokkupõrkeid. Eestis on siiani parim näide Delfi ja Leedo kohtuasi, mille käigus Delfi jäi süüdi
siis pean kõige paremaks eraldades sõnad lihtsalt tühikuga. 4. Tutvuge TEA entsüklopeedia Interneti-versiooniga http://www.ents.ee/est/avaleht ning vastake järgmistele küsimustele: · Millistest osadest koosneb TEA e-Entsüklopeedia?- e- Entsüklopeedia koosneb slaidiprogrammidest, artiklitest, videotest ja helifailidest. · Kuidas tähistatakse viimati lisatud funktsioonid?- Värviliselt. · Millised võimalused on registreerumata kasutajal artiklite lugemiseks?- Registreerumata kasutajale on avatud artiklite lühiülevaated ning materjalid, mille tasuta avaldamiseks on meil olemas Eesti jm maailma äriühingute ja avalik- õiguslike organisatsioonide nõusolek. · Proovige sooritada otsing kahe enda poolt valitud märksõnaga. Kuidas hindate entsüklopeedia sobivust äriinfo allikana? Põhjendage oma arvamust.- Sisestan märksõnana otsingusse kommunikatsioon. Vastuseks saan definatsiooni,
Advances in Biodiesel Production: Processes and Technologies. Oxford: Woodhead Publishing. 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK a) genoomid - 575 b) spektrofotomeetria - 543 c) orgaaniline süntees - 547 d) komposiitmaterjalid 620-419 1.3. e-ajakirja otsing e- väljaannete otsivahendiga A - to Z 1. ,,Biotechnology for Biofuels '' Andmebaas: EBSCOhost , juurdepääs : 2009 vol2 2. ,,Ethanol & Biofuels News'' Andmebaas: EBSCOhost, juurdepääs: 11/6/2006 1.4. Artikli otsing eesti artiklite andmebaasist ISE Otsi andmebaasist ISE artikleid kapillaarelektroforeesi kohta a) Leidsin 4 eesti keelset artiklit selle teema kohta
Tuuli Koch Elulugu Sündind 5. Novembril 1978. aastal Lõpetand Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal Saanud Bonnieri preemia postimehes ilmunud artiklite eest On raamatu "Savisaar tujukas mängur" autor Tuuli Koch: lugu tuleb tihti tuulest Koch kirjutab oma kogemustest ja arvamustest ajakirjaniku töös Põhiväited ja seisukohad Ajakirjandusharidust püüdes ei tohi komisjoni ees vastata küsimusele "Mis sa arvad, mis on ajakirjaniku puhul kõige olulisem?" vastusega "Soov inimestega suhelda" Välkreageeringutest sünnivad tavaliselt parimad lood Enamasti sünnivad lood aga vajadusest ühiskonnas toimuvat seletada, tagamõtteid
Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju ükski osa väärtuskasvatuste teemas vähem tähtis, kui teine. Kuna isiklik õpetajakogemus veel puudub, oli tõeliselt põnev end kurssi viia väärtuskasvatuse õppemeetoditega ja meie, kes me soovime olla tulevased (head) õpetajad , peame enda sees kasvatama ja arendama neid väärtusi, mida oluliseks peame ja enda käe abil voolitud õpilastes ka võrsumas näha soovime olles ise neile eeskujuks.
TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). Artiklite eesmärgiks oli sina ja teie kasutamise uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal. Selles referaadis tahan näidata eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist
annaabi.ee 
