Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arthur Schopenhauer - saksa filosoof". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahe, schopenhauer, kant, kunst, filosoof, arvas, igavus, vaesus, peegel, õnnetu, mures, abielluda, tagasihoidlikkus, andekate, silmakirjalikkus, arthur, eeskujud, platon, edev, ammu, eluvaated, pessimist, hullem, nietzsche, wagner, freud, tolstoi, immanuel, kanti, tunnetuse, ihad, maailmaks, nimetame, nähtub, kujutlus, rõõmsameelne, irratsionaalneSchopenhauer planeeris oma loengud ühtima Georg Wilhelm Friedrich Hegeli omadega, kuna leidis, et nende vaated vastanduvad ja nimetas viimast kohmakaks sarlataniks. Ta ei abiellunud kunagi("Abielluda tähendab poole võrra vähendada oma õigusi ja kahekordistada oma kohustusi"). Ta suri 21. septembril 1860. Magnus Kolk 2012 3 Vaated: Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Pessimist("Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida"). Schopenhaueri arvates elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas ja kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. Ta leidis, et tähtsaim on individuaalne tahe ja selle rakendamine. Magnus Kolk 2012 4 Tsitaadid: "Iga inimene peab oma nägemisulatust kogu maailma piiriks."
Filosoofia KT 1. Immanuel KANT (1724-1804) Ema kaudu oli Kant saksa päritolu. Kanti soontes voolas ka sotlase verd. Kanti isa oli sadulsepp. Immanuel oli peres neljas laps. Tal oli kolm venda ja seitse õde, kuid ellu jäid vaid üks vend ja kolm õde, teised surid varases nooruses. Perekonnas valitsesid pietistlikud veendumused ning elu oli väga kombekohane: siin ei nähtud midagi sündsusetut ega kuuldud midagi kõlvatut. Varases nooruses oli Kant häbelik ning hajameelne, mis takistas tema õppetööd Friedrichi kolleegiumis. Alles vanas eas sai Kant lahti häbelikkusest, kui see muutus tagasihoidlikkuseks. Ema suri, kui Immanuel oli 13aastane (isa surma ajal oli ta 21aastane). Täites ema soovi, astus ta ülikooli usuteaduskonda. Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja
Arthur Schopenhauer (1788-1860) Kert Kaustel 12.Ü HWG Lühidalt elust Sündis Danzigis (Gdask), praeguses Poola linnas Isa oli jõukas, Arthur läks varajases eas pensionile Õppis ülikoolis metafüüsikat ja psühholoogiat Peateos "Maailm, tahe ja kujutlus" 1818 Põhiliseks kuulajaskonnaks väike grupp lähedasi sõpru Sai tuntuks alles hilises eas Idealist Oma filosoofia allikatena viitab Schopenhauer vanaindia filosoofiale, Platonile ja Kantile. Ta ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel Ta veetis oma vanaduspõlve puudli seltsis Mõned tema mõtteterad... Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia. Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega. Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks
2)eetiline (töö, abielu, kohustused. sokrates).kombed, üh.k, pere, roll, tõsidus, reaalsus, tasakaalukus, põhimõtted, rahulolu endaga. Meeleheide viib taas järg sttadiumisse. 3)Religioosne (kõik v ei midagi, relig kirg, Abraham-valmis jumala käsul poja ohverdama). üksindus, subjektiivsus, moraalist loobumine, traagika, kannatus, pinge, otsingud, heitlus, ehtne usk. In kogeb kuristikku enda all, hirmuga tekib tung sinna viskuda, üles vaadates kogeb julgust, rõõmu. K õnnetu armastus Regine. Arthur Schopenhauer- ''maailm kui tahe ja kujutlus''. H vastu, kõik ei ole vaim, vaid tahe. H idee, et vabadus saabub kauges tulevikus ja üksikisikul erilisi valikuid ei ole, ei meeldinud S'le, kes ei leppinud sellise protsessiga, ''rahutus''. S eeskujud: Platon, Kant, budism. Kantilt põhijaotus- Maailm jag asjaks iseendas ja asjaks meie jaoks. Asi iseeneses on in jaoks tunnetamatu, kuid see pole ol, sest maailm on meiele see, mida tajume ja millest mõtleme
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt
Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inimese kõige õnnetum hetk on see, kui ta ärkab." -Arthur Schopenhauer "Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida."
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
" Aristofanes "Ka vaenlaselt võib õppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." Louis Armstrong (trompetist) "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." Isaac Asimov "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmärk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud ülbus." Aristoteles "Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad." Belinski "Ideaal kui tõelisus on kättesaamatu, kuid temani püüelda on kohustuslik
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule kestev hea mõju.’’ Selle puritaanlikkuse ja ranguse pitserit kandis kogu Kanti elu ja ka tema filosoofilised tööd. Ema suri, kui Kant oli 13-aastane. Tema nooruspõlv ja õpinguaastad olid vaiksed ja silmatorkamatud. 8- kuni 16-aastaselt õppis
mõtlemisest endast. Tema arvates saadakse uusi teadmisi neid "meenutades", sest ideed on alati olemas ja eksisteerivad lõpmatult sõltumata meist. Seega "ideed" ühiskonna ja selle funktsioneerimise kohta eksisteerivad selles "ideede maailmas" ja neid tuleb lihtsalt meenutada. Kõik inimesed suudavad "meenutada" erineva väärtusega "ideid"(sõltuvalt sellest, milline vooruse komponent inimeses domineerib, kas mõistus, tahe või meeled, millest tuleb juttu edaspidi) ja "ideede maailmas" valitseb teatud kord, mille alusel osa "ideid" suudab inimene varem "meenutada", osa hiljem. Pole vale väita, et "ideede maailmas" eksisteeris ka ideaalse riigi "idee" ning Platonil tuli see "meelde". Platonit võib seetõttu nimetada ka ratsionalistiks. Induktsiooni kui meetodi tõi filosoofiasse aga juba tema õpilane ja teine kuulus antiikfilosoof - Aristoteles, kes pidas oluliseks faktide kogumist
Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes · suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel. · käitub nii nagu on tema kohus. Ei, Aristoteles nii ei arvanud - küll aga oli see Uusaja filosoofi Immanuel Kanti seisukoht. · kes teeb teistele inimestele head. Ei, Aristoteles nii ei arvanud. Siiski on taoline arusaam eetilisest inimesest üpris levinud. Aristoteles arvas, et inimese hing · on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. · on surematu ning eksisteerib peale keha surma edasi. · on mütoloogide väljamõeldis: tegelikult inimesel hinge pole. Mille poolest on Aristotelese arvates loom ja inimene olemuslikult sarnased, millepoolest mitte? · Mõtlemisvõime ainult inimesele omane · kahel jalal kõndimine ei ole olemuslik
lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent
Asi iseeneses – me ei saa selle kohta midagi arvata v tunda, sest me ei tunneta. „Asi iseeneses pole midagi muud, kui kõigi meeleliste nähtuste ülemeeleline alus meis ja väljaspool meid.“ „Asi iseeneses“ pole rakendatav esemetega, mis on inimese poolt enda loodud. Olemus/nähtus Kandi meelest ei ole olemas teadust, mis suudaks noumenaalset sfääri tabada. Valgustusajaga paralleelselt kujunes välja Romantism, mis pakkus välja lahenduse: ülemeeleliseni võimaldab meil jõuda KUNST. Kui teadus võimaldas seletada fenomenide kaudu füüsilist maailma, siis kas kunst pole see, mis võimaldab saada ülemeeleliseni. Tekkis 2 poolust – konfliktid – teaduslikku lähenemist peeti vägivallaks looduse kallal. Teaduse idee on seletada kõike, muidu see ei toimi. Valemid kehtivad lõpuni, 100%. (Alkeemia oli erand, seal oli vaja juhuse/jumaluse sekkumist) Kui allutame inimloomuse rangetele reeglitele, siis on see vägivald loomuse suhtes.
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................
c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b. Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. c. Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:51 matis Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et a. Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. b. Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. >> c. Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata.
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene
b. on ainult analüütilistel väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu Ei, analüütilistel väidetel Carnapi arvates empiirilist sisu pole c. on nii analüütilistel kui ka sünteetilistel väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu Tagasiside Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Küsimus 3 Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Vali üks: a. Poincare arvas, et puhta geomeetria süsteemi valik on kokkuleppeline, Einsteini arvates tuleks aga puhta geomeetria süsteemi valikul arvestada vaatluste ja eksperimentide tulemustega Ei, puhtal geomeetrial pole ka Einsteini arvates mingit seost vaatluste ja eksperimentide tulemustega b. Poincare arvates kirjeldab puhas eukleidiline geomeetria füüsikalist reaalsust piisavalt täpselt, Einstein aga ei olnud sellega nõus c
b. on ainult analüütilistel väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu Ei, analüütilistel väidetel Carnapi arvates empiirilist sisu pole c. on nii analüütilistel kui ka sünteetilistel väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu Tagasiside Õige vastus on: on ainult sünteetiliste väidetel faktuaalne (empiiriline) sisu. Küsimus 3 Milles ei olnud Henri Poincare ja Albert Einstein ühel meelel? Vali üks: a. Poincare arvas, et puhta geomeetria süsteemi valik on kokkuleppeline, Einsteini arvates tuleks aga puhta geomeetria süsteemi valikul arvestada vaatluste ja eksperimentide tulemustega Ei, puhtal geomeetrial pole ka Einsteini arvates mingit seost vaatluste ja eksperimentide tulemustega b. Poincare arvates kirjeldab puhas eukleidiline geomeetria füüsikalist reaalsust piisavalt täpselt, Einstein aga ei olnud sellega nõus c
1 IMMANUEL KANT (1724 - 1804) I. ELU, ISIKSUS, TEOSED Õhtumaine filosoofia saavutab I.Kanti teostes oma kõrg- ja pöördepunkti. Erakordne on seejuures, et kõik see sünnib ühe mehe mõttetöö tulemusena. Samal aastal (1781) kui Lessing, suur saksa valgustusaja luuletaja ja tähelepanuväärseim kriitik, sulges silmad, ilmus Kanti esimene peateos, "Puhta möistuse kriitika"
paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka loogikaalaste tööde hilisem koodnimetus: Organon. Esimeses loengus antud filosoofia jaotus filosoofia = loogika + metafüüsika + eetika + esteetika pärineb samuti Aristoteleselt A nõustus Platoniga, et 1) teadmine on võimalik 2) teadmine on teadmine vormidest (universaalidest). Kuid A ei nõustunud Platoni ideedega, vaid arvas, et universaalid eksisteerivad reaalselt üksikutes asjades (mõõdukas realism). Ideed multiplitseerivad tarbetult maailma ning ei suuda seletada liikumist ja muutumist. On vaid üksainus maailm, milles kõik objektid koosnevad mateeriast ja vormist. Teadus on teadmine selle maailma kogemustest. Maailm muutub, seda põhjustavad potentsiaalsused (potentsid). Potents on objekti võime millekski saada, see on reaalselt olemas. Muutumine on liikune eesmärgi poole, aktualiseerunud potentsi poole.
Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner Eksistentsialism- Sartre, Kirkekaard, Freud Vooruste eetika- Aristoteles, Aquino Thomas Nimetus Rajaja/ Sisu
(R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire) *Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures sellepärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) *Inimene ei peaks oma komplekse alla suruma, sest need juhivad tema käitumist põhjendatult. (S. Freud) *Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (Beaumarchais) *On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton) *Imelik, kui palju inimene mõtleb, kui ta on teel, ja kui vähe, kui ta on pärale jõudnud. (E. M. Remarque) *Me oleme kõik rentslis, kuid mõnedel meist on suunatud pilk taevatähtede poole. (Oscar Wilde) *Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid. (D. Defoe) *Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) *Keegi pole patrioot tühja kõhuga. (W. Cowper) *Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna)
Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias. Hiljem leiame nende peegelduse S.Freudi psühhoanalüüsis. Rousseau mõju: Ta on võrsuva revolutsiooni ideoloog. Tema kõlbelised põhiideed vabadus, võrdsus, vendlus kujunevad revolutsiooni loosungiteks. Suurim mõju oli tal Pestalozzi pedagoogikale. Ta paneb aluse liikumisele, mis püüab heita endalt mõistuse ahelad ja anda vaba voli tunnetele ja instinktidele. 7. I. Kant ja valgustuse kriitika Kanti tähtsaimad teosed on: ,,Puhta mõistuse kriitika", ,,Praktilise mõistuse kriitika" ja ,,Otsustusvõime kriitika". Kuni "Puhta mõistuse kriitika" ilmumiseni nimetatakse seda aega "kriitikaeelseks" perioodiks. Enamus selle perioodi kirjutisi käsitleb loodusteaduslikke probleeme. Vaadete aluseks on Newtoni füüsika. See on talle täisteaduse musternäidiseks. "Kriitika" ei tähenda mitte "kritiseerimist" hukkamõistu tähenduses vaid
seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6. Milles seisnes Sokratese iroonia? Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste
et tema eelis seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi. Sellest ideest lähtuvalt tõlgendas ta Delfi oraaklit järgmiselt: järelikult ütles jumal, et tark inimene on nagu Sokrates, kes teab, et ta tegelikult ei tea midagi. 6. Milles seisnes Sokratese iroonia? Sokratese iroonia oli üks tema meetodeid, mida ta inimesega vesteldes kasutas. Ta alustas inimesega, kes arvas, et teab mingist asjast väga palju, vestlust ja mängis ise lihtsameelset inimest. Ta arendas vestlust küsides kavalaid küsimusi ja lõpuks ajas ta vastase niiviisi nurka, et too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta
..... 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)...................................................................... 12 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) ............................................................. 12 4.4 David Hume (1711-1776) ............................................................................. 13 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936)......................
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst
annaabi.ee 
