Omadused ette antud. Armatuur annab tugevuse ja jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks annab materjalile vormi,monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 3.KM Kasutusvaldkonna järgi: üldkonstruktiivsed, kuumuskindlad, kuumuspüsivad, antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid(Al, Mg, Ni, Ti) polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polõester-, fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat(Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat ( boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2) Liigitus: metall-,polümeer-,keraamilised- ja süsinikkomposiitmaterjalid. 5
Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades. Sellist armeerimist on võimalik sooritada mitmesuguste kiududega, millest kõige levinumad on tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest-, või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada
settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarbimiseks. Selleks on settetankid varustatud drenaaziklappidega kütusesse sattunud võõrkehade ja vee väljalaskmiseks mudatankidesse (sludge tanks) või lekkeõli (slipp oil tanks) tankidesse. Settetankidest toimub kütuse separeerimine kulutankidesse. - Kütuse kulutankid (päevatankid), mis tavaliselt asuvad masinaruumis, on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga, mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmiseks. Mootori toitesüsteemi kulutankist lahutamiseks avarii korral on ette nähtud laeva ülemisel tekil kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp. - Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega. - Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine) ja
äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, üldvooluks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine tarvimiseks ning selleks on need varustatud drenaažklappidega. Kütuse kulutankid on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga, mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmises. Mootorlaeva raskekütusesüsteemid on varustatud eelsoojendusega. Väiksemad eelsoojendid võivad olla elektrilised. Aurusoojenditena kasutatakse tankides siug- või s-kujulisi soojendustorusid. Soojendada tuleb raskekütust kõigis mahutites ja kütusetorustikes kulutankidest kuni tema silindrisse pihustamiseni. Laevades kus võidakse kasutada vaheldumisi nii kerget kui rasket
Referaadi materjal on otsitud internetist. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: · armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta · armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu · pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suunades (homogeenne betoon). Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige
Selline õhkvaheladumine annab parima heliisolatsiooni ja kandevõime; 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 21 • tavaline vuugi paksus on 10 – 15 mm, mis armeeritakse spetsiaalse bi-armatuuriga . Sarruse minimaalne kaitsekiht Konstruktsioon krohvitud siseseinas on 10mm, krohvimata siseseinas – 20 mm ja välitingimustes – 30mm; • kergkruusplokist kandeseinadele ehitatakse enne paneeli toetamist minimaalselt 7cm kõrgune armeeritud alusvöö; • plokkidesse võib puurida avasid, raiumine on aga mittesoovitav; • kergkruusplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt tootja juhendile. Vaheseina ja lae
mõõtmed, vahelae kogupaksus, millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan. Konstruktsiooni püsivus Ehitise konstruktsioon peab olema selline, et osalise kandekonstruktsiooni hävimisel ei järgneks sellele kogu hoone varisemist. Monoliitsetel vahelagedel on väga suur osa hoone konstruktsiooni jäigastamisel. Ohtlikud olukorrad võivad tekkida näiteks plahvatuse tagajärjel. Kandva vaheseina varisemine VLK-d on omavahel armatuuriga ühendatud ja koormuse võtavad vastu ümbritsevad seinad. Kuigi vahelae deformatsioon on märgatav, ei põhjusta see veel lae varisemist. Kandva välisseina varisemine Kuna VLK on armeeritud ka ristipidiselt, siis kandva välisseina kokkuvarisemise korral hakkab pikiarmatuuri asemel tööle ristiarmatuur ja konstruktsioon jääb püsima. Varingust põhjustatud lisakoormus VLK dimensioneerimisel võetakse arvesse kasuskoormuse suurenemist, seetõttu on kandva armatuuri
· Pinnasele toetuvad põrandad · Vaiadele toetuvad betoonpõrandad · Tasanduskihid Seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. Kiudbetooniga on võimalik valada: · Kandvaid sise- ja välisseinu · Ennastkandvaid seinu · Tugiseinu Vundament Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega, kuna kogu hoone jääb sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada. Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid.
vundament on projekteeritud vundamendiplokkidest lintvundamendina. Vundamendid soojustatakse väljast 100 mm polüstüreen plaadiga ja kaetakse hüdroisolatsioonvõõbaga. 1.3.2. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Kandvad välisseinad laotakse 200 mm fibo kergplokkidest. Soojustuseks on 150 mm vahtpolüstüroolplaat, mis on kaetud mineraalkrohviga raabitsvõrgul. Esimese korruse vaheseinad laotakse 100 mm fibo kergplokkidest. Kõik fibo kergplokkidest seinad armeerida fibo bi-armatuuriga, siseseinad siduda välisseintega müüriseotise ja armeerimise teel. Kandvates seintes kasutada E-Betoonelemendi kandvaid silluseid, sillustele valada otste alla betoonpadjad. Mittekandvates seintes võib kasutada fibo silluseid, jälgides täpselt tootja paigaldusjuhiseid. Teise korruse vaheseinad on 42 mm metallkarkass-seinad kivi- või klaasvill heliisolatsiooniga, kaetud kahekordse kipsplaadiga ja tapetseeritud või värvitud.
2. Seinad Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-WallTM betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerimida seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on võimalik valada: · kandvaid sise- ja välisseinu, · ennastkandvaid seinu, · tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. 1.3.3. Vundament Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada.Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos
kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h)
valgustid, lennukiaknad, autotuled, tuuleklaasid, kabiinid, kuplid PET- sitke ja tugev Hea steriliseerida ja korduvkasutada. Tekstiilkiud, kiled- isolatsioonikiled 13. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi: Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) - keraamilise maatriksiga (KMKM) - süsinikmaatriksiga (SMKM) Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: - pulbrilise armatuuriga - diskreetse või pideva kiudarmatuuriga - kihtstruktuuriga 14. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi: —ehituskeraamika: tellised, katusekivid —tarbekeraamika: sanitaartehnika, portselan- ja fajansstooted —klaas ja klaaskeraamika: klaastooted, kuumutus- ja optikaseadmed —tehnokeraamika: tänapäevased tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjalid Tehnokeraamika üldised eelised ja puudused:
1.1.2. Sein Kiudbetooni, mida kasutatakse seinte valamisel nimetatakse TAB-Wall betooniks. Selle betooni puhul kehtivad samad eelised, mis tavalise kiudbetooni puhul. Kuna puudub vajadus armeerida seinu on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. [1] Kiudbetooniga on võimalik valada kandvaid siseseinu ja välisseinu ning ennast kandvaid seinu ja tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu milles ei ole suuri avasid. TAB-Wall süsteemi võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. [1] 1.1.3. Vahelagi Järjest enam kasutatakse kiudbetooni kandekonstruktsioonides. Väga populaarne on TAB-Slab betooni kasutamine, mis hoiab kokku aega ja raha. TAB-Slab on spetsiaalne vahelae süsteem, mis projekteeritakse vastavalt etteantud tingimustele ning mis koosneb kiudbetoonist ja APC (Anti Progressive Collapse) varrastest. APC vardad on mõeldud konstruktsiooni püsivuse tagamiseks avariiolukorras näiteks tugiposti või seina purunemisel
Pingbetooni olemus Pingbetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstruktsiooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. 3. Betooni ja armatuuri koostöö eeldused Betooni ja terasarmatuuri koostöö eelduseks on nende materjalide mõningate füüsikalismehaaniliste omaduste sobivus: - kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali deformatsioonid (suhtelised pikenemised) võrdsed; - terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed, mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile temperatuuripingeid; - hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. 4. Raudbetooni kasutusalad, eelised ja puudused Kasutusalad: - hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid,
pinged. Sel juhu aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada. Kui müür lõpetatakse U-plokiga, siis peab ka U-plokk olema 100% müürisegule toetatud, lisaks ka U-ploki alune plokirida. Seina keskosas võib plokid laduda nn. õhkvahevuugiga. Kui laotakse kitsamaid ja raskelt koormatud seinatsoone (nt. akendevaheline post), tuleks ka see laduda 100% täis vuukidega. Kõik seinad armeeritakse bi-armatuuriga. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad suured koormused või kui tegemist on kõrge ja pika seinaga, kus on palju avasid (aknad, uksed) on soovitatav armeerida tihedamalt, nt. iga kolmas vuuk. Alatest 200 mm plokist tuleb vuuki paigaldada 2 rida bi-armatuuri. Kuna armatuurlatid on 4 m pikad, ei saa neid enamikel juhtudel paigaldada müüritisele pärast segukihi paigaldamist
..250 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 160 Rockwelli kõvadus M 104 KETRON PEEKCA30 (PEEK + Läbilöögipinge, kV/mm 30% süsinikkiudu) Mahueritakistus, < 10 astmes 5 Iseloomustus: KETRON PEEKCA30 on 30%lise süsinikkiud armatuuriga tehnoplast, milline on jäigem ja tugevam kui KETRON PEEK ja KETRON PEEK HPV. Lisaks on tal väga kõrge roomavuspiir ka kõrgetel temperatuuridel. Nende omaduste tõttu on KETRON PEEKCA30 kasutusel kohtades kus materjal peab taluma pikaajalisi staatilisi koormusi väga kõrgetel temperatuuridel. KETRON PEEKCA30 on väga kulumiskindel.
a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse raudvardad/poldid, mis siis paneeli kohale asetamisel jäävad seina sisse (paneeli ja seina ühenduskoht betoneerida)... otsad ühendatakse sama loogika järgi kas juba paneeliküljes olevate või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutavate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga (metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed. Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2.
määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; - torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; - saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8
Ac · fcd 300 · 300 · 16, 7 Seega = 23, 1 < u = 25 ja posti n~otkeohtu pole vaja arvestada. Kriitiline saledus: e01 crit = 25 · 2 - = 25 · (2 - 1) = 25 (236) e02 Kuna = 23, 1 < crit = 25 ei ole vajalik kontrollida teist j¨arku m~ojutuste suhtes. S¨ ummeetrilise armatuuriga ristl~ oikel tuleb surve korral minimaalseks ekstsentrilisuseks v~otta etot,min = h/30, kuid mitte v¨ ahem kui 20mm, kus h on ristl~oike k~orgus. ¨ Uldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ea + e2 = 0 + 0, 002 + 0 = 0, 002m (237) h 0, 3 etot,min = = = 0, 010m etot = 20mm = 0, 020m (238)
Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade kekmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Mört (põhimört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm. Projekteeritud mört: mört, mille omadused rahuldavad vastava standardi nõudeid. Täitebetoon Täitebetoon: betoonisegu müüritise avade ja tühemike täitmiseks. Armatuur Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Jaotusarmatuur: töötava (piki-) armatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur, mis pannakse vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Töötav armatuur: arvutuslik armatuur. Vuugiarmatuur: vuugis kasutatav armatuur, pikiarmatuur. Müüritises abimaterjalid Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks erinevates kihtides ja külgnevate
Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks. Diskreetsed kiud tugevdavad küll vähem, kui takistavad materjali purunemist. Pidevarmeerimist kasutatakse konstruktsioonimaterjalides, mis töötavad normaaltemperatuuril, diskreetest armeerimist hapra (keraamilise) maatriksi sitkuse tõstmiseks
3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23
kontrollitavad. Joonis 22. Komposiitmaterjali struktuur Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev ning teine plastne ja elastne. Kõva faasi nimetatakse armatuuriks (sarruseks) ja plastset maatriksiks. Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Joonis 23. Komposiitmaterjalide liigitus armatuuri järgi Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt: • metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid, • plastkomposiitmaterjalid (PKM),
tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega,
määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; - torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; - saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm. 23 8
Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga , plastmaatriksiga , keraamilise maatriksiga, süsinikmaatriksiga. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. 14. Tehnokeraamika. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi. Tehnokeraamika üldised eelised ja puudused. Tehnokeraamika – rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonmaterjal. Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega olenevalt koostisest ja valmistamise tehnoloogiast. Tehnokeraamilised materjalid saavad
a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse raudvardad/poldid, mis siis paneeli kohale asetamisel jäävad seina sisse (paneeli ja seina ühenduskoht betoneerida)... otsad ühendatakse sama loogika järgi kas juba paneeliküljes olevate või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutuvate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga (metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida. 28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m.
püsivad hästi agressiivsetes keskkondades, madal elektri- ja soojusjuhtivus, tavaliselt ka haprad. 65. Komposiit materjalid- need on kahest või enamast osast faasist materjalid, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. 66. Mis on termomõju tsoon keevitamisel? Põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. 67. Mis on kopeer-, mis rullimismeetod hammasrataste puhul? Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel kasutatakse ketasmoodulfreesi või sõrmmoodulfreesi, hambad lõigatakse ühe hambavahe kaupa
betoon 2.4.5 KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal – suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: • armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta, • armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu, • pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane. Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suundades (homogeenne betoon). Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega
tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega,
Metallkomposiitmaterjalide konkreetse valmistamisviisi valikul peab arvestama seda, et armatuur oleks maatriksis ühtlaselt jaotatud; armatuuri ei tohi tehnoloogiliste operatsioonide käigus vigastada. Silmas tuleb pidada armatuuri ja maatriksi sobivust. Kuna armatuur on tavaliselt juba ette valmistatud (lõigatud, orienteeritud; vilt, võrk jne), siis on metallkomposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogia määratud sellega, mis kujul on maatriksit parem armatuuriga ühendada. Lähtudes maatriksi kujust (olekust) kasutatakse metallkomposiitmaterjalide valmistamisel järgmisi meetodeid: a) tardfaasilist meetodit maatriks on pulber, õhuke leht (foolium) või kompaktne metall, b) vedelfaasilist meetodit maatriksi materjal sulatatakse ja sellega immutatakse armatuuri või kasvatatakse sulami suundkristalliseerimise teel armatuuris kiulised armeerivad kristallid,
a) niitkristalle e. fibrille, mida iseloomustab hea tugevus, kergus, kuumus- ja korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt.); b) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras); c) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus, kuid mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. Maatriks Komposiitmaterjali põhiosa on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt
30 Maa-montaazis kaabli tähtsamad omadused on piisav tõmbe- ja survetugevus ning veekindlus. Nõuded on võimalik teostada enamikul juhtudel Loodus ja mitmekesisuseks piisavaks tugevuseks saadakse survetugeva tuumaga(näiteks nuut-struktuur),piisava tõmbetugevuse tõmbeelemendiga kui ka tugeva plastik kestaga. Kaabli täidis peab olema hea. Tugevaust võib lisada vajaduse korral kofreeritud teraslindi või ümartraadist armatuuriga. Struktuuri raskenedes ka kaablite kulutused kasvavad. Õige ja piisavalt tugeva kaablistruktuuri valikus peab teadma ja tundma paigaldusmetoodikat kui ka maapinna koostist. Sageli maakaabel kaitstakse veel plastiktoruga. Joonisel 3.8 on kujutatud kanali- ja maa montaaziks sobivaid kaableid. Joonis 3.8 Metallivaba kanalikaabel (a), teraslindiga-armeeritud maa- ja kanalikaabel (b) Õhukaableid aga ka kasutatakse väga laiade olutingimustes: suve kuumast päikesepaistest talve
Kivikbetoonis kasutatava betoonisegu püdelus peab vastama koonuse vajumisele 5...7 cm, kusjuures killustiku või kruusa jämedus ei tohi ületada 3 cm. Kasutatavad kivid peavad rahuldama samu nõudeid, mis looduskivimüüritise puhul. Kivide läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1/3 konstruktsiooni läbimõõtu Kivid peavad olema puhastatud savist ja muust prahist. Kivid ei tohi kokku puutuda omavahel ega raketisega. Armeeritud konstruktsiooni korral ei tohi kivid kokku puutuda armatuuriga. Konarliku pinnaga kivid on paremad kui siledapinnalised. Kivide läbimõõt võib olla kuni 30 cm. Joonis 7.19 Keldriseina kivibetoonmüüritise ehitamine: a raketise detail, b - üldvaade 24 Looduskive asemel võib kivikbetoonis kasutada lammutatud tellismüüri tükke, kui müüritise ettenähtud tugevus on garanteeritud ja vundamendid või keldriseinad asuvad kuivas pinnases.
Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Komposiitmaterjal koosneb armatuurist ja maatriksist. Armatuur annab materjalile tugevuse, jäikuse, tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Võib olla kiuline või näiteks pulbriline. Puuduseks on kiudarmatuuril see, et ta võib kanda ainult teljesuunalist koormust. Ristsuunas ta tugevust ei suurenda ning võib isegi nõrgendada. Maatriks on komposiidi põhiosa, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi ja monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise. Metallide jootmine. Jootmine on detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalamal temperatuuril, kui ühendatavad metallid ning peab nendega hästi nakkuma. Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist. Kasutatakse enamasti 62%tina ja 38% plii segu, mis on mehaaniliselt tugev, mitte liiga
Veekasutuse graafiline kulg teavitab kõiki tarbijaid ja Regulaarne arvestite jälgimine annab meile teada ka võimalikest kutsub jälgima tegelikku kulu leketest ja riketest veeseadmetes. Enne harjumuste muutmise juurde tulekut tuleks kriitiliselt üle vaadata olemasolev veevarustuse süsteem kõigi oma torustike ja armatuuriga. Juhinduda tuleks järgmistest põhimõtetest: · tuleb kõrvaldada kõikvõimalikud lekked; · korrastada sulgarmatuur ja seadmed; · varustada soojaveesüsteem kindla tsirkulatsiooniga ja võimalusel temperatuuriregulaatoriga; · varustada kõik lõpptarbijad (korterid või eramud) veearvestitega; · teavitada kõiki elanikke tegelikust veekulust igakuiselt. Korrastamata seadmete veekaod võivad suurendada veearveid
Armatuur - pikiarmatuuriga 2100 - 96 - ristiarmatuuriga 950 - 50 Armatuur annab komposiitmaterjalile tugevuse, jäi- - orienteerimata 20...200 - 1,2...12 kuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolu- armatuuriga - korras (kõrgel või madalal temperatuuril, agressiivses Süsinikplast 1000 67 keskkonnas jne). Keraamilised Armatuur võib olla kiuline või pulbriline. komposiidid (KKM) Kiuline armatuur võib olla ka riide, vildi, lindi jms. MgO+10% Mo kiudu 120
korrosioonikindlus, aga ka kõrge hind (MgO, mulliit Al2O32SiO2 jt) 2) metalltraati, mida iseloomustavad stabiilsed füüsikalis-mehaanilised omadused ja odavus (W, Mo, teras) 3) polükristallilist ja anorgaanilist kiudu (süsinik, kvarts jt), mida iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjutuste suhtes. b)Komposiitmaterjalide liigitus maatriksi järgi Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga (sagedamini kiududega) võtab vastu koormuse. Kui kuid purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Seega maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus (MA) (M maatriksi deformeeritavus; A armatuuri deformeeritavus). Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja
See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult. Ülelaskesüsteem on ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks. Süsteemis ei ole pumpi, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuriga manipuleerimise teel. Õlisisaldusega pilsivete süsteem on ette nähtud selliste vete kogumiseks, ümbertöötlemiseks ja ära andmiseks kaldale. Süsteemi kuuluvad peale pumpade, tsisternide, torustike ja mõõteseadmete ka õliste vete separaatorid. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks.
See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult. Ülelaskesüsteem on ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks. Süsteemis ei ole pumpi, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuriga manipuleerimise teel. Õlisisaldusega pilsivete süsteem on ette nähtud selliste vete kogumiseks, ümbertöötlemiseks ja ära andmiseks kaldale. Süsteemi kuuluvad peale pumpade, tsisternide, torustike ja mõõteseadmete ka õliste vete separaatorid. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks.
See süsteem on ette nähtud vaid eriotstarbelistel laevadel. Tavalistel laevadel täidab selle rolli kuivendussüsteem koos teiste süsteemide pumpade ja torustike abiga kombineeritult. Ülelaskesüsteem on ette nähtud vee üle- ja alla laskmiseks ruumidest, kus puudub kuivendus- ja vee-eemaldussüsteem sellistesse, kus need süsteemid on olemas. See süsteem on olemas ka suurte laevade ballastisüsteemis avariikreeni tasakaalustamiseks. Süsteemis ei ole pumpi, juhtimine toimub kaugjuhitava armatuuriga manipuleerimise teel. Õlisisaldusega pilsivete süsteem on ette nähtud selliste vete kogumiseks, ümbertöötlemiseks ja ära andmiseks kaldale. Süsteemi kuuluvad peale pumpade, tsisternide, torustike ja mõõteseadmete ka õliste vete separaatorid. Ballastisüsteemid. Ballastisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mille ülesandeks on ballastvee (merevee ballasti) sissevõtmine, hoidmine ja välja pumpamine laeva süvise, trimmi või kreeni muutmiseks.
maha ei kukuks. Pealelaadimisel tuleb tükkveosed kinnitada, siduda,või paigaldada nii, et nad ei saaks transportimisel nihkuda või välja kukkuda. · suuregabariitsete (laepanelid) detailide, konstruktsioonide veol? Suuregabariitsete detailide veoks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid autohaagiseid ja treilereid. Raudbtoonist konstruktsioonid laotakse puidust alusklotsidele. Kui need laotakse autole mitmes kihis, siis asetatakse kihtide vahele vahepuud. Ühepoolse armatuuriga konstruktsioonid (paneelid, talad) laaditakse autole tööarmatuuriga allpool. Vahelae ka katusepaneele transporditakse tavalistel haagistel, kusjuures kuni 6m paneele võib vedada tavalise veoauto kastis neli kuni viis paneeli üksteisele laotuna koos vahepuudega. Pikemaid paneele tuleb vedada spetsiaalsetel haagistel või treileritel. Ülegabariidilised: Tuleb kasutada võib olla saate autosid. Ettevaatlik kui minnakse veosega läbi sildade,elektriliinide, trammiliinide alt
annaabi.ee 
