Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kreeka jumalate põlvnemine (0)

1 Hindamata
Punktid
KREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE
Kreeka jumalate põlvnemine #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Heleriinu Õppematerjali autor
Skeem ja 13 jumala lahti seletused

Sarnased õppematerjalid

Kreeka jumalaid
2
doc

Kreeka jumalaid

Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike ­ Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal.

Kirjandus
Vana kreeka religioon
2
rtf

Vana kreeka religioon

Vana ­ Kreeka religioon Vana ­ Kreeka jumalad Jumalad Kreeka jumalad on antropomorfsed nii välimusel kui ka iseloomult (sarnased inimesega) Kreeka jumalad olid surematud Nende arvu ei ole võimalik kindlaks teha Kohalikud jumalused Võeti omaks ka võõraid jumalaid Jumalad käsutasid loodusjõude Jumalas seisid ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel Peamine elupaik oli Olümpose mägi Zeus ( taeva, tormi ja piksejumal. Jumalate valitseja )- Hera ( Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ) Poseidon ( Zeusi vend, merejumal, tekitas tormi ja maavärinaid ) ­ hobune, kolmikhark Hades ( Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ) Demeter ( Zeusi õde, viljakuse jumalanna, põllutööde kaitsja ) - viljapea Ares ( sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg ) - kiiver Hephaistos ( tulejumal, Hera ja Zeusi poe, üks jalg lühem )

Ajalugu
Kreeka Rooma jumalad
2
docx

Kreeka Rooma jumalad

Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria

Ajalugu
Kreeka klassikaline ajajärk
2
docx

Kreeka klassikaline ajajärk

KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing ­ 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing ­ 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing ­ 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda ­ 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing ­ 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II ­ Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule.

Ajalugu
Kreeka jumalate tutvustus
2
docx

Kreeka jumalate tutvustus

Athena Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Kreeklased hindasid Athenat väga kõrgelt. Zeusi tütar, ema tal polnud, ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast (Zeus mõtles ta välja). Lemmiklind oli öökull. Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata. Apollon oli Kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalaid, kellele allusid muusad ja ta oli ühtlasi ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Tema sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon tappis delfi lähedal draakon Pythoni, kes elas Parnassose koopas ja valvas sealset oraaklit. Hiljem rajas Apollon sinna oma pühamu. Apollon oli jumal, kes esimesena õpetas inimesele tohterdamist. Artemis Artemis oli samuti Zeusi ja Leto tütar ning Apolloni kaksikõde. Vanakreeka mütoloogias peeti teda

Kirjandus
Kõik Kreeka jumalad
1
docx

Kõik Kreeka jumalad

1.Kreeka jumalad Zeus-taeva,tormi ja äikesejumal.Kõigist võimsam ja teised jumalad pidid talle kuuletuma.Teda kujutati sageli jumalate valitsejana.Zeusil oli lugematu hulk lapsi,seetõttu nim. Kreeklased teda tihti isaks.Kõik inimeste seadused kuulusid Zeusi kaitse alla.Zeusi abikaasa oli tema õde Hera,abielu kaitsja.Zeusil oli ka kaks venda,arvati et nad olid omavahel maailmad ära jaganud: Poseidon ­merejumal,Zeusi vend. Hades ­ allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter ­ musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana

Ajalugu
Vana-Kreeka Usk
2
docx

Vana-Kreeka Usk

Vana-Kreeka Usk Kreeka jumalad olid antropomorfsed, st. Välimuselt ja iseloomult inimese moodi. Jumalaid kujutati ühe suure perekonnana. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad: ZEUS ­ taeva-, tormi- ja piksejumal ning jumalate valitseja, lemmikloom härg HERA ­ Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, kreeklased austasid abielu kaitsjana, lemmikloom lehm POSEIDON ­ Zeusi vend, merejumal, lemmikloom hobune HADES ­ Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja DEMETER ­ Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja ARES ­ julm ja naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg

Ajalugu
Ateena akropol
2
docx

Ateena akropol

suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, kuid kõik maapealne ja Olümpos jäid ühisvaraks. Tänu piksenoolte käsitamisele oli Zeus kõige võimsam ja ülejäänud pidid talle kuuletuma. Kreeklased kutsusid teha tihti isaks, sest tal oli palju lapsi nii jumalate kui ka kangelaste seas. Sümboliteks: kotkas, tamm, piksenooled Hera- Taeva valitsejanna ja abielu kaitsja

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun