Jack London "Martin Eden" 1. Martin Eden on päästnud Arthuri ning läheb nüüd tema perega tutvuma. Kohtab Ruthi. Martin meremehe kommetega, harimata, aga Ruth kõrgemast klassist. Ruth ja ema saavad väga hästi läbi -> perekonnakombed -> Martin 11-aastaselt orb. Imetleb neid. 2. Martin ebakindel, koperdab igal pool. Õhtusöök. Martin ei oska midagi teha ega ütelda. Ruth mängis klaverit, Martin hämmastuses. Martin 21, Ruth 24. Lahkub. Ruth kutsub tagasi. 3. Armust joobunud. Elas õe (Gertrude) mehe (Bernhard Higginbotham) poe kohal. Ei sallinud õemeest ega õemees teda. 4. Oma toas. Martinil varem palju naisi. 5. Hommikulaud. Martini ja Gertrude vahel sügav õevenna armastus. Läheb raamatukokku. 6. Martin ei tea, millal Ruthi poole jälle minna. Käis Ruthi luuramas. Teatris. Pärast teater Martin loomupäraselt sõbralik ning sebib kahe tüdrukuga. 7. "Kõik, mis on õige, on õige"
Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steineri, kes kaotas Nana tõttu kogu oma vara; George Hugoni, kes end Nana pärast pussitab; Vandeuvres, kes põletab end oma hobustega peale seda kui Nana ta hobuste võiduajamises laostab ja lõpuks krahv Muffat'i, kelle usaldus ja andumine Nanale viivad ta alandusteni ja laostumiseni. Nana kaotab kogu oma hiilguse, surres üksinduses rõugetesse, mis on rikkunud tema ilusa välimuse. Tegelased:
Kirjeldab Hemingway esimesi samme kirjaniku teel, palju portreesid jne. Elurõõmus, optimistlik. Ernest Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" Peategelane on vaid veidi üle kahekümne aasta vanune noor mineerija Robert Jordan. Ta saadetakse üle rindejoone - vaenlase tagalasse geriljasalka, missiooniga lasta rünnaku alguses õhku kohalik sild, kuid seda peab ta tegema täpselt rünnaku alguses, mis teeb ülesande väga raskeks.Ta kohtub paljude heade inimestega, kaotab paljud, kohtab oma elu armastust. Saades ülesandega ühelepoole, saab ta haavata ja jääb ülejäänud pääsenutest maha. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik
Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid. Ta kirjutab, et naine peab alluma täielikult mehele ja on temast madalam, samas kirjeldab ta Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus
5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud. 8
5. Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi, kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema. 6. Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab. 7. Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud. 8
Sügisel tuli kauaoodatud sõnum: Ossip Abramovits oli surnud ja jätnud Nadezdale Mihhailovskoje mõisa. Pärast seda, kui ema oli läinud Mihhailovskoje mõisasse tundis Aleksandr, et elu oli äkki täielik. Poisi liigutused muutusid vabadeks ja kiireteks. Ta mängis poistega palli ja tabas märki. Päevad veetis ta teenijatüdrukute toas. Tüdrukud harjusid temaga ja laulsid pikki, venivaid laule, Aleksandrile need meeldisid. Nadezda tuli koju tagasi ning avastas, et kokk Nikolaska oli põgenenud Sergei pärast ja majas polnud sugugi raha. Nadezda istus koos Sergeiga kahekesi laua taga ja peksis puruks lauanõusid. Lapsed olid peitu pugenud ja teenijarahvast polnud justkui ollagi. Äkki läks Sergei raevu ja tõusis üles ning teatas, et ta läheb sõtta, lahinguväljale. Sergei lahkus ja Nadezda tormas tüdrukute tuppa, kust ta leidis Aleksandri nurgast. Naine lausa kandis poisi toast välja ja peksis last kaua, kuni ära väsis
Sotsiaalsed probleemid (nt alkoholism, prostitutsioon) on ühiskondlikud probleemid, mitte inimeste endi nõrkused, pahed ja puudused Inimesel, lapsel 4 põhivajadust: kuulumise vajadus, lapse soov ise asju uurida ja välja mõelda, soov midagi ise luua, soov tegeleda kunstiga Kasvatusteooria sisaldas sotsiaalset ja pedagoogilist ühendavaid elemente, kuid sellest ei arenenud sotsiaalpedagoogilist teadusala ega tegevussüsteemi (Hämaläinen, 2001) Rudolf Steiner kasvatusteadlane küsimärgiga, 1861-1925 Austria kasvatusteadlane (?) Vaimuteaduse esindaja, androsoofia? riskantne, teised teadusinimesed hakkasid teda teadusmaailmast välja tõrjuma. Aga uuris seda, uskus seda, rääkis avalikult. Tegi ettepaneku luua ühiskond, mis suudaks rahuldada inimeste vajadusi: - Esmased materiaalsed eluvajadused - Võimalus elada kõrvuti kaasinimestega - Mõttevabadus
Esimesel võimalusel ta siiski lahkub ning võtab sellest õhtust kaasa vaid Kitty naeratava näo, kui neiu Vronskiga jutustab. Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada. Ta kohtub ka vennanaise õe Kittyga ning neist saavad sõbrannad. Mõne aja pärast toimub balli, kus Vronski suhtub oma endisesse kiindusobjekti küllaltki jahedalt, kuid tantsides Annaga lööb justkui särama. Kitty saab aru, et tema armastatu on armunud teise, ning kurvastab väga. Samal ajal külastab Levin oma venda. Ta näeb oma sugulase armetut olukorda ja kutsub enda juurde elama, kuid saab eitava vastuse. Järgmisel õhtul jõuab mees koju, kus sukeldub jälle endisesse töökasse ellu.
USA armee raport: Spetsialist arvab, et tegu võis olla massihüpnoosiga. Ta seletab, et Nakata tuli koomast välja iseseisvalt 2 nädalat hiljem, ilma mäluta, nagu kõik oleks puhtaks pühitud. Kawamura ja mimi ütlevad Nakatale, et otsigu Gomat tühermaalt. Nad hoiatavad teda pika mehe eest imeliku mütsiga ning pikkade nahksaabastega. Kirjas, Nakata õpetaja kirjutab intsidendist lisadetaile. Suur koer ilmub ning viib nakata majja Tokyos, kus Nakata kohtub Johnnie Walkeriga, kes teab, kus Goma on. Johnnie seletab, et ta tapab kasse, sest ta tahab teha võluflõõti nende hingedest. Ta tapab Kawamura ning sunnib Nakata ennast tapma ennem, kuo ta Goma ning Mimi ära tapab. Nakata ärkab ilma vereta oma riietelt. Ta viib Goma koju ning annab end üles politseile, kes ei usu teda. Ta otsustab Tokyosse minna. Kalu sajab taevast (sardiine). Nakata hääletab Fujigawasse (kus korraks sajab kaane taevast alla). Ta kohtub rekkamehega,
kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on
nooremaid õpilasi järele aidates ja mitmesuguseid majatöid, kaasaarvatud lauakatmine ja ukseavamine (ka öösiti) tehes. Aga ta võtab seda ise suht rahulikult, on hea õpilane ja saab muidugi hakkama, ka sotsiaalselt. Ta tutvub Mauruse tütre, Miralda/Rimalda/Ramildaga, keda piiluvad kogu kooli poisid, ja armub temasse. Ramilda on aga raskelt haige ja veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Indrekule jääb eluks ajaks meelde stseen, kui Ramilda oli tulnud koju ja küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud
TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et kas Sganarelle
Anna Karenina II Kokkuvõte 2010 5. osa Levini ja Kitty pulmapäev on kindlaks määratud. Levin täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, ta on peaaegu et hull õnnest. Stiiva meenutab Levinile, et ta peab enne pulmi pihile minema. Levin kohtub preestriga ja tunnistab, et ta kahtleb kõiges, kaasa arvatud Jumala olemasolus. Preester hoiatab, et tema järglased on ohus, kui ta ei tea Jumalast midagi. Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
"Põrgupõhja uus Vanapagan" (PUV) on teos, mis on sümbolitena kirjutatud ja seega sai sealt välja lugeda seda, mida ise taheti. Selle romaaniga hüvitab ta "Tõe ja õiguse" teemad. "PUV" keerab rahva jutud umber. Rahvajutus on seal Kaval Ants ja Vanapagan. Kaval Ants kasutab kavalust, et tüssata Vanapaganat, et saada kätte oma tasu. Tammsaare pöörab selle loo teist pidi ning lugu algab taevastest vägedest. Paganal on probleemid, et ükski hing ei tule enam põrgusse. Vanapagan kohtub Peetrusega ja Peetrus seletab, miks põrgusse ei tule rohkem hingi. Jumal ütleb, et inimesel poelgi Maal võimalik õndsaks saada. Jumal otsustas, et võtab kõik inimesed taevasse vastu ning seetõttu ei ilmugi põrgusse enam mitte ükski hing. Selleks, et põrgusse tuleks taas hingi, peab Vanapagan minema Maa peale ja proovima elada nii, et ta saaks õndsaks (ta tahab Jumalale näidata, et Maal võib ikkagi õndsaks saada ning seetõttu ei
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et Oneginit nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, armastab
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
Mike tahtis ülikooli, osale II MM põikpäine ent arukas, võttis lõpuks pereäri üle. Probleemistik: Sonny eeldas, et saan äri endale=peresuhted. Rivaalitsus linnas, korruptsioon- kui kergelt võib asju ajada, inimese väärtus väike, vaikimisvanne- sõpru ei veeta sisse, reetmine Lore, Kert, Karina ,,Howards end"- E.M.forster Autor sündis 1.01.1879-7.06.1970. Iroonilised novellid Heleni ja Pauli armulugu Margarete ja Ruthi sõprus Bast kaotab töö Helen saab lapse Margaret saab Howards Endi(maja) Peategelased: Margaret-õde, inglise kõrgklassi ideaal. Henry-esindab kõrgklassi, pettis Margaretti. Helen s-naiivne. Leonard Bast-kinnisidee enesetäiendamine, sõnapidaja, Heleni lapse isa Probleemistik: kahest perest, schlegelsid idealistid, ühiskond ei hooli teiste probleemidest, Bastid olid madala klassiga, erinevad sotsiaalsed grupid
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on
Ühtlasi viib Lale vorsti ka 7.ploki meestele ning Gita plokki. Lale maksab toidus ka Gita ploki valvurile, et nad saaksid vahepeal koos aega veeta, kui teisi seal ei ole. Järsku jääb Gita haigeks – tal on tüüfus ja ta vajab penitsilliini koheselt. Lale saab seda ka Viktori abil ning Gita jääb elama. Mees korraldab ka selle, et Gita viidaks üle tööle administratsioonihoonesse, kus köetakse ja ei ole vaja füüsilist tööd teha. Ta kohtub seal Cilkaga ning nendest saavad väga head sõbrad. Laagriülem kasutab Cilkat pidevalt ära, aga tüdruk ei saa keelduda, sest see tähendaks tema elu lõppu. Vahepeal kolivad Lale plokki romad, kusjuures nüüdseks tuuakse sinna laagrisse ka lapsi, õnneks lastele tätoveeringuid ei tehta. Endiselt käib Lale koos Leoniga iga päev inimestele tätoveeringuid tegemas, inimesi tuleb juurde aina rohkem. Iga päev piirab tuhapilv mõneks ajaks nägemist, sest krematooriumid töötavad koguaeg
Eevale ei räägi midagi. Too arvab, et Jüri paneb kõrvale ja hakkab teda jälgima. Lõpuks räägivad asjad selgeks. Eeva kakleb Anniga ja Anni ütleb Jürile, et enam nad kohtuda ei või ,muidu Eeva lööb ta maha. Lepivad Eeva ja Jüri ära. Mart on juba 18, lõpetab leerikooli ja tahab ja lukussepa ameti maha panna, et masinistiks minna tööle vabrikusse. On suur leeripidu tema juures. Naisi ta ei vaata, ei salli neid. Kohtub Augustiga ,kes annab talle leeripäeval salajase kuratliku raamatu. Leeri kingitusena saab 3 samasugust lauluraamatut, teised tahtsid ka sama kinkida, aga ei olnud raha piisavalt. Mihkel( saaremaa Miku) , hakkas Anniga liini ajama ja Tähvre virutas Annile kõigi ees 2 korda käega näkku. Pidu lõppes sellega, Mart oli õnnelik, et pidu läbi lõpuks. Laasmanni eide poeg Oskar tuleb Peterburist koju, on mässumeelne ja kaasab ka Mardi sinna.
Ta lahkub saalist mingi kõrvalukse kaudu, mida valvavad sõdurid. Sõdurite kohalolek ei üllata jutustajat. Oma pagulasaastate jooksul on ta nii palju näinud kõiksugu keelatud sissekäikude ees sõdureid seismas. Jutustaja tähelepanu koondub seejärel tütarlapsele, kes on klaverimängu lõpetanud ja nüüd lavalt publiku sekka suundub. Jutustaja leiab ta olevat kuidagi tuttavliku, justkui nad oleksid varem kohtunud. Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb vastu üks kõrgekasvuline ja helevalgete juustega vanahärra. Jutustaja juurdleb, kas tegu on tütarlapse vanaisa, onu või lihtsalt peoperemehega. Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. 1
Ta lahkub saalist mingi kõrvalukse kaudu, mida valvavad sõdurid. Sõdurite kohalolek ei üllata jutustajat. Oma pagulasaastate jooksul on ta nii palju näinud kõiksugu keelatud sissekäikude ees sõdureid seismas. Jutustaja tähelepanu koondub seejärel tütarlapsele, kes on klaverimängu lõpetanud ja nüüd lavalt publiku sekka suundub. Jutustaja leiab ta olevat kuidagi tuttavliku, justkui nad oleksid varem kohtunud. Nii on edaspidi peaaegu kõigi inimestega, kellega jutustaja selles majas kohtub. Nad paistavad tuttavad, ent ei saa seda kindlasti olla. Tütarlapsele läheb 1 vastu üks kõrgekasvuline ja helevalgete juustega vanahärra. Jutustaja juurdleb, kas tegu on tütarlapse vanaisa, onu või lihtsalt peoperemehega. Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud.
Gjaur ehk muumaalaste halvustav nimetus muhameedlastel. Poeemides eksisteerib läbiv kangelane, kes on uhke vaimuga ja üksik mässaja, võitleja armastuse ja vabaduse eest ning tortsib maailma pahesid, kuid on kõige selle juures pessimist. Tal pole usku ega lootust nnng ta tajub, et ühiskonda ei õnnestu muuta, kuna mass on allaheitlik, orjalik ega pole valmis võitlema. Byron jätab naise ja tütre Inglismaale ja pöördub ise Mandri-Euroopasse. Peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Sealsetest elamustest mõjutatuna kirjutab ta poeemi ,,Chilloni vang", mis räägib Sveitsi vabadusvõitlusest. Byron käis ka Itaalias ning hakkas üha rohkem huvituma kreeklaste käekäigust. Tol ajal olid kreeklased Türgi impeeriumi võimu all. Byronile olid sümpaatsed kreeklaste kultuur ja inimesed ning ta hakkas rahaliselt toetama Kreekaa vabadusvõitlust. Vahepeal juhtus aga, et jaht, millega Schelli purjetas, sattus tormi kätte ning Schelli hukkus. Byron müüs
"tuttavaks" - too ei tunne teda ära. See on kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlusta midagi, Ravic kasutab ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa, tapab ära ja kaotab kõik jäljed. Tunneb end isegi hästi pärast - saavutus missugune. Joani katsed ära leppida ei vii kuhugi. Tema tollane elukaaslane, nõme argpüks ja hädakas, tulistab ähvardusel kogemata Joani. See kutsub Ravicu, kuid teda päästa ei ole enam võimalik. Stseen annab kinnituse et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end täiesti ükskõikselt arreteerida. *** Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Probleemid Triumfikaares armastus, inimsuhete olemus ja armastuse võimalikkus sellisel ajal. Tüüpilised pagulusprobleemid - kuidas ära elada, on jäetud tagaplaanile.
kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks
Frollo tuletab mehele meelde, et Esmeralda päästis ta elu ja et nad olid abielus enne naise arreteerimist. Gringoire oli ikka vastumeelne riskima oma eluga naise päästmiseks ja ütleb, et viimane asi mida ta tahab on poomine. Frollo veenab meest, et üks peab surema kuna on elanud ning Gringoire nõustub teda aitama. Gringeire veenab ennast, et see oli talle saatuse poolt määratud Esmeralda päästa ja jooksis hulkureid appi kutsuma. Frollo kohtub oma vennaga, kes väidab et kahetseb oma halva õpilase elu, samuti et ei võtnud venna õpetusi kunagi kuulda. Seejärel küsib ta Claude'lt raha, kui too keeldub jookseb Jehan minema ja kuulutab, et liitub hulkuritega. Jehanil on aga veidi raske hulkuritega ühineda. Neil on kiire ettevalmistustega, et pääasta Esmeralda, kui Jehan ütleb, et tunneb hästi katedraali ümbrust, võetakse ta kampa.
Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada. II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu). Oma raseda naise plaanib ta saata maale isa juurde. IV- Kui v. Vassili peolt lahkub, läheneb talle Anna Mihhailovna, kes palub tal kosta oma poja eest Keisrile. Vürst nõustub sellega viimaks vastumeelselt. Pierre eksib taas kogenematusest seltskonna viisakusreeglite vastu, kuid Bolkonski päästab ta halvimast. V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga
Frollo tuletab mehele meelde, et Esmeralda päästis ta elu ja et nad olid abielus enne naise arreteerimist. Gringoire oli ikka vastumeelne riskima oma eluga naise päästmiseks ja ütleb, et viimane asi mida ta tahab on poomine. Frollo veenab meest, et üks peab surema kuna on elanud ning Gringoire nõustub teda aitama. Gringeire veenab ennast, et see oli talle saatuse poolt määratud Esmeralda päästa ja jooksis hulkureid appi kutsuma. Frollo kohtub oma vennaga, kes väidab et kahetseb oma halva õpilase elu, samuti et ei võtnud venna õpetusi kunagi kuulda. Seejärel küsib ta Claude'lt raha, kui too keeldub jookseb Jehan minema ja kuulutab, et liitub hulkuritega. Jehanil on aga veidi raske hulkuritega ühineda. Neil on kiire ettevalmistustega, et pääasta Esmeralda, kui Jehan ütleb, et tunneb hästi katedraali ümbrust, võetakse ta kampa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
