a. Märgi taga b. Märgi ees c. Märgi taga kuni järgmise ristmikuni Kuhu tohib sõita mopeediga? a. Otse b. Vasakule c. Otse, vasakule ja tagasi Kas veoautojuht on kohustatud pöörama paremale? a. Ei b. Jah Kuhu tohib sõita? a. Otse b. Tagasisuunas c. Vasakule õue Kes vastutab liikluses kasutatava sõiduki liiklusohutu seisukorra eest? a. Juht b. Liikluskindlustus Mida näitab see märk? a. Raudtee on ülesõidukohal mitmerööpmeline b. Raudtee on ülesõidukohal üherööpmeline c. Tõkkepuu puudumisel tähistab see märk raudteesõidukoha piiri Peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine… a. Sõitjate peale- või mahamineku ajaks b. Veose laadimise ajaks c. Vaatamisväärsusega tutvumise ajaks Mida keelab see märk? a. Sõita ei tohi sõidukiga, mille kõrgus teepinnast on üle 3 m. b. Sõita ei tohi sõidukiga, mis veab ohtlikku veost. c
külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui: vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Raudteesõiduki juhti ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees raudtee ületamise võimalust oodates (jalakäijat võib) Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel (sõidu ajal nt lähitule rikke korral) Muudatused liiklusreeglite osas Kollane vilkur
Liiklusõpetus Pööre-mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. Ratastraktor-mõistetakse mootorsõidukit,millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. Raudteesõiduk-rong,vedur,vagun,tressiin,või mingi muu rõõbastel liikuv sõiduk. Registrimass-juhi,sõidjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisele määratud massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. Raudteeülesõidukoht-mõistetakse tee ja raudtee samatasandilist ristumimiskohta. Reguleerija-oma volituste piires liiklust korraldav isik,kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. Ristmik-samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala. Sõiduõigusega tee-mõistetakse teed,millel sõitjal on sõidueesõigus ristuval teel sõitja suhtes. Sõiduk-teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklevat liiklusvahendit mis liigub mootori või muu jõul. Sõidurada-on sõidutee pikiriba,mis on tähistatud vastavate
alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõiduki ja autorongi üksainuski mõõde koormaga või koormata ei tohi ületada liiklusseaduses kehtestatud suurimat lubatud suurust. · Kui sõiduki üksainuski mõõde koormaga või ilma ületab kehtestatud lubatud suurimat suurust, võib sõidukit kasutada eriloaga. SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 1. Kui sõiduki laius ületab liiklusseaduses kehtestatud suuruse või kui koorem ulatub sõiduki külgservast väljapoole. Sellisel juhul tuleb äärmised külgpunktid ees ja taga tähistada laiveo-tunnusmärkidega ning ees valgete või kollaste ja taga punaste ääretuledega (pimeda ajal). SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõiduk või koorem peab olema tähistatud tunnusmärkidega ja pimedal ajal tuledega: 2
*Kontrollija mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut kellel on ametitunnistus . *Kõnnitee teeosa või sama otstarbega tee , mis on tähistatud vastavate tähistega . *Pimeda aeg ajavahemik ehast koiduni . *Pööre mõistetakse pööret kõrvale või tagasi. *Ratastraktor on mootorsõiduk millel on vähemalt kaks telge ja suurim valmistaja kiirus ületab 6 km/h. *Raudtee sõiduk rong,vedur,vagun,tresii või mingi muu raudtee rööbastel liikuv sõiduk. *Registri mass juhi,sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurimat massi mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat massi. *Raudtee ülesõidu koht mõistetakse tee ja raudtee sama tasandilist ristumis kohta *Reguleerija oma volituste piires liiklust korraldav isik , kellel on vastav vormiriietus või eraldusmärk. *Ristmik samal tasandil ristuvatest teedest moodustuv ala.
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: 3) vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. 7. § 34. Sõitjate- ja veosevedu (1) Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista sõiduki juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid, registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. 8. § 59. Raudtee ületamine (1) Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas. (2) Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri
Pidurid Sõiduautol on kaks teineteisest sõltumatut pidurit; sõidu- ja seisupidur. Sõidupidur toimib korraga kõikidele ratastele, seda kasutatakse sõitmisel. Paljudel autodel on pidurivõimendi, mis kergendab juhtimist. Autot saab peatada ka rikkis võimendi korral, kuid selleks kulub rohkem jõudu ja loomulikult pikeneb pidurdusteekond. Seisupidur- pidurdab ainult tagarattaid ja sellega hoitakse autot paigal. Kui sõidu ajal pidurdamisel vajub piduripedaal põhjani, on enamikul juhtudel tegemist õhu sattumisega pidurisüsteemi. Vajuta mitu korda piduripedaalile ja sõidupidur rakendub tööle. Osaliselt aitab seda viga õigel ajal avastada igal hommikul enne sõidu alustamist vajutamine piduripedaalile. Kui sõidupidur aga ikkagi ei rakendu, kasuta seisupidurit ja mootoriga (käiguga) pidurdamist. Auto rattapidur on kas ketas- või trummelpidur. Sõiduautol on enamasti ees ketaspidur ja taga trummelpidur
Kaugtulesid tohib kasutada: halva nähtavuse korral ja pimedal ajal. Kaugtulesid võin kasutada lisamärguandena enne möödasõidu alustamist. Tagumist udutulesid võib kasutada asulavälisel teel udu või sajust põhjustatud halvast nähtavusest. Kollast vilkurit kasitatakse: kui valmistaja kiirus ei ületa 40km/h, täidetakse teehooldustöid , sõiduk on koormaga laiem kui 2,55m, Tunnelisse sõides peab sisse lülitama: kaug- või lähituled. Ääre- ja numbrituled. Milliste tuledega tohib sõita lähitulede asemel: päeva või eesmiste udutuledega. Liikluskindlustus Eestis on kohustuslik liikluskindlustus. Liikluskindlustus leping on tähtajaline ja registreeritud sõidukitele kohustuslik. Kindlustus kehtib ainult avalikes parklates ja tänavaliikluses. Roheline kaart on Eestis ja välisriikides kehtiv liikluskindlustuse poliisi vorm. Kindlustusjuhtumist peab teavitama koheselt ja kirjalik vormistus on nõutav.
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledz ........ LIIKLUSJÄRELVALVE PÕHIALUSED Kodutöö Juhendaja: Kalmer Krimses Germo Kukk Paikuse 2013 1. Loetle mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavad dokumendid. Mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on kehtiv esmane juhiluba, juhiluba, ajutine juhiluba, Liiklusseaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, väilisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. (LS§ 96 lg 1) 2. Millised dokumendid peava
Milleks on tehnonõudeid vaja? · Liikluse ohutus ja korraldus (standardiseeritud massid, mõõtmed, laternad, märgistus jne) · Keskkonna kaitse (loodus- ja linnakeskkond) · Reisijate turvalisus (aktiivne ja passiivne) Esimesed nõuded autode varustusele 19.sajandi lõpp 20. sajandi Algus Aktiivne turvalisus - Pidurisüsteem - Juhi vaateväli - Rehvid - Valgustusseadmed - Elektroonikaseadmete stabiilsus Passiivne turvalisus Emissioonid - Heitgaasid - Müra - Kütuseaurud - Elektromagnetkiirgus Ärandamiskindlus Registreerimismärgi, andmesildi jms paigutus Mootori võimsus Massid ja mõõtmed Mõisted · Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul. · Mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. · Auto all mõistetakse sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. · Autoks loet
roobastes (rattajälgedes).Libedaga väldi järsku rooli pööramist ja gaasi lisamist. Ettevaatust, must jää! Must jää on salakaval.Eriti, kui õhutemperatuur on 0* lähedal, võib pidamine ka lühikestel vahemaadel suuresti muutuda.Ohtlikumad kohad on seal, kus õhuniiskus on suurem ja tee temp. võib olla madalam: Ø Ristmikud Ø Sillad, estakaadid Ø Jalakäijate ülekäigu kohad Ø Madalad kohad teel Ø Ühissõidukite peatus kohad Ø Raudtee ja trammitee ületus kohad Ø Kurvid Ø Kus tee kulgeb puude vahel (päike sulatab ja samas külmetab) Ø Sügisesel ajal puulehed teel Väldi halbades teeoludes libisemist Ka libedaga ei kao rehvide haardumine iseenesest.Haardumist saab säilitada: Ø Kiirenda nii, et rattad ei pöörleks tühjalt (veojõu kontroll) Ø Sõita kurvis sellise kiirusega, et rattad ei libiseks külgsuunas. Ø Vältida suure kiirusega sõitmist läbi teele kogunenud lumevallide. Ø
4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur Kontrollijal on õigus: 1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel 2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki- juhi- veose- ja muid seadusega ettenähtud dokumente TERMINID Kontrollijal on õigus: 3. Kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, kellel puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise või kasutamise õigsust tõendav dokument 4
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedelikena kasutatakse tä
Veojõud traktori liikuma panemiseks tekib ratta või roomiku kokkupuutepunktis maaga. Et rattad või roomikud maapinna suhtes nühama ei hakkaks, tuleb neid teatud jõuga (see on traktori kaal, mis jaguneb rataste vahel) vastu maad suruda. Nühamus sõltub veel pinnase iseloomust ja rehvideroomikute turvisest (mustrist rehvi või roomiku pinnal). Turvis on traktorite rehvidel isepuhastuv. Pinnasel liikudes vajub rehv pinnasesse. Pinnasesse vajumine on sõltuvuses toetuspinna suurusest. Suure laiusea ja väikese töörõhuga rehvidel on toetuspinda suurem, kui suure töörõhuga rehvidel. Traktoritel kasutatakse madalrõhurehve, millede töörõhk on vahemikus 70...250 kPa. Väiksemat rõhku kasutatakse põllutöödel ja suuremat transporditöödel. Mulla tallamist saab vähendada, kui kasutatakse põllutöödel topeltrehve. Paljudel traktoritel on rataste jooksulaius muudetav
Pikamõõduliste veoste puhul tuleb tagumine autokasti äärelaud siduda kasti põhja kõrgusele. 5.10. Tõstemehhanismidega (kraanad ja muud) autole koorma peale- ja mahalaadimise ajaks peab auto (veoki) juht lahkuma kabiinist. Laadimise ajal ei tohi teha auto ülevaatust ega remonti. 5.11. Raudtee-ülesõidukohale lähenedes ja sellest üle sõites peab juht olema eriti ettevaatlik. 5.12. Sõit ülesõidukohale on keelatud, kui tõkkepuu on allalastud või kui on punane signaaltuli (vaatamata tõkkepuu olemasolule ja selle seisule). Ülestõstetud tõkkepuu puhul või punase tule puudumisel võib ülesõidukohta ületada ainult pärast seda kui juht on veendunud, et ei lähene rongi (vedurit, dresiini). 5.13. Kui ülesõidukohal ei ole tõkkepuud ega valgustussignalisatsiooni, peab juht enne ülesõitu veenduma, et ei lähene rongi (vedurit, dresiini). 5.14
gaasiamortisaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on jäigem kui kahesilindriline gaasiamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse: 1) Kilpvelg koosneb kilbist ja süvapöiast, kasutatakse enamasti tihtrehvide puhul 2) Põikosandatav pöidvelg kinnitatakse kodarrummu seadepinnale klambrite ja mutritega. Tagumised paarisrattad kinnitatakse veosillale 10 tikkpoldi ja mutrite abil, millised pingutatakse esitatud järjekorras momendiga 600 Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta pöiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja
Millest lähtudes määratakse vähim lubatud nõgusa püstkõvera raadius (arvutuseks vajalikud parameetrid) - Projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest lähtudes. Millest koosneb peatumisteekond ja millistest peamistest faktoritest sõltub Peatumisteekond koosneb reageerimisteekonnast, pidurite rakendusteekonnast ja pidurdusteekonnast. See sõltub nähtavustest. Loetlege vähemalt kolm olukorda, kus III klassi maantee sõidutee tuleb projekteerida laiemana 1. Väikese raadiusega plaanikõvera korral 2. Vasak pöördeks, tuleb teha eraldi rada 3. Tõusul 4. Mahasõidu kohtades Miks on vaja väikese plaanikõveriku raadiuse korral kavandada sõidutee laiend ja kummale poole? Kuna liikudes plaanikõverikul kulgevad auto tagarattad väiksema raadiusega kõverikku mööda kui pööratavad esirattad, mille tõttu on auto poolt hõlmatav ala laiem auto tegelikust laiusest. Laiend tuleb kavandada sisse poole
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Moo
1) sõiduvõimaluste loomine liikumisvajaduste rahuldamiseks; 2) tekitada linans rohkem ruumi; 3) vähem liilusõnnetusi; 4) vähem saastamist; 16. Iseloomusta Eesti ühistransporti Maal on hõredad sõidugraafikud, kuna on vähe inimesi ja transpordi omahind on kõrge. Veerem on vana, sõidukite keskmine vanus on kõrge, seega inimesed eelistavad erasõidukeid. Liikluskorralduslikud vahendid puuduvad, et tagada sõidugraafikust kinnipidamise. Raudtee halb tehniline infrastruktuuri seisund ei lase rongidel liikuda kiireminikui bussid. Toetussummad määratakse iga-aastaselt, mis ei soosi pikaajaliste investeeringute tegemist. 17. Iseloomusta Eesti teedevõrgu olemit (pikkused, jaotus) Riigimaanteid: 16 500 km; teedevõrk 58 000 km; põhi-, tugi-, kõrvalmaanteed, rambid, ühendusteed. 18. Mis on tee Maantee, tänav, jalgtee; rajatis mõeldud sõidukitele, jalakäijatele liiklemiseks. 19
inimene juhtimisprotsessist osa võtaks. Selleks, et autot pidada täielikult autonoomseks, peab masin suutma navigeerida ette määratud asukohta ilma inimkäe sekkumiseta. Liikumine peab aset leidma teedel, mida ei ole spetsiaalselt kohandatud nende sõidukite kasutamiseks. (Rouse 2011) Juhita autod suudavad tajuda enda ümbrust kasutades tehnoloogiavahendeid nagu näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset kaarti, mida sõiduk pidevalt värskendab informatsiooniga, mida saab sensoorsest sisendist. See aitab sõidukil kohaneda muutuvate olukordadega ning liikuda tundmatutel territooriumitel. (Goodman 2016) Isesõitvatel autodel ei piisaks ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli kasutamisest
Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil. Peale selle on mootorrattal elektriseadmestik. Selle üles- anne on segu süütamine mootori silindris, sõidutee valgus- tamine ning heli- ja valgussignaalide tekitamine. Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopeedide peamised näitajad on toodud tabelis l.
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
................................................. 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005) ........................................................................ 26 AKEN 4 Turvavööde kasutamine Tallinnas Sirli Viir (2005) .................................... 33 AKEN 5 Tallinn kui elukeskkond. Reet Reispass ...................................................... 39
Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Ülle Jõesaar – Sisekaitseakadeemia lektor Marius Kupper – Eesti Raudtee ohutusosakonna peaspetsialist Ahti Varblane – major, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülemarst, erakorralise meditsiini arst Marko Ild – Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo kriisireguleerimisteenistuse üleminspektor Katrin Koort – Tallinna Kiirabi ravijuht, erakorralise meditsiini arst, Tallinna Kiirabi koolituskeskuse lektor Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst, erakorralise meditsiini arst, Sisekaitseakadeemia lektor 1
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohu- tuid pingutusi kuni 19. sajandi lõpuni, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise hõl- bustamiseks võeti kasutusele raudtee. Peamiseks probleemiks on olnud ikka kümnetest tuhandetest sõduritest ja tuhandetest hobustest koosneva armee varustamine toidu- ja hobumoonaga. Ränna- kutel tuli läbida tuhandeid kilomeetreid, vedades piiratud kandejõuga hobuvankritel kaasa sadu tonne toidumoona. Viieteistkümne mehe kohta oli üks hobuvanker, mida vedas kaks kuni neli
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
väljaspool äriruume leping ning tarbijal on õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Põhjust taganemiseks pole vaja. Kui Katrin oleks ettevõtja, siis lahendame kaasuse §208-237 alusel ning sellisel juhul ei oleks tal taganemisõigust. § 49. Taganemisõigus - (1) Tarbija võib väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. II Kaasus Mari ja Kalle tegid 1. mail 2012 aasta avarii, mille põhjustas Jüri (Jüri palus Kallel Marile kuuluv sõiduk teelt välja rammida) poolne soov lükata teelt välja Marile kuuluv furgoonauto. Kahjude heastamiseks lubas Kalle maksta kinni Marile tekitatud kahju summas 3700 eurot, selleks võttis ta endale Marile kuuluva furgoonauto, mille lubas Kalle maha müüa. Raha maksmise kohta koostas Kalle omakäelise võlakirja, milles kinnitas ta kahju summa tasumist. Mari nõudmisel tuli võlakirja sisse kirjutada, et tegemist on konstitutiivse võlakirjaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
