Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael
Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid
Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi
sarnanesid suuresti Põhja-Saksamaa, Taani, Rootsi ja Madalmaade peotraditsioonidega. Samas on töö autor jõudnud tänu allikatele huvitavale faktile, et Liivimaal on tegeldud selliste lõbustuste nagu piigitantsu ja mõõgatantsuga, mis olid tuntud hoopis mujal Euroopas. Samuti võib mainida, et turniiripidamise traditsioon oli teistes Läänemere maades nõrgalt esindatud. Millest see tuli? Ilmselt tundis kaupmeestest linnaeliit end aristokraatiale lähedal olevana ja võttis üle aadlike elustiili. See läheb kokku eespool mainitud juhtiva positsiooni peegeldumisega pidustustel: uhkeldavad ja suurejoonelised vabaõhuüritused ning paraadid, mille kaudu sai näidata, kelle käes on linnas võim. Reformatsioon ei jätnud mõjutamata ka peokultuuri. Autor toob välja ka põhjuse, miks Liivimaal ei olnud muutused nii radikaalsed kui mujal reformatsiooni läbi teinud maades. Siin
esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi
Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid osalema) lükkas tagasi või kiitis heaks nõukogu otsuseid · Bulee e. 500-nõukogu (valitakse eklaasias, tähtsaim otsustaja · Ametnikud (kohtunikud, 10 strateegi) 3. Türannia Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr
Huang He tasandikust oma võimu alla ja nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb, et kogukondi valitses tugev valitseja, tõenäoliselt preesterkuningas. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senisest nõrgem, see andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine. Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi. Shi Huangdi saatis pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad, et tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii
rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kelles mõistus ega eelarvamused polnud tundeid lämmatanud. Muide, "romantiline", "romantism" jne ise pärinevad samast tüvest mis "romaan"; sõna "romaan" kasutati aga zanritähisena esmakordselt just keskajal romaani ehk rahvuskeeles kirjutatut klassikalisele ladina keelele vastandades. Romantiline demokratism lähtus ettekujutusest, et just lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiab endas looduse puhtust. Rahvast vastandati aristokraatiale, aga veel enamgi uuele kodanlusele, mis loodusest oli teinud maise rikastumise allika. Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval hakati avastama ka Ida-Euroopat. Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste eksootilisus teistsugusus, võrreldes mõistuspärase ja materialistliku Euroopaga. Loodusega
2.5 Suitsiid 17.- 19. Sajand Hilisrenessansi ajal esitatud küsimuse üle, olla või mitte olla, peeti 17. Sajandil intellektuaalide ringkondades suuri heietusi. Piiratud arv suitsiide sooritati vastavalt moes olevale konventsioonile ja rituaalile. 18. sajandil hakkavad haritud eliidi seas levima uued suitsiidi motiivid, mida soodustas filosoofiline liikumine. Ehk siis, kui elu valmistab meile rohkem vaeva kui rahuldust, tuleks elust loobuda. Selline suhtumine oli eriti iseloomulik Inglise aristokraatiale. Karistused tavalise enesetapu eest olid metsikud. Nt laipa lohistati vitstel, poodi jalgupidi üles, põletati või heideti prügimäele. 6 3. Suitsiidi põhjused, viisid, mõjutavad tegurid tänapäeval 3.1 Suitsiidi põhjused tänapäeval Tänapäeval on enamike suitsiidide põhjuseks üks või mitu neist teguritest: vaimsed häired,
kõrgete eetiliste sihtide nimel · erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 3 · tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted · lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele · üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine · pessimism, maailmavalu · mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu · subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine · ideaaliks vabadus ja armastus · looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus 4 2. ROMANTISM KIRJNDUSES
Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku võlaorjuse eest linnadesse. Rauast relvad pööre sõjatehnikas
tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Tuli 19. saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed
kreeta nimena. Nähtavasti oli Thales puhtalt mileetose päritolu, kuigi tõenäoliselt kaaria verega segatud. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- Mileetos oli Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis
uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud 3. ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel 4. erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 8. pessimism, maailmavalu 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidus 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Romantism vastandus talle eelnenud
Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. Kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet. Herodotos- ajaloolane, kes esitas Poolt- ja Vastuargumendid Demokraatiale, Aristokraatiale ja Monarhiale. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof, kes ei pannud oma vaateid kirja, teda tuntakse tema õpilaste vahendusel Platon- filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, esimese kõrgkooli- Ateena Akadeemia rajaja Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja, pani aluse paljudele uutele teadusharudele Aleksander Suur- Aristotelese kasvandik. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks
suurema umbusuga, sest valitsemise liberaliseerimine ähvardas kaotada juba kättevõidetud positsioone. 12 Venemaa revolutsioonilise liikumise üks esimesi teoreetikuid oli Aleksandr Herzen (1812- 1870), kes suure osa oma elust (1847-1870) elas välismaal (Sveitsis,. Prantsusmaal, Londonis). Ta oponeeris keisrivõimule ja aristokraatiale, pooldas sotsialismi ja indiviidi õigusi, pidas iganenuks õigeusu kirikut. Äärmiselt mõjukas nii vene liberaalide kui radikaalide seas. Herzeni kaasaegne oli aadlisoost vene emigrant Mihhail Bakunin (1814-1876), kellest sai üks tuntumaid anarhismi teoreetikuid. Bakunin, Herzen ja paljud teised revolutsiooniliselt meelestatud rikkad vene noored olid ühtlasi kirjanikud, kirjanduskriitikud või poeedid ning omasid tihedaid sidemeid saksa ja prantsuse revolutsiooniteoreetikutega.
müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Hakkas laienema arusaam, et Ameerika, Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte ,,metslaste tsiviliseerimine". Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest rahvale ei tulnud kergendust, pigem lõikas revolutsioonist kasu aina jõudsamini kosuv Euroopa kodanlus. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus...
Esitas küsimuse: ,,Mis on riik ja kuidas ta on üles ehitatud?". Pooldas võimu keskendumist, võimu suveräänsuse ideed ja nõudis ususallivust. Oma anlüüsis lähtub Aristotelesest. Arvas, et suveräänsus on kõige kõrgem, igasugustest piiravatest tingimustest sõltumatu võim ning see annab loa luua seadusi, ilma et selleks oleks vaja kelletki luba küsida. Pidas suveräänsust ühiseks ja terviklikuks mis ei saa kuuluda ühtaegu mitmele suveräänsele kandjale (nt. aristokraatiale ja monarhile). Kuigi arvas, et igasugune võim on Jumalast ja kuulub monarhile, võivad valitsemises osaleda seisuste esindajad. Thomas Hobbes (1588 1679)Oxford haridus. 19a tõlkis Homerose inglise keelde. William Cavendishi koduõpetaja. Äge rojalist. Otsis absoluutse kuningavõimu ja suveräänsuse tekkimise põhjenduseks ratsionaalseid argumente. Elements of Law, Natural and Politics (1640); The Leviathan (1651). Suveräänne riik tekib
1. Revolutsionäär saab õndsaks teistega koos, mässaja saab rahuldust ainult iseendale. 2. Revolutsionääri idee on enesevalitsuse idee, mässaja idee lasta oma implusid vabaks. 3. Revolutsioon püüdleb uue korra poole, mässaja idee kaose poole püüdlemine. 4. Revolutsioon viiakse ellu tuleviku nimel, saabuva paradiisi nimel, mässu idee rahuldus nüüd ja praegu. Battaille 18971962. Suverään mõiste viitab aristokraatiale. Inimesel loomupoolest tung millegi kõrgema poole. Kahte sorti ühsikonnad : varanduse jagamine ja varanduse kogumine (iseloomustab meie maailma). Mehed määratud varandust looma, puhalt funktsionaalne roll, tootlik. Revolutsionäär produktiivne. Raiskamise ideoloogia, enda ja materjaalsuse hävitamine. Noor olemise loogika, ense kulutamise juurde kuulus. Kogu kariääri tarbeks kuidas esined. Hetkeline ekstaas. Suverääni käitumises pole kahetust/patu mõistest
Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Samas on eliidi maitse laienenud ning ka massid tarbivad tooteid, mis varem olid vaid aristokraatiale kättesaadavad: ooper, ballett, kirjandus, autod jpm. 52. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne.
Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid),
Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhizanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm.
Kuid raha kasutamise uue raha loomisel luges ta ebaloomulikuks, milline asjaolu viitab ühtaegu kapitalimahutuste kasutamisele majandustegevuses, kui ka ühiskonna ebaküpsusele sellise tootmissüsteemi aktsepteerimiseks. Rooma impeeriumi tekkimisega II saj. ek. Paiknesid kaubateed taas ümber. Riigi paremaks haldamiseks loodi Euroopa esimene arvestatav teedevõrk, mis hoogustas kauplemist. Kuna kauplemine ei olnud aristokraatiale sobilik nagu väitis Rooma riigimees ning naturaalmajanduse kaitsja Cato (234-149 ek.), tekkis uusrikaste plebeide seisus. Paraku lahendati uusrikaste probleem laostunud talupoegade arvelt, mis kokkuvõttes viis majanduse krahhi äärele. Kristlik moraal: Kristluse varajasema perioodi esindajaks oli Püha Augustinus (353-430), kelle arvates lõi jumal inimese ja käskis tal tööd teha. Töö ei ole aga inimesele mitte ristiks, vaid õnnistuseks. Õilsaim töödest on tema järgi
oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles's tähtis dokument INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) La Déclaration des droits de l'homme et du citoyen. Selle tähtsa dokumendi autoreiks olid Mirabeau, Sieyès ja Asutava Kogu eesistuja Mounier13 [mun ´jee]. Mirabeau' hiilgav kõne Asutavas Kogus veenis saadikuid selle poolt hääletama. Kui jahmatav võis sel ajal Euroopa aristokraatiale tunduda mõte, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja õigustelt võrdsetena ning, et igal inimesel on õigus osaleda seaduste väljatöötamisel, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, neid kirja panna ja trükis avaldada. Kõige enam ärritas neid aga see, et selliste ketserlike mõtete autor ja levitaja oli kõrgest soost Mirabeau! Deklaratsiooni hüüdlause LIBERTÉ, ÉGALITÉ, FRATERNITÉ! (vabadus, võrsus, vendlus) levis välguna üle kogu mandri, tekitades külmajudinaid iga
Selgus, lihtsus, tasakaal, reeglipärane vormitäius. Analoogiameetod, allikauurimise õitseng. Poeedi loova geeniuse allutamine nn. heale käsitööoskusele, st. võimele täpselt etteantud reegleid järgida. Muutunud arusaam tõlgendusest: SENI > korrastatud reeglite süsteem NÜÜD > mõistmise analüüs, kuidas toimub tekstist arusaamine. Maailm on mõistusega seletatav, nii toimib ka tekstist arusaamine Romantism: 18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhižanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm.
tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid päris maata ja pidid teiste juurde sulasteks minema, lisandus ka võlaorjus. Sellises seisundis talupoegi nimetati eri maakonnis erinevalt: Argolises gümneedid, Sikyonis korünefoorid, Tessaalias penestid, Kreetal voikeedid jne. Viljakaist orgudest mägedesse tõrjutud vabu inimesi nimetati perioikideks. Kehtis suuline tavaõigus e. lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku vastutuse põhimõte: 1 sugukonnaliikme eksimuse eest vastutab terve sugukond (kasutati tihti ebasoovitavate pagendamiseks). VII saj. algas tugev diferentseerumine, käsitöö eraldumine põllumaj-st ja poliste teke. Töö efektiivsus suurenes oluliselt seoses rauast tööriistade levikuga, mis muutis ka töö korraldust. Põllutööd enam kõigile ei jätkunud, osa talupoegi lahkus võimaliku võlaorjuse eest linnadesse. Rauast relvad pööre sõjatehnikas
seisuslikest sõltuvusest. Knapp kirjutas oma raamatu Preisimaa kohta. Pärisorjus kaotati 1807. reformaatorid Karl vom und zum Stein. Karl August Hardenberg. Ta seadus keelas lõplikult teoorjuse 1811. võimalus, et talurahvas loobub kolmandikust kuni poolest ning loobub seeläbi teokoormisest. Viidi läbi valitsusremondi ja maksureformi, aga ka andis loa Berliini ülikoolile. Hakati teostama sõjaväereformi. 19 saj jäi viimaseks hingetõmbeks aristokraatiale. Aadel kaotas oma eesõigused. Pr revolutsioon oli murranguline, sest kodanlus pääses võimule. Monarhia eesõigused ja privileegid jäid püsima enamik euroopa riikidest olid konstitutsioonilised monarhiad. Aadlikud püüdsid oma seisust hoida, hakati naeruvääristama mitteaadlikke. Koos aadliga toimus ka kiriku allakäik. Jumal tapeti juba 18. saj, religioon ja kirik 19ndal. Kiriku ilmalikustamine pole aga siiamaani jõudnud lõpuni.
13 RÜÜTLID JA RÜÜTLISEISUS Rüütliseisus =käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest. Miles rüütel, lad. sõjamees. Keskajal oli tõeline sõjamees aadlik, ratsaväelane, vasall. Milesist sai rüütel. Ministriaal oli ka ratsasõdalane aga polnud päris aadlik. Ministriaalid ja väike aadlikud sulavad kokku. Sõjameheks olemine laienes aristokraatiale. Kes on nüüd rüütel ja kes pole? Rüütlik vatsuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Kellel õigus rüütliks saada? 13. sajandil eeldatakse aadli või ministriaali päritolu. Rüütlik olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Miliciast (sõjavägi) saanud malicia (pahe). Rüütliks löömine on kallis, vaja sõjavarustust, pidu. Alates 12. sajandist Prantsusmaal mõõgaga õlale koputamine = rüütliks löömine
oma valitsejatega ühtne. Augustis valmis parlamendisaadikutel Versailles’s tähtis dokument – INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON (17 artiklit) – La Déclaration des droits de l’homme et du citoyen. Selle tähtsa dokumendi autoreiks olid Mirabeau, Sieyès ja Asutava Kogu eesistuja Mounier13 [mun ´jee]. Mirabeau’ hiilgav kõne Asutavas Kogus veenis saadikuid selle poolt hääletama. Kui jahmatav võis sel ajal Euroopa aristokraatiale tunduda mõte, et kõik inimesed sünnivad vabadena ja õigustelt võrdsetena ning, et igal inimesel on õigus osaleda seaduste väljatöötamisel, avaldada oma mõtteid ja arvamusi, neid kirja panna ja trükis avaldada. Kõige enam ärritas neid aga see, et selliste ketserlike mõtete autor ja levitaja oli kõrgest soost Mirabeau! Deklaratsiooni hüüdlause LIBERTÉ, ÉGALITÉ, FRATERNITÉ! (vabadus, võrsus, vendlus) levis välguna üle kogu mandri, tekitades külmajudinaid iga
demokraatia, gümnastika, sofistid, faalanks. 2. Mille poolest oli polis erandlik riigivorm? 3. Mille poolest oli Sparta riik erandlik? 4. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. Iseloomusta Ateena ühiskonnakorraldust. Leidke sarnaseid ja erinevaid jooni. 5. Miks oli Periklese valitsusaeg Ateenale nii oluline? 6. Milline oli Kreeka türannide positsioon ühiskonnas? AJALOOLASE HERODOTOSE ESITATUD POOLT- JA VASTUARGUMENDID DEMOKRAATIALE, ARISTOKRAATIALE JA MONARHIALE (Herodotos „Ajalugu“) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: „Ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks. Kuidas saab monarhia olla hea, kui ainult üks teeb seda, mida ta tahab? Türann peaks olema kadeduseta, sest talle kuulub nii palju hüvesid. Kuid ta kadestab õilsaid, talle meeldivad kõige halvemad inimesed ning ta on vastuvõtlik õilsate kohta käiva laimu suhtes. Ta
slaavi rahvusi. Tegemist on vanamoodsa riigiga, on põllumajandusriik, kehtib ka sõjaväekohustus. Probleemid: 1) Rahvusküsimus: slaavide probleem, eriti Serbia küsimus (iseseisvus 1878 ja muutus slaavide kihutuskeskuseks), ka juudiküsimus. Austria oli suht salliv vähemuste suhtes aga Ungari mitte. 2) Riigistruktuur on küll paindlik, aga siiski vanamoodne. Juhtivad kohad kuulusid vanale aristokraatiale, oli küll parlament jne, aga siiski pole parlamentarismi. 3) Vanaaegne majandus (väljaarvatud Böömimaal). Riiki juhib keiser Franz Joseph (valitseb 1848-1916). V. Venemaa: probleemides suurriik. Elanikkond 1870a on 75 miljonit ja 1914a on 140 miljonit. Juurdekasv oli 65 miljonit. Venemaa ei suuda aga efektiivselt ära kasutada oma ressursse. Riigi eelised: 1) Elanikkonna hoogne juurdekasv, ka vähemusrahvaste juurdekasv.
parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" on ülim põhimõte
oligarhia > türannia > demokraatia> monarhia… Aristoteles (ja mitte ainult tema) piiritleb juba selgelt kodanikke (Ateena kodanikud) ning mittekodanikke: kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased (võõrad), mehed alla kolmekümne eluaasta ning relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigivorme määratleb ta läbi kodanike õiguste ja mahu sisu, just sel alusel vastandab ta nt demokraatiat aristokraatiale ning monarhiale. § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIADAristotelese "isavõimu" käsitlus on aluseks hilisematele patriarhaalsetele teooriatele, mis püüdsid seletada riigi(avaliku)võimu tekke allikat. Hilisemates patriarhaalsetes teooriates on Aristotelesest lähtudes üsna selge vahetegu riigi oma põliselanike ehk kodanike ja võõraste ehk välismaalaste vahel. Kodanike ja võõraste instituudid arendatakse edasi rooma õiguses vabariigi perioodil
parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus." Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. 5) kommunism (eraomandi, abielu puudumine) kui ideaal. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. 6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal.
annaabi.ee 
