arhusi konventsioon (0)

xxx Århusi  konventsioon REFERAAT Õppeaines: MAA- JA  KESKKONNAÕIGUS Tallinn  2022 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 1. AJALUGU.............................................................................................................................................4 1.1. Päritolu............................................................................................................................................4 1.2. Olukord Eestis.................................................................................................................................4 2. JUURDEPÄÄSU-PÕHIMÕTTED........................................................................................................6 2.1. Juurdepääs  keskkonnateabele ..........................................................................................................6
2.2. Osalus keskkonnaalaste otsuste tegemisel......................................................................................6 2.3. Juurdepääs keskkonnaalasele õigusemõistmisele...........................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................................7 VIIDATUD  ALLIKAD.............................................................................................................................8

2
SISSEJUHATUS

Käesolev  referaat valmis ainetööna maa- ja keskkonnaõiguse aines.  Nüüd, kus tänapäeval on kõik keskkonnaga seotud teemad aina aktuaalsemad ja  kliimasoojenemine  pidevalt  pildis , on  paslik  pöörata pilk ühele tähtsamale konventsioonile keskkonnaõiguse värvilises maailmas. Töös   toimub   kiire    pilguheit    ajalukku.   Selle   käigus   antakse   põgus   ülevaade  Århusi   konventsiooni loomise telgitagusest ning ka olukorrast Eestis. Samuti vaadatakse üksipulgi läbi, millest konventsioon koosneb ja millist rolli see keskkonnaõiguses mängib.  Konventsioonid  üldisemas plaanis kujutavad endast   rahvusvahelisi   kokkuleppeid,   mille   on   välja   töötanud   mõni   rahvusvaheline    organisatsioon . Antud konventsioon on nime saanud Taanis  asuva Århusi linna järgi, kus see ka allkirjastati.  Kuna kõnealune konventsioon loodi nii palju aastaid tagasi, pole kahtlustki, et kokkuleppe sisu on tunduvalt muutunud ja detailsemaks saanud. Mida see endast kujutab, vaatamegi kohe lähemalt.

3
1. AJALUGU 1.1. Päritolu

Århusi   konventsiooni   loodi    ÜRO    Euroopa   Majanduskomisjoni   raames,   mis   on   üks    viiest    ÜRO piirkondlikust komisjonist. Konventsioon sai alguse 1992. aastal, mil koostati Rio  deklaratsioon . Selle deklaratsiooni   artiklis   nr.   10   öeldakse,   et   keskkonnaküsimusi   saab   kõige   paremini   käsitleda   kõigi asjassepuutuvate   kodanike   osalusel   asjakohasel   tasandil.   Aastal   1995   Sofias   toimunud   kolmandal ministrite  konverentsil  nimega „Keskkond  Euroopale “,  lepiti  kokku suurel hulgal keskkonnateabele juurdepääsu ja üldsusele keskkonnaalaste otsustele kaasa  rääkimise  juhiste osas. Kuigi need suunised ei olnud õiguslikult  siduvad , olid need aluseks läbirääkimistel, mis viisid konventsiooni koostamiseni. Läbirääkimised   leidsid   aset  1996.–1998. aastatel.  25. juunil 1998 kiideti  Taanis  Århusis toimunud neljandal ministrite konverentsil heaks konventsioon, mis tagas üldsusele ligipääsu keskkonnateabele, andis õiguse osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel ning võimaldas juurdepääsu keskkonnaalastele õigusaktidele. [1] Konventsioon   on   loodud   selleks,   et   tugevdada   kodanikuühiskonna   organisatsioonide   rolli keskkonnaküsimustes ning see põhineb  osalusdemokraatia  põhimõtetel. Århusi konventsioon kehtestab üksikisikutele   ja   kodanikuühiskonna   organisatsioonidele   mitmeid   keskkonnaga   seotud   õigusi. Konventsiooniosalised   peavad    kehtestama    vajalikud   sätted,   et   riikliku,   piirkondliku   või   kohaliku tasandi ametiasutused aitaksid kaasa nende õiguste jõustumisele. [2] Algtekst oli kirjutatud  kolmes  keeles: inglise, prantsuse ja vene keeles. 1.2. Olukord Eestis Kuigi konventsioon võeti vastu juba aastal 1998, ratifitseeriti see Eestis alles 6. juunil 2001. Seadus võeti seega vastu juba 21 aastat tagasi ja  ehkki  konventsioon on rahvusvahelise õiguse  normina  meie õigusaktide   ülene,   on   muutunud   sellele   läbiv   ja   pidev    viitamine    pigem   sümbolväärtuseks   kui õiguslikult   tingimata   vajalikuks.   Aja   jooksul   on   muutunud   Eesti   oma   keskkonnaalased   õigused   ja menetluslikud võimalused  õigusloomes  täpsemaks, mis teeb nad ka praktikas hõlpsamini tuginevateks. Konventsioonis endas on ka viidatud, et suurema osa keskkonnaga seotud küsimused tuleb ühinenud riikidel reguleerida  omaenda  siseriiklikus õiguses. [3]

4

Keskkonnainfo  kogumist ja  kättesaadavust  reguleerivad Eestis nii keskkonnaseadustiku üldosa seadus kui   ka   avaliku   teabe   seadus.   Üldsuse   kaasamist   on   kirjeldatud   nii    haldusmenetluse    seaduses, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ning ka konkreetsete otsuste kohta käivates õigusaktides nagu planeerimisseadus  ja  ehitusseadustik . Meie enda  seadustes  on seega võimalused nii  individuaalsete  kui ühiste    keskkonnaalaste   õiguste   ning   huvide   kaitseks   kirjas  Århusi   konventsioonist   rohkem   ja detailsemalt. [3]

5
2. JUURDEPÄÄSU-PÕHIMÕTTED 2.1. Juurdepääs keskkonnateabele

Igaüks võib küsida teavet avalik-õiguslike organisatsioonide valduses oleva keskkonna kohta. Kogu teave peab jõudma küsijani ühe kuu jooksul peale taotluse  esitamist  ja küsija ei pea  ütlema , miks ta seda informatsiooni vajab. Informatsioon peab endas kajastama keskkonnaseisundit ning antud avaliku organisatsiooni poliitikat ja meetmeid. [4] Avaliku   võimu   asutused   on   kohustatud   andma   üldsusele   keskkonnainfot,   vastates   keskkonnainfo taotlusele siseriiklike õigusakte  järgides . Samuti peavad nad ajakohastama oma ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnainfot ja omama olulise keskkonnamõjuga tegevuste infosüsteemi. Inimese tervist või keskkonda ähvardava ohu puhul lasub neil kohustus üldsust teavitada. [3] 2.2. Osalus keskkonnaalaste otsuste tegemisel Avalikkus  saab osaleda selliste otsuste tegemisel, mis võivad avaldada  keskkonnamõju . See hõlmab otsuseid, nagu keskkonnalitsentsid ja jäätmelitsentsid.  Neid otsuseid tegevad ametiasutused peavad avaldama teateid, mis informeerivad avalikkust, kuidas nad saavad tagasisidet anda. Seejärel peavad riigiasutused  seda tagasisidet otsuste tegemisel arvesse võtma. [4] Konventsiooniosaline peab seega tagama  asjast  huvitatud üldsuse tõhusa osalemise. Lisaks peab olema tagatud  üldsuse takistamata  osalemine  keskkonnaga seotud kavade ja programmide  ning määruste, samuti teiste keskkonda oluliselt mõjutada võivate üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel. [3] 2.3. Juurdepääs keskkonnaalasele õigusemõistmisele Avalikkuse ja keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide liikmed võivad taotleda riigiasutustelt keskkonda   mõjutada   võivate   otsuste   läbivaatamist.   Läbivaatusmenetlused   peavad    võimaldama adekvaatseid ja tõhusaid lahendusi ning olema õiglased, õigeaegsed ning mitte ülemäära kulukad. Kui seadus   lubab    planeerimis -   või   keskkonnaotsuse   peale   halduskaebust   esitada,   tuleks   kaebus   esitada esmalt  riigiasutusele. [4]

6
KOKKUVÕTE

Võime  Århusi konventsiooni  kutsuda meie  tänapäevase  keskkonnaõiguse alusepanijaks.  Kõnealune konventsioon tegi omal ajal suure töö ära ja andis põhilised keskkonnaõigusealased suunitlused kätte, mis on tänaseks aga iga riigi poolt omakorda kõvasti täiendust saanud. Tänu konventsioonile on seega paika pandud tavakodanike võimalused ja õigused keskkonnaalastel  teemadel  kaasa rääkimisel. Paljud siiski ilmselt ei tea, et neil sellised õigused on ja seetõttu ei näe me ka silmatorkavat kodanikuaktiivsust taolistel teemadel. Näeme ajas üha enam, et kuigi Århusi konventsioon on oma valdkonnas endiselt oluline ja märgiline rahvusvaheline  kokkulepe,  on  temast   nii  Eesti  kui  ka  paljude  teiste  konventsiooniosaliste   avalikes keskkonnaalastes   debattides   kujunenud   pigem   „püha   elevandi“    laadne    sümbol   ning   emotsionaalne argument. [3] Pidevalt arenevas maailmas peame olema suutelised  ajaga  kaasas käima ja kiirelt muutuvas keskkonnas kohanema .  Århusi  konventsioon võib  küll olla  vana,  kuid pidevas  uuenduses ei  tohiks me  ka ära unustada  põhitõdesid.

7
VIIDATUD ALLIKAD

[1] „The    Convention :   history   and    introduction “,  FPS   Public   Health,   2.   aprill    2016 . https://www.health. belgium .be/en/environment/aarhusbe/convention-history-and-introduction
(vaadatud 5. veebruar 2022). [2] „The    Aarhus    Convention“,  Aarhus    Centres .   https://aarhus. osce .org/about/aarhus-convention (vaadatud 5. veebruar 2022). [3]  Sandor   Elias , „ Arhusi  konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus  imerohi  või juba  ammu  osa Eesti õigusest?“,  TRINITI, 13. juuli  2018 . https://triniti.ee/arhusi-konventsioon-kas-keskkonnakaitsjate-
uus-imerohi-voi-juba-ammu-osa-eesti-oigusest/ (vaadatud 6. veebruar 2022). [4] „Aarhus   Convention“,  Citizens   Information,  

2.   juuni   2021 .

https://www.citizensinformation.ie/en/environment/environment_and_the_law/
aarhus_convention.html (vaadatud 5. veebruar 2022).

8

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Ajalugu

1.1. Päritolu

1.2. Olukord Eestis

2. Juurdepääsu-põhimõtted

• 2.1. Juurdepääs keskkonnateabele
• 2.2. Osalus keskkonnaalaste otsuste tegemisel
• 2.3. Juurdepääs keskkonnaalasele õigusemõistmisele

Kokkuvõte

Viidatud allikad