Arhusi konventsioon (0)

SISSEJUHATUS
2 1. AJALUGU 3 1.1.  Århusi   konventsiooni   algupära 3 1.2.   Eesti   seotus  Århusi   konventsiooniga 4 2. ÅRHUSI   KONVENTSIOONI   PÕHIMÕTTED 5 2.1.   Juurdepääs   keskkonnateabele 5 2.2.   Õigust   osaleda   keskkonnaalases   otsustamismenetluses 5 2.3.   Juurdepääs   õigusmõistmisele   keskkonnaasjus 6 3.   KOKKUVÕTE 7 4.   VIIDATUD   ALLIKAD 8


SISSEJUHATUS Käesoleva   referaadi   teemaks   on   Århusi   konventsioon.   Teema   valiti   ainetööna   maa-   ja keskkonnaõiguse aines.  Århusi konventsioonil on suur roll, kuna on keskkonnaalase demokraatia märgiline dokument. Teema on aktuaalne, sest järjest enam inimesi tänapäeval tunnevad huvi ja muret meid ümbritseva keskkonna pärast, mis nii-öelda majutab ja aitab meie ökosüsteemil kasvada ja areneda. Eriti olulised on noortele keskkonnateemad, kuna igapäevaselt aina rohkem kasvab see trendiks ning pole päevagi, kus ei kuuleks sellest midagigi. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis on Århusi konventsioon, lühike ülevaade loomisest ning Eesti   osalus.   Samuti   selgitatakse,   millised   on   teemad,   mida   see   konventsioon   käsitleb. Konventsiooniks   nimetatakse   tavaliselt   ühte   rahvusvahelist   lepingu   vormi,   mis   on   enamasti mitmepoolsed   rahvusvahelised   kokkulepped,   mille   on   välja   töötanud   mõni   rahvusvaheline organisatsioon. Samad organisatsioonid teostavad samuti järelevalvet vastuvõetud konventsioonide rakendamise   üle   lepinguosalistes   riikides.   Praegune   konventsioon   sai   oma   nime   Taanis   asuva Århusi linna alusel, kus see avati allakirjutamiseks.  2


1. AJALUGU 1.1 Århusi konventsiooni algupära Århusi   konventsioon   loodi   Ühinenud   Rahvaste   Organisatsiooni   Euroopa   Majanduskomisjoni (UNECE) raames. See organisatsioon on üks viiesti ÜRO piirkondlikust komisjonist. See hõlmab 55 liikmesriiki:  seetähendab  peaaegu  kõik Euroopa  mandri  riigid,  teatud  Väike-  ja Kesk-Aasia riigid ning Iisrael, Kanada ja Ameerika Ühendriigid. [2] Konventsioon sai alguse 1992. aastast, mil koostati Rio deklaratsioon (14.06.1992). Deklaratsiooni artiklis 10 öeldakse, et „Keskkonnaküsimusi saab kõige paremini lahendada kõigi asjassepuutuvate kodanike osalusel asjakohasel tasandil“. 1995 Sofias toimunud kolmandal ministrite konverentsil „Keskkond Euroopale“ otsustati rea suuniseid keskkonnateabele juurdepääsu ja üldsuse osalemise kohta keskkonnaalaste  otsuste tegemisel.  Need suunised, mis ei olnud õiguslikult siduvad, olid aluseks läbirääkimistel, mis viisid konventsiooni koostamiseni. Need läbirääkimised toimusid 1996. aasta algusest 1998. aasta märtsini. Kusjuures Belgia osales kõigis konventsiooni loomiseni viinud etappides. Aktiivset rolli mängisid ka erinevad vabaühendused. [2] 25.   juunil   1998   kiideti   Taanis   Århusis   toimunud   neljandal   ministrite   konverentsil   „Keskkond Euroopale“ heaks konventsioon, mis kindlustas üldsusele ligipääsu keskkonnateabele ning kohtu poole pöördumise, seda hakati nimetama Århusi konventsiooniks. [2] 30.   oktoobril   2001   jõustus   konventsioon   rahvusvahelisel   tasandil   pärast   seda,   kui   see   oli ratifitseeritud 16 riigis. [2] 3


Århusi   konventsiooni   eesmärgiks   on   kaitsta   praeguste   ja   tulevaste   põlvkondade   õigust   elada keskkonnas,   mis   vastab   nende   tervise   ja   heaolu   vajadustele,   teeb   konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni   kohaselt   pöörduda   neis   asjus   kohtusse.   Peetakse   keskkonnapoliitika   ja keskkonnaõiguse   oluliseks   nurgakiviks.   See   annab   inimestele   võimaluse   keskkonnaküsimustes kaasa rääkida ning neist teadlik olla. [4] 1.2 Eesti seotus Århusi konventsiooniga Eesti   kirjutas   konventsioonile   alla   25.   juunil   1998.   aastal   Taanis   Århusi   linnas   ja   ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. Konventsioon jõustus sama aasta 30. oktoobril. [1] Konventsiooni   rakendamise   kohta   esitavad   riigid   aruande.   Eestis   vastutab   selle   eest Keskkonnaministeerium. Viimane aruanne esitati konventsiooni sekretariaadile 2016. aastal, kuid täiendatud aruanne esitati konventsiooni sekretariaadile märtsis 2021. Teadaolevalt esimene Eesti kohtuasi,   milles   vaidlustati   suurarenduse   plaan   keskkonnakaitse   põhjustel,   oli   Eesti ornitoloogiaühingu kaebus Saaremaa süvasadama rajamise asjus. [3] Ehkki konventsioon on rahvusvahelise õiguse normina endiselt meie õigusaktide ülene, tundub et sellele läbiv ja pidev viitamine on Eesti keskkonnaõiguse detailsemaks arenemise järel tihti pigem sümbolväärtusega kui õiguslikult tingimata vajalik. Nimelt on kõik võimalused reguleeritud Eesti oma õigusloomes märksa täpsemalt ja seega praktikas ka hõlpsamini tuginetavalt. Konventsiooni tekst   ise   viitab   juba,   et   paljud   keskkonnaga   seotud   küsimused   tuleb   sellega   ühinenud   riikidel täpsemalt   lahendada   just   siseriiklikus   õiguses.   Keskkonnainfo   kogumist   ja   kättesaadavusr reguleerivad   meil   nii   keskkonnaseadustiku   üldosa   seadus   kui   avaliku   teabe   seadus,   üldsuse kaasamine   on   kirjeldatud   nii   haldusmenetluse   seaduses   kui   ka   keskkonnaseadustiku   üldosa seaduses, samas ka konkreetse otsustuse kohta käivates õigusaktides nagu planeerimisseadus ja ehitusseadustik. [5] 4


2. Århusi konventsiooni põhimõtted Århusi   konventsioon   käsitleb   kolme   teemat:   juurdepääs   keskkonnateabele;   õigust   osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjus. [4] 2.1 Juurdepääs keskkonnateabele Konventsioon   tagab   keskkonnateabe   üldise   kättesaadavuse   kahel   viisil:   avaliku   võimu   organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele ning avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks   või   inimeste   tervist   (nn   passiivse   informeerimise   kohustus,   artikkel   4); keskkonnaseisundit   ohustavate   tegurite   leevendamiseks   (nn   aktiivse   informeerimise   kohustus, artikkel 5). [1] Näiteks   informeerib   Keskkonnaamet   avalikkust   ja   asjasse   puutuvaid   maaomanikke   uue looduskaitseala moodustamise plaanidest ning võimalusest selles osas ettepanekute ja arvamuste esitamiseks. [3] 2.2. Õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses Artikkel   6   käistleb   olulise   keskkonnamõjuga   tegevustega   seonduvat   otsustamismenetlust. Tegevused on loetletud konventsiooni I lisas ning hõlmavad näiteks ohtlike jäätmete ladestamist ja suurfarmide käitamist. Konventsiooni osapooled peavad artikli 6 põhimõtteid rakendama ka lisas loetlemata   tegevuse   suhtes,   juhul   kui   sellisest   tegevusest   võib   eelada   olulist   keskkonnamõju. 5


Artikkel 6 sätestab mitu nõuet, näiteks kohustuse teavitada asjast huvitatud üldsust kavandatavast tegevusest menetluse varajases staadiumis, kui kõik variandid on veel lahtised ja üldsuse osalemine saab olla tõhus. [1] Artikkel 7 käsitleb üldsuse osalemist kavade, programmide ja poliitika koostamisel. [1] Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel. [1] 2.3 Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjus Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Isikul peab olema võimalus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnalastes vaidlusküsimustes. Menetlus peab vastama teatud miinimumnõuetele, näiteks peab menetlus olema kiire ja tõhus. [1] Artikli eesmärk on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse – õigus keskkonnatarbele ja õigus osaleda keskkonnaalases   otsustamisprotsessis   –   toimimine.   Seetõttu   on   õigus   keskkonnaalasele õigusmõistmisele diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis või rikutud teisi (riigisiseseid) keskkonnanõudeid. [1] 6


KOKKUVÕTE Århusi konventsiooniga  algatati  uus etapp  keskkonnapoliitika  ja -õiguse  arengus, mis ei  piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab ellu viia avatud ühiskonna põhimõtteid ja annab aluse   kaebeõiguseks.   Ka   saab   seda   nimetada   keskkonnakaitse   ja   inimõiguste   seostamisel teedrajavaks   rahvusvaheliseks   kokkuleppeks.   Tänu   konventsioonile   peab   meie   riik   ning   sellega ühinenud   riik   tagama:   keskkonnainfo   kättesaadavuse,   üldsuse   osalemise   keskkonnaasjade   üle otsustamises   ning   juurdepääsu   õigusemõistmiseks.   Eestis   on   küll   juurdepääs   õigusemõistmisele keskkonnasjus tagatud, kuid inimestel sageli puudub võimalus seda õigust kasutada või nad isegi ei tea, et neil selline võimalus on, kuna sellest ei räägita. Väga rõõmustav on teada, et Eesti on sellise konventsiooniga ühinenud, kuid kurb on tõdeda, et Eesti on keskkonnapoliitikas üks jätkusuutmatumaid riike ELis. Aga pidenevalt arenevas maailmas ja   olustikus,   loodetavasti   suudame   ikkagi   aja   ja   oludega   kaasas   käia   ning   kohaneda   uudes tingimustes, samuti ka Århusi konventsioon.  7


VIIDATUD ALLIKAD [1]   „Rahvusvaheline   koostöö“,  Keskkonnaministeerium,   17.   märts   2022. https://envir.ee/rahvusvaheline-koostoo-valisrahastus/euroopa-liit-ja-rahvusvaheline-koostoo/
rahvusvaheline-koostoo#arhusi-konventsioon (vaadatud 15. september 2022). [2]   „The   Convention:   history   and   introduction“,  FBS   Public   Health,   2.   aprill   2016.
https://www.health.belgium.be/en/environment/aarhusbe/convention-history-and-introduction
(vaadatud 15. september 2022). [3] „Århusi konventsioon“, Loodusveeb. https://loodusveeb.ee/et/themes/rahvusvahelised-lepped-ja-
organisatsioonid/arhusi-konventsioon (vaadatud 15. september 2022). [4] „Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis
asjus   kohtu   poole   pöördumise   konventsioon“,  Riigiteataja,   25.   juunil   1998. https://www.riigiteataja.ee/akt/78466 (vaadatud 15. septembril 2022). [5] Sandor Elias, „Århusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa
Eesti   õigusest?“,  TRINITI,   13.   juuli   2018.     https://triniti.eu/et/uudised/arhusi-konventsioon-kas-
keskkonnakaitsjate-uus-imerohi-voi-juba-ammu-osa-eesti-oigusest/ (vaadatud 15. septembril 2022). 8


9