Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arhivaalide ja teavikute säilitamine ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasutat, liim, printer, mikro, tselluloos, keemilis, film, arhivaalid, tint, tindi, pitser, printerid, arhivaalide, esta, kirjutusmaterjal, pärgament, kuivatamine, plaadid, lindid, imalik, veski, värvaine, väävel, õhuniiskus, pärgamendi, hape, lint, ketta, lainepikkus, siidi, ilisi, kanep, süsinik, kasutatava, tahm, pitsereid, kahjustav, paberilPaberi valmistamise toorained Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Hiinas toodetud paberid erinevad oluliselt Euroopa päritoluga paberitest.Varajane paber oli liimistamata, kuna oli pehme, absorbeeriv ning sobis hästi kalligraafiaks. Alates kusagilt 8. sajandist hakkasid paberilehti liimistama tärklise ning teiste taimsete liimainetega. Paberi pinna silendamiseks kasutati kipsi. Paberit valmistati väikestes töökodades ning paberitootmiseks kasutatavad kiudained ja tootmisviis varieerusid ulatuslikult.
keskkonnategurite toimega, kuidas tuleks hoiustada) 1. Raamatukogude ja arhiivide objektid (raamatud, ajalehed, kaardid, dokumendid, Üldiselt on tegu pabermaterjalidega. Paberi struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, millele on lisatud täite-, liimistus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt paberi sordist võib paberi koostis suures ulatuses varieeruda. Paberi põhikomponendiks on tselluloos. Paberi omadusi mõjutab temperatuur märgatavalt vaid õhu kõrge suhtelise niiskuse korral. Niiskuse suurenedes paber porsub. Temperatuuril üle 250 C algab tselluloosi intensiivne lagunemine
(Rahvusarhiiv5, 2015). Arhiiviväärtuse väljaselgitamisel arvesta rahvusarhiiv järgmiste hindamiskriteeriumitega: · arhiivimoodustaja ja funktsiooni olulisus; · teabe uurimispotentsiaal; · ajaraam; · teabe unikaalsus ja selle kasutatavus; · seotus teise teabega; · kogumistraditsioon; · vajaminev ressurss teabe säilitamiseks (Rahvusarhiiv5, 2015). Avalikud arhivaalid tekivad avalikke ülesandeid täitvatel asutustel. Sellisteks asutusteks on põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused, avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste hallatavad asutused ning samuti ka avalike ülesannete täitmiseks loodud eraõiguslikud juriidilised isikud (Rahvusarhiiv3, 2015). Avalike arhivaalide puhul on asutused kohustatud arhivaalid üle andma rahvusarhiivi
se9Kordamisküsimused I. (Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet) 1. Mis on pakend? Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks. Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kau
Palli mass on 150...200 kg ja pallid on kaetud kas tselluloosilehtede või mõne muu kattematerjaliga. Pallide kooshoidmiseks on neile ümber tõmmatud teraslint või -traat. Tselluloosi niiskusesisaldus on suhteliselt suur ja alumistes kihtides asuvatest pallidest võib ülemiste survel eralduda vett. Seda asjaolu tuleb stoovimisel arvesse võtta ning teda ei ole soovitav paigutada selliste lastide peale, mida vesi võib kahjustada või mis imavad vett. Ehkki tselluloos ise sisaldab palju niiskust, tuleb teda hoida sademete- ja kondensatsiooniniiskuse eest. Märjaks saanud tselluloos pundub tugevasti, mille tagajärjel palle kooshoidvad metall-lindid või -traadid võivad puruneda. Tselluloosi stoovimistegur on 1,6 m/t. Kartongi veetakse nagu tselluloosigi pallides. Erinevalt tselluloosist on kartongi niiskusesisaldus väike. Paberit veetakse rullides, mille otsad on kaitstud puitketastega. Paber imab kergesti niiskust ja see jätab paberile tumedad laigud
Atsetaatkiud põleb ühtlase leegiga, vahel võib tilkuda, eraldub äädika lõhna. Tehiskiudude tootmisprotsess seisneb kiudude valmistamiseks sobivaid molekule sisaldava tooraine kogumises, molekulide eraldamises ja molekulidest kiu moodustamises. Kasutatakse enim tselluloosimolekule, millest valmistatakse nii tselluloosiesterkiudu kui ka hüdraattselluloosikiudu, mis on ehituselt peaaegu puhas tselluloos. Hüdraattsellulooskiud viskoos(VI; CV). Keemiliselt koostiselt tselluloos. Erinevad kiud: Õõnes- Viloft. Tulekindel- Fibrafin, Visil. Kiud vatitööstusele- Sanilon, Sarille, Sterilon L, Viscofil. Lausriidetööstusele- Avihaf, Avilon, Fibro. Rehvitööstusele- Cordenka, Viskord. Viskoosi omadusi mõjutab suuresti tootmisprotsess ja kasutatav tooraine. Tooraineks on puidutselluloos, sobivad puud on kask ja kuusk, piisavalt pikad tselluloosimolekulid on ka pöögil ja eukalüptil. Tootmisetapid:Ketruslahuse valmistamine, merseerimine- töötlus 18%
levinud. On katsetatud ka ämblikega, kes produtseerivad pidevalt niiti, mis on koostiselt ja omadustelt lähedane siidiliblika siidile. Suurte tehniliste ja bioloogiliste raskuste tõttu see ei ole aga levinud. * taimse päritoluga e. tsellulooskiud Need kiud sisaldavad tselluloosi, mida saadakse taime lehtedest, vartest, seemnetest, koorest jne. Tuntumad on puuvill (seemnekiud). Kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal. 3 Tselluloos koosneb D-glükoosi jääkidest, mis on üksteisega seotud glükosiidsidemetega hapniku kaudu asendites 1,4. (C6H10O5)n Erinevalt tärklisest, millel on sama kvantitatiivne valem, on tselluloos jäiga struktuuriga ega lahustu üheski tavalises lahustis. Tselluloosi keemilised
Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi. Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
C-50% O-43% H-6% N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. Naatriumi, kaltsiumi Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust. Puidu põhikomponendid : Puit koosneb keeruka ehitusega org. Ainetest : Tselluloos 40..50% Hemitselluloos 25..35% Ligniin (puitaine) 20..30% Tselluloos Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks ehk polümeriseerunud. Tselluloosi polümerisatsiooni. Puidu füüsikalised omadused: Puidu tihedus : Puidu tiheduse all mõistetakse materjalimassi ja mahu suhet.
Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb
tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale solvendi aurustumist liimi pind jääb kleepuvaks. Mõnedel juhtudel liim-liim adhesioon on väga tugev. Näiteks on Moment liim kontaktliim. Oluline on kokkusurumise tugevus mitte kestvus. Peale kokkusurumist ühendus peab "kuivama" mõni tundi . Eelised- Kuna see kuivab kauem, siis on kergem katta suurt pinda. Kontakt liim ei voola kokkusurumisel pindade vahelt välja. Pilet 4. Interstitsiaalne tühimik on aatomikihtidevaheline tühik kristallivõres. Kui tühimik kolme aatomi vahel on kaetud järgmise kihi aatomiga, tekib tetraeedriline tühimik (tühimik nelja aatomi vahel)
õhu ja valguse toimel, muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks iseenesliku lagunemise tõttu. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga, nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Korralikuks liimimiseks on iga materjali jaoks oma liim- universaalsed liimivad kõike halvasti. Pilet 7 Puidu keemiline koostis, mõju omadustele. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid. Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos (olenevalt puidust ~40%) ja ligniin (~30%). Tselluloos on lineaarsete molekulidega polüsahhariid, ligniin on keerulise koostisega, palju aromaatseid tuumi sisaldav polümeer. Ülejäänud on hemitselluloosid ja erinevad mineraalained (K,S,Ca,Mg jne). Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, puit pundub
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
keemilist koostist muuta · Jaotatkse järmistesse gruppidesse : · 1)puidu välimus ja selle iseloomustus n:värvus,läige,tekstuur,lõhn. · 2)puidu niiskus ja sellega seotud omadused:hüroskoopus,paisumine,kahanemine jne. · 3)puidu tihedus,mahumass,erimass · 4)puidu soojuslikud omadused:soojajuhtivus,soojamahtuvus,soojapaisumine jne · 5)puidu akustilised omadused: · 6)puidu elektrilised omadused jne. PUU VÄRVUSED · Peamine aine puidu koostises on tselluloos,see on valge värvusega,mitmesuguseid värvivarjundeid annavad puidel aga värv park ja vaik aineid.puidu värvus võiks siduda ka gemaatiliste tingimustega. · tavaliselt on troopika aladel kasvad puuliigid valjundi rikkamad ja eredama värvusega kuid põhjalaladel kasvavad puuliigid . · Puidu värvus pole alati püsiv,sagelikasvab värvuse inevsiivsu koos kuu vananemisega.See on täheldatav eriti lülipuidulistel puiduliikidel.Mõnede puiduliikide
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
..................................................................................................45 5.5. Energiasääste, ohutus, kiirguskaitse ja demagneetimine...............................................46 5.6. Graafikastandardid........................................................................................................47 5.7.Vedelkristallkuvar...........................................................................................................49 6. PRINTER.............................................................................................................................52 6.1. Printerite kvaliteedi näitajad ja tehniline iseloomustus.................................................53 6.2. Arvutikirjad ja kooditabelid...........................................................................................59 6.3. Tarkvaratoetus (emuleeringud)......................................................................................61
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga pa 0 = p . Sel juhul
Galvaanielementide tekkimise vältimiseks tuleb alumiiniumjuhtmete ühenduskohad teiste metallidega (vask, teras) isoleerida niiskuse eest. Selleks tuleb need lakkida või kokku sulatada. 82. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke: tahke vaht- pimsskivi, geel- või, juust, tahke kolloid- rubiinklaas. 83. 84. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna. Et seda ennetada, lisatakse värvi sisse antiseptikuid (tenool, formaliin jne.) Kindlasti on tähtsam siiski materjal, millega maalitakse. Loomse päritoluga liimide valik on olnud aja jooksul väga lai: nahaliim, pärgamentliim, mis oli Lääne-Euroopas XIV - XVIII sajandil eelistatuim, kindaliim, jahimeeste liim, luuliim, kalaliimid, tehniline- ja toiduzelatiin. Eraldi grupi moodustasid taimsed liimid - nisu-odraliim ja linaliim, mis mõlemad ka liimmaalis ühtviisi hinnatud on olnud. Liimmaali aluseks sobivad linalõuend, lauapind, vineer, papp, papile või vineerile kleebitud lõuend. Kruntidena kasutatakse kas kalaliimi või nahaliimi veelahust. Veelahust segatakse omakorda kas kipsi, kriidi või kaseiiniga. Et anda liimile suuremat elastsust, lisatakse pehmendajaid. Parim neist on mesi. Pehmendajat
GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosol Tahke aerosool Udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, seebivaht majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega
annaabi.ee 
