Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta) Baltisakslased(Paremad riiast) - Eestimaa, liivimaa(Riia – arhitektid tehnikumist) ja kuramaa kubermang Venelased Peterburist – Bubõr ja Vassiljev Soomlased – Lindgren, Saarinen ja Gesellius Eesti ehitusinsenerid – Hellat, Uesson, Kangro, Jürgenson Esimesed eesti arhitektidal 1910 Tallinnas hakkab tööle Karl Burman ja Artur Perna Riialased Kesksed arhitektid 1920-40 Herbert Johanson Eugen Haabermann Erich Jacoby Anton Soans Edgar Kuusik 1905 riias revolutsioon ja minnakse Saksamaale kooli. Töötavad baltisakslaste juure, peale sõda on valmis Eestit üles ehitama 1918 loodi Tallinna Tehnikum august Volberg Edgar Velbri Erika Nõva Harald Arman Nikolai Kusmin Boris Tšernov Edgar johan Kuusik Miks kuusik tähtis on Raamat “ehituskunst” Õppejõud, kunstihoone, ohvitsride kasiino(NO99). Kuusik
Võnnu orduvennad ühinesid Kaupoga ja asusid eestlasi jälitama. Ümera jõe ääres korraldasid need aga tagaajajatele varitsuse ja võitsid neid lahingus, tappes umbes 100 liivlast ja latgalit. Sõjakäik Soontaganasse Pärast Polotski vürstiga rahu sõlmimist ja nii oma seljataguse kindlustamist jätkasid liivimaalased sõda eestlaste vastu. Senine rünnakute põhisihtkoht Ugandi jäeti mõneks ajaks rahule. Järgmise sõjaretke organiseerisid 1210. aasta jõulupühade ajal riialased, suunates selle endale kättesaadavamasse Eestimaa piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased. Teel võeti reeturlikeks peetud Metsepole liivlastelt pantvange. Soontaganasse jõudes hakati küladest kariloomi röövima, kättesaadud mehi tapma ning naisi ja lapsi vangideks võtma. Põgenejaid jälitades jõuti ka naaberkihelkondadesse
Kolmeaastane vaherahuToreidas: eestlased otsisid liitlasi Venemaalt b) Muistse vabadusvõitluse II periood Võit Otepää all 1217: 1215-1220: · koos venelastega sunniti sakslasi Eestlaste vastu alustasid Otepää linnusest lahkuma sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, Kaotus Madisepäeva lahingus 21. sept. 1217: riialased) ning nende · eestlaste ühismalev Lembitu sõltlastele (liivlased, latgalid) juhtimisel ka Rootsi ja Taani kuningad. · venelaste abivägi ei jõudnud kohale Sõjategevuse piirkond levis üle · lahinguväljal langesid Lembitu ja kogu Eesti mandriala. Kaupo Eestlased sõlmisid ajutised Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1219 :
- Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. · Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220: 1 -Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, riialased) ning nende sõltlastele (liivlased, latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad. - Sõjategevuse piirkond levis üle kogu Eesti mandriala. - Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega sakslaste vastu. - Eestlaste vastupanu korraldamine paranes; toimusid otsustavad suurlahingud. - Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse. · Muistse vabadusvõitluse III periood 1222-1227:
)Eestlaste kuningad kutsuti Paide selgitusi andma. tekkis tüli ja eestlased tapeti. 4.)Ordu väed tungisid Taani aladele- purustasid Kämbu küla ,kukeveres ja 14.mai harjulaste maleva. 8.2Tagajärjed: Jüriöö ülestõus ebaõnnestus. Pidid ehitama ordule Maasilinna. 9.Muistne vabadusvõitlus: 1. Ümera lahing-1210. Mis lõppes eestlaste võiduga. 2. 1217 Madisepäeva lahing-lõppes eestlaste allajäämisega. Sõjas hukkusid Lembitu ja Kaupo. (Võitlesid eestlased ja riialased.) 3. 1219- Valdemar 2. Saabus Rävalasse ,eesmärgiga seal kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnasse ehitada kivilinnuse. 1220. Taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala , Virumaa ja Järvamaa. 4. 1220. rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihulasse 10.Tartu langemine: 1224.- tartu langes ,Linnus hõivati tormijooksuga. 11.Saaremaa alistamine: 1227- Sakslased hävitasid Muhu linnuse ja liikusid edasi Saaremaale ,Saaremaa teadis ,et
poolehoiu ja raad nimetas ja Maarja kogudude jutlustajaks. Tartu katoliikliku piiskopi Blankenfeldi nõudmisel Marsow vallandati ning ta suundus Tallinnasse, kust naases Tartusse 1529.aastal ja oli Tartu Maarja kirikus ametis kuni 1552.aastani. RIIA Esimeseks reformaatoriks Liivimaal võib pidada Saksamaalt pärit Andreas Knopkenit, kes oli aastatel 1517-1519 kaplaniks Riia Peetri kirikus. Tema töö ei pakkunud talle rahuldust, sest tema sõnul teenisid riialased rohkem kõhtu ja kõri kui vaimu. Knopken pöördus tagasi Saksamaale 1520.aastal, kust temast sai Lutheri õpetluste pooldaja. 1521.aastal Riiga naasnuna alustas ta piiblitundide pidamist. 1522.aasta sügisel määras Riia linna magistraat tasakaaluka usuuuendaja Knopkeni Riia Peetri kiriku esimeseks evangeelseks õpetajaks. Knopken suri 18.veebruaril 1539 ja maeti Riia Peetri kiriku altari ette. TALLINN Aastal 1523 saabusid esimeste reformaatoritena Saksamaalt
1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus 1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist. 1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227. Liiguti üle jää saaremaale, vallutati muhu linnus ja hävitati, lõpuks saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel, nad olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega
- Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - 1210 Ümera lahing eestlastele võidukas - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. - 1212. Aastal puhkes katk, ning tuli 3 aastaks vaherahu. Muistse vabadusvõitluse II periood 1215-1220: - Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele (Mõõgavendade ordu, riialased) ning nende sõltlastele (liivlased, latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad. - Sõjategevuse piirkond levis üle kogu Eesti mandriala. - 1217. Aastal toimus madisepäeva lahing - Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega sakslaste vastu. - Eestlaste vastupanu korraldamine paranes; toimusid otsustavad suurlahingud. - Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse.
a- lõppjärk! Mille alusel perioode eristatakse? 1.periood- 13.saj alguseks oli eestis 8 suurt( Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävalamaa, Saaremaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi) ja 4 väikest maakonda(Alempois, Nurmekund, Soopoolitse, Jegentagana). 1207.a-Piiskop Albert annab Saksamaa üle Philippele, kellet saab selle läänina tagasi. 1208.a- Ugandisse saabub Toreida liivlaste ja Ümera lätlaste saatkond nudega anda tagasi saksa kaupmeestelt röövitud vara. Sügisel (septembris) tulid riialased koos mõõgavendadega, rüüstasid ja põletasid otepää linnuse ning lahkusid eesti alalt. 1210.a- Ümera lahing: Eesti malevat siirduvad Läti alale kavatsusega lõhkda maha Cesises e Võnnus ehitamisjärgus olev ordulinnus ja see järel ajada välja sakslased kogu liivimaalt. Linnust vallutada ei suudetud, asuti piirama.Kuna eestlased parematel positsioonidel võitsid nad lahingu.Tunnetati et ollakse võimelised vastupanu osutama. 1211
Paar kuud enne Ümera lahingut oli ebaõnnestunud osa Turaida liivlaste ja kuralaste katse Riiat piirata. Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse. Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse (Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale saabunud eestlased, lahing lõppes verise lüüasaamisega. Henriku kroonika järgi sakslased said saagiks umbes 300 laeva ja langes "Eestimaa pea." 1211. aastal Theoderich sai Eestimaa piiskopiks, luues niiviisi kirikupoliitilise eelduse Eesti
asevalitseja Magister Johannese. 1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning koheselt alustasid pealetungi taani aladele ka sakslaste Mõõgavendade Ordu väed vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks. Juba 1226. aasta lõpul algas suurem ettevalmistus sõjakäiguks Saaremaale. Tagala kindlustamiseks sõlmisid riialased taanlastega rahu (nendega oli 1226. aastal olnud tõsiseid sõjalisi konflikte). Samal ajal pöördus aga Lübecki linn kirjaga saarlaste poole, mille täpset sisu pole küll teada, kuid tõenäoliselt pakkus tulevane Hansa juhtlinn saarlastele mingisugust liidulepingut taanlaste vastu, kellega linn parajasti koos teiste Põhja-Saksa vürstidega tülis oli. Saarlased olevat Lübecki kirja hästi vastu võtnud ja lubanud abi anda ning samal ajal ka kristlastele kuulekad olla
vürstiriiki, kellega olid seotud ka Jersika ja Koknese vürstid Väina ääres. Liidus leedulastega võtsid Polotski ja Jersika vürstid 1203.-05.aastal ette sõjaretki Riia vastu, aga ei suutnud selle positsiooni kõigutada. Arvatavsti olid rünnakud tingitud piiskop Alberti keeldumisest Polotski vürstile maksude maksmisesest, mis oli selge märk, et misjonäridel oli kavas rajada Väina äärde oma isesesisv vürstkond. Peagi hakkasid riialased laiendama oma võimubaasi ja vallutasid ristisõdijate ning 1202. aastal rajatud Mõõgavendade ordu vägede toetusel üha rohkem alasid. Riia ristisõdijad allutasid kõik liivlaste elualad ning ristisid ka teisi kohalike rahvaid, ühe enam latgaleid ja seele, liikudes mööda Väinat itta. 1205. aastal jõudsid ladinakristlased Aizkraule linnuseni, mis põletati ja alistati. Nii olid riialsed jõudnud vaid umbes viie kilomeetri kaugusele Konkesest, mille õigeusklik vürst
Nii sakslased, liivlased kui latgalid liikusidki siis Ümera äärde välja, teadmata seal ootavast ohust. Eestlaste rünnak seevastu oli edukas. Nii Kaupo poeg kui väimees said selles lahingus surma. 1210./1211. a. talvel saadeti sõjakutse liivlaste ja latgalite maale ning Väina ja Koiva äärsetesse linnustesse. Sõna viidi ka Pihkvasse. Lätlased ja liivlased Russini, Kaupo, Ninnuse ja Dabreli juhtimisel asusid esimestena teele, nendele järgnesid riialased ja ristisõdijad. Toimus retk Sakala ja Viljandi vastu. Ettevõte õnnestus, eestlased ristiti. 1211. a suvel kavatsesid eestlased vallutada Kaupo Toreida linnuse, lüüa rivist välja sakslaste truu abiline Kaupo ning edasi rünnata Riiat. See aga ebaõnnestus. 1215. a. veebruaris parast Toreida rahu lõpetamist eestlaste poolt kogusid eestlased vägesid ning valmistusid vastastele kallaletungiks. Kaupo koos Lauenburgi
o Naise soov kõigest teada saada · Limuzins Janu Nakts krasa (Limusiin Jaaniöö värvides) 1980 o Vana naine võidab loteriis valge ziguli o 2 peret üritab tema testamendis kohta saada o ,,Kas oled mees või ei ole?" o ,,Onu Eerik, kanna mind ülesse" o ,,Riialased! Need ei ole ju inimesed" o ,,vii mind Munamäele!" JANIS STREICS · Rezissöör alates 1967 1936 INIMESE LAPS · 1991 LÄTI MAATUNDMINE · Filmi lugu toimub esimese vabariigi ajal Latgales · Räägitakse latgali keeles · Väike poiss üritab takistada oma ,,elu armastuse" abiellumist vanema mehega
nõus allutama ning olid õus ka ordumeistri maha jätma. Kõige olulisem neile oli Augsburgi usutunnistus. Teine oluline punkt oli privileegide säilimine nii, nagu see seni on olnud. Kõik ametnikud, kes on , tuleb täita liivimaalastega. Tuleb säilitada senised läänivaldused kusjuures nendel peab olema pärandamise õigus mõlemas liinis ( nii mees- kui ka naisliinis). Riia saatkond pm tahtis samu asju aga erinevalt ordu vasallidest tahavad riialased et enne seda,kui nad allutavad ennast kuningale, tuleb saada saksa- rooma keisri heakskiit. Ordumeister esitab analoogilised nõuded aga Kettler soovib, et temast saaks Poola kuninga vasall ning ta saaks mingi osa Liivimaast enda kätte. Kuningas näeb, et Liivimaa inkorporeeritakse Poola riiki nagu see oli toimunud 1525 a Preisimaaga Samas teatab kuningas, et inkorporeerida saavad vaid Leeduga. Liivimaalased tahavad olla seotud mõlema osaga ( nii Poola kui ka Leeduga). See
jumalateenistused, jesuiitide ravitsemisoskused ja tähelepanu eesti keelele. Linnade peamiselt saksa elanikkond jäi pooldama luterlust. Nõnda eirasid Tartu sakslastest kodanikud jesuiitide gümnaasiumi, mille õpilased olid enamikus poola rahvusest. Linnakodanike leiguses jesuiitide vastu kajastus nende üldine suhtumine Poola võimu, mis oli pigem ebasõbralik. Võrreldes Lõuna- Liivimaa keskuse Riiaga olid Põhja-Liivimaa linnad siiski küllaltki leplikud ja Riia ,,kalendrirahutustega" (riialased protestisid gregooriuse kalendri kehtestamise vastu Liivimaal) sarnaseid tõsiseid kokkupõrkeid ei esinenud. Liivimaa katoliikluse huvides tegi Possevino ettepaneku asustada siia katoliiklastest talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi võõrsilt, muu hulgas näiteks Itaalia Alpidest. Katoliku preestreid loodeti leida peamiselt Saksamaalt. Sisserändajaile lubati maad ja kümneks aastaks maksudest vabastamist. Koloniste ei saabunud eriti palju, küll aga väga erinevaist paigust. Kokkuvõttes
Riia linn ka mängis olulist roll, kaitses raevukalt majanduslikke eesõigusid, eriti kaubandust. Mõlemad olid huvitatud Riia linna majandusliku ülemvõimu piiramist ja tahtsid seda endale. Kes oma Riiat see omas Liivimaad. Vahetult pärast läti hõimude vabadusvõitluse lõppu , pärast semgalite lõpliku alistamist 1290 kui 10000 semgalit põgenesid leetu. Ordu alustas jõupingutusi Riialinna kaubandusliku õiguse piiramist, tahtis kehtestada kontrolli Vaina jõe kaubandusele. Riialased olid valmis selle eest võitlema, 1297 ründasid nad Riia linna ordulinnust, vallutasid selle ja tegid maatasa. Sõlmisid riiglased liitlaslepingud nii riiapiiskiopi, saare-lääne ja tartu piiskopiga välja arvatud Kuramaaga. Liit pidi tegutsema ordu vastu. Ordu oli sellest liivlaste väljaastumisest tabatud ja vastusammud järgnes alles 1298 kui suunduti Riia piiskopi ja lääne-saare piirskopi vastu. Linnused vallutati ja